Klassitsism 18. saj II pool - 19. saj I veerand (0)

Klassitsism 18. saj II pool - 19. saj I veerand
Sissejuhatus:

• Classicus (ld. K.) - eeskujulik, korrapärane
  
• Kultuuriperiood 17(20)50-1820
  
• Vastandas end barokile
  
• Keskuseks kujunes Prantsusmaa, Pariis
  

Ajalugu:

• Suur Prantsuse Revolutsioon (1784-1794)
  
• Napoleoni sõjad (1799- 1814 )
  
• Viini kongress , mille käigus muutus põhjalikult Euroopa riiklik jaotus ja sellest said alguse 19. saj rahvuslikud liikumised
  

Klassitsismi iseloomustus:

• Mõistuspärasus samastati selguse ja korraga
  
• Välditi juhuslikku, segast, korratut
  
• Toetuti antiikkultuuri iluideaalile
  
• Ranged reeglid olid ilu mõiste
  

Klassitsism filosoofias:

• Valgustusfilosoofid: Rousseau , Voltaire, Diderot Montesquieu, Kant
  
• “Inimese kodaniku õiguse deklaratsioon ” viis Vana-Euroopa lõpuni
  

Vorm!!
Kõikides kunstiliikides jälgiti kindlat vormi, ülesehitust ja struktuuri

• Kunst ja arhitektuur - geomeetrilisi kujundeid
  
• Luule - puhtad riimid
  
• Muusika - selge ja reeglistatud vorm ning ülesehitus
  

Klassitsism muusikas:

• Püüti luua selge ülesehitusega teoseid
  
• Osad pidid olema täpselt tasakaalustatud
  

Tekkisid uued zanrid (instrumentaalmuusikas):

• SONAAT : 3-4 osaline, 1-2 pillile
  

• KEELPILLIKVARTETT: 4-osaline, keelpillikvartetile
  

• SÜMFOONIA : 4-osaline, sümfooniaorkestrile
  

• Hakati korraldama avalikke kontserte
  
• Hakati välja andma suurtes tiraažides muusikaõpikuid ja nootide trükkimine laienes tohutult
  
• Tavakodudes hakati jälle rohkem muusikat tegema
  
• 18. saj hakkas helilooja suhtlema laia ja anonüümse ja väga asjatundliku publikuga
  
• Originaalsus ja ere väljenduslaad olid hädavajalikud, et publikur kõnetada
  
• Jean- Phillipe Rameau - uudse harmooniakäsitluse looja, mis oli varasemast lihtsam
  

UUED SUUNAD OOPERIS 18.SAJ II POOLEL

• Läbi aegade kõige kallim muusika - ja teatrižanr, sest see oli 18. Saj-ni baroki õukonnapidustuste osa
  
• 18.saj keskel ooperis toimus stiilimurrang, milles peegelduvad valgustussajandi sotsiaalsed suundumused
  
• Euroopas valitses tõsine ooper ehk opera seria
  
• 1728 . aastal toimus Londoni ooperiteatri pankrott, mis oli kogu kunstizanri pankrotistumise aluseks
  
• “Kerjuseooper” - ballaad- ooper , mis pani aluse laulumängulaadsetele etendustele
  
• Nii laulumäng kui ka koomiline ooper e opera buffa tõid vaataja reaalse elu keskele e tegelased ja konfliktid oli tuttavad
  
• Retsitatiivid on sageli asendatud kõnedialoogidega
  
• Esimene klassikaline koomiline ooper - Giovanni Battista Pergolesi “Teenijanna-käskjanna”(1733)
  
• Saksamaa laulumäng - singspiel (sündis inglise ja prantsuse laulumängude eeskujul)
  
• Saksamaal- rahvalik meelelahutus
  
• Austria- kõrge muusikaline tase
  
• Üks kuulsamaid singspiel’e - Wolfgang Amadeus Mozarti -“Võluflööt”
  

Ooperi reformaator Christoph Willibald Gluck

• 1750. aastate tunnustatuim ooperihelilooja Euroopas
  
• Viini õukonna teatrielu juht ja helilooja
  
• Tuntumad ooperid: ” Orpheus ja Eurydike”(Orfeo e Euridice), ”Alkestis”, ”Paris ja Helena”
  

Tõsise ooperi reform

• Glucki idee oli seada lavamuusika draama teenistusse
  

(Eelnev barokkooper koosnes peamiselt vaid erinevatest numbritest (aariatest)

• Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene
  
• Ühendas aaria ja retsitatiivi dramaatiliseks kõnelauluks
  
• Lisas koori ja balleti aktiivselt ooperi tegevustikku
  
• Ühendas ooperi avamängu draamaga
  
• Kaotas kastraatlauljad
  

“Orpheus ja Eurydike”

• “Che faro senza Euridice” - See on ooperi ainus soolonumber, mida saab esitada ka kontsertpalana, sest see on lihtsa ning tundelise meeloodiaga seega on see näide ooperistiili aaria-ideaalist
  
• Hosenrolle- naised mängivad meesosa
  

VIINI KLASSIKUD

• 18.saj kujunesid instrumentaalmuusikas uued väljendusvahendid ja vormid, mis olid ajastule kohaselt üpris ranged ja mõistuspärased
  
• Geniaalsed loojad , kes ühendaksid vastandlikud taotlused - väljenduse ja vormi - tugevasse tervikusse
  
• Esile kerkisid kolm heliloojat
  

“Viini klassikute koolkond” - pole päris korrektne sest

• Kolm heliloojat, liiga vähe
  
• Kõik olid eri põlvkondadest
  
• Töötasid Viinis eri aegadel
  
• Puutusid isiklikult vähe kokku
  

Franz Joseph Haugh ( 1732 -1809)

• Austria helilooja
  
• Pani aluse:
  

• Klassikalisele sümfooniaorkestrile, mis
  
• Klassitsismis on kahese koosseisuga (kõiki puupuhkpille 2)
  
• Klassikalisele keelpillikvartetile
  
• Sonaadi vormi kujunemine
  

MUUSIKA JA VORMID

• Muusikat kirjutati rangete reeglite järgi
  
• AB vorm
  
• Variatsioonivorm - A (teema) A1 A2 A3 A4
  
• Rondovorm - A (refrään) B ( episood ) A C A D A F A jne
  
• Sonaat-allegro vorm e soonadivorm
  

Peapartii
Sidepartii
Kõrval-
partii
Lõpupartii
Töötlus
Peapartii
Sidepartii
Kõrval- partii
Lõpupartii
TOONIKA DOMINANT TOONIKA TOONIKA
EKSPOSITSIOON REPRIIS

• Kõikide mitmeosaliste teoste esimene osa
  

Klassikaline sonaaditsükkel
KOLMEOSALINE:

osa - kiire

osa - aeglane

osa - kiire
Nt: sonaat, soolokontsert
NELJAOSALINE:

osa - kiire

osa - aeglane

osa - tantsuline

osa - kiire
Nt: sonaat, sümfoonia, keelpillikvartett