Suured maadeavastused (4)

SUURED MAADEAVASTUSED
EELDUSED JA PÕHJUSED
1. Euroopa vaimulaadi muutus – kogu keskaja vältel jäi Euroopa maha araabia maailmast ning Hiinast. Renessansiaegse maailmapildi ja inimesekäsituse muutus viis keskaja kahel viimasel sajandil Euroopa juhtivaks majanduses, poliitikas ning teaduses.
2. Majanduslikud ja usulised põhjused:
2.1. Tradiotsiooniliselt on avastusretkede peamiseks põhjuseks tulus vürtsikaubandus, kuid oli olemas sügavamaidki motiive maailma avastamiseks ning leitiste kasutusele võtmiseks.
2.2. Konstantinoopoli 1453. aastal türklaste poolt mõjutas eurooplaste elu paljuski. Vanad kaubateed läksid Osmani impeeriumi kontrolli alla, kehtestati tollid . Otsiti turvalisemaid kaubateid.
2.3. Keskaja lõpul vajati aina rohkem väärismetalle. Vajadus luksuskaupade järele põhjustas väärismetallide voolamise itta , kuna Euroopa ei suutnud väljavedu katta . Kulda otsiti Aafrikast, Indiast ja hiljem Ameerikast .
2.4 Legendid pururikastest riikidest, mida mindi otsima . Tuntuimaiks oli Johannese kristlik riik, mis tuli vabastada muhameedlaste haardest. Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga lisas maadeavastustele usulise mõõtme.
2.5 1492. aastal lõppes rekonkista. Hispaania ja Portugali väikeaadlikud – hidalgod – jätkasid maailma vallutamist.
3. Teaduslik-tehnilised eeldused
3.1 Geograafilised mõtte ja maailmapildi areng:
3.1.1 Ristisõjad pühale maale avardasid eurooplaste maailmapilti
3.1.2 Huvi tekitas kuulus Marco Polo reisikirjeldus 13. sajandist Mongooliasse ja Hiinasse. Menukas oli ka inglaseJohn Mandeville’i reisikirjeldus.
3.1.3 Taasavastati Maa kerakujulisus, 1492. a. kavandati esimene gloobus Saksamaal
3.2 Meresõidutehnika areng
3.2.1 Täiustati kompassi ja navigatsiooniriistu, leiutati astrolaab laeva kindlas asukoha määramiseks.
3.2.2 Koostati portolaane – rannikute ja sadamate kirjeldused ja profiilide joonised.
3.2.3 Pikemad ning madalamad alused. Araablastelt võeti üle kolmnurkne, nn ladina puri , millega sai sõita vastu tuult. Kujunes uus laevatüüp karavell .
PORTUGALI JA HISPAANIA AVASTUSRETKED
Portugal ja Hispaania olid esialgu juhtivad riigid maadeavastustes oma soodsa asukoha ning suurte geograafiaalaste teadmiste poolest.
Portugal
Portugali maadeavastuste organiseerijaks oli prints Henrique Meresõitja, kes asutas maailma esimese meresõidukooli. 14. sajandil ehitasid portugallased suhteliselt väikese, kuid merekindla laevatüübi, karavelli. Portugallaste huvipiirkonnad olid peamiselt Aafrika (arvasid leidvat sealt kulda), India ja Kaug-Ida, Ameerikas oli ainus Portugali valdus Brasiilia.
Avastused:

H. Meresõitja algatusel avastasid Portugali meresõitjad Madeira ja Assoori saared, Roheneeme ja Roheneeme saared ja jõudsid Gambia ja Senegali jõe suudmeni. Need retked panid aluse Portugali mere- ja kolooniavõimule.

Suurte maadeavastuste ajastu algas B. Diazi jõudmisega hea Lootuse neemeni ning Inda meretee kindlakstegemisega.

Vasco da Gama pidi purustama India laevastiku ühel Inda retkel, kus eurooplased vallutasid võimu India ookeani ja Kaug-Ida rannikuvete üle oma võimsate merekahuritega. 17. sajandi lõpuks ulatusid portugaallaste teadmised Aafrika rannikult Jaapanini.
Hispaania
Maadeavastused viibisid rekonkista ning riigi ühendamise tõttu. Portugallaste käes olid idapoolsed mereteed ning seega pidid hispaanlased suunduma läänepoolsete mereteede otsingule .
Avastused:

1492 – Kolumbus avastas Ameerika (kahtlus tekkis kolmandal ekspeditsioonil);

1513. aastal selgus lõplikult, et tegemist polnud Indiaga, vaid uue maailmajaoga, siit tuleb ka nimetus Uus Maailm ning itaalia maadeuurija( Amerigo Verpucci) järgi Ameerika.

1519–1522 – Hispaania teenistuses oleva portugallase Magalhaesi ümbermaailmareis.
EUROOPA KOLONIALISMI ALGUS
Maadeavastused olid eelduseks kolonialismile, maailmakaubandusele ning kaubanduskapitalile. Euroopa koloniaalpoliitika alguseks võib lugeda Tordesillase lepingut 1494 . a., millega Hispaania ja Portugal jagasid paavsti vahendusel omavahel uued valdused .
Suurimaid muutuseid põhjustasid avastusretked Ameerikas, mille tulemusena hävitati 1519. a. asteekide kultuuri ning 1531-33 Peruu inkade riigi. Kulda otsides hävitasid hispaanlased indiaani riigid ning orjastasid nende asukad . Olukorda halvendasid nakkushaigused, mille suhtes indiaalanlased polnud immuunsed.
Kaevandustesse ning istandustesse hakati 16. sajandil Aafrikast sisse tooma orje.
Uue Maailma avastamisel muutus massiliseks eurooplaste väljaränne. Enne seda paiknesid vallutatud alad peamiselt rannikualadel , sest raskesti läbitavad jõed ning haigused hoidