Bütsantsi e Ida-Rooma keisririigi püsimajäämise põhjused: *Sõjaväe ülesehitus rohkesti vabu talupoegi, kes koos käsitöölistega maksid makse sõdurite palkamiseks, riigil polnud vaja varvata sõjaväkke germaanlasi *kaubanduselu jätkus kaubateede ristumiskoht Vahemerelt Mustale merele meretee, maismaatee Väike-Aasiast Euroopasse. *Bütsantsi kuldmünt oli rahvusvaheline valuuta, pikka aega kasutatavaim raha Vahemere ääres *Vabade talupoegade maavaldus säilis ja isegi suurenes pidurdas põllumajanduse langust. Riigkorraldus: *Riigipea oli keiser e Basileus seadusandlik ja kohtuvõim tema valduses, sõjaväe kõrgeim juht, piiramatu võimuga *piiratud volitustega riiginõukogu ja senat *keisrile allusid kõrgemat
olid araablaste ja türklaste käes 3 ei tahetud kaotada idakaubandusest saadavat tulu, uued ühendused E: 1hisp ja portugali asend oli soodne, nii atlandi okea ja aafrika ranniku lhdal 2sealsetel rahvastel olid pikaajalised meresõidu kogemused 3tugev ja stabiilne riigivõim toetas Maadeavastuste Tagajärjed: 1silmaring avarnes 2õpiti tundma uusi maid ja maailmamerd 3euroopa kaubandus peapunkt liikus vahemerelt ning läänemerelt atlandi ookeanile 4õpiti tundma uusitaimi ja loomi 4mitmed uued haigused Kes tahtsid saksamaal reformatsiooni? Paljud Saksa vürstid tahtsid võimu suurendada ja kiriku arvel rikastuda,Aadlikud ja linnaisandad said kiriku üle võimu ja taotlesid õiguste laiendamist, Vaimulikud said abielluda ja pidada jutlusi rahvakeeles, talurahvas said nõuda tagasi kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamise õigust. Mida tegi katolik kirik refor. Vastu võitlemiseks?
ning vee värvus muutub mustaks. 3 Kliima Kliima on üldiselt pehme, suved on jahedad, sügised soojad, talved lühikesed ja kevaded pikad. Kõige paremad tingimused on Krimmi lõunaosas ja kagukallastel mägede varjus. Kõige tugevamad tuuled puhuvad talvel, kui piirkonda jõuavad külmad õhumassid Siberist. Suvel soojendab piirkonda niiske õhk Vahemerelt. Kõige madalamad õhutemperatuurid ulatuvad 30 kraadini talvekülmade ajal kirdes. Kõige kõrgemad õhutemperatuurid on suvel Krimmis: kuni 37 °C. Vesi Jõed toovad aastas 320 km³ magevett. Seetõttu on mere pinnakihi soolsus madalam. Tähtsaim Musta merre suubuv jõgi on Doonau. Osa magevett voolab pinnahoovusena Bosporuse poole, süvaveehoovus aga toob Vahemerest soolast vett. Bosporuse väina kaudu voolab Musta merre aastas 200 km³ merevett aastas.
· taasavastati Maa kerakujulisus. · Hispaania ja portugali meresõitjad olid tänud poolsaare kauaaegsele araabia asustusele saanud tutvuda araablaste geograafia ja matemaatikaga. 3. Kuidas laiendasid suured maadeavastused euroopaste geograafilisi teadmisi maailmas? Selgitatage kolme näitega. Eurooplastele oli varauusaja lõpuks teada ligi 4/5 maakera pinnast. Tundsid 90% maailmamerest ja 60% maismaast. Maadeavastuste mõjul nihkus kaubanduse raskuspunkt vahemerelt läänemerelt atlandi ookeanile. Geograafiast sai kiiresti arenev teadus, zooloogia ja botaanika täienesid pidevalt uute andmetega. 4. Kuidas suhtusid eurooplased suurte maadeavastuste käigus avastatud kõrgkultuuridesse? Tooge kaks näidet. Uute maade vallutamisele järgnes nende paljaksröövumine, kohalike rahvaste orjastamine ja hävitamine. Nii hävitati Ameerika indiaani kõrgkultuurid ja veeti sadu tuhandeid Aafrika põliselanikee orjusesse. 5
uudishimu f. (taasavastati Maa kerakujulisus) 3. Tagajärjed: a. Indiaani kõrgkultuuride hävimine b. nakkushaiguste levik ( rõuged (euroopasse) süüfilis) c. orjakaubandus (indiaanlased) ja neegerorjad d. Ameerika koloniseerimine e. maailmakaubanduse kujunemine f. eurooplaste maailmapildi avardumine g. hindade tõus ja rahamajanduse kujunemine h. kaubanduse raskuspunkti muutumine Vahemerelt Atlandi ookeanile i. Itaalia kaubalinnade tähtsuse vähenemine Madalmaade tähtsuse tõus + Lissabon ja London j. uued põllukultuuris (kartul, kanep, tomat jne). LUTHERI ÕPETUSE PÕHISEISUKOHAD: · võim on vaid piiblil, kuna selle kaudu kõneleb Kristus, vaimulik saab seda ainult kinnitada · emakeelne piibel ja jutlus · tahtevabaduse eitamine · tunnistas kahte sakramenti: ristimine ja armulaud · kloostrite ja mungaordude kaotamine
MAADEAVASTUSTE TULEMUSED Maailmakaubanduse kujunemine peamiselt seisnes väärismetallide kulgemises Ameerikast läbi Euroopa Aasiasse ja kauba liikumises vastassuunas. Sageli sõideti itta vaid rahaga ning hiljem tagasi kaupadega. Hindade revolutsioon kulla- ning hõbedavedu põhjustas inflatsiooni. Toimus kapitali koondumine suurettevõtjate kätte. Rahamaj. kasv tingis kauba- ja fondibörside tekke. Maadeavastuste tulemusena siirdus majanduse raskuspunkt Vahemerelt Atlandi rannikule. Esialgu lõikasid kasu Hispaania ja Portugal. Nende riikide majandus oli aga ebaefektiivne ning ühiskonnas puudusid kaupmeeste keskklass ja käsitööliskond. Sõdade tõttu tõsteti makse ning Ameerikast tulnud hõbe ja kuld veeti välja, et tasakaalustada importi ja eksporti. Rahvastiku üldine suhtumine oli rikastumisesse kauplemise teel eitav. Tõusis Madalmaade tähtsus meresõidu ja kaubanduskeskuste näol. Sellele aitas kaasa edukas põllumajandus
....................................................................................................................7 Kasutatud allikmaterjalid:....................................................................................................................8 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, siidi, kalliskive ja teisi luksuskaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid kaupu edasi jõukate Itaalia linnade kaupmehed. Ida pool tegelesid kauplemisega araabia kaupmehed. Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga müüja võttis kasu ja seetõttu muutusid kaubad Euroopasse jõudes väga kalliks. Keskaja lõpul vallutasid türklased kogu Vahemere idaranniku ja tegid kristlastele kauplemise raskemaks. See sundis ettevõtlike mehi otsima teisi mereteid Indiasse, et mitte kaotada idakaubandusest saadavat tulu
Christohp Kolumbus üritas jõuda Indiasse lääne poolt ja avastas seega Ameerika. Meretee Indiasse avastas eurooplastele Portugali meresõitja Vasco da Gama. 16.saj sai teoks esimene ümbermaail- mareis, mida juhtis Fernao de Magalhaes. Austraaliasse jõudis esimesena Willem Janszoon, kellele ei pakkunud see huvi. Pärast inglise mereõitjat James Cook'i tekkis eu-lastel huvi Austraalia vastu. Maadeavastuste mõju Eu arengule. Avardas silmaringi. Eu kaubanduse raskuspunkt nihkus Vahemerelt ja Läänemerelt Atlandi ookeanile. Ameeriakst toodi Eu-sse kartul, tomat, mais ja tubakas. Levisid paljud haigused nt süüfilis. Uuendused majanduselus. Senine majanduskorraldus muutus oluliselt. Oluliseks mõjutajaks said maadeavastused. Portugalil õnnestus enda kätte haarata kogu Aasia vürtsikaubandus. Pürenee poolsaare riikide peamiseks konkurentideks said Inglismaa, Holland ja Prantsusmaa. Kaubandus- test saadud kasum oli erakordselt kõrge. Suurkaupmehed sekkusid ja tööndusesse.
Sai teoks rahvuste teke. See ilmnes rahvuskultuuride väljakujunemises, üleminekus rahvuskirikutele ja rahvusriikidele. Klassikalisele feodalismiajastule omase maast kinnihoidmise (feoodid, pärisorjad) asendas uus riigimõtlemine ja riikide ülesehitamine. Algas kaubandusrevolutsioon, mille kaks suuremat hüpet olid 13. sajandil Bütsantsilt kaugkaubanduse ülevõtmine ja 15. sajandi lõpus alanud kaubanduskeskme üleminek Lääne- ja Vahemerelt maailmaookeanidele. 1.4 Hiliskeskaja algus Hiliskeskaja alguses sai rahamajandus ülekaalu naturaalmajandusest. Sellega seoses toimus pärisorjuse järkjärguline kaotamine (esmalt Itaalias). Tekkisid valdavalt väikeaadlist pärinevad rüütlitest palgasõdurid. Lõppes Saksa-Itaalia poliitika mille asendas Prantsuse poliitika. Koos ristisõdades lüüasaamisega kahanes katoliku kiriku autoriteet ja senine kloostrilise eluvormi populaarsus. Selle asendas kasvav rahvavagadus ja müstitsismis
kaubateid; rohkem väärismetalle; ristiusu levitamine ja võitlus islamiga; 1492. a. Lõppes rekonkista Hispaania ja Portugali väikeaadlikud järkasid maailma vallutamist TAGAJÄRJED: eelduseks kolonialismile, maailmakaubandusele, kaubanduskapitalismile; hävitati asteekide kultuuri ja Peruu inkade riik; Aafrika elanikke orjastati; Uue Maailma avastamisel muutus eurooplaste väljaränne massiliseks; maailmakaubanduse kujunemine; hindade revolutsioon; majanduse raskuspunkt läks Vahemerelt Atlandi rannikule. 3) Isikud: DIAZ esimese teadaoleva eurooplasena purjetas ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus, MAGALHAES esimene reis ümber Maa, ületas esimesena Vaikse ookeani, VASCO DA GAMA esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas, COLUMBUS 12. okt, 1492 avastas Ameerika arvates, et jõudis Indiasse, HENRIQUE MERESÕITJA asutas maailma esimese meresõidukooli, AMERIGO
on merevee soolsus märgatavalt väiksem. Ka merejää sulamise tõttu väheneb merevee soolsus. Tegemist on väga aeglase veevahetusega selles meres. Kliima on üldiselt pehme, suved on jahedad, sügised soojad, talved lühikesed ja kevaded pikad. Kõige paremad tingimused on Krimmi lõunaosas ja kagukallastel mägede varjus. Kõige tugevamad tuuled puhuvad talvel, kui piirkonda jõuavad külmad õhumassid Siberist Suvel soojendab piirkonda niiske õhk Vahemerelt. Kõige madalamad õhutemperatuurid ulatuvad -30 kraadini talvekülmade ajal kirdes. Kõige kõrgemad õhutemperatuurid on suvel Krimmis: kuni 37 °C. Jääkate tekib talvel loode- ja kirdeosa lahtedes. Avameres on veetemperatuur talvel +6...+8 °C, loodes ja Kertsi väinast lõuna pool langeb kuni +0,5 °C. Suvel on veetemperatuur üle +25 °C. Sügavusel üle 50100 m on veetemperatuur aastaringselt +8...+9 °C. Suurim ja parim looduslik meresadam asub Sevastopolis Krimmi
Maadeavastused Christoph Kolumbus ja Marco Polo Koostaja: Marit Kadopa G2L Tallinn 2009 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli, luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu jõukate Itaalia linnade kaupmehed. Ida pool tegelesid kauplemisega araabia kaupmehed. Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga edasi müüja võttis vaheltkasu ja seetõttu muutusid idamaised kaubad Euroopasse jõudes väga kalliks. Neid inimesi, kes jõudsid idamaiseid kaupu osta nimetati piprakottideks. Keskaja lõpul vallutasid türklased kogu Vahemere idaranniku ja tegid kristlastele kauplemise raskemaks
revolutsioonile’ ja Hispaania võim tuhmus) 12. Millised olid maadeavastuse tulemused? Eurooplased viisid Ameerikasse ristiusu, nisu, puuvilla, mustanahalised orjad, raua, alkoholi, tulirelvad, hobused ja rõuged. Ameerika Euroopasse maisi, kartuli, tubaka, süüfilise, kulda ja hõbedat Tähtsamad kaubateed paiknesid Vahemerelt ümber Atlandi ookeanile. Esile tõusid Lissabon, Sevilla, Antverpen, London. Hollandlased kui ‘maailma voorimehed’ Inglismaa tähelend maailmavõimuna Laevanduse ja navigatsiooni areng Väärtpaberiturg, esimene tõeline börs Amsterdamis Holland IdaIndia kompanii oli esimene tõeline aktsiaselts, mis vältis oma eksistentsi lõpuni krahhe
Mereretkedega alustasid portugallased ja hispaanlased sest nad ei pääsenud Vahemerele,neil olid kogemused,valitsejad olid nõus rahastama (Hendrique Meresõitja). Tähtsamad avastused India meretee 13.sai Marco Polo, Ameerika avastamine 1492 Christoph Kolumbus(laev Santa Maria),esimene ümbermaailmareis 1522 Fernao de Magalheas, esimesena Aafrika lõuna tippu 1486-1487 jõudis Bartolomeu Diaz (Hea lootuse neem). Avastuste mõju euroopa arengule-kaubateede ümberpaiknemine Vahemerelt Atlandi ookeanile, Euroopa riikide kolooniad,uued kultuurid,suur kasum kaugkaubandusest,väärismetallide sissevedu. Tagajärjed Ameerikale ameerika tsivilisatsioonide hävitamine. 1415 vallutati piraatide tugipunkt Ceuta,1420 keskel jõuti Madeira saarele,1430 jõuti Assori saartele,1440-1450 Rohelise Neeme saartele.1460 portugallased Guinea lahte (Kullarannik). Vasco da Gama startis Lissabonist 1497 ja pöördus tagasi vürtside ja kalliskividega. Christoph Kolumbus(1451-1506)
kakao, kartul, küüslauk, tomat, tubakas, kalkun UUS MAAILM - euroopaliku elulaadi pealesurumine; paljaksröövimine; hobune, varblane; haigused nt gripp, rõuged, tüüfus - Eurooplased viisid Ameerikasse ristiusu, nisu, puuvilla, mustanahalised orjad, raua, alkoholi, tulirelvad, hobused ja rõuged. - Ameerika Euroopasse maisi, kartuli, tubaka, süüfilise, kulda ja hõbedat - Tähtsamad kaubateed paiknesid Vahemerelt ümber Atlandi ookeanile. Esile tõusid Lissabon, Sevilla, Antverpen, London. - Hollandlased kui ‘maailma voorimehed’ - Inglismaa tähelend maailmavõimuna - Laevanduse ja navigatsiooni areng - Väärtpaberiturg, esimene tõeline börs Amsterdamis - Holland Ida-India kompanii oli esimene tõeline aktsiaselts, mis vältis oma eksistentsi lõpuni krahhe ja börsimulle ning oli stabiilselt edukas 13. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu reformatsiooni.
mis viis lõpuks absolutismi väljakujunemisele. Sai teoks rahvuste teke. See ilmnes rahvuskultuuride väljakujunemises, üleminekus rahvuskirikutele ja rahvusriikidele. Klassikalisele feodalismiajastule omase maast kinnihoidmise (feoodid, pärisorjad) asendas uus riigimõtlemine ja riikide ülesehitamine. Algas kaubandusrevolutsioon, mille kaks suuremat hüpet olid 13s Bütsantsilt kaugkaubanduse ülevõtmine ja 15s lõpus alanud kaubanduskeskme üleminek Lääne- ja Vahemerelt maailmaookeanidele. Hiliskeskaja alguses sai rahamajandus ülekaalu naturaalmajandusest. Sellega seoses toimus pärisorjuse järk-järguline kaotamine (esmalt Itaalias). Tekkisid valdavalt väikeaadlist pärinevad rüütlitest palgasõdurid. Lõppes Saksa Itaalia poliitika mille asendas Prantsuse poliitika. Koos ristisõdades lüüasaamisega kahanes katoliku kiriku autoriteet ja senine kloostrilise eluvormi populaarsus
Mõiste keskaeg võeti kasutusele Itaalia humanistide poolt 15. sajand. Sellega piiritletakse ajajärku antiigi ja antiigi taassünni e. renessanssi vahel. Tänapäeval käsitletakse seda kui ajavahemikku antiigi ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikule kultuurile. Tunnused: 1) Uute rahvaste ilmumine 2) Ajaloo raskuskese kandub Vahemerelt põhja poole 3) Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga 4) Paavstide ja kuningate ainuvõimu tülid 5) Seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord. Feodalism e. läänikord Keskaja ajaline piiritlus: Keskaja alguseks peetakse 476. aastat, mil langes Lääne-Rooma. Keskaja lõpuks on välja pakutud 3 aastat: 1453 a. Ida-Rooma e. Bütsantsi langus 1492 a. Kolumbus jõudis Ameerikasse 1517 a. Algas luterlik reformatsioon.
KLIIMA Portugali kliima saab Tejo jõe abil kaheks jagada. Kuigi kliima on Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse tugeva mõju tõttu valdavalt mereline, siis on PõhjaPortugalis mägede tõttu kliima suuresti erinev lõuna omast. Põhjas on kliima jahe ja vihmane, sest mäed takistavad pilvede liikumist. Kliima on kaugemates põhjaosades parasvöötmeline. Lõunas on aga kliima kuiv ja soe, valdavalt lähistroopiline ja sekka ka mõjutusi Vahemerelt. 7 Keskmine temperatuur on 10ºC 20ºC. Rannikualadel on põhjas Jaanuaris temperatuur 9ºC, lõunas kuni 12ºC. Juulis on temperatuurid vastavalt 20ºC ja 27ºC. Sisemaal on talvel temperatuur umbes 2ºC madalam, suvel 45ºC kõrgem. Portugali külmarekord on 12ºC (mõõdetud Bragancas), kuumarekord on aga vapustaval kombel lausa 50,5ºC (mõõdeti Los Riodades). SADEMED
mägede varjus. Kõige tugevamad tuuled puhuvad talvel, kui piirkonda jõuavad külmad õhumassid Siberist. Suvel soojendab piirkonda niiske õhk Vahemerelt. Kõige madalamad õhutemperatuurid ulatuvad -30 kraadini talvekülmade ajal kirdes. Joonis 2. Näeme Odessa digrammi, kust saame välja lugeda erinevad kuude keskmised õhutemperatuurid ning sademed. Kõige kõrgemad õhutemperatuurid on suvel Krimmis: kuni 37 °C. [4] Joonis 2. Odessa kliimadiagramm 5 Sissevool Jõed toovad aastas 320 km3 magevett
Kastiilia, PoolaLeedu, Hispaania, väiksema protsendiga järgnesid Venemaa ja Prantsusmaa. Hispaanias 57% Poolas 810% 17) Kuidas muutusid kaubateed varauusaja jooksul? Seni kaubanduses domineerinud Vahemereäärsed linnad kaotasid oma tähtsuse, kuna kõik kaubateed koondusid Atlandi ookeani ümber, esialgu eelkõige Portugali ja Hispaania rannikule. Kaubateede ümberpaiknemine Vahemerelt Atlandi ookeanile hävitas senise kaubandusliku õitsengu. Vaid luksuskaupade osas(Veneetsias klaas ja juvellitooted) õnnestus itaallastel oma positsioon Euroopa turul säilitada minu: Kaubateed koondusid põhiliselt merele. Sisemaakaubanduses on olulisemad jõed, rajatavad kanalid. Oli odavam ja turvalisem, kui maismaakaubandus.
· Pärast suuri raskusi ja kaotusi jõuti koju 1 laeva ja 18 mehega. b) Uued avastused: · 16. saj. II pool portugallased Jaapanis. · 17. saj. algul hollandlased Austraalias. · 17. saj. inglased ja prantslased Põhja-Ameerika idarannikul. 6. Maadeavastuste tulemused a) Avastatud maade koloniseerimine: · Vallutamine, paljaks röövimine, orjastamine, hävitamine (indiaanlased, Aafrika mustanahalised). b) Kaubateede ümberpaiknemine Vahemerelt Atlandile. · Vähenes Itaalia kaubalinnade tähtsus. · Uued sadamalinnad Atlandi ääres Amsterdam, Antwerpen, London. c) Uued majandusnähtused: · Kauba- ja fondibörs. · Hindade revolutsioon väärismetalli sissevedu muutis kaubad kalliks. d) Mõju Euroopa arengule: · Avardus maailmapilt. · Uued põllukultuurid kartul, tubakas, kakao, tee, kohv, tomat, mais. · Mitme uue haiguse kaasatoomine.
2 Vajadus idamaiste vürtside järele 3 Vanad kaubateed türklaste kontrolli alla, tollid muutsid vahenduskaubanduse kallimaks 4 Otsiti turvalisemaid ja odavamaid mereteid, kaubateid 5 Levisid legendid müütidest rikastest maadest, nt Eldorado TAGAJÄRJED: 1 Euroopale Inimeste silmaringi avardumine, õpiti tundma Ameerikat, Austraaliat, heliotsentriline maailmapilt Euroopa kaubandusteede rakenduspunkt nihkus Vahemerelt ja Läänemerelt Atlandi ookeanile Lissabon, Amsterdam 2 Ameerikale Indiaanlaste kõrgkultuuride hävimine - kuldesemed sulatati kullakangideks ja veeti Euroopasse; pühakodad ja kunstiteosed hävitati Suur hulk põliselanikke hukkus võitluses, ülejõukäiva töö (kaevandused) ja nakkushaiguste tõttu (rõuged, leetrid, muhkkatk jne) Koloniseerumine Elanikkonna koosseis muutus põhjalikult (valgete sisseränne Euroopast, neegriorjad
KLIIMA Nagu eespool öeldud, saab Portugali kliima Tejo jõe abil kaheks jagada. Kuigi kliima on Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse tugeva mõju tõttu valdavalt mereline, siis on Põhja-Portugalis mägede tõttu kliima suuresti erinev lõuna omast. Põhjas on kliima jahe ja vihmane, sest mäed takistavad pilvede liikumist. Kliima on kaugemates põhjaosades parasvöötmeline. Lõunas on aga kliima kuiv ja soe, valdavalt lähistroopiline ja sekka ka mõjutusi Vahemerelt. Golfi hoovus tasandab ka Assoori saartelt tulevate mõjusid. Keskmine temperatuur on 10 º 20 º C. Rannikualadel on põhjas Jaanuaris temperatuur 9 ºC, lõunas kuni 12ºC. Juulis on temperatuurid vastavalt 20ºC ja 27ºC. Sisemaal on talvel temperatuur umbes 2ºC madalam, suvel 4-5ºC kõrgem. Portugali külmarekord on -12ºC (mõõdetud Bragancas), kuumarekord on aga vapustaval kombel lausa 50,5ºC (mõõdeti Los Riodades).
/ lääne protoromaani kesk-protoromaani 15. Ühtse Romaania lagunemine: suur rahvaste ränne „Suur rahvasterändamine“- germaani seisukohatlt = „Barbarite sissetung“ Rooma imp. seisukohalt; 375pKr hunnide sissetung kesk-aasiast germaanlaste aladeele- germaanlaste liikumine; 568pKr langobardide vallutused. Euroopa keskuse liikumine Vahemerelt Euroopa mandrile, eraldumine idamaade kultuurist 16. Germaani rahvaste ränded Algselt Skandinaavias. 3.-1. saj. eKr asuala Rooma naabruses Lääne-germaanlased Reini suunas, Ida-germaanlased Karpaadid, Must meri Sissetungi 2 etappi: 3. saj eKr- liitlased, nt sõjaväega liitumine 4.-5. saj. hunnide pealetund germaanlaste aladele 370 Germaanlaste ümberasumise iseloom: Asuvad alates 3. saj pKr liitlaste või kaitsevägedena Rooma loal Rooma aladele.
suurem. Romaanikeeled: Germaani keeled: Slaavi keeled: Prantsuse, hispaania, Rootsi, saksa, norra, taani, Vene, valgevene, ukraina, itaalia, portugali, inglise, hollandi, flaami. tsehhi jt. rumeenia. Ida-Rooma ehk Bütsantsi keisririik (395-1453) 1. Ida-Rooma püsimajäämise põhjused. a. Soodsamad geograafilised tingimused: · Paiknemine tähtsate kaubandusteede ristumiskohal (Vahemerelt Mustale merele ja V.-Aasiast Euroopasse) · Justinianus läks barbarite vastaselt kaitselt pealetungile, vallutades piirkonnad, mis muidu oleks läinud barbarite tugipunktideks idavallutustele. b. Rikkalikumad materiaalsed- ja inimressursid: · Kui Lääne-Euroopa jäi barbarite tõttu killustatuks, siis Ida-Rooma säilis ühtsena. · Ei toimunud sõjaväe germaniseerumist, kuna sõjaväkke värvati vaid kohalikke talupoegi.
1. Sissejuhatus 2. Marco Polo 3. Vasco Da Gama 4. Christoph Kolumbus 5. Amerigo Vespucci 6. Fernão de Magalhães 7. Kokkuvõte 8. Lisa 9. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli, luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu jõukate Itaalia linnade kaupmehed. Ida pool tegelesid kauplemisega araabia kaupmehed. Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga edasi müüja võttis vaheltkasu ja seetõttu muutusid idamaised kaubad Euroopasse jõudes väga kalliks. Neid inimesi, kes jõudsid idamaiseid kaupu osta nimetati piprakottideks. Keskaja lõpul vallutasid türklased kogu Vahemere idaranniku ja tegid kristlastele kauplemise raskemaks
kaupade, alkoholi ja tulirelvade vastu. Arvatavasti veeti kuni 19.saj keskpaigani kestnud orjakaubanduse käigus Aafrikast Ameerikasse 15 – 20 miljonit neegerorja. 2.4. Maadeavastuste mõju Euroopale: Maadeavastuste tulemusena avardus eurooplaste maailmapilt. Seni ainult Euroopa ja Vahemere põhja- ja idaranniku alade tundmisega piirdunud teadmised suurenesid varauusaja lõpuks ⅘ maakera pindalast. Euroopa kaubanduse raskuspunkt kandus Vahemerelt ja Läänemerelt Atlandi ookeanile. Uuteks kaubanduskeskusteks kujunesid ookeanile rohkem avatud Sevilla (Hispaania), Lissabon (Portugal), Amsterdam ja Antverpen (Holland). Hispaania ja Portugali kõrval tõusid 17.saj uuteks koloniaalriikideks Holland, Inglismaa ja Prantsusmaa. Põhja-Itaalia kaubalinnad, mis olid olnud kuni 15.saj lõpuni peamised idamaiste kaupade vahendajad mujale Euroopasse, käisid alla
Golfi hoovuse mõju tõstab Baltimaadel õhutemepratuuri. Sooja ja külma aastaaegade üleminekuaeg on võrdlemisi pikk. Sügis on soe ja sademeterikas, kevad jahe ja kuiv, eriti saartel ja rannikul. Õhumassid tulevad Eestisse peamiselt läänekaartest. On olemas mõnevõrra ka reljeefi mõju, seda kaguosas, eriti on see mõju tuntav sademetereziimile. Ühelt poolt Atlandi intensiivne tsirkulaarne tegevus, teiselt poolt Ida-Euroopa ja Siberi antitsükloni mõju. Vahel jõuavad Eestini ka Vahemerelt ja Musta mere poolt tulnud tsüklonid. Järsud õhutemperatuuri langused leiavad aset arktilise õhumassi sissetungimisel loodest, põhjast või kirdest. 37.Kliima tsonaalsus. Vanad kreeklased viisid kliima 5 vöötmega solaarsesse süsteemi. troopiline kliima, 2 parasvöötme kliimat ja 2 külma ehk polaarvöödet. Nende kliimavööndite piirideks peeti polaar- ja pöörijooni. Alissovi süsteem lähtub kliima kujunemise tingimustest, on geneetilise iseloomuga. Kliima
Peamised huvipiirkonnad: Aafrika, India, Kaug-Ida, Brasiilia. Hispaania otsisid läänepoolseid mereteid, sest idapoolsed olid portugallaste käes 1492 Kolumbus (itallane)-> Ameerika (India-indiaanlased) 1513 selgus lõplikult, et Ameerika on uus maailmajagu (maadeuurija Amerigo Vespucci) 1519-1522 Magalhaes -> ümbermaailmareis (läbis kõik meridiaanid) 234 mehest jäi järgi 20, surid skorbuuti (C-vit. Puudus, söödi ainult kala) Maadeavastuste tulemusena kandub kaubandus Vahemerelt Atlandi rannikule, kasu saavad Portugal ja Hispaania. B. Diaz - portugallane, Aafrika lõunatipp Vasco da Gama Aafrika idarannik, Hindustani läänerannik P. Cabral jõudis esimesena Brasiiliasse Reformatsioon Reformatsiooni eeldused ja põhjused: - Lääne-Euroopa rahvusriikide valitsejad üritasid vabaneda paavstivõimu alt - vaimulike priviligeeritud seisund tekitas pahameelt - rahvast ajas marru katoliku kiriku kõlbeline allakäik
4) levisid legendid müütilistest rikastest maadest nt Eldorado 5) tollid muutsid vahenduskaubanduse kallimaks Tagajärjed: 1) Euroopale Inimeste silmaringi avardumine, õpiti tundma Ameerikat, Austraaliat, -heliotsentriline maailmapilt Euroopa kaubanduse raskuspunkt nihkus Vahemerelt ja Läänemerelt Atlandi ookeanile Lissabon, Amsterdam Õpiti tundma uusi taimi ja linde: kartul, mais, tomat, tubakas, kakao, küüslauk, kalkun Kasvas väärismetallide vedu Euroopasse- kulla ja hõbeda väärtuse kiire kahanemine, toiduainete hindade kasv, süvenes varanduslik kihistumine Maailma jagamine mõjusfäärideks Tordesillase leping 1494. a Hispaania ja Portugali vahel
Novembris Soome ründamine, talvesõda. 40.aprillis Saksamaa võtab Taani ja Norra. Mais 40 Belgia, Holland, Luksemburg. Rünnatakse Prantsusmaad, sõtta sekkub Itaalia. Itaalia üritab Egiptust vallutada, kukub läbi. 41 kevadel on Saksamaa Itaalia korraldatud äpardused likvideerinud. 3. Põhjused Itaalia alustas sõda Kreeka vastu, sai lüüa. Kuna Hitler oli Itaaliaga liitlane, siis oli ta sunnitud sekkuma. Sooviti Britid vahemerelt välja lüüa. Tagajärjed: hõivati Kreeta, kuid Malta jäi hõivamata. 4. Poldud sõjaks valmis. Püüti viimse hetkeni sõda ära hoida. Jah, Poola reedeti. Abi ei tulnud. Reaalset abi ei olnud millestki, mida tehti. 5. Hitleri plaan polnud teostatav, sest inglased õppisid saksa allveelaevu tõrjuda ja oleksid suutnud õhus ülekaal teostada. PT 20 1. Sest sõjalises mõttes tundus vastupanu enesetapulik
2) Alates 3. saj pKr impeeriumi nõrgenemine, keeleliste erinevuste süvenemine 3) Impeeriumi lagunemisel (476), dialektide tekkimise algus Ühtse romaania lagunemine "Suur rahvasteränadmine"- germaani seisukohalt (Völkerwanderung) = "Barbarite sissetung"-Rooma imp seisukohalt 375 pKr hunnide sissetung Kesk-Aasiast germaanlaste aladele- germaanlaste liikumine 568 pKr langobardide vallutused Euroopa keskuse nihkumine Vahemerelt Euroopa mandrile. Eraldumine idamaade kultuurist Germaanlased- põhilised ümberasujad Algselt Skandinaavias. 3.-1. saj. eKr asuala Rooma naabruses Lääne-germaanlased Reini suunas, Ida-germaanlased Karpaadid, Must meri Sissetungi 2 etappi: 3. saj eKr- liitlased, nt sõjaväega liitumine 4.-5. saj. hunnide pealetund germaanlaste aladele 370 Germaanlaste ümberasumise iseloom: Asuvad alates 3. saj pKr liitlaste või kaitsevägedena Rooma loal Rooma aladele.
Tekkisid uued rahvad ja keleed: (Hispaania, gallia) Vahemeremaad, kus ladina keel tähtsam tekkis romaani keled, prantsuse, hispaania, Itaalia, portugal, rumeenia. (Britannia, germaania) Põhja- Euroopa, kus germaani keeltekkis germaani keeled: norra, saksa, taani, inglise, hollandi, flaami. Slaavlaste, kus vanabulgaaria keled tekkisid slaavi keel:vene, valgevene, ikraina, tsehhi. 6.Bütsantsi keisririik a) Püsimajäämise põhjused Paiknemine tähtsate kaubateede ristumiskohal(Vahemerelt Mustale merele ja Väike-Aasiast Euroopasse). Justinianus läks barbarite vastaselt kaitselt pealetungile, vallutades piirkonand, mis muidu olkes läinud barbarite tugipunktideks ja vallutusteks. Ida-roomas ei toimunud sõjaväe barbariseerimist, kuna sõjaväkke värvati vaid kohalikke talupoegi. Vabade talupoegade maavaldus säilis ja isegi suurenes, mis pidurdas põllumajanduse langust. Sõduritele ja ametnikele maksti palka puhtas kullas
Hispaania ei ole enam Maailma merede valitseja! - Hispaania sekkub Prantsusmaa hugenotisõdadesse. - Võitlus Türklaste vastu (võit 1571 Leganto merelahing) - Suured sõjalised väljaminekud Majandus: - Ameerika kuld ja hõbe voolavad Hispaaniasse, jõukuse alus ! Raha ei investeerita. - Majanduslik allakõik: 1. Juutide väljasaatmine 2. Moriskide (ristitud Maurid), kes on käsitöölised ja talumehed) 3. Maailmakaubanduse keskus nihkub vahemerelt atlandile, lõunast põhjapoole. Kasulik Hollandile ja Inglismaale, mitte Hispaaniale. 4. Inflatsioon algab ja väärismetallide sissevedu kahaneb 16.saj. lõpul. 5. Majanduse karm maksustamine (Felipe II) - Hispaania majandus sattub kriisi 17.saj.: Majanduslik allakäik! - Hispaania kaotab 17.saj. Euroopa juhtiva suurriigi staatuse: Uued mere- ja koloniaalriigid Holland ja Inglismaa. Mandri-Euroopa juhtivaks riigiks saab 17.sak. Prantsusmaa (Püreneede rahu 1659)
Vahemere põhjareljeef on väga keeruline. Sügisel ja talvel esineb tugevaid torme, eriti Itaalia läänerannikul. Läbi Gibraltari väina siseneb Vahemerre kiirusega 2,7 sõlme pidev pinnahoovus Atlandi ookeanilt. Maksimaalne tõusu mõõna vahe on 1,7 meetrit. Pinnavee temperatuur talvel on 12 - 16° C, suvel kuni 27° C, soolsus 36 - 39. Vahemeri ühendab Euroopat Aasia ja Aafrikaga, seetõttu on tal meretranspordis ja mailmakultuurid suur tähtsus. Läbi siseveekogude jõuavad laevad Vahemerelt ka kontinendi südamesse. Läbi Suessi kanali ja Punase mere viib otsetee Atlandi ookeanilt Vaiksesse ookeani. Mereteed Ligikaudu pool maailma sadamatest - 800 Euroopa sadamat on omavahel ühendatud ajalooliselt välja kujunenud lühimaid mereteid pidi. Mööda neid veetakse kõikemõeldavaid kaupu, samuti on välja kujunenud paljude sadamate vahel elav reisilaevaliiklus.
Tema järgi sai nimeks uus maner Ameerika. Edasi asuti otsima võimalust jõuda Indiasse ümber Ameerika. Aastatel 1519-1522 sai teoks esimene ümbermaailmareis, mida juhtis Fernao de Magalhaes, Hispaania teenistuses olnud Portugaallane. Kodumaale Magalhaes tagasi ei jõudnud, sest Filipiinidel puhkenud tülis tapsid ta pärismaalased. Maadeavastuste mõju Euroopale: Eelkõige avardasid maadeavastused inimeste silmaringi. Maadeavastsute mõjul nihkus Euroopa kaubanduse raskuspunkt Vahemerelt ning Läänemerelt Atlandi ookeanile. Eurooplased õppisid tundma seninägematuid taimi ja loomi. Ameerikast toodi Euroopasse kartul, tomat, mais ja tubakas, koduloomadets kalkun. Negatiivne mõju: toodi kaasa uusi haigusi, kurikuulsaimaks sai süüfilis. PILET 5 1.Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni võrdlus Religioon: panteon, surmajärgsus, templid. Kultuurisaavutused: kiri, haridus, teadus, kirjandus, leiutised. Panteon-ühe usundi jumalad.
Mõned foiniiklaste kolooniad, nagu Kartaago kasvasid koguni võimsateks iseseisvateks riiideks. Oma retkedel kohtasid foiniiklased Egiptuse ja Mesopotaamia haritud rahvaid, kuid ka mahajäänud hõime Euroopas ja Aafrikas. Ühes kaubaga toimetasid nad ühest kohast teise ka väärtuslikke teadmisi. Foiniikia kirjatähtedest sai näiteks alguse tähtkiri Kreekas, mida oli palju lihtsam õppida kui hieroglüüfe. Foiniiklased olid esimesed meresõitjad, kes purjetasid Vahemerelt välja Atlandi ookeanile läbi Gibraltari väina. Arvatakse, et foiniiklased olid esimesed, kes avastasid Atlandi ookeanis olevad Kanaari ja Madeira saared.Kanaari saartel kasvasid draakonipuud ja sellised samblikud, millest sai keeta ihaldatud saadi värvainet. Foiniikia kaupmehed purjetasid ka Inglismaale, et tina hankida. Foiniiklased purjetasid ka Punasel merel ja India ookeanis.Vanad raamatud räägivad, et Foiniikia meremehed võtsid Egiptuse vaarao käsul ette merereisi ümber Aafrika
suurriigid võimalust oma valduste laiendamiseks, ei tahetud saada türklastega asustatud alasid, vaid oldi huvitatud teistest aladest). Eriti teravaks läksid suhted Balkani poolsaarel ja Mustal merel. Oma mõju laiendamisest oli huvitatud Inglismaa, kes soovis enda kätte saada kontrolli Musta mere väinade üle, sest kui tema saab kontrolli nende üle, siis järleikult kontrollib ka sisse, väljapääsu Vahemerelt Mustale merele ja vastupidi. Esialgu olid need väinad Türgi käes. Teine riik, kes oli Idaküsimuse lahendamisest huvitatud, oli Austria. Austria nägi võimalust oma territooriumi otseseks laiendamiseks Türgi arvelt. Balkani poolsaar kuulus toona Türgile, Austria tahtis selle arvelt oma territooriumit suurendada. Kolmas suurriik oli Venemaa, aga Venemaa ei tahtnud mitte oma territooriumit otseselt laiendada, vaid toetas slaavi rahvaste võitlust Balkani türklaste vastu (serblased)
hollandlane Willem Janszoon 1606. aastal. Seal oli suur kõrb ja väheviljakas maa ning seetõttu ei pakkunud see maadeavastajatele huvi. 1770. aastal jõudis sinna inglane James Cook ja tema avastas asustuseks soodsama ida- ja kaguranniku. Eurooplastel tekkis nüüd huvi selle maa vastu. 24. MAADEAVASTUSTE TULEMUSED Maadeavastuste tulemused Euroopas: 1. Kaubanduse kese liikus Vahemerelt Pürenee poolsaarele. Hiljem liikus see madalmaade sadamalinnadesse. Nihkus ka Inglismaa sadamalinnadesse. 2. Uute taimede ja loomade tundmaõppimine ja Euroopasse levitamine (kartul, tomat, mais, kõrvits, tubaks, kalkun). Veel hakati sisse vedama kakaod Ameerikast, teed Hiinast ja kohvi Aafrikast (koha peal ei kasvatatud). 3. Euroopasse veetud kuld ja hõbe põhjustasid kiire inflatsiooni ehk hindade revolutsiooni.
* 1450 juba teati Maa kerakujulisusest. Maad kujutati 28000 suuruse ümbermõõduga tuntud oli Euroopa, Aasia ja Aafrika. * Põhjused reisimiseks väärismetallide kriis, uued kaubateed idamaadesse, müüdid pururikastest riikidest idas (Preester kuningas Johannese kristlik riik). * Eeldused reisimiseks kompass, asttolaab, karavell ja karakk (sobivad ookiani sõiduks), tulirelvad, araablaste kartograafia alaseid töid, rekonkista lõpp, uudishimu. * Euroopa majanduslikkese Vahemerelt Atlandi Ookiani äärde. Kaubanduskeskusteks said aga Madalmaade ja Inglismaa linnad, mitte Hispaania ega Portugal. * Maadeavastuste tulemusena jõudsid Euroopasse kohv, tee, tomat, kartul jne. * Hindade revolutsioon hinnad tõusid (kulda ja hõbedat oli tunduvalt rohkem ja selle väärtus kahanes). * Maailmakaubanduse keskuseks sai Euroopa. * Sai alguse Euroopa riikide koloniaal poliitika. * Portugali ja Hispaania omavahelised lepinugud: Tordesillas 1494 (46's laiuskraad;
Romaanikeeled: Germaani keeled: Slaavi keeled: Prantsuse, hispaania, itaalia, Rootsi, saksa, norra, taani, inglise, Vene, valgevene, ukraina, tsehhi jt. portugali, rumeenia. hollandi, flaami. Ida-Rooma ehk Bütsantsi keisririik (395-1453) Ida-Rooma püsimajäämise põhjused. Soodsamad geograafilised tingimused: Paiknemine tähtsate kaubandusteede ristumiskohal (Vahemerelt Mustale merele ja V.-Aasiast Euroopasse) Justinianus läks barbarite vastaselt kaitselt pealetungile, vallutades piirkonnad, mis muidu oleks läinud barbarite tugipunktideks idavallutustele. Rikkalikumad materiaalsed- ja inimressursid: Kui Lääne-Euroopa jäi barbarite tõttu killustatuks, siis Ida-Rooma säilis ühtsena. Ei toimunud sõjaväe germaniseerumist, kuna sõjaväkke värvati vaid kohalikke talupoegi.
suurem. suurem. Romaanikeeled: Germaani keeled: Slaavi keeled: Prantsuse, hispaania, Rootsi, saksa, norra, taani, Vene, valgevene, ukraina, itaalia, portugali, inglise, hollandi, flaami. tsehhi jt. rumeenia. Ida-Rooma ehk Bütsantsi keisririik (395-1453) Ida-Rooma püsimajäämise põhjused. Soodsamad geograafilised tingimused: Paiknemine tähtsate kaubandusteede ristumiskohal (Vahemerelt Mustale merele ja V.-Aasiast Euroopasse) Justinianus läks barbarite vastaselt kaitselt pealetungile, vallutades piirkonnad, mis muidu oleks läinud barbarite tugipunktideks idavallutustele. Rikkalikumad materiaalsed- ja inimressursid: Kui Lääne-Euroopa jäi barbarite tõttu killustatuks, siis Ida-Rooma säilis ühtsena. Ei toimunud sõjaväe germaniseerumist, kuna sõjaväkke värvati vaid kohalikke talupoegi.
suurem. suurem. Romaanikeeled: Germaani keeled: Slaavi keeled: Prantsuse, hispaania, Rootsi, saksa, norra, taani, Vene, valgevene, ukraina, itaalia, portugali, inglise, hollandi, flaami. tšehhi jt. rumeenia. Ida-Rooma ehk Bütsantsi keisririik (395-1453) Ida-Rooma püsimajäämise põhjused. Soodsamad geograafilised tingimused: Paiknemine tähtsate kaubandusteede ristumiskohal (Vahemerelt Mustale merele ja V.-Aasiast Euroopasse) Justinianus läks barbarite vastaselt kaitselt pealetungile, vallutades piirkonnad, mis muidu oleks läinud barbarite tugipunktideks idavallutustele. Rikkalikumad materiaalsed- ja inimressursid: Kui Lääne-Euroopa jäi barbarite tõttu killustatuks, siis Ida-Rooma säilis ühtsena. Ei toimunud sõjaväe germaniseerumist, kuna sõjaväkke värvati vaid kohalikke talupoegi.
suurt saaki kui vaba talupoja töö, korvas madala efektiivsuse tööjõu odavus ning kõrged turuhinnad. Teravilja saagikus. Venemaal 1:2, Saksamaal 1:4, Inglismaal ja Hollandis 1:10 Kaubateede ümberpaiknemine. Seni kaubanduses domineerinud Vahemere-äärsed linnad kaotasid oma tähtsuse, kuna kõik kaubateed koondusid Atlandi ookeani ümber, esialgu eelkõige Portugali ja Hispaania rannikule. Kaubateede ümberpaiknemine Vahemerelt Atlandi ookeanile hävitas senise kaubandusliku õitsengu. Vaid luksuskaupade osas(Veneetsias klaas ja juvellitooted) õnnestus itaallastel oma positsioon Euroopa turul säilitada Kaubateed koondusid põhiliselt merele. Sisemaakaubanduses on olulisemad jõed, rajatavad kanalid. Oli odavam ja turvalisem, kui maismaakaubandus. -Saksamaa ja Itaalia osakaal kahaneb, kuna alad on poliitiliselt killustunud ja riigi toetus kaubandusse on praktiliselt olematu.
aga tuul põhjapoolkeral gradientjõu Tavaliste parasvöötme tsüklonite sünnipaik antitsükloni mõju. Vahel jõuavad Eestini ka on keset Atlandi ookeani 3060°pl. vahel, määrab Päikeselt saadava soojuse hulga. Vahemerelt ja Musta mere poolt tulnud suunast paremale. Nii kuijunevad Maakera pöörlemistelje kallakus 23,5 kraadi esimeses e. Troopilises võõtmes kuid sageli jõuavad Eestini ka tsüklonid, mis tsüklonid. Järsud õhutemperatuuri langused
· Avastamata jäid veel Loodeväli ümber Põhja-Ameerika Vaiksesse ookeanisse viiv meretee ja Kirdeväli meretee Põhja-Jäämere kaudu ümber Euraasia Vaiksesse ookeanisse. Maadeavastuste mõjud ja tagajärjed: · Eelkõige avardasid maadeavastused inimeste silmaringi. · Avardunud maailmapilt tingis uute filosoofiliste, poliitiliste ja majandusalaste õpetuste sünni. · Maadeavastuste mõjul nihkus Euroopa kaubanduse raskuspunkt Vahemerelt ning Läänemerelt Atlandi ookeanile. 43 · Maadeavastuste käigus õppisid eurooplased tundma seninägematuid taimi ja loomi. · Ameerikast toodi Euroopasse kartul, kohv, tomat, mais ja tubakas, koduloomadest kalkun. · Madalmaad kujunesid tähtsaks meresõidu ja kaubanduskeskuseks. · Maailmaavastused olid eelduseks kolonialismile. · Rahvaste ümberpaiknemine ja rasside segunemine.
tahtmisi. Habsburgide universaalmonarhia jäi loomata. Prantslastel ei õnnestunud end vabastada Habsburgide haardest. Itaalia, kelle pärast sõdu alustati jäi Hispaania Habsburgide mõju alla. Sõltumatuse säilitasid vaid Veneetsia, Kirikuriik ning Prantsusmaa piiril asuv Savoia. Kuigi kodanliku ühiskonna võrsed kujunesid Itaalias varem kui kusagil mujal Euroopas, jäi Itaalia edasine areng kängu. Hispaania riigipankrotid laostasid ka Itaalia panganduse. Kaubateede ümberpaiknemine Vahemerelt Atlandi ookeanile hävitas senise kaubandusliku õitsengu. Vaid luksuskaupade osas (veneetsia klaas ja juveelitooted) õnnestus itaallastel oma positsioon Euroopa turul säilitada. Kolmekümneaastane sõda (161848) Kuigi 16. sajandi teisel poolel oli Augsburgi usurahu järgsel Saksamaal usulisi pingeid märksa vähem kui näiteks Prantsusmaal, Madalmaades või Inglismaal, vallandusid need taas seda teravamalt 17
Mõned foiniiklaste kolooniad, nagu Kartaago kasvasid koguni võimsateks iseseisvateks riideks. Oma retkedel kohtasid foiniiklased Egiptuse ja Mesopotaamia haritud rahvaid, kuid ka mahajäänud hõime Euroopas ja Aafrikas. Ühes kaubaga toimetasid nad ühest kohast teise ka väärtuslikke teadmisi. Foiniikia kirjatähtedest sai näiteks alguse tähtkiri Kreekas, mida oli palju lihtsam õppida kui hieroglüüfe. Foiniiklased olid esimesed meresõitjad, kes purjetasid Vahemerelt välja Atlandi ookeanile läbi Gibraltari väina. Arvatakse, et foiniiklased olid esimesed, kes avastasid Atlandi ookeanis olevad Kanaari ja Madeira saared. Kanaari saartel kasvasid draakonipuud ja sellised samblikud, millest sai keeta ihaldatud saadi värvainet. Foiniikia kaupmehed purjetasid ka Inglismaale, et tina hankida. Foiniiklased purjetasid ka Punasel merel ja India ookeanis. Vanad raamatud räägivad, et Foiniikia meremehed võtsid Egiptuse vaarao käsul ette merereisi ümber Aafrika
Lääne- ja looderannik on enamasti madal, ida- ja lõunarannik ning Krimmi poolsaare lõunaosa mägised. Musta mere piirkond on seismiliselt aktiivne ala. Musta merre suubuvad mitmed suured jõed, mis kannavad sinna magevett: Dnepr, Doonau, Dnestr jt. Kliima on Musta mere piirkonnas üldiselt pehme, suved jahedad, sügised soojad, kevaded pikad ja talved lühikesed. Tugevaimad tuuled puhuvad talviti, siis jõuavad Siberist kohale külmad õhumassid. Suvised niisked õhumassid tulevad Vahemerelt. Must meri on oluline aastaringne transpordisoon, mis ühendab Ida-Euroopa riike maailmaturuga. Suuremad sadamalinnad on Odessa, Sevastopol, Herson, Bathumi jt. Rahvusvahelise tähtsusega on ka paljud Musta mere kuurordid. ((Foto: Ukraina miiniristlejad ja Türgi patrulllaevad koostööõppusel Mustal merel. 2014. aastal võttis Venemaa osa Ukraina laevastikust üle.)) Küsimused 1. Nimeta Euroopa riigid, millel ei ole merepiiri. 2
annaabi.ee 
