Konspekt - Shakespeare, Goethe ja Moliere (0)

William Shakespeare (1564 – 1616)

• Pärit Stratfordist. Isa oli jõukas käsitööline. Asus elama Londonisse. Töötas teatris suflööri (etteütleja) ja lavastaja abina. Asutab ise oma teatri Gloobus – kirjanik, lavastaja, näitleja. Tutvub noore aristokraatide rühmaga ja sellele meeldib Shakespeare ja nad aitavad teda rahaliselt. Ta pöördub (1612) oma kodulinna, viimased aastad veedab rahulikult (suri oma sünnipäeval). Ühelt poolt on uurijad olemas. Teisalt on arvamus, et see on koondnimetus (w. Shakespeare) kirjanike rühmast.
  

• Looming
  

1) Luule jaguneb kaheks – poeemid (pühendusega aristokraatidele) „ Venus ja Adonis “ – lugu jumalanna ja maise noormehe armastusest. Venust ei vaadelda kui jumalannat vaid kui kannatavat naist. „Rüvetatud Lucretia“ – lugu Rooma keisri pojast, kes tarvitab vägivalda sõbra naise kallal. Selle tagajärjel naine lõpetab enesetapuga – rahva ülestõusu ajendiks. Tema luuleliselt on keeleliselt kujundlikud .
2) Sonetid ( 4,4,4,2) Kokku kirjutanud 154 sonetti , mille pealkirjade asemel on number. Suureks eeskujuks Petrarca. Keskseks tegelaseks „Tõmmu daam “ – julm, ükskõikne, iludus. (Sõber daami armunud ja kannatab vastamata armastuse pärast)
Ökonoomne kellekasutus – väheste sõnadega öeldakse palju.

• Draamateosed – komöödiad, ajalookroonikad ja tragöödiad (näidendid).
  

1) Komöödiad – elurõõmsad, reipad, sädelevad, liikuva tegevusega . „Suveöö unenägu“ – ta rõhub sellel, et inimesel on õigus oma armastuse üle otsustada, vanematel ei ole õigust laste elu enda järgi kujundada. Vastandamisele üles ehitatud „Veneetsia kaupmees “ – kuidas armastatu südant võita. Võib leida karakteri-, situatsiooni- ja tekstikoomika (peenhuumor, jämekoomika, palagan ). Olulised narride osad. Andekate ja ettevõtlike inimeste elu kroonib edu.
2) Ajalookroonikad – vaatluse alla võetud 14.-15. Sajandi Inglise ajalugu. (killustatud väikesteks feodaalriikideks), võimuvõitlus. Rooside sõda – 30aastane sõda. Valitsemas Tudorite dünastia Shakespeare on seisukohal, et Inglismaal on vaja ühte kindlat võimu. Massistseenid. „ Richard III“ – saavutab trooni tänu mõrvadele. Nimetati inglise ajaloos kiskjaks. Tahab saavutada absoluutset võimu – mida rohkem seda teeb, seda suuremaks muutub anarhia. „Richard II“ – ääretult ära hellitatud türann, võtnud kinnisideeks, et Jumalon ta määranud valitsejaks. Tahtejõuetu, soosikud kasutavad teda ära. Lõpuks kaotab trooni. „Henry II“ – autor väidab, et ta on ideaalilähedane riigijuht – tugineb rahvale, saab aru, et tal on kohustused rahva ees. Julge, energiline, rahvaga suheldes lihtne. Temataolised valitsejate hulgas haruldased erandid. Shakespeare rõhutab, et tugevate isikute tähtsus ajaloos on oluline.
3) Tragöödiad – traagika kasvab välja sellest, et õilis inimlikkus põrkab kokku kasuahnus ja võimuõigus. Toob kaasa hukkamise. Lõpus lootusekiir „Hamletis“ – tulevased põlved saavad teada tõe. „ Romeo ja Julia“ – kahe perekonna vaheline vaen toob kaasa armastusehuku. Lugu, mille põhjal on film , ooper, ballet.
Oluliseks saab armukadeduse teema. „Ohtello“ – mustanahaline valitseja, sügavalt armunud Desdemonasse. Jaga – valitseja parim sõber – valetab Ohtellole, et Desdemona petab teda. Armukadeduse ja kire hoos kägistab Ohtello Destemona. Ta saab aru, et parim sõber reetis ta. Kaotab usu armastatu vastu. „Kuningas Liar “ – Kolm tütart, vanemad mesimeelsed, kõige noorem julgeb isa kritiseerida. Isa ajab tütre kodust välja, annab võimu üle vanematele – nemad viskavad isa lossist välja, temast saab kerjus . Teose lõpus Liar kohtub noorima tütrega jasaab aru tütre armastusest, mis tuleb vahetult enne surma. „ Macbeth “ – kõige süngem, mis räägib valitsejast, kes sai läbi vägivalla troonile, naine õhtuba takka. Räägitakse, et see on neetud (näidend). „ Julius Ceasar“, „ Antonius ja Kleopatra“. Lisaks draamad: „Talvemuinasjutt“ ja „ Torm “ – reaalsus seguneb unistusega.
Kaitseb mõtte- ja tundevabadust ning näitab, et inimese suurimaks paheks on kasuahnus.
Moliere

• See on kirjanikunimi. Õige nimi: Jean Baptiste Poquelin (1622 – 1673)
  
• Pärit Pariisist, isa jõukas käsitöömeister. Õppis Jesuiitide kolleegiumis, sai vaimuliku hariduse. Hiljem sai advokaadipaberid. Lõi teatritrupi Kuulus Teater. See langeb pankroti küüsi, Moliere pannakse võlavanglasse. Vabanedes ühineb rändteatritrupiga. Võidab kuninga soosinuga saab õiguse õukonnas mängida. Näidendite autor, lavastaja, näitleja. Kõrgseltskonna suhtes kriitiline. Kuhjab vaenlasi . Kuningas vabastab uuest vanglaminekust. Tervis läheb kehvaks. „Ebahaige“ – mängib seal, kirjutas. Peategelane kujutab haigusi ette. Etenduse ajal tabab teda haigushoog, paar tundi pärast etendust sureb .
  

• Looming. Alustab kirjanikuteed: Commedia dell’ arte – Itaalia rahvakomöödia. Välja kujunenud karnevalipidustustest. Oli olemas sõna, muusika , tants. Kasutatakse antonüümi. Kindlad tegelastüübid: kaks armastajapaari, koomiline vanamees, teenijaskond. („Armastus kolme apelsini vastu“ – vanameheks Pantalone). Esimesed näidendid tagasihoidlikumad. Tunnustus näidendiga „Naeruväärsed eputised “ – pilkab kõrgseltskonnaeputamist, peenutsemist, korjab palju vaenlasi. Sellele järgnevad „Meestekool“ ja „Naistekool“ – lahkavad armastusvabadust. Sisukamad „ Tartuffe “ – lugu petisest kirikumehest, kes vagaduse maski all püüab rikast perekonda ära petta . „Don Juan “ – pettus armastuse tasandil. (palju legende, et sellel on ka teisi autoreid ). Teiste petmine maksab talle (Don Juanile) endale kätte.
  Kõige keerulisem ja tõsisem on „Misantoop“ – (inimesepõlgur) vaidlused inimeste vaimsete probleemide üle. „Ihnur“ – peategelasest saanud ihnuse võrdkuju (teretamiseks ei anna kätt vaid laenab seda). Läheb vastuollu perega rahapärast.
  Viimastes teostes pöördub Moliere keskklassi poole. „ Kodanlasest aadlimees“ – naeruvääristab inimesi, kes lasevad end matslikul kombel alandada.
  Segadus, kes on kes? „Arst vastu tahtmist“ – inimest peetakse kellekski teiseks.
  Kasutab oma teostes karakterkoomikat, situatsioonikoomikat ja kõnekoomikat. Moliere ise väidab, et kirjanik peab kujutama ühiskondlikke pahesid kasvatuslikel eesmärkidel. Naerab välja edevust, rumalust, ihnust.
  

Johann Wolfgang von Goethe (1794 – 1832 )

• Pärit Maini Jõeäärsest Frankfurdist. Isa oli õigusteaduste doktor – sümpaatne, heatahtlik. Kunstianded pärinud emalt. Peres vaimne õhkkond, haridust ja kultuuri peetakse tähtsaks. Oluliseks kujuneb Herderiga (rahvaluule autor). Suureks eeskujuks Shakespeare, antiikkirjandus . Sturm und Drung (torm ja tund) – kirjanduse liikumine. Alustab loomingut kergete loodus- ja armastusluulega. Jätkab draamaga „Prometeus“ – antiikkirjanduse näitel. „Götz von Berlinchingen“ – tragöödia, kirjutatud 16. Sajandil talurahva ainetel . Annab põhjaliku ülevaate selle aja ühiskonna klassidest. Tegelaste galerii on varieeruv – keisrist talupojani. Killustatud Saksamaa. Autor arvab , et Saksamaa vajab kindlat kätt. Hüüdnimeks Raudkäsi – põhjuseks rauast käsi; kindla käega, enesekindel . Talurahva sõjas võtab vastu juhi koha. Pettub selles sõjas, satub vangi ja sureb ränkade haavade tagajärjel. Goethe püüab kangelaste mälestust teosega päästa. Romaan „Noore Wertheri kannatused“ – peategelane hella hingega. Armub imekaunisse neiusse Charlottesse , kes on juba kihlatud. Werther , sügavas kurbuses, lõpetab enesetapuga. Lugu inimesest, kes ei suuda oma õnne eest võidelda. Goethe saab kutse Weimarilt õukonda. Võtab ette pikad Euroopa reisid . Muljed jõuavad teostesse. „Egmont“ – madalmaade vabadusvõitlusest. „Iphegeneia Taurises“ – Trooja sõja müütide ainel värsstragöödia. „Torquati Tasso“ – renessansiajastukuulsast poeedist.
  Järgmiste teostega pöördub tagasi oma probleemide juurde. „Wilhelm Meisteri õpiaastad“, „Wilhelm Meisteri rännuaastad“ – kunstniku kujunemise lugu. „Kõik, mis meiega juhtub ja jätab jälgi, soodustab märkamatult meie arenemist .“ „Igasugused kahtlused saab kõrvaldada üksnes tegutsemisega.“ „Üksnes tegu tõestab armastuse jõudu“
  Paralleelselt draamadega ilmub elu lõpus luulet – keeleliselt heal tasemel. Ballaadid tuntud. „ Metshaldjas “ . Goethe ise väidab, et tema luuletused on tekkinu konkreetsete elusündmuste põhjal. Värssi on peetud ka väga musikaalseks. Mitmeid tema teoseid on viisitatu.
  

Renessanss

• Olulisemad autorid: Dante Alighieri, Francesco Petrarca, Giovanni Poccacio, Hoffmann , Merimee, Maupassant , Poe, Tšehhov, Tuglas
  

Klassitsism

• Tekkeaega: 17. Saj. Peasuund Prantsusmaal. Autorid: Moliere, Corneille („Cid“), Jean Racine („ Britannicus “ ja „Phaidra“), Voltaire .
  
• Kolme ühtsuse printsiip:
  1) ajaühtsus – tegevus laval võtab sama kaua aega, kui reaalselt vaataja jaoks.
  2) kohaühtsus – tegevus toimub ühe ruumi piires.
  3) tegevusühtsus – laval ei saa toimuda midagi muud, kui saab toimuda selles aegruumis. Puudub palju tegevusliine.
  

Valgusajastu

• Valgustusfilosoofid : Voltaire; Rousseau ; Diderot .
  
• Inglismaa esindajad: J. Swift „ Gulliveri reisid“, Defir „Robison Crusoe elu ja kummalised seiklused“.
  
• Saksa valgustusautorid: Schiller „Wilhelm Tell “, Goethe