Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valgurikkad dieedid (0)

1 Hindamata
Punktid
Valgurikkad dieedid
Koostajad: Stefani Korman,
Annemari Aasoja,
Saskia Dmitrijev,
Tess Grossmann.
Mida võib süüa?
Munad
Pasteet
Talleliha
Praetud sealiha
Rasvast kala
Oliiviõli
Mida ei tohiks süüa?
Leib
Pagaritooted
Makaronid
Kartulid
Magusad puuviljad
Maiustised
Suhkur
Puudused
Dieet on väga RANGE.
Pikaajaline dieet võib põhjustada südamehäireid.
Dieedi pidamisel peaks lisaks manustama C vitamiini, beeta
karoteeni ja kaaliumi ning juua palju vett.
Dieet ei sobi maksahaigustega ja kõrge kreatiniini sisaldusega veres
inimestele.
Eelised
Dieet on üsnagi efektiivne.
Toiduhulk on soliidne ning ei pea sellepärast nälgima.
Inimene tunneb ennast hästi ning ei märka energiapuudust.
Vitamiinivalgu dieedi
toitumisplaan:
8.00 kaks keedumuna (valk)
10.30 1 greip (vitamiin)
13.00 200 g keedetud kvaliteetliha, nt. kana või kalkunifilee (valk)
15.30 2 õuna (vitamiin)
18.00 200 g keedetud kala (valk)
20.30 1 suur apelsin (vitamiin)
Valgudieedi menüü.
hommikusöök (alati sama):
1015 min. enne söömist ­ klaasitäis toatemperatuuril vett.
Kohv, mida on «valgendatud» 0,5% rasvasisaldusega piimaga
Kohvi võib asendada ka klaasitäie teega.
Maitsvamaks tegemiseks kasutage väikestes kogustes
magustusainet või fruktoosi.
Üks rasvavaba kohuke või ükskõik milline väikese rasvasisaldusega
jogurt
Lõunasöök:
10 minutit enne söömist ­ klaasitäis toatemperatuuril vett.
Edasi valige üks variantidest:
Uhhaa kahe õhukese rukki või täisteraleiva viiluga, kahest
tomatist salat, kolme kuivatatud puuviljaga tee, mandariin.
kala (150 g), mida on aurutatud või ilma rasvata grillitud. Suvalised
lisandid ülaltoodud variantidest.
Või 100 g soola ja õlita grillitud või praetud vasikaliha + keedetud
metsik riis + toorsalat kurgist ja lehesalatist. Riisile võib lisada
sojakastet.
Ei mingit soola! Lisada võib natuke pipart.
Õhtusöök:
Klaasitäis toatemperatuuril vett (ärge unustage!).
Ükskõik milline variant:
Salat: marineeritud kalmaariviilud + tükeldatud muna + 2
supilusikatäit maisi, maitsestada oliiviõli ja sidrunimahlaga, lisada
salatisse küüslauguküüs või sibulamugul.
Pakk külmutatud krevette , metsik riis. Või 250 g ilma soola ja õlita
ahjus küpsetatud kanaliha (. Garneeringuks ­ greip. Väga huvitav
kombinatsioon!
Munadieet
Esmaspäev
Reede
Hommikusöök : 1 greipfruut, 12 muna, must kohv või tee
Hommikusöök : 1 greipfruut, 12 muna, must kohv või
Lõuna: 2 muna, greipfruut tee
Õhtu: 2 muna, segasalat, 1 tükk röstsaia, greipfruut, kohv Lõuna: 2 muna, spinat, kohv
Teisipäev
Õhtu: kala kombineeritud salatiga, 1 tükk röstsaia,
Hommikusöök : 1 greipfruut, 12 muna, must kohv või tee greipfruut
Laupäev
Lõuna: 2 muna, tomatid, kohv
Hommikusöök : 1 greipfruut, 12 muna, must kohv või
Õhtu: praeliha, tomat, kurk, lehtsalat, oliivid, kohv
Kolmapäev tee
Hommikusöök : 1 greipfruut, 12 muna, must kohv või tee Lõuna: puuviljasalat nii palju, kui süüa jaksad
Lõuna: 2 muna, spinat, kohv Õhtu: suur praad, seller, kurk, tomatid, kohv
Pühapäev
Õhtu: lambaliha, seller, kurk, tomatid, tee
Neljapäev Hommikusöök : 1 greipfruut, 12 muna, must kohv või
tee
Hommikusöök : 1 greipfruut, 12 muna, must kohv või tee
Lõuna: 2 muna, spinat, kohv
Lõuna: kana, tomatid, porgand, kapsas, greipfruut,
kohv
Õhtu: 2 muna, kodujuust, 1 tükk röstsaia, kapsas
Õhtu: külm kanaliha, tomatid, greipfruut
Muu alkohol keelatud, aga päevadel, mil dieedis on liha,
on lubatud viski.
Tänan tähelepanu eest!
Vasakule Paremale
Valgurikkad dieedid #1 Valgurikkad dieedid #2 Valgurikkad dieedid #3 Valgurikkad dieedid #4 Valgurikkad dieedid #5 Valgurikkad dieedid #6 Valgurikkad dieedid #7 Valgurikkad dieedid #8 Valgurikkad dieedid #9 Valgurikkad dieedid #10 Valgurikkad dieedid #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annemari34 Õppematerjali autor
Slideshow sel teemal

