Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suured maadeavastused (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

SUURED MAADEAVASTUSED
EELDUSED JA PÕHJUSED
1. Euroopa vaimulaadi muutus – kogu keskaja vältel jäi Euroopa maha araabia maailmast ning Hiinast. Renessansiaegse maailmapildi ja inimesekäsituse muutus viis keskaja kahel viimasel sajandil Euroopa juhtivaks majanduses, poliitikas ning teaduses.
2. Majanduslikud ja usulised põhjused:
2.1. Tradiotsiooniliselt on avastusretkede peamiseks põhjuseks tulus vürtsikaubandus, kuid oli olemas sügavamaidki motiive maailma avastamiseks ning leitiste kasutusele võtmiseks.
2.2. Konstantinoopoli 1453. aastal türklaste poolt mõjutas eurooplaste elu paljuski. Vanad kaubateed läksid Osmani impeeriumi kontrolli alla, kehtestati tollid . Otsiti turvalisemaid kaubateid.
2.3. Keskaja lõpul vajati aina rohkem väärismetalle. Vajadus luksuskaupade järele põhjustas väärismetallide voolamise itta , kuna Euroopa ei suutnud väljavedu katta . Kulda otsiti Aafrikast, Indiast ja hiljem Ameerikast .
2.4 Legendid pururikastest riikidest, mida mindi otsima . Tuntuimaiks oli Johannese kristlik riik, mis tuli vabastada muhameedlaste haardest. Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga lisas maadeavastustele usulise mõõtme.
2.5 1492. aastal lõppes rekonkista. Hispaania ja Portugali

Suured maadeavastused #1 Suured maadeavastused #2 Suured maadeavastused #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 108 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor helina555 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Varauusaeg

Kordamisküsimused:Varauusaeg 1) Mis sajandil ja kuidas kujunes tugev kuningavõim Inglismaal, Prantsusmaal, Hispaanias ja Saksamaal? INGLISMAAL pandi tugevale kuningavõimule alus 15. sajandil (1458), kui Henry Tudor väljus võitjana pikaajalisest kodusõjast ja võimule sai Tudorite dünastia. PRANTSUSMAAL oli tugev kuningavõim kujunenud 15. saj. Lõpuks. Seda tugevdas veelgi kuningas Francois I, kes püüdis saavutada hegemooniat kogu Lääne-Euroopas. HISPAANIAST sai 16. sajandil Euroopa võimsaim suurriik; kuningas Fernando II Katoliiklane pani aluse Hispaania riigile. SAKSAMAA jäi varauusaja lõpuni poliitiliselt killustatuks. 2) Suurte maadeavastuste eeldused, põhjused ja tagajärjed EELDUSED: Euroopa vaimulaadi muutus; Ristisõjad pühale maale; huvi tekitasid erinevad reisikirjeldused; taasavastatu Maa kerakujulisus, 1492. a. Kavandati esimene gloobus Saksamaal; meresõidutehnika areng: täiustati kompassi ja navigatsiooniriistu, leiutati astrolaab, koostati portolaane ­

Ajalugu
thumbnail
7
doc

MAADEAVASTUSED 15. – 18. SAJANDIL

Nakkushaigused kiirendasid Ameerika põliselanike indiaanlaste väljasuremist Teoorjuse kinnistumine Ida-Euroopas takistas majanduse arengut Vahemere kaubalinnade tähtsuse vähenemine põhjustas selle piirkonna teisejärguliseks muutumist PORTUGALLASTE ESIMESED RETKED Alles siis, kui Portugalis ja Hispaanias leiutati karakk ja seejärel karavell, hakkasid eurooplased mõtlema muinasjutuliste idamaade peale. Nendel avastustel oli hulk põhjusi. Monetaristide arvates algasid suured maadeavastused põhiliselt sellepärast, et Euroopas oli suur puudus kullast ja hõbedast. Euroopa majandus sõltus kuld- ja hõberahast, kuid kulla ja hõbeda nappus Euroopas tõi kaasa majanduslanguse suures osas Euroopast. Teine tegur oli sajanditepikkune konflikt hispaanlaste ja portugallaste ning Pürenee poolsaare lõunaosa moslemite vahel. Suutlikkus Põhja-Aafrika moslemite riike tiivalt haarata oli neile elutähtis. Samal ajal õppisid nad palju oma araablastest naabritelt.

Ajalugu
thumbnail
13
odt

Euroopa kesk- ja varauusaeg

vallutamine/1492. a. - Ameerika avastamine Kolumbuse poolt/ 1517. a. - usupuhastus. 5.saj. Lõpul tungisid frangid Clodovechi juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid Hispaaniasse. Nad võtsid üle risitusu ja ühinesid katoliku kirikuga. Roomlased nägid neis liitlasti germaanlaste vastu, kes pooldasid ariaanlust. 6-7. saj. Kuningavõim nõrgenes ja peale kuninga surma pidid pojad riigi omavahel ära jaotama, see ebaõnnestus ja toimusid vennatapusõjad. Aja jooksul kujunesid välja suured iseseisvad piiskonnad, kus valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. 560. aastatel vallutasid Itaalia langobardid, kes võtsid üle ristiusu ariaanlikul kujul, kuid olid muus osas Roomast vähe mõjutatud. Suhted Rooma põlise elanikkonnaga muutusid vaenulikeks ja abi oodati paavstilt. Tema õlule langes aina rohkem kohustusi: aidata vaeseid, mõista kohut kristlaste üle ja korraldada suhteid. 687

Ajalugu
thumbnail
10
doc

Keskaeg II

MAALIKUNST · Miniatuurmaal - raamatuillustratsioonid, seinamaalingud enamasti hävinud. · Initsiaalid ­ esitähed, mis olid kaunistatud · Sümbolid tegevuspaiga jaoks ­ metsas nt puu. Figuurid pinnalised, riidevoldistik. Taust sinine või kuldne ning seda ümbritses ornamendiga raamistik. Gooti ajal tekkis ka tahvelmaal tiibaltaritel. · Bayeux' vaip 11. saj ajaloo ja kunstimälestis. Kogu William Vallutaja sõjaretk Inglismaale. 26. SUURED MAADEAVASTUSED VARASEMAD AVASTUSRETKED · Vallutus- ja kaubaretked kuni 15.saj II pooleni · Kartaago meresõitja Hanno 5.saj ümber Aafrika Gibraltarini Hilary Karu 6 2009 veebruar · Makedoonia Alkesander jõudis Indiani

Ajalugu
thumbnail
68
pdf

VARAUUSAEG

oli kas väike või lausa olematu. Süvenev kihistumine oli omane ka kõigile teistele seisustele. Lisaks kolmele klassikalisele seisusele kujunesid varauusajal uute suurte ühiskonnagruppidena ametnikud ja sõjaväelased. Reformatsiooni käigus kujunenud protestantlik vaimulikkond kaotas enamasti varem katoliku vaimulikkonnale kuulunud seisuslikud privileegid, muutudes omamoodi vaheseisuseks aadli ja kodanluse vahel. Majandus Varauusaja Euroopa majanduse esmaseks mõjutajaks said maadeavastused. Keskaja kaubateed kaotasid oma tähtsuse ja asendusid uutega. Hispaania ja Portugal kasutasid oma esmaavastaja seisundit kaubandusmonopolide kehtestamiseks. Nii õnnestus portugallastel haarata enda kätte kogu Aasia vürtsikaubandus ning tõrjuda araabia kaupmehed idakaubandusest välja. See tähendas tõsist lööki Itaalia kaupmeestele, kes seni olid vahendanud Vahemere lõunaranniku sadamatesse toodud araablaste kaupu edasi teistesse Euroopa maadesse

Ajalugu
thumbnail
66
doc

(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM

Kuigi 12. oktoobrit tähistatakse tänini Ameerika avastamise päevana, uskusid toonased meresõitjad ise, et nad olidki jõudnud Indiasse. Kolumbuse avastatud ala kannab tänini Lääne-India saarestiku nime. Kuigi eest leida loodetud kõrge kultuuri, vilka kaubanduse ja idamaiste rikkuste asemel kohtuti primitiivsel arengutasemel pärismaalastega, ei kaotanud Kolumbus lootust, sooritades hiljem veel kolm merereisi ja jõudes ka Ameerika mandrialale. Hilisemad maadeavastused: Austraalia, kirde- ja loodeväil. 17. sajandil algasid ka lõunamandri (ld terra australis) otsingud, mille olemasolu väideti juba antiikajal. Esimesena jõudis 1606. aastal Austraalia rannikuni hollandlane Willem Janszoon. Et tegemist oli Carpentaria lahe äärse väheviljaka kõrbealaga, ei pakkunud avastatud territoorium maadeavastajaile huvi. Alles pärast seda kui inglise meresõitja James Cook jõudis 1770. aastal

Ajalugu
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

Viidi Tseljabinski oblastisse, kus töötasid edasi ka Eesti NSV juhtivad asutused. Kunstiinimestest moodustati Jaroslavis Riiklikud Kunstiansamblid 1942 algas rahvuslike väeosade moodustamine: tööpataljonides olevatest ja Venemaa eestlastest formeeriti 8. Eesti laskurkorpus (u 30000 meest, 88% olid eestlased). Lahinguristsed 1942/43. aasta vahetusel Velikije Luki all, suured kaotused (3/4 algkoosseisust, sh sakslaste poole ülejooksnud 1800 meest). Uuesti rindel alles 1944. aasta suvel, kui sõda taas Eestisse jõudis. 2. Saksa vägedes Mittesaksa üksuste moodustamine Wehrmachti koosseisus polnud lubatud, võis moodustada üksusi tagalateenistuseks. · Ida- ja politseipataljonid ­ vabatahtlikud, kasutati tagalateenistuses, partisanide vastu võitlemisel, hiljem ka rindel, u 10000 meest.

Ajalugu
thumbnail
34
doc

Ajalugu 10. klassile

Võis olla selline suur saal, kus kõik koos magasid. · Refektoorium ­ söögisaal · Palverändurite ööbimiseks ruumid · Majandusruumid Mungakloostrit juhtis abt ja nunnakloostrit abtiss. Teoreetiliselt pidi klooster olema suletud maailm, aga tegelikkuses see enamasti nii ei olnud. Keskaegset kloostrit võib pidada teatud kultuuri- ja majanduskeskuseks. Kultuurikeskus: · Anti haridust · Kirjutati raamatuid ümber Majanduskeskus: · Suured põllumajanduslikud ettevõtted · Sotsiaalabikeskused (seal oli haigla, apteek) Kloostrielu reeglid (kehtestati 6. sajandil püha Benedictuse poolt): · Kehtis prooviaeg · Tuli tõotada elada vaesuses, kasinuses ja kuulekuses. · Töö ja palve (Tegeldakse palvetamisega, aga töö ja palve peavad olema võrdselt jagatud. Tuleb teha ka tööd.) Olulisemad vaimulikud ordud: 1. Benediktlased ­ Oma nime on saanud looja püha Benedictuse järgi

Ajalugu




Kommentaarid (4)

j2nkuke profiilipilt
j2nkuke: Väga põhjalik ja hea!
02:20 03-03-2011
Zippie profiilipilt
Mart Mets: Meeldis, oli kasu
21:29 03-03-2011
leesu8 profiilipilt
leesu8: põhjalik!
01:06 19-12-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun