Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Teravili monokultuurina tavaviljeluses (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

TERAVILI 
MONOKULTUURIN
A
TAVAVILJELUSES
EMÜ 2014
VIKTORII
N
Teraviljad  on väärtuslikud 
toiduained, sest need on:
A) TÄRKLISE­ JA  VALGURIKKAD
B) SÕKALDE RIKKAD
C) MÜSLI RIKKAD
ÕIGE VASTUS: A) TÄRKLISE­ JA 
VALGURIKKAD
VIKTORII
N
  Monokultuur  on:
 A) MONOTEATRI ETENDUSTE KAVA
 B) ÜHE KINDLA REGIOONI 
KULTUURITAVADE JÄRGIMINE
 C) ÜHE KULTUURI PIDEV 
VILJELEMINE  SAMAL 
KÜLVIKORRAVÄLJAL VÕI PÕLLUL
 ÕIGE VASTUS: C) ÜHE KULTUURI 
PIDEV VILJELEMINE  SAMAL 
KÜLVIKORRAVÄLJAL VÕI PÕLLUL
VIKTORII
N
 Tavaviljeluse puhul on lubatud kasutada:
 A) AINULT HÄRGASID MAA KÜNDMISEKS
 B) ERINEVAID SÜNTEETILISI 
TAIMEKAITSEVAHENDEID JA HERBITSIIDE
 C) AINULT DIISELMOOTORIGA TRAKTOREID
 ÕIGE VASTUS: B) ERINEVAID SÜNTEETILISI 
TAIMEKAITSEVAHENDEID JA HERBITSIIDE
ÜLDANDME
D
 Teravilja  kasvatamine  monokultuurina nõuab:
a)  viljakat  mulda või muldade väetamist
b) taimekaitsevahendite kasutamist
 Eestis tarbitakse ca. 700 000 tonni teravilja aastas
 Tavaviljeluse toodang moodustab sel est ligemalt 
80%
 Tavaviljeluse toodang 1ha kohta on vähemalt 50% 
suurem kui maheviljeluse puhul
Kokkuvõte: ILMA VÄETISTETA EESTIT ÄRA EI 
TOIDA!
TERAVILJADE 
Ü
 L
E DIS
esti  ala EL
dele jO
õu OMU
dsid  terav  S
iljaTU
d u.  S
4000 eKr
 Kasvatatakse terade saamiseks – toiduainetööstus, 
loomasööt
 Teraviljad sisaldavad palju vitamiine, mineraalaineid, 
süsivesikuid, rasvu ja valke
 Toimub pidev  sordiaretus  – Eestis tegeleb sellega Jõgeva 
Sordiaretuse Instituut
EESTIS ENAMKASVATATAVAD 
TERAVILJAD
KAER
NISU
RUKIS
ODER
TRITIKALE
LOOMAD 
TERA
Loom VI
aliikLJA
idest  PÕ
ei s L
aa  LUL
antud koosluse puhul 
välja tuua eraldi  iseloomulikke  liike
 Teraviljapõllul võivad  liikuda :
PÕLDLÕOKE
HIIREVIU
KIIVITAJA
NURMKANA
RUKKIRÄÄK
PUTUKA
 D
Pestitsiidide kasutamisega püütakse putukate elu 
teraviljapõl ul üldjuhul takistada 
  Ripslased
 Lehetäi
  Maakirp
MAAKIRP
 Lepatri nu
 Viljakukk
 Jooksiklane
JOOKSIKLANE
LEHETÄI
MULLAELUSTIK 
TER
 1 AVI
5­30% L
 ­ JAP
 MES Õ
OFAL
U LU
NA L
 – MULLA ÕHURUUMIS
• Hooghännalised,  mullalestad
 15­30% ­  MAKROFAUNA  – MULLA TAHKES OSAS
•  Vihmaussid , hulkjalgsed
 60­80% ­  MIKROORGANISMID  – MULLAVEES
•  Bakterid , seened, viirused,  ainuraksed , ümarussid
MULLAELUSTIK ON MAAHARIMISEST TINGITUD 
MUUTUSTE SUHTES VÄGA TUNDLIK!
KOOSLUSE TEKKIMISE 

TÜlemine
INGI kul
Mine parasv
USEDöötme kliima
 Veerežiim: parasniiske kuni  ajutiselt   liigniiske  
  Mullastik : parim põllumuld on liivsavilõimisega
  Happesus : pH tase 5­7 olenevalt kultuurist
 Inimfaktor: teraviljad on sordiaretuse tõttu peaaegu et 
kaotanud isepaljunemise võime. SUUDAVAD PALJUNEDA 
VAID INIMESE KAASABIL!
KOOSLUSE PÜSIMISEKS 
 jääma teguts
PEAKS… ema inimfaktor (väetamine, putukatõrje 
jne)
 säilima klimaatilised tingimused (pi savalt sademeid ja 
päikesevalgust)
 kasvatama samu taimi monokultuurina. 
• Viljavaheldust peaks kasutama si s kui tekivad 
haigustekitajad või mul astiku tingimused halvenevad 
märgatavalt.
TINGIMUSTE MUUTUSTE 
MÕJU KOOSLUSELE
 Inimfaktori mõju vähenemine: haigustekitajate levik, 
putukate suurem mõju taimedele, umbrohtude levik
 Kli ma muutumine: li gsed sademed või li gne 
päikesevalgus ( kuivus ) ei mõju hästi taimekasvule
 Teiste kultuuride kasvatamine: pigem mõjub hästi­näiteks 
punase ristiku kasvatamine kobestab mulda ning 
sissekündmisel suureneb orgaanilise aine hulk
KOOSLUSE OSAKAAL 
EESTI LOODUSES
 Eestis kasvatatakse teravilja umbes 300 000 hektaril – 50% 
haritavast maast, mis on u.10% Eestis kogupindalast
 Teraviljakasvatusega tegeletakse igas Eesti  maakonnas  – 
ühtlased kasvutingimused
 Teraviljale leidub ostja igas maakonnas
 Seega on antud kooslusel oluline 
    roll nii looduses kui ka ühiskonnas
PÕLLUMEES 
PÕLINE RIKAS!
TOIDUVÕRGUSTIK 
1
TOIDUVÕRGUSTIK 
2
HIIREVIU
PÕLDLÕOKE
KIIVITAJ
RUKKIRÄÄK
A
VIHMAUSS
JOOKSIKLANE
LEHETÄI
ROOMA
ORASHEIN

MADAR
KASUTATUD KIRJANDUS
  http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_tera­_ja_kaunviljakasvatus
 http://
www.pikk.ee/ upload /files/Teadusinfo/Maheviljeluse_ja_tavaviljeluse_m6ju_v6rdlemine_2012_M_J2rvan.pdf
  http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/maheviljelus #.
VCG7CPl_vkY
  http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/trykis_taimekasvatuse_areng_2012.pdf
 http://
maaleht .delfi.ee/news/ maamajandus /maamajandusuudised/mullaelustik­on­vaga­habras.d?id=64363231
  http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/teraviljakasvatus/levik#.V
CRkGPl_vkZ
  http://www.pollumajandus.ee/opinion/2012/12/21/eesti_nokia_on_teravil i
TÄNAME 
TÄHELEPANU 
EEST!

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
Vasakule Paremale
Teravili monokultuurina tavaviljeluses #1 Teravili monokultuurina tavaviljeluses #2 Teravili monokultuurina tavaviljeluses #3 Teravili monokultuurina tavaviljeluses #4 Teravili monokultuurina tavaviljeluses #5 Teravili monokultuurina tavaviljeluses #6 Teravili monokultuurina tavaviljeluses #7 Teravili monokultuurina tavaviljeluses #8 Teravili monokultuurina tavaviljeluses #9 Teravili monokultuurina tavaviljeluses #10 Teravili monokultuurina tavaviljeluses #11 Teravili monokultuurina tavaviljeluses #12 Teravili monokultuurina tavaviljeluses #13 Teravili monokultuurina tavaviljeluses #14 Teravili monokultuurina tavaviljeluses #15 Teravili monokultuurina tavaviljeluses #16 Teravili monokultuurina tavaviljeluses #17 Teravili monokultuurina tavaviljeluses #18 Teravili monokultuurina tavaviljeluses #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SKUKK Õppematerjali autor
Esitlus teemal teravili monokultuurina tavaviljeluses.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Üldise taimekasvatuse kogu materjal
50
doc

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

Enamasti on kasutada passiivsete tööorganitega harimisriistad. Mulla kobestamine ja peenestamine saavutatakse siin mullaharimisriistade vedamisel mööda põldu. Nende tööorganid liiguvad mullas ainult riista edasiveo kiirusega. Seetõttu on mulla töötlemise ühtlikkus ja sügavus väga erinev. Ühtlasemalt töötlevad mulda aktiivsete tööorganitega harimisriistad - freesid ja nurgaäkked. Nende kasutamine sõltub aga muldade kivisusest. Kui teravili järgneb eelviljale, siis peab mullaharimine olema intensiivne, et vähendada eelvilja kahjulikku järelmõju. Sellistel juhtudel tuleks kasutata aktiivsete tööorganitega harimisriistu. Rühvelviljadele järgnevate teraviljade eel võib külvieelne mullaharimine olla vähem intensiivne. Kui põllul on rohkest juurumbrohtu, siis tuleks kasutada passiivsete tööorganitega harimisriistu. Sobivad S-piidega lausharimiskultivaatorid agregateerituna pii- või pulkäketega. Tihendusrullidega

Taimekasvatus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun