MUINASJUTT Muinasjutt on kunstiline väljamõeldis, mis ei eelda tõepärasuse uskumist kuulajate poolt.Muinasjutt taotleb eelkõige emotsionaalset huvitatust ja kaasaelamist. Muinasjuttudes on omad reeglid, aine ja tegelased. Muinasjutus valitseb tõde vale üle, hea kurja üle ja voorus pahe üle. Muinasjutu loojad ja edasikandjad kujutasid maailma sellisena, nagu ta olema pidi, mitte nagu ta tegelikult oli. Kõige vanemad on looma- ja imemuinasjutud. Loomamuinasjuttudes on tegelasteks loomad või linnud, kellele on antud kindlad tunnus-jooned rebane on kaval, hunt ahne ja rumal, karu tugev ja lihtsameelne. Imemuinasjuttudes on sündmustik üles ehitatud mõnele üleloomulikule, imepärasele
mindi, siis kõik liikusid nii kiiresti, et Vudipõnn jäi alati maha ja pidi kõiki paluma, et ka teda oodatakse. Peale seda kui ta sai sünnipäevaks endale rattad, oli Vudipõnn õnnelik ja sai kõikidest kiiremini liigutud ja ei pidanud kedagi paluma, et teda oodatakse. Muinasjutu kõrvaltegelased : · Vudipõnni vennad Kihulane ja Kimulane ning tema vanemad vudi-issi ja vudi-emme Sündmus muinasjutus, mis käivitab tegevuse : · Kuna muinasjutus on kõige noorem laps, kes kogu aeg vingub, kui jalutama minnakse sellepärast, et ta maha jääb ja keegi teda ei oota, siis tänu sellele kingitakse talle rattad, et ka tema oleks õnnelik ja rahul. Muinasjutu sündmuste ahel : 1. Perre sünnivad lapsed 2. Lapsed saavad nimed oma kiiruse ja vanuse järgi 3. Nimed Kihulane, Kimulane , Vudipõnn 4. Jalutamas käimised, alati jäi Vudipõnn maha ja hakkas vinguma 5
Imed ,,Lumekuningannas" Paljudes religioonides tõlgendatakse imet mõne üleloomuliku olendi tegevusena, mis võib kinnitada palvete kuuldavõtmist või kontakti kõrgemate vaimsete jõududega. Kui reaalsuses võib ime esineda loteriivõiduna, siis muinasjutus leiavad need aset palju võimsamate, fantastilisemate ning uskumatute näol. Muinasjutte leidub maailmas palju, kuid just Hans Christian Anderseni ,,Lumekuninganna" erineb teistest oma imede poolest. Jossif Stalin on öelnud: ,,Imesid pole olemas!" Igapäevaelus ei tule küll ette kuldmünte purskavat vulkaani, kuid surmale määratud inimese eluga pääsemine võib siiski tähendada imet reaalsuses. Igapäevaelus sünnivad imed ühekülgsetenda, kuid
(R. Krusten 1995: 211). „Õhupallile“ järgnes praktilisi kodutöid õpetav „Kaarist on kasu“ (1971), juttude püüdeks on lastes tööhuvi äratamine. Autor juhib lapse tähelepanu tolmupühkimisele, pesemisele, köögitöödele, lauakatmisele, nööbiõmblemisele. Aino Pervik on kirjutanud ka mõtte- ja sõnamänguliste lühipalade kogu „Umbluu“ (1972). Perioodikas on ilmunud Pervikul ka novelle ja lastejutte (E. Nirk, … 1975: 270). Kaheosalises muinasjutus „Kunksmoor“ (1973) ning „Kunksmoor ja kapten Trumm“ (1975) on suurimaks saavutuseks Kunksmoor ise, tänapäevane nõid, kes lahutamatu loodusest, ürgsest rahvatarkusest ning folkloorist, teiselt poolt aga võtab vastu tsiviliseeritud maailma mõjutusi (R. Krusten 1995: 211). Raamatuid loetakse innukalt. Muinasjutt on põnev, selle huumor lastele arusaadav ja lugu õigel moel õpetlik. On olemas ka tagamaa, mis lapslugejale veel pole avatud ja mis raamatut kahtlemata rikastab
Õppeaine: eesti keel ja kirjandus Klass: 6.a,b Teema: Muinasjutt Eesmärgid 1. Tean, mis on muinasjutt 2. Tean, kuidas täita testi 3. Oskan kasutada kirjavahemärke 4. Oskan näidelda Tunnikäik ajurünnak 1. Millest täna tuleb tunnis juttu ( vaatavad pilti ja arutlevad) Tänane teema on muinasjutt Tunni käik 2. Muinasjutt, mis see on, millised on muinasjutu peamised osad (millega algab, lõpeb, mis on muinasjutus peamised osad) kes, mida ütleb, see kirjutab 3. Teksti jutustamine klassikaaslastele (5 õpilast klassist välja) 4. Kuulab teksti ja täidab testi (Testi täitmine)- kontroll - Teksti arutlus 5. Loevad veelkord teksti -Küsimuste esitamine. 6. Aheljutustamine 7. Joonistamine (Kuidas nägi välja Perkunas) oma pildi kirjeldus ja põhjendus. 8. Kordamine otsekõne ja saatelause. 9. Ühe osa tekstist näitlemine Tagasiside 10. Tunni analüüs
Aare saal ning Don Magnificot, Tuhkatriinu kasuisa, mängis Rauno Elp. Veel olid osades Kristina Vähi, Juuli Lill(metsosopran), Mart Laur ning veel paar vähe tähtsamat tegelast. Lugu oli küll Tuhkatriinu muinasjutt, kuid üsna oluliselt moonutatud. Põhimõtteliselt oli Tuhkatriinu endiselt vaena kolmas õde, keda sunniti kodus kõike tegema ning kellele ei antud mingeid õigusi. Kui ma õigesti mäletan, siis muinasjutus oli Tuhkatriinut aitavaks tegeleaseks tema ristiema vaim, ooperis oli selleks tegelaseks aga hoopis printsi Mentor. Tuhkatriinus on laulmine nagu unistamine, kogu ooper ongi Tuhkatriinu väike unistus. Tema laulu lõppedes,jõuab lõpule ka tema unistus. Seinte nihkumine ja mööbli seest välja hüppavad tegelased olid väga müstilised. Naljakad ,,möödarääkimised", väikesed arusaamatused ja otsesed konfliktid tegelastevahel moodustasid hea lavastuse, mis hetkekski ei lubanud
Loomad kõik olid õnnelikud kui nad nägid , et Martin naerab ja lõbustasid teda edasi . Saabus õhtu ja Martin heitis magama . Hommikul ärgates ei näinud Martin kedagi . Mitte ühtegi looma ei olnud metsas , Martin kartis hirmsasti ja kõndis mööda metsa ringi . Enam ei olnud mets nii valge vaid oli pime , Martin hakkas jälle nutma . Ta jooksis ja jooksis kuni lõpuks ära väsis ja kivi peale istuma heitis . Ja tuli tema juurde hunt . Ta nüüd sai aru , et see tema elu on nagu muinasjutus . Talle tuli kohe vanaema loetud punamütsikese jutt meelde mis hunt tegi . Hunt jooksis kohe Martini juurde kui ta teda märkas , kuid Martin ütles juba talle , et ta teab , et ta tahab teda ära süüa ja jooksis minema .Hunt ei saanud midagi aru kuni lõpuks märkas , et Martin on kadunud ja hakkas otsima teda . Siis tuli poisile vastu suur suur karu . Kes ütles Martinile , et poiss tema selga istuks , Martin ei saanud enam midagi aru ,sest muinasjutus ju karust ei olnud midagi mainitud
Lõpp tihti õnnetu. Grimmid (rapuntsel, uinuv kaunitar, lumivalguke, hans ja grete) 1812-1815 Laste- ja kodumuinasjutud. Muinasjutud rahvasuust maha kirjutatud, esitatud võimalikult audentselt. W töötles ainult kirjanduslikult, J lubas hiljem pedagoogilistel eesmärkidel pehmendada. Saksa folkloristid ja keeleteadlased. Hans Christian Andersen (väike merineitsi, metsluiged, inetu pardipoeg, vankumatu tinasõdur) tuntud kunstmuinasjuttude loojana. Tema muinasjutus esineb topeltadresseering. Kokku 156 muinasjuttu. Folkloorse lastelaulu tüüpe hälli, mängitus, mängu, karjase, ahhellaulud Eesti lastekirjanduse teoreetilise mõtte arengust Fr. R Kreutzwald 1850 esimene LR ,,Reinuvader Rebane". Hiljem ,,Eesti ennemuistsed juttud". J. Kunder (1852-1888) LKteoreetik, pidas tähtsaimaks looduse tundmist ja selle kohta õppimist. J
Peategelaste iseloomustus. Leeni lapsemeelne, unistav, õrnuke. Vidrik jäme, tähelepanematu, ükskõikne, rahulik, kohmakas, tal oli iga asja kohta oma arvamus. Puänt. Leeni tõi Vidrikule võileiva. Vidrik hakkas seda suure isuga sööma. Leeni istus Vidriku kõrval ja vahtis üksisilmi ta suule. Leeni pani oma väriseva käe Vidriku kuue ümber, toetas pea pehmelt ta õlale. Leeni süda tagus ise värisedes ootusest, et nüüd tuleb midagi imeväärset nagu muinasjutus. Kuid Vidrik ei märganud midagi. Kui viimane suutäis söödud oli, pistis ta uue ussi konksu otsa ja heitis selle jällegi vette, rahulikult ning külmavereliselt. Leeni kattis näo kätega, tähelepanemata hakkasid pisarad ta sõrmede vahelt voolama. ,,Vidrik... sa ei... armasta mind!" Samal hetkel hüüdis Vidrik: ,,Tasa! Võtab" Leeni süda oli murtud, ta tõusis püsti ja astus aeglaselt rada mööda kodu poole, nii aeglaselt nagu oleks
Kõige suurem on rõõm pisiasjade üle Oskus rõõmustada pisiasjade üle annab võimaluse rõõmu tunda igal päeval. Õnnis on see inimene, kes tunneb rõõmu ilusast ilmast, tervest kariloomast, viljakandvast puust. Muinasjutus ,,Mida taat teeb, teeb õigesti" olid tegelased positiivsed ning siirad. Nende omavahelised suhted olid head eit usaldas alati taadi otsust. Kui taat tuli laadalt koju ning oli hobuse vahetanud kotitäie mädanenud õunte vastu, ei mõistnud eit teda mitte hukka, vaid kiitis teda. See oli rõõm väikese asja üle eelmine aasta oli neil olnud vaid üks õun ning seegi mädanenud, nüüd oli aga õunu kordades rohkem.
lühikesed dialoogid, milles peale häälitsuste jäljendamise leidub ka mingi teema (kalkun , hani ja vahel veel mõni muu loom kõrtsis; kukkede dialoog jm.). Loomamuinasjuttudes esinevad kindlakskujunenud ja traditsioonilised väljendid, mis ühe jututeisendi või jututüübi piirides samas funktsioonis (kinnitavas, keelduvad, möönvas) mitu korda esinevad, neid nimetatakse vormeliteks. Vormelid on kergemini märgatavad kordustega muinasjuttudes. Ühes muinasjutus võib ka esineda vahelduvaid vormeleid. Vormelid iseloomustavad tegelasi ning nagu I. Sarv on öelnud, siis on nad ka traditsioonilised vahendid kõne ilmestamiseks ja emotsionaalse rõhu markeerimiseks. Näiteks võtan muinasjutu ''Rebase hobuseostmine''. Rebane käsib minna hundil kuhja sisse, et too saaks sama kirjuks kui rähn, ise paneb aga kuhja põlema. Vormel on siin kordusega selgelt märgata: ...Soel hakkas kuhja sees lämmi ja ta ütles: "Oi vader, kibe on!" ..
Ooperi üldine ülesseehitus oli suhteliselt korralik ja arusaadav. Väga hea oli see, et seda kava oli muudetud, muidu oleks olnud juba ette teada, mis seal edasi tuleb. Muusikateosed old vägagi kuulatavad: mitte liigagi valjud egai ka mitte liigagi tasased. Saali akustika tundus olevat väga hea, tiitreid oli võimaliki samuti normaalselt lugeda. Ooper oli muudetud selle pärast, et Rossini ei tahtnud kasutada üleloomulikke elemente, nagu oli esialgses muinasjutus, kus haldjast ristiema muudab nõidusega kõrvitsa töökorras tõllaks. Helen Lokutal on olnud mitmeid rolle erinevates ooperites, toon välja mõned neist: Georges Bizet "Carmen" (Carmen) Verdi "La Traviata" (Flora) Pjotr Tsaikovski "Padaemand" (Polina) Eduard Tubin "Barbara von Tisenhusen" (Anna) Koostööd on ta teinud ka dirigentidega, nagu Eri Klas, Tõnu Kaljuste, Johannes Somary, Arvo
Tuglase novellid ,,Toome helbed" -Kirjeldab toomehelveste langemist. On Leeni, kelle silad seda jälgivad. Ta pea kattus toomehelvestega. Tema kolm nukku magasid toominga juures, tema mõtetes keerles muinasjutt. Muinasjutus: tüdrukud pidid kasvama kuldjuukselisteks kuningatütardeks, nad pidid elama nõiutud metsas, ning seal nad pidid 100-aastast und magama, ning kuningapojad otsivad neid. Leeni armastas neid, kui tütreid, nukud ei pidavat enam ilma temata hakkama saama, nad ei osanud teda hinnata, ta pidi nende lapselikke soove täitma. Ta tahtis, et lapsed teda austakisd, kuid lapsed olid kurdid ja tummad. Leeni arvas, et tütardele piisab ka unest, kus nad tantsida ja naerda saab. Leeni jäi magama.
“Kuristik rukkis” ei hoolinud tegelane Holden eriti rahast ning kasutas seda kohati mõtlematult, sest ei näinud sellest suurt väärtust. Samuti teoses “Toomas Nipernaadi” elas nimitegelane terve suve rännates ilma rahata - elatus sellest, mis leidis ja millised olid võimalused. Ta suutis olla õnnelik ka vaesuses elades. Sageli peitub õnn armastuses. Igasugune armastus - olgu see siis armastus loomade, asjade, inimeste või kõige muu suhtes, teeb inimesi rõõmsaks. O.Wilde muinasjutus “Infanta sünnipäev” oli Kääbik erakordselt õnnelik, kui armus printsessi. Kuid kurvastuseks ei kestnud see kaua. Ka teoses “Taeval ei ole soosikuid” oli Clerfayt Lillianisse armudes õnnelik ja oleks armastuse nimel valmis kõigeks. Õnnel puudub täpne tähendus, kuna kõik mõistavad ja kogevad seda erinevalt. Mõni ei vaja õnneks paljut, mõnele jääb sellest aga puudu ning vajab rohkemat, et õnnelik olla
üks ütlemata hea helilooja ning arvan, et kasutades tema loomingut just balletietendustel on kõige parem valik, meloodiad on kuidagi puhtad ja rikkalikud nagu on ka seda ballett. Lavakujundus oli enamjaolt suheliselt tagasihoidlik, kuid oli näha romantisimi aegseid jooni ja kujundust. Mulle on alati meelinud baleriinide elegantsed kleidi ning ka seekord olid need imeilusad. Eriti mõjus see kui neil olid valged kleidid ja terve lava täitus nendega. Kõik nägi välja nagu muinasjutus. Kui mõelda midagi veidi negatiivsemat, siis võiks välja tuua retuusides mehed, see on omapärane vaatepilt. Saal oli paksult rahvast täis ja tundus, et inimesed nautisid seda, seega võib öelda, et etendus kukkus hästi välja. Olin unustanud kui ilus ballett tegelikult ikka on ja nüüd lähiajal oleks soov kohe uuesti midagi vaatama minna. Arvan, et iga inimene võiks vähemalt ühte Tsaikovski balletti vaatama minna kui pole seda veel teinud, sest see on puhas klassika.
Petipa, teose koreograaf-lavastaja on Toomas Edur, kes viis läbi uusredaktsiooni. Pulmapeol on kehastutud muinasjututegelasteks nagu Saabastega kass ja Kassike, printsess Florina ja Sinilind, Punamütsike ja Hunt, Tuhkatriinu ja prints Fortune. Külalised tervitavad õnnelikku noorpaari ja Sirelihaldjat, kes murdis oma võlujõu abil kurja maagia. Kujundus on fantaasiaküllane, see teeb balletist imelise vaatemängu, mis rõõmustab kõiki maagia- ja muinasjutusõpru. Muusikavalik oli kirev ning sobis iga muinasjututegelase tausta ja tegudega. Kõlas Tšaikovski klassikaliselt kaunis muusika. Balleti lõpustseenis astuvad lavale mitmed armastatud tegelased. „Uinuv kaunitar“ on Tšaikovski kolmest balletist üks armastatumaid, mistõttu on see paljude teatrite püsirepertuaaris tänaseni. Lavateoste helipilt tuli küll CD-lt, kuid oli siiski väga võimas ja elav. Dekoratsioonid esimese
muusikaga oli suures peeglis projektoriga tekitatud peeglivaimu kujutis. Järgnes metsapilt, millelt oli väga huvitavalt lahendatud üleminek pöialpoiste koju. Nimelt tõusis põrand ja tekkis kaks korrust all oli pöialpoiste kodu ja üleval mets.Kaks jämedat köit hoidsid üleval pöialpoiste maja katust. Teine vaatus algas võõrasema juures, kes sai peegli vaimult teada Lumivalgekese olemasolust pöialpoiste juures. Ja edasi kulges nii nagu selles muinasjutus ikka õun, mürgitamine, klaaskirst, kurvad pöialpisid ja päästev prints ning õnnelik , ilus lõpp. Etendus lõppes sellega, et Ninatark sulges muinasjuturaamatu uhkeldava võõrasema kohalt. Kogu etendus oli väga võimsa ja suursuguse lavakujundusega. Oli suur kuningaloss vägevate treppide ja lossiaiaga. Ühes stseenis ronisid pöialpoisid mööda laval olevat kaldpinda loogeldes ülesse, et tekiks tunne nagu nad roniksid mäkke. See lahendus meeldis
pealkirjas: Tuhkatriinu, Sinihabe, punamütsike, Pöialpoiss. Muinasjutud kirjutatud õukonda sisenevatele neidudele. Arvete klaarimine jääb ära. Lõpp halb, ei ole õnnelik. Õukonna jaoks räägitud. Vennad Grimmid 1812-1815, muinasjutud rahvasuust maha kirjutatud , rahvas tahab õnneliku lõpuga lugusid. Iga edasijutustaja on oma osa juurde pannud, tema hinnang juures. Rahvale ja rahva pealt maha kirjutatud. Andersen tuntud kunstmuinasjutu loojana. Tema muinasjutus esineb topelt adresseering. 6. Folkloorse lastelaulu tüüpe. (lastele lauldud ja laste endi poolt lauldud) äiutus- ehk hällilaulud; mängituslaulud; laulud, mis aitavad unustada valu mängulaulud: liisklugemised ehk liisusalmid; hoiatava funktsiooniga laulud 1 ahellaulud: küsimus vastus- küsimus 7. Eesti lastekirjanduse teoreetilise mõtte arengust - 19. sajandi
vaba tahe. Mõned on pettunud oma lähedastes ja ei julge enam suhteid luua, kuna kardavad haiget saada. Osad on juba loomu poolest rohkem omaette hoidjad või halvad suhtlejad ja seepärast ei torma tutvust sobitama. On negatiivseid, kinniseid, endassetõmbunud, hädaldavaid, upsakaid inimesi, kellega teised ei soovi suhelda. Leidub ka neid, kes peavad ennast teistest paremaks ja seetõttu suhtlevad teistega vähe. Sellised olid näiteks vendade Grimmide muinasjutus ,,Tuhkatriinu" olevad nimitegelase võõrasõed. Mõlemad arvasid endast väga palju ning pidasid ennast teistest paremaks. Seetõttu polnud neil ka palju sõpru. Arvan, et kui tuntakse ennast üksi ning ei olda sellega rahul, siis on võimalus muuta kas situatsiooni või oma suhtumist. Inimene on sotsiaalne olend, ta elab teiste keskel ja vajab neid. Inimene soovib saada kaaslastelt tagasisidet
iseseisvadt olevust, mis on loodud selleks, et meie elu täiuslikumaks ja rõõmsamaks muuta. Kui poiss kübara pähe pani, võtsid kõik asjad tema ümber elu sisse. 2. Mille poolest sarnaneb ,,Sinilind" muinasjutuga? Muinasjutt on teadlikult väljamõeldud või meelelahutuslik jutuke, mis ei pruugi arvesse võtta loogigat. Nagu raamatuski oli, et nad nägid unenägu, kus oli võlukübar, kuid päriselus ei oleks see reaalne. Muinasjutus on üldjuhul tegemist nõrga ja vaese, aga tubli ja abivalmi tegelaselu, samuti oli ka raamatus. Samas on ka õnnelik lõpp, kuigi unenägu sai läbi, nägid lapsed ümbritsevate asjade ilu ka ilma kübarata. 3. Milliseid paiku külastavad ning kellega kohtuvad lapsed otsingutel? Esimesena läksid nad Mälestustemaale, mis viis läbi tiheda ja vana metsa, maada katsid küll lilled, kuid nad ei lõhnanud. Äkitselt oli nende ees ere valgus ja äkki nägid nad kauguses oma vanaema ja vanaisa
Vaatasin balleti salvestust Soome Rahvusooperi kodulehelt, mis oli algupäraselt esitatud 14. detsembril 2019. Peaosades mängisid Abigail Sheppard(Pipi Pikksukk), Atte Kilpinen(Tommi), Valeria Quintana(Annika), Johan Pakkanen(Kapten Eefraim Pikksukk). Balleti koreogaafia autoriks on Pär Isberg ning muusika on komponeerinud Stefan Nilsson ja Georg Riedel. Minu jaoks oli balleti üldmeeleolu lustlik ning värvikas, oli palju kohti mis ajasid naerma. Samas oli see ka väga maagiline nagu muinasjutus. Ballett koosneb kahest Pipi raamatust. Esimene vaatus põhineb esimesel Pipi raamatul, mis võtab aset väikses Rootsi linnakeses Segasumma suvilas. Esimeses vaatuses nägin ma kõige tuttavamaid stseene Pipi teleseriaalist: pannkoogid ja põranda küürimine Tommi ja Annikaga, röövlite sissetung Segasumma suvilasse, teepeod toredate daamidega ja Pipi katse kooli minna. Väga tore oli üle pika aja neid stseene uuesti kogeda. Teine vaatus põhineb raamatul
Seal kohtame selliseid motiive nagu inimese samastumine loomaga, võrdsustumine loomaga (loom-abielu). 3. Iidne konflikt- sööja ja söödav, tagaajaja ja tagaaetav, tugev ja nõrk loom- teiseneb ajapikku vastuoluks- rikas ja vaene, rumal ja tark 4. Euroopa muinasjuttudes esindavad loomategelased mitmesuguseid ühiskondlikke kihte ja rolle (n bretooni muinasjutus lubab rebane hundil aidata teaduse doktoriks saada) 5. Loodusrahavaste (siberi, indiaani jms) muinasjuttude ülesehitus ei ole kujunenud nii reeglipäraseks ja etteaimatavaks kui euroopa rahvaste muinasjuttudel 6. Euroopast alguse saanud muinasjutukogumine ja kirjanduslik ümberjutustamine on tegelenud eeskätt imemuinasjuttudega, millel on vormunud väga kindel struktuur
Loomulikult saan aru, et siin maailmas maksab kõik, kuid miks ei võiks poemüüja mulle kordki ilusa naeratuse eest toidukoti tasuta kaasa anda, selle asemel, et puuduvaid sente nõuda nagu ahne harakas ehetekastil? Nüüd jääb ainult loota, et ehk pesitseb mõni kroonike teksade tagataskus, mida kaunistavad pankroti tiitel ja suured moeaugud. Huvitav, kas sadu aastaid tagasi armastasid ja mõistsid inimesed teineteist rohkem? Miks ei lõiganud Rapuntsel oma muinasjutus ise patsi maha, kuigi nägi ,et prints mööda seda tema poole ronib? Siis oleks ta kahjurõõmus vaadanud, kuidas vaeseke oma sinikaid ja marrastusi silub. Miks mõtlevad tänapäeval paljud tüdrukud kääridest, kui nendest kõnnib mööda ilusate ja pikkade juustega piiga? Olen kindel, et sellisele suhtumisele on suure tõuke andnud Ladina- Ameerika kirglikud ja temperamentsed seriaalid, mis muutsid meie malbed ja tagasihoidlikud
Müüt on üks kolmest proosajutustuse erinevast vormist folkloristikas, ülejäänud on muinasjutt ja muistend. Ühine muistendil ja müüdil: Pole kindlat algust, jutustuse ajastu pole kindlalt piiritletud, lugu on usutavana loodud, koht ja aeg on kindlaks määratud. Samas muinasjutul on kindel algus, jutustamise aeg on piiratud, lugu on ebareaalne, pole kindalt aega ega kohta. Kõigil on omamoodi: Toimumisaeg: müüdis toimub tegevus kauges minevikus, muistendis lähiminevikus, muinasjutus pole see selge. Toimumiskoht: müüdis toimub tegevus teises maailmas, muistendis tänapäevamaailmas, muinasjutus pole see selge. Hoiak: müüdi lugu on püha, muistendi tegevus profaanne, muinasjutul võib olla nii püha kui ka ilmalik. Peategelane: müüdis on peategelaseks mitteinimene, muistendis inimene, muinasjutus võib olla nii või naa 11. Missugused on müütide (ja muinasjuttude) kesksed motifeemid?
Temalt oli maal ,,Laudkond" kus ilmselgelt oli kujutatud pidu.Ja pidu oli ühele mehele varem lõppenud ,kui teistele ,sest ta magas laua peal.See maal jäi mulle meelde sellisena. Maal ,,Tuba pildiga" oli täiesti proportsioonidest väljas.Olen natuke rohkem kui 100% kindel ,et see pilt on meelega proportsioonidest välja viidud.Käekirja järgi tunnen isegi mina ära Arraku ümmarguse pintslijoone. Järgmine Arraku maal ,,Danae" jättis mulje ,et tegevus toimub nagu muinasjutus ,kus printsess peab viskama oma rüütlile patsi ,et too saaks teda vaatama tulla.Kahjuks sellel pildil kõik nii hästi ei läinud ,kuna ,,Printsess" oli vist väärarenguga ,kellel polnud ei silmi ega piisavalt pikka patsi ,et seda oma rüütlile heita.See mõte tundus isegi minu giidile Viivile naljakas ja huvitav. Rühmitus Soup69 Tekkis selline rühmitus , vene ajal.Kuna eestilikku kunsti ei tohtinud propageerida ja pikajuukselisi mehi kohvikutesse sisse ei lastud ,hakkas
loomamuinasjuttude kogumiku “Loomad, linnud, putukad” peatükk “Metsloomad”, mis koosnes 73 erinevast loomamuinasjutust. Kõik 290 Eesti loomamuinasjuttu kogumikus “Loomad, linnud, putukad” on varustatud kommentaaridega lugude päritolu, üleskirjutajate ja jutustajate kohta. Teost “Loomad, linnud, putukad” uurides lähtuti kolmest esimesest uurimisküsimustest ning koostati selle põhjal andmebaas Google Drives (Lisa 1). Andmebaasi märgiti igas muinasjutus mainitud tegelased ning iga kirje kohta vaadati järgmiseid tunnuseid: kas tegelane on kõrval- või peategelase rollis, milliseid omadused ja oskuseid on tegelastele omistatud ning lisati ka tõendusmaterjal tekstinäidete või kommentaaridena. Andmebaasi märgiti lisaks muinasjutu pealkiri ning päritolu ja üldine selgitus muinasjutu sisu kohta. Üldine metoodiline struktuur on esitatud joonisel 1. 10 Joonis 1. Metoodika üldine struktuur
Müüt on üks kolmest proosajutustuse erinevast vormist folkloristikas, ülejäänud on muinasjutt ja muistend. !!! Ühine muistendil ja müüdil: Pole kindlat algust, jutustuse ajastu pole kindlalt piiritletud, lugu on usutavana loodud, koht ja aeg on kindlaks määratud. Samas muinasjutul on kindel algus, jutustamise aeg on piiratud, lugu on ebareaalne, pole kindalt aega ega kohta. !!! Kõigil on omamoodi: 1. Toimumisaeg: müüdis toimub tegevus kauges minevikus, muistendis lähiminevikus, muinasjutus pole see selge. 2 Toimumiskoht: müüdis toimub tegevus teises maailmas, muistendis tänapäevamaailmas, muinasjutus pole see selge. 3. Hoiak: müüdi lugu on püha, muistendi tegevus profaanne, muinasjutul võib olla nii püha kui ka ilmalik. 4. Peategelane: müüdis on peategelaseks mitteinimene, muistendis inimene, muinasjutus võib olla nii või naa. 11. Missugused on müütide (ja muinasjuttude) kesksed motifeemid? puudus – puudus kõrvaldatud - ülesanne – ülesanne täidetud
Valge värv suurendab visuaalselt ruumi ning tekitab kerguse tunde. Seda värvi peaks kasutama, peale köögi, ainult nendes ruumides, kus peetakse meditatsiooni kursuseid. Teistes ruumides on parem kasutada teiste värvidega, kuna puhas valge värv võib tekitada steriilse ja ebamugava tunde. Ei tohiks ka kasutada puhast valget külmades ruumides, kuna see muudab ruumi veel külmemaks. Valge värv ja iseloom Sellisel inimesel on hästi arenenud kujutlusvõime. Ta võib elada väljamõeldud muinasjutus. Tema olemuses on kaks poolust: ühelt poolt võib ta tunda teise õnnetusele kaasa, kuid teiselt poolt jääb ta sellest murest mõtteliselt eemale. See inimene, kes on valguse austaja, on unistaja. Kui talle midagi elus ei meeldi, hakkab ta hoolsasti vältima inimesi ja kärarikkaid koosviibimisi, eelistades üksindust. 7 Kasutatud kirjandus http://www.colorzone
nohusse vms). Tegelane avaneb tekstis nii oma tegude, kõne, välimuse kui ka teiste tegelaste või autori kommentaaride kaudu.Keskne tegelane(peategelane, protagonist) on see, kelle ümber lugu keerleb, kes kogeb muutusi, küpseb füüsiliselt ja hingeliselt.Alati ei selgu kohe, kes on pea-,kes kõrvaltegelane.Peategelane võib olla nimetatud pealkirjas, seega on ta ka nimitegelane(nt. Kunksmoor A.Perviku samanimelises muinasjutus, 1937) Sündmustik-e süzee- kirjandusteoses aset leidvatate sündmuste jada nende esitamise järjekorras (vrd faabula). Süzeed konstrueerided valib autor loo seisukohalt olulised sündmused, ignoreerides teisi, Süzeed hoiab koos pinge ja konflikt. Tavaliselt koosneb sündmustik järgnevatest osadest: sissejuhatus e ekspositsioon, kus tutvustatakse tegelasi ja tegevuskohta; sõlmitus, millest hakkab
,imepärane mõõk,võidujooks ja heitlus kääbusega . Mõistagi on muinasjutukujud ka kantsi valvav hiiglane ja varavalvur kääbus Albrich. Hageni jutustusena antud nibelungide aarde omandamine Siegfriedi poolt on ühendatav rahvusvaheliselt tuntud muinasjutuga pärandijagajatest. Lohevõitlust on eeposes kujutatud küll väga põgusalt ja teistest Siegfriedi noorpõlveseiklustest eraldi,siiski on see vaadeldav ühe motiivina nn tugeva poisi muinasjutus. Muinasjutupärane on ka Brünhildi jõud ,mis laseb tal heita oda ,mida kolm meest vaevaga kohale tirivad .Ent kogu kosimisvõitlus on ka muinasjutuline. Kui muinasjutupärasust on eeposes veel selgesti tunda ,siis teisiti on lugu müütilise algmega .Kuid ilmne on see ,et eepose autor püüab mütoloogilist elementi kõigiti vältida. Nii jääb praegu ainsaks mütoloogiliseks elemendiks salapärane maa ja tema elanikud, mis on eeposele nime ka andnud.
(1) Ei pea olema toitumisspetsialist, et nentida: sellel kuidas me sööme, on oluline mõju sellele, kuidas me jaksame. Kes kahtleb, võib teha katse: sööb ühel tööpäeval lõunaks kartulit koos kopsaka lihatükiga, ujutatuna üle rammusa kastmega, teisel päeval aga kala või kana koos köögiviljasalatiga ja joob juurde värskelt pressitud toormahla. Pärast esimese päeva lõunasööki tikub uni silma; maos seeduks justkui suur kivi nagu Punamütsikese muinasjutus hundi kõhtu pandi. Teisel päeval aga on olemine kerge ja mõte vilgas ning värvidki paistavad selgemad. Nimetatud toidunäited ei pruugi muidugi vastata kõigi maitsele ja vajadustele, kuid toitumisspetsialistide nõu tasub töötaval inimesel kuulda võtta küll ning leida enda jaoks nn energiatoiduained, süüa võimalikult vähe ,,surnud" toitu ja kindlasti pidada lõunat lõuna ajal. Toiduga saab reguleerida oma
THE FACTORY Siiditüki kasutuselevõtmises aitasid Warholi hulk sõpru, kes koos moodustasid rühmituse Warhol Factory. "The Factory" ("Tehas") või "The Silver Factory" ("Hõbedane Tehas") oli Warholi stuudio. 1963. aasta novembris seadis Warhol end sisse vanasse tehasesse. Hõbedase sisekujunduse palus ta teha oma sõbral Billy Name'il. "Tehasesse" kogunes hulgaliselt koloriitseid inimesi, kelle seas oli palju homoseksuaale ja narkootikumisõltlasi. See oli pilvises muinasjutus elav kamp, kelle juhiks oli loomulikult Andy Warhol. Enamasti olid need inimesed pärit rikastest perekondadest, käisid tuntud ülikoolides nagu Harvard või Cambridge, kulutasid oma varandust kahel käel ja surid narkootikumide üledoosi kätte. Lõputa pidu "Tehases" sai läbi 3. juunil 1968. SURM Warholi süda seiskus New Yorgi haiglas kell 6:31 pühapäeval, 22. veebruaril 1987. aastal. Ta suri ootamatult pärast õnnestunud saipõie operatsiooni. Andy maeti tema sünnilinna Pittsburghi
1. RAHVALUULE Rahvaluule on rahva ühislooming, autor puudub. Rahvaluule jaguneb rahvalauludeks, rahvajuttudeks ja rahvaluule väikevormideks. RAHVALAUL Vana ehk regivärsiline rahvalaul (parallelism ehk mõttekordus, algriim ehk sõna algushäälikute kordus) Uuem ehk lõppriimiline rahvalaul kujunes välja 18.saj. Värsid moodustavad salmid, riimuvad iga rea viimased sõnad. RAHVAJUTT *MUINASJUTTU ja MUISTENDIT eristab see, et muinasjutus ei ole antud aega ja kohta (seitsme maa ja mere taga, vanal ajal), muistend on seotud kindla aja, koha või isikuga (Ülemiste järv, Põhjasõda, Peeter I vms). PAJATUS on tõsieluline jutuke, milles puudub mütoloogiline osa. Nt ,,Juhtum surnuaias" NALJAND naljalugu, tõsieluline, põhineb enamasti sõnamängul, nt ,,Soe piim". MÜÜT on muistend, mille tegelasteks on jumalad. Enamasti räägib maailma ja selle nähtuste tekkest jne RAHVALUULE VÄIKEVORMID
rumaluses (nt: kilplased). Ülesandeks on õpetada lapsi ära tundma head nalja. MUISTENDID Muistend on rahvaluule liik, mille tegevustik on seotud kindla koha, aja, inimese või sündmustega. Muistendi ülesandeks on selgitada, õpetada ja tõestada. LINNALEGENDID seonduvad kummituste ja vaimudega või muude tegelastega, kellega püütakse lapsi vaos hoida. Ülesandeks on tagada laste turvalisus ja kutsuda neid korrale. MUINASJUTU TÄHTSUS LAPSE ÜLDISES ARENGUS Muinasjutus kerkivad lapse rasked sisepinged nii esile, et ta mõistab neid alateadlikult. Sealt saab laps eeskuju kuidas probleeme lahendada. Sageli annab lapsele jõudu teadmine , et teistelgi on samad mured. Uskumustes ja kombestikus kajastuvad teatud väärtused ja tabud, mis on vajalikud igapäevases elus või elukorralduses. Mida raskemas kriisis on mingi ühiskond või inimene, seda rohkem loodab ta imdele. Ärakuulamisoskus on sotisaalse intelikentsi põhitunnuseid. Kui me saa ega oska üksteist
Inglise romantik Shelley sai tuntuks oma ateistliku mässumeelsusega, ometi ümbritses temagi ideaali kõrgemat Vaimu pühaduse nimbus. Elu pühaduse kaitse, vabaduse ja armastuse humaanne ideaal läbisid juhtmotiividena kogu romantilist kultuuri. Kuigi romantikud tundsid piisavalt hästi ka antiikkultuuri, oli nende suurim avastus siiski keskaeg. Nad hindasid keskajas seda mõistagi idealiseerides eluvaimu terviklikkust (nagu rahvaluules ja muinasjutus) ning vaimse printsiibi (ristiusu) juhtrolli ühiskonnas. Romantismis algas teadlik rahvaluule talletamine. Kõik tuntumad Euroopa keskaja eeposed ("Rolandi laul", "Laul minu Cidist", "Nibelungide laul") avastati ja avaldati esmakordselt romantismiajal või selle eelõhtul. Samast ajajär-gust pärinevad vendade Grimmide ja taani kirjaniku Anderseni kuulsad muinasjutukogud.
Värsivorm taandus aeglaselt, seda kasutati ka muinasjuttude puhul. Prantsusmaal oli populaarne fabiloo (ld fabula jutt), rahva lõbustamiseks lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. Värvikust lisasid kõnekäänud ja vanasõnad. Lõpus esitatakse loo moraal. Saksamaal levis svank -põhinevad rahvapärimusel, tegelasteks koomilised tüübid, kelle inimliku rumaluse, ahnuse ja silmakirjalikkuse üle naerdakse. Näiteks on see motiiv H. Cr. Anderseni muinasjutus ,,Kuninga uued rõivad". Keskaja kirjanduse iseloomulikumaks jooneks oli allegooria üteldi välja oma arvamus selle maailma vägevate kohta. Allegooria on mône abstraktse môiste vôi tegelikkuses esineva nähtuse môistukôneline kujutamine konkreetse elusolendi abil. "Rebaseromaan" - 13. sajandi keskpaiku Prantsusmaal kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'i kuju. Renarti läbi saavad kannatada kõik teised loomad. Ta tüssab, röövib, petab, irvitab
Selle käigus kaotas ta eneseväärikuse. Raskolnikov on ka väga abivalmis. Ta ei suutnud vaadata Marmeladovite pere vaesust ja andis neile oma viimased kopikad, olles ise täiesti vaesunud, armetus seisukorras ja näljas 18. Oscar Wilde „ Õnnelik prints“ Õnn. Prints ja Pääsuke - tõid ohvriks oma elu, nende hingelaadi lähedus pani neid teineteise saatust jagama, ja ka vaeste ja õnnetute saatust. Muinasjutus on mõjuvalt vastandatud õnne ja ilu ning kasu ja ilu mõiste. Printsi süda sümboliseerib selges keeles abivalmidust, loobumist, samal ajal ka Pääsukese pärast. 19. Ernest Hemingway „Vanamees ja meri“ Väärtused. Tarkus – tark vanamees jäi merel ellu, sest ta oli piisavalt elutark, teadis mida tegema peab,tundis hästi kalu, loodust ja merd. Valikud- kas jätta kala või edasi püüelda. 20. Oscar Wilde „ Dorian Grey portree“ Ilus ja inetu inimeses
Üleval all (taevas maa; mägi org), horisontaalne ulatus: vasakul paremal, kaugel lähedal, idas läänes. Strukturalism: Aigi Heero Vladimir Propp ,,Muinasjutu morfoloogia" (1928) Muinasjutu struktuur ja selle elemendid Draakon röövib võõramaa kuninga tütre. Nõid röövib võõramaa kuninga tütre. Nõid röövib talumehe tütre. Nõid röövib talumehe noore naise. (s.o. keegi, kes on paha, teeb midagi halba kellegile, kes on hea, röövides talle kalli inimese) Muinasjutus on 31 funktsiooni (ühe osalise poolt läbiviidav tegevus, mille tähendus mõjutab muinasjutu tegevust tervikuna); nt ,,võitlus kurja vastu", ,,kangelase päästmine"; ,,raske ülesande täitmine". 7 rolli e. 7 aktanti: Kangelane, kangelase vastaline, ohver (ja tema isa), vale kangelane, võluvahendi kinkija, abistaja, kangelase teelesaatja. Konkreetse osalise funktsioon tuleneb tema positsioonist struktuuris. Kangelane kolmas poeg
karaktertantsu, arendas meestetantsu. Kirjutanud mälestused "Minu teatrielu" (3kd. 1848-78) Anna Pavlova- Anna sündis 2 kuud enneaegselt. Hiljem on Anna öelnud, et tema isa suri, kui ta oli 2-aastane. Kaheksa-aastaselt ei võetud teda Peterburi teatrikooli vastu, kuna ta oli oma ea kohta liiga väike, talle soovitati 10-aastaselt tagasi tulla. Kümneselt pääses ta balletikooli ning aprillis 1891 oli tema esimene tantsuetteaste Marius Petipa "Muinasjutus", rolliks Amor. Tema õpetajad olid oma aja prominentseimad: Christian Johansson, Pavel Gerdt, Nikolai Legat ja baleriin Jekaterina Vazem. Aastal 1899, olles 16-aastane, lõpetas ta kooli ning asus tööle Peterburi Maria teatrisse. Ta arenes siin kiiresti ning oli maestro Petipa lemmik Rudolf Nurejev- Rudolf Gametovitsh Nurejev sündis tema emalegi ootamatult 17. märtsil 1938. aastal Siberist läbisõitva rongi kupees Baikali järve ja Irkutski vahel. Oma
Ta soovis, et see oleks lihtsalt üks halb unenägu. Ja siis ta minestas... Ärgates oli tüdruk haiglas, kõik sõbrad , tuttavad, sugulased ümber. Ta tahtis püsti tõusta ja poisi juurde minna, kuid oli tõusmiseks liiga nõrk. Poiss oli kogu tema elu ja enam teda lihtsalt pole. Poiss polnud kunagi öelnud talle, kui palju ta tüdrukut armastab, mitte kunagi. Sellest hoolimata tüdruk teadis seda. Nad olid lahutamatud, kõik need koosveedetud päevad. Kõik oli nagu muinasjutus. Tüdruk ei oodanud sellist lõppu, ta ei oodanud üldse mingisugust lõppu. Kõik oli olnud liiga hea ja nüüd siis selline lõpp... Paari päeva pärast sai tüdruk haiglast välja. Ta oli teada saanud, et tulevahetuses hukkus veel kaks inimest. Kogu oma heasüdamlikkuses ei hoolinud ta sellest üldse. Ta oli vihane, et suri just see, kes talle kõige kallim oli,keskel oleks ta lihtsalt kokku vajunud. Talle polnud teiste kaastunnet ja haletsust vaja, see ei aitaks nagunii
Oma sõpradega Pierrot, Malvina ja Artemoniga nad saavad Carabas Barabasist jagu, leiavad salaukse ja avavad selle kuldvõtmekesega. Ukse taga nad leiavad teatri. Buratino, Carlo ja nukud avavad oma teatri „Välk“. Minu arvamus raamatust „Kuldvõtmeke“ jäi mulle lapsepõlvest meelde kui väga õpetlik muinasjutt. Ka praegu ma olen seda meelt, kuigi täiskasvanuna ma lugesin seda raamatut juba pisut kriitilise pilguga. Ma hea meelega loen Buratino seiklustest oma lastele. Muinasjutus räägitakse sellest, mis juhtub lastega, kes sõna ei kuula, mis juhtub kui laps võõrastega räägib, sellest et peab olema aus ja targem inimene võtab hea nõuande kuulda. Isegi rumal puupoiss saab aru, et ta peab kooli minema ja saama mõistlikuks poisiks. Autor toob välja ka selle, kui oluline on isiklik hügieen. Väga huvitav oli jälgida kuidas areneb väike puupoiss. Algul ta on uudishimulik, vallatu ja rumal, ei kuula sõna, käitub isekalt
tüdrukutebändile, kes tema laulu esitas, veel lugusid kirjutada. Käes on taas uus kooliaasta. Tänu Sasale, kes sai teada, et talle kuulub Kreekas mitu hotelli ning palju raha, saab Johannes osta endale uued moodsad riided. Ta hakkab vastu oma klassikaaslastele, teeb nalja, on lahe ning suudab lõpuks võita kõigi oma klassikaaslaste südamed. Ta kolib ema juurde tagasi. Koju minnes on ema küpsetanud koogi, ka isa on tagasi koju kolinud ning teeb remonti. Kõik on justkui muinasjutus, kõik on nii hästi. Ainult Riinat pole, sesta kolis Norrasse ja arvatavasti jääbki sinna elama. Johannes saab endale aga uue pruudi, klassiõe Bianka, kellega ta lõbusasti koos aega veedab. Peagi tuleb Kreete Taist tagasi, ta ei suuda emaga leppida ning lõpuks lahkub. Johannes ei saa aru, miks õde nii tegi. Kuid ta leppis sellega. Käes on eksamite periood. Bianka ja Johannes lubavad teineteisele, et kui nad saavad matemaatika eksamis üle kahekümne punkti, panevad nad
uut ning huvitavat. 6.1 Minule tuttavat kirjandusteost illustreerivad sakslanna Katja Kammi tehtud Vendade Grimmide loo "Hans ja Grete" illustratsioonid. Minu arust sobib see illustratsioon väga hästi selle loo juurde. Pilti on huvitav vaadata, igas nurgas toimub midagi, mida uurida. Teos pole tühi, ka maapind on hästi läbi mõeldud ja seal pesitsevad erinevad elusolendid. Hans ja Grete pole sihvakad iludused nagu tavaliselt oleme neid harjunud kohtama muinasjutus, kuid sellisesse illustratsiooni sobivad just nimelt sellised ehmunud ja töntsakad Hans ja Grete. Hunt, nõid ja tundmatu olend vasakul räägivad midagi jutumullikestes, mis annab kindlasti pildile palju juurde, sest tavaliselt ei näe metsas puu otsas istuvat, rääkivat nõida. Sellised illustratsioonid raamatus kutsuvad sind veel muinasjuttu läbi lugema, need on mitmekesisemad ja detailirohkemad kui klassikalised muinasjuttude illustratsioonid. 6
müstilisest juhtumist. Kui kuulajate seas pälvib jutt positiivse tagasiside, soovib jutustaja lugu veel rääkida, nii samale kuulajale kui ka uutele. Isikukogemuse jutul on enamasti kindel vorm, mis on läbi aja kujunenud ja mis lähtub traditsioonist. Loo rääkimine on sotsiaalne tegevus, mis on olnud läbi aja olulisel kohal inimestevahelisel suhtlemisel. 30. Võrdle Lohetapja süžee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on sarnane ja mis erineb? Müüdis-sageli seotud piirsituatsiooniga, mingi korra loomise või lõpetamisega. Legendis on teada aga sündmuse kindel koht ja legend justkui selgitab sellesse kohta maha jäänud märgi teket või vastupidi märk kinnitab legendi toimumist. Kristluses on lohetapja legend seotud võiduga paganausu üle. Piiblis peaingel Miikael võitleb lohega, võidab, lohe/kurat saadetakse maapeale.
Tähtis on selle koha pealt teada, et Norra nafta on eriti raskesti maapõuest kättesaadav (asub merepinnalt 1,8 km sügavuses), vaid selle nafta maailma kõrgeim kvaliteet teeb tootmise tasuvaks. Silmas pidades kui palju maksab üks naftaplatvorm ning millised ülimahukad investeeringud tehti Norra naftatööstusse, võib öelda, et meie maavarad, ka raud, on kui taevast otse taldrikule kukkunud aurav pardipraad vabahärra Münchhauseni muinasjutus. Meie kõiki rikkusi, sealhulgas maavarasid ja geopoliitilist potentsiaali silmas pidades, ning rahvaarvugi arvestades, võib öelda, et Eestimaast rikkamaid maid maailmas palju ei ole. Igal juhul pole selliseks maaks Norra. Eestimaa kuulub kümne maailma kõige rikkama (per capita) maa hulka. On viimane aeg avada silmad. Täiendus 20.04.2008: No nii, kinnitus Eesti maavarade väärtuslikkuse kohta ongi käes! Järgnev on väljavõte Delfist (17.04.2008):
Rahvajutt on jagatud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Muinasjutud on tavaliselt ebaloogilised. Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki loodus ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele pettekujutlust ja meelelahutust. Käesolev uurimustöö põhineb kahel suurel teemal. Need on muinasjutt üldiselt ja kolme autori poolt kirjutatud muinasjuttude võrdlemine. Antud töös on räägitud muinasjutu seadustest kas muinasjutus on arvukordused, kindel algus-ja lõpp, muinasjutu liikidest on muinasjutt loomamuinasjutt, imemuinasjutt või novellilaadne muinasjutt . Muinasjutud, mis on vaatluse alla võetud on ,,Vägev vähk ja täitmatu naine", ,,Nõiutud krevett" ja ,,Kuldkalake". Töös on lähemalt räägitud nimetatud muinasjuttude sarnasustest, erinevustest ja muinasjutule omastest tunnustest. 3 1. Muinasjutt
Folkloori zanriteks on näiteks müüt, muistend ja muinasjutt. 24. Kirjelda müüdi kohta folkloori zanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. -Müüt kuulub folkloori zanrisüsteemis proosajutustuste alla. -Müüdi ja muinasjutu puhul võib mõlemal juhul olla tegelaseks mitte-inimene. Erinevusteks on, et müüt on püha ja muinasjutt ei ole. Müüdil algus puudub, muinasjutul see on olemas. Jutustamise aeg ei ole müüdis piiratud, muinasjutus on. Müüt on usutav, muinasjutt ei ole. Toimumisaeg ja koht on muinasjutus ebamäärane, müüdis on kindel kauge minevik ja teine maailm. -Müüdi ja muistendi ühisjooned on, et tegelaseks on inimene ning ka muistend võib olla profaanne nagu ka muinasjutt. Aeg ja koht on muinasjutul ebamäärane, muistendil on kindel aeg ja koht (lähiminevik, tänapäevamaailm. Muistend on usutav, muinasjutt ei ole. 25
.................... ........... ................................................................................................................................. ........... 13 ................................................................................................................................. ........... 29. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. 30. Võrdle Lohetapja süžee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on sarnane ja mis erineb? 14 31. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? ATU tüübinäide: ATU 333 „Punamütsike“ 15 32. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Nimeta vähemalt kahte kohapärimuse väljaannet. 33. Kõrvuta [R. Järve artikli põhjal] muinasjuttu ja turismireisi. Too esile vähemalt
Sel ööl kõik hinged koju tulla tahaks, sel ööl ei seata riivi koduust. Sel ööl ei panda võõraid hääli pahaks, sel ööl käib ringi palju igatsust. Saan oma leinavalust teada anda kui lilleõit su kalmu peale säen. Võin oma palveid veelkord üle anda, on hingedele selleks jäetud päev. Kord enda ma päriseks ära annan (K. Merilaas) 9 Kord enda ma päriseks ära annan: mu süda saab mullaks kui muinasjutus, ja minu hinge siis kuu peale kannab tuul sügisöises pilvede rutus. Siis täiesti endast saan vabaks. Ma tahan nii olla, et ma midagi ei tahaks, et langeksin tolmuna teele maha, et muutuksin tuules tuiskavaks tuhaks. Ühel hetkel Ühel hetkel ma enam ei taha. Ühel hetkel ma enam ei tule. Jään meelega ruttajaist maha ja enda sees kustutan tule. Leian pimedas tundmatu urka, kuhu ulmadki ligi ei tule.
mida ainult mina võisin väljendada. Nii nagu igaüks väljendab oma üht ja ainsat inimesekogemust, sest muud kogemust tal ei ole. -- ,,Varjuteatris" tuleb juttu 16-aastasest Viivist, kes õhtul läbi lumesaju tulles kirjanike majast varju leiab. Väga dickenslik. Aga kuidas see lugu algas, mida te sinna Harju tänavale üldse tegema läksite? Käsikirja viima? -- Lahkusin kodust. Läksin laia ilma õnne otsima. Jah, just nii, nagu Dickensi romaanides või nagu muinasjutus. Kodu oli vilets ja vaene, seal polnud kauem midagi teha. Tahtsin kirjanikuks saada ja läksin Tallinna. Kirjanike maja aadress oli ainus aadress, mis mul oli. -- Öeldakse, et abikaasad lähevad ajaga üht nägu. Kas olete enda ja Jaak Jõerüüdi tekstides sellist sulandumist märganud või olete selleks kirjanikuna liiga erinevad? Oleme erinevad. Kuigi, jah, me ei oleks koos, kui meie mõtteviisis ja maailmatajus ei oleks midagi sarnast.
annaabi.ee 
