Gunnar Aarma " Kuidas toituda" (0)

Gunnar Aarma “Kuidas Toituda”
Et elada selleks peame mitte hingama vaid ka sööma. Seejuures on oluline, MIDA me sööma ja KUIDAS me sööme. Sellest oleneb inimese tervis ja elujõud. Väga oluline on toidu mälumine. Arstitepoolt soovitatakse toitu mäluda 30-40 korda. On kindlaks tehtu , et sääraselt toimides vajab inimene poole vähem toitu ja on siiski tervem ja elujõulisem. Tänapäeval ravitakse verevaegus haigusi ka värske juur-või puuviljaga, mitte enam lihaga nagu vanasti. Lihatoidud arvatakse olevat paljude haiguste nagu reuma , artriit, uriinhappe mürgistused organismis põhjustajaks. Dr. Winsh kirjutab brošüüris „Vähi vastu“ : „ See pole juhuslik, et klassikaline lihasööjate maa – Inglismaa – on ka klassikaline vähihaiguste maa, ning et vähki esineb rohkem rikaste kui vaeste hulgas.“
On kindlaks tehtud et paljud inimesed kes on elanud kõrgesse ikka on olnud peamiselt taimetoitlased. Näiteks Bulgaarias söövad kõrgeealised enamus leiba, jogurtit ja juurvilja . Seega lihast loobumine ei lühenda meie elupäevi vaid vastupidi.
Õige toitumise peamisteks eeldusteks on vastav vaimne tase ja võimalikult looduslähedane elamis- ja töötingimused.Vanasti toideti Meksikos surmamõistetuid ainult vasikaliha ja vähese veiniga. Üle 28 päeva neist keegi vastu ei pidanud. Vee ja leivaga võivad vangid teatavasti aastaid elada.
Liha seedimine toimub soolte alguses, milletõttu tagumised sooled jäävad ilma tööta ja võivad selletõttu kõngeda. Taimetoidu seedimine aga terves soolestikus. Lihatoiduliste soolestik on lühike,
Inimeste soolestik on 6 kehapikkust ja näiteks lamba soolestik on 28 kehapikkust. Kuna inimese hambad ja lõua ehitus ei ole sobiv liha söömiseks. Sellest võime järeldada, et inimene on rohkem taimetoiduline.
Pärast liha seedimist jääb järele vähe jääkaineid. See-eest on need aga väga mürgised ja võivad seederikete puhul kergesti põletikke tekitada. Taimetoidu rikkalikud tselluloosijäägid aitavad vältida seedetrakti ummistusi ja sellest tekkivad käärimis protsesse. Seega soodustab taimetoit kõigiti ainevahetust.
Dr. J. G. Haig võrdleb lihasööjat inimest ja taimetoitlast : „Lihasööjad kiitlevad tihti oma kehajõuga, eriti kui nad vabas looduses töötavad ning mõõdukalt elavad , kuid kahjuks puuddub eil aga taimetoitlase vastupidavus. Lihast saadud energia ammendatakse kiiresti aga taimsetoidu energi aeg ajalt, tänu sellele on ka taimetotlane vastupidavam.
Antiikaja klassikute andmetel toitusid spordimängude võistlejad viigimarjadest , pähklitest, juustust ja maisist. Rooma gladiaatorid said toiduks taimeõlis küpsetatud kakkusid ja mett .
Veel paar-kolmkümmend aastat tagasi suhtus teadus vegetaarlusesse meie kliimavöötmes begatiivselt. Taimetoitlususse suhtuti kui krooniliselt valgupuuduse all kannatavasse veidrusse. Teaduse areng ja igapäevane elupraktika aga on tõestanud, et ülemäärased valgud pole meile jõuallikaks vaid ohtlikeks mürkideks.
Valgurikkad toidud tekitavad rohkem ebameeldivadi lõhnu, näiteks muna, kui valgu vaesed võivalguvabad. See tõsiasi on toitumisele, tervisehoiule ja rahvamajandusele väga tähtis.
India joogi „Svami Abhedananda väidab, et toitumiseks pole liha . Kõike vajalikku saame puu-, aed- ja teraviljadest ning piimast. Taimetoitlased on tervemad kui lihasööjad.
Miks siis liha süüakse? Joogi väitel on see seotud harjumustega, ebausuga, eelarvamustega ja teadmatusega. Liha toit mõjutuba ka peale inimese füüsise tema psüühikat. Teeb inimest maaterjaalsemaks, seob rohkem maaga. Inimese toidust sõltub seega ka tema vaimne areng. Toidul on tähtis osa meie füüsise, organismi positiivsete ja negatiivsete jõudude arendamisel.
Toidu režiimi muutmisel peab olema ettevaatlik ja tegutsema kiirustamata. Üleminek taimetoidule muudab ka iseloomu (lk 21). Kes on oma huvid suunanud vaimsetele eesmärkidele, sellele sobib taimne toit ja lihatoit pigem segab.
Joogaõpetus väidab, et liha rakkudesse jäävad jäljed looma psüühlistest emotsioonidest, mis liha süües satuvad inimese organismi ja mõjutavad tema vaimset olemust. Lihast loobumise suhtes on joogid arvamusel, et inimene ise järk-järgult arenedes selleni jõuab. Loomsetest lõhnadest võõrdumine mõjub ka närvidele. Lõhnad võivad olla ka põhjuseks, miks aastaid taimetoitlased olnud mõnikord jälle loomsete toiduainetega tegemist teevad.
Kuna loodus ei salli järske üleminekuid on vajalik üleminekutase ja selles etappis on olulised piimatoidud. Muutused dieedis peavad olema aeglased. Üleminek ei tähenda et vähendada liha hulka. Üleminek on see, kui näiteks loobutakse sealihast – kana kasuks, siis kala kasuks jne. Joogaõpetuse järgi on kalad kõikidest loomadest taimeliikidele kõige lähemal. Taimetoidust on kasulik poleerimata riis , suurepärane toiduaine on ka mesi .
Joogaõpetus näitab meile kõigetihedamat seost inimese vaimse ja moraalse taseme ning toidu vahel . Täiuslik saab olla ainult nii vaimselt kui kehaliselt arenenud inimene. Et oma keha hoida tervena ja vastupidavana peab suurt tähelepanu osutama toitumisele. Kõik mida kehale pakume peab olema puhas ja rikas vajalikest toitainetest. Minimaalsest hulgast toiduainetest peab saama maksmimaalse hulga meile vajalikke aineid. Loomne toit ei sobi, sest see pole inimesele loomulik toit. Seda toovad oma õpetustes välja budistid ja joogid. Kogu india filosoofia õpetab, et loomade elu on sama väärtuslik kui inimeste elu .
Raamatus juhitakse tähelepanu sellele, et elanikkond sööb liiga palju kunstlikke ja kahjulikke toiduaineid. See aga toob kaasa mitmesuguseid haiguseid, näiteks : diabeet, südamehaigused, vähk.
Autor toob näiteid, kuidas toidulaua muutmine taimetoidu kasuks on toonud inimestele abi rasketest haigustest ülesaamisel, või nende pidurdamisel .
Samas toob näited ka sellest, kui inimene sööb liigselt loomseid rasvu, rafineeritud toite, siis mil määral need tervist kahjustavad ja kuidas inimesed ei oska süüdistada tekkinud hädades oma toitu ja toidu režiimi.
Toitumisala asjatundjad on üsna palju toitlus küsimuse selgitamisel ära teinud, kuid samas tekitanud ka segadust , et mida ja kui palju. Siin ei tohi unustada, et see mis sobib ühele ei tarvitse sobida teisele.
Joogaõpetuse põhimõtted eurooplastele :

Ära söö liiga palju .

Hoidu ainetest, mis pole toitvad.

Kasuta võimalikult palju värsket puuvilja, salateid, juurvilja või juurvilja – ja puuviljamahla.

Joo päeva jooksul palju värsket vett.

Hinga palju värsket õhku.
Autor toob raamatus välja spetsialistide arvamuse asjaoludest, mis soodustavad rasvade ladestumise organismis.

Funktsionaalsed häired mehhanismis , mis dikteerib inimesele , millal süüa ja millal söömine järelejätta.

Söömis protsessiga seotud väliste signaalide tähtsuse üle – ja sisemiste signaalide alahindamine.

Liigsete rasvarakkude olemasolu inimorganismis, mis võib johtuda ületoitmisest imiku eas.
Samuti annab autor nõu, mida ja kuidas süüa ning et ei piisa ainult õigest söömisest vaid vajalik on ka õige hingamine .