Sarnased õppematerjalid

Rasedusaegne rauaaneemia- toidusoovitused-isud-vitamiinid-mineraalid-rauarikas menüü
20
pdf

Rasedusaegne rauaaneemia- toidusoovitused, isud, vitamiinid, mineraalid, rauarikas menüü

Liina Raidoja Toitumisnõustaja ja treener Rasedusaegne rauaaneemia- toidusoovitused, isud, vitamiinid, mineraalid, rauarikas menüü Ideaalses maailmas tulevad kõik meie kehale vajalikud toitained toidust. Kuid me teame, et me ei ela ideaalses maailmas. Meid mõjutavad lisaks toidule ka välised faktorid, stress, reostatus, tarbitud/tarbitavad ravimid, need kõik mõjutavad seda, kui hästi toiduga saadavad toitained imenduvad ja kui hästi suudame neid omastada. Süsivesikute ainevahetuses toimuvad muutused kindlustavad lapse vajaliku glükoosiga. Loode eelistab seda kütusena kasutada. Raseduse esimesel poolel muutub glükoos glükogeeniks ja rasvaks. Raseduse teisel poolel vajab loode glükoosi arenguks ja kasvamiseks. Kõrge kiudainete sisaldusega toit annab palju erinevaid vajalikke fütotoitained ja on heaks ennetuseks kõhu

Toit ja toitumine
Tervislik toitumine
21
doc

Tervislik toitumine

Nooruse allika iidne saladus (II raamat) Taassünni Pärl Peter Kelder 6. peatükk Toiduainete omavaheline sobivus ja õige dieet. Doktor Stanley S. Bass Arutlustes tervisest, pikaealisusest ja viiest rituaalsest toimingust, annab polkovnik Bredford mõned soovitused, mis puudutavad dieeti ja toitumist ning toidu olulist rolli inimese elus üldiselt. Bredfordi sõnul aitab õige dieet kaasa füüsilise seisundi paranemise sümptomite ilmnemisele. Vaadakem siis tema dieedialaseid soovitusi. Järeleproovitud aja jooksul veendus polkovnik, et hea tervise saladus peitub lihtsas toidus. Ta kirjutab, et Tiibeti laamad tegid rasket füüsilist tööd ning toitusid peamiselt omaenda kasvatatud viljadest ­ järgisid enamasti taimset dieeti, lisanditena muna, või ja juust. Seejuures, ühe toidukorra ajal sõid laamad tingimat

Toitumisõpetus
Koka kutseeksami küsimused ja vastused
33
docx

Koka kutseeksami küsimused ja vastused

Koka kutseeksami kordamisküsimused ja vastused 1. Kirjelda külmtöötlemismeetodid · Külmutatud toiduainete sulatamine külmutatus liha- ja kalatoodete, pooltoodete sulatamine · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine Näiteks: köögivilja sorteerimine köögivilja pesemine köögivilja koorimine tapaloomade seedeelundite eraldamine lindude sulgede ja sisikonna eraldamine kalade soomuste ja sisikonna eraldamine · Madala toiteväärtusega osade eraldamine Näiteks: kontide eraldamine lihast kõõluste eraldamine lihast kalade fileerimine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine Näiteks: toiduainete tükeldamine toodete vormimine · Võtted mis kiirendava järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Näiteks: toiduainete leotamine marineerimine · Võtted, mi

Kokandus
Asjaajamise alused
652
pdf

Asjaajamise alused

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4  Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4  Kiirtoiduettevõtted 6  Kohvikud 8  Sööklad ja teised suurköögid 10  Restoranid 13  Baarid 19  Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused

Analüüsimeetodid äriuuringutes
Koka eksamiküsimused vastustega
26
docx

Koka eksamiküsimused vastustega.

Allergia on organismi ülitundlikkus mingi aine või välisteguri suhtes, millega inimene tavaelus kokku puutub. Tähtsamad allergeenid võib jagada kaheks suureks rühmaks: toiduallergeenid ja tolmsed allergeenid. Toiduallergia on toidu talumatuse vorm, mida iseloomustab suurenenud tundlikkus mingi toiduaine suhtes. Kõige sagedamini kutsub toiduallergia esile allergilisi nahalööbeid. Kõige sagedasemad ja tõsisemad on toiduallergia probleemid esimesel eluaastal. Peamiselt põhjustavad valgurikkad toidud: lehmapiim, muna ja kala. Köögiviljadest: tomat, porgand, hernes, uba. Puuviljadest: tsitruselised, maasikad. Pähklid, sokolaad, kakao. Mõnikord põhjustab toiduallergiat mitte toiduaine vaid toiduainete lisandid, näit. toiduvärvid. Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud lihatoite lehekülg 165-167 Liha hautatakse nii suurte kui ka väikeste tükkidena, samuti portsjontükkidena. Ühele portsjonile arvestatakse 100-200 g liha väikestena tükkidena hautatud roogade puhul 5-6

Kokandus
Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused
29
doc

Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused

Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused (Marge Mahla) Sissejuhatus Kvaliteetne ja mitmekesine toit on inimese tervise jaoks olulise tähtsusega. Toitumise rolli tervise säilimisel tuleb vaadelda esmatasandi tervishoiuteenuste lahutamatu osana. Raseduse ja imetamise ajal on toiduenergia, vitamiinide ja mineraalainete vajadus tavalisest täiskasvanu vajadusest veidi erinev. Piisav ja tervislik toit on vajalik, et emaüsas arenev noor organism oleks varustatud kõige kasvamiseks tarvilikuga. Veelgi enam vajab tähelepanu aga ema ise, sest paljud tema keha toitainete, mineraalainete ja vitamiinide tagavaradest võivad sellel eluperioodil ammenduda. Soovitustes esitatu järgimisel on tagatud organismi kasvamine ja funktsioneerimine tänapäeva seisukohtade põhjal ja seeläbi väheneb võimalik tasakaalustamata toitumisest tingitud haiguste risk. Kõik tervishoiutöötajad, kes puutuvad tervishoiuteenuste osutamisel kokku rasedate ja imetavate emadega ning nende peredega (pe

Bioloogia
Tervislik toitumine
24
doc

Tervislik toitumine

................................................7 1.3.3. Rasvad................................................................................................9 1.3.4. Vitamiinid..........................................................................................11 1.4. Suhkur................................................................................................13 1.5. Kehamassiindeks....................................................................................13 2. TUNTUIMAD DIEEDID............................................................................14 3. TERVISLIK ELUVIIS...............................................................................17 3.1. Suitsetamine..........................................................................................17 3.1.1. Passiivne suitsetamine............................................................................18 KOKKUVÕTE...........................................................................................

Kehaline kasvatus
Tervislik toitumine
21
docx

Tervislik toitumine

Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TERVISLIK TOITUMINE 1.1. Toidupüramiid 1.2. Toiduring 1.3. Toitained 1.3.1. Süsivesikud 1.3.2. Valgud 1.3.3. Rasvad 1.3.4. Vitamiinid 1.4. Suhkur 1.5. Kehamassiindeks 2. TUNTUIMAD DIEEDID 3. TERVISLIK ELUVIIS 3.1. Suitsetamine 3.1.1. Passiivne suitsetamine KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300 miljoni rasvunud inimese ja see arv kasvab pidevalt. Rasvumisest on saanud tõsine ülemaailme probleem, millele õnneks pööratakse juba tõsisemat tähelepanu

Toit ja toitumine




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun