Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Teraviljad (0)

1 Hindamata
Punktid
Teraviljad
Kadrioru Saksa Gümnaasium
9A klass
Herkkin  Parm
Viktoria  Ugur
Teraviljad

Kuuluvad kõrreliste sugukonda + mittekõrrelised

Kasvatatakse, sest on tärklise- ja valgurikkad

Eestis kasvatakse peamiselt otra,  rukist , kaera ja nisu

Arengumaades ka riisi, hirssi ja maisi
Kasutamine

Toidu valmistamine

Tärklisetööstus

Piiritusetööstus

Õlletööstus (oder, mais)

Loomasööt (hein, mais)
Tooted

Nisujahu – Veski  Mati

Kaerahelbepuder – Veski Mati

Õlu - Saku

Odrajahu – Kivisaare Veski

Kama  – Tartu Mill

Verivorstid – Nõo Lihavürst

Leib – Leibur

  Viin  – Viru Valge

Müsli – Eesti Müsli

Sai –  Perenaise  sai
Suuremad firmad Eestis

Tartu Mill

Veski Mati

Eesti  Mahe

Leibur

Eesti Pagar

Kalew

Vilma
Eksport

Nisu eksport (2011): USA 32,8 miljonit tonni, Prantsusmaa 20,3 miljonit 
tonni,  Austraalia  17,7 miljonit tonni ja  Kanada  16,3 miljonit tonni.

Odra  eksport (2011): Prantsusmaa 5,0 miljonit tonni, Austraalia 4,5 
miljonit tonni, Saksamaa 2,2 miljonit tonni ja Argentiina 2,1 miljonit 
tonni.

Kaera eksport (2011): Kanada 2159  tuhat  tonni, Soome 388,3 tuhat 
tonni, Austraalia 191,7 tuhat tonni ja Rootsi 156,3 tuhat tonni.

Rukise vähese leviku tõttu tarvitatakse enamik saagist tootjariigis või 
eksporditakse naaberriikidesse, mitte üle maailma.
Import

Nisu import (2011):  Egiptus  9,8 miljonit tonni, Alžeeria 7,8 miljonit tonni, 
 Itaalia 7,3 miljonit tonni ja Jaapan 6,2 miljonit tonni.

Odra import (2011): Saudi  Araabia  6,3 miljonit tonni, Hiina 1,8 miljonit 
tonni, Belgia 1,7 miljonit tonni ja Holland 1,6 miljonit tonni.

Kaera import (2011): USA 2169 tuhat tonni, Saksamaa 255,3 tuhat 
tonni,  Mehhiko  127,1 tuhat tonni ja ja  Hispaania  67,2 tuhat tonni.
Kasutatud materjal

https://et.wikipedia.org/wiki/Nisu

https://et.wikipedia.org/wiki/Oder

https://et.wikipedia.org/wiki/Kaer

https://et.wikipedia.org/wiki/Rukis

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/teravili1
Täname tähelepanu eest!

Document Outline

  • Slide 1
  • Teraviljad
  • Kasutamine
  • Tooted
  • Suuremad firmad Eestis
  • Eksport
  • Import
  • Slide 8
  • Kasutatud materjal
  • Täname tähelepanu eest!
Vasakule Paremale
Teraviljad #1 Teraviljad #2 Teraviljad #3 Teraviljad #4 Teraviljad #5 Teraviljad #6 Teraviljad #7 Teraviljad #8 Teraviljad #9 Teraviljad #10
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor vlindmaa Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Rahvuslik toidukultuur
48
pptx

Rahvuslik toidukultuur

Rahvuslik toidukultuur Koostaja : Kristina Tepper PA 11 KAER Kaera botaanilised tunnused Kaer ehk harilik kaer on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili. Harilik kaer kasvab tavaliselt 60­100 (150) cm kõrguseks. Leht pöördub vasakule, mitte paremale nagu teistel teraviljadel. Pähikutelg, välissõkal ja alumised lehetuped on paljad. Lehelaba on kare ning selle laius on kuni 15 mm. Keeleke on 2­3 mm pikkune, tipuosas kolmnurgakujuliste hammastega. Pähikud tavaliselt kahe, harva kuni kolme õiega. Pööris on 15­25 cm pikkune, küllaltki hõre ja laiuv. Kaera ajalugu Harilik kaer pärineb arvatavalt Lähis-Idas kasvavast viljatust kaerast, mis levis algselt umbrohutaimena nisu - ja odrapõldudel (nagu ka rukis). Umbes 4000

Rahvuslik toidukultuur
Toiduained
62
doc

Toiduained

KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit ­ toiduained ja toiduainete segud ­ on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi

Toitumisõpetus
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

Turismiettevõtlus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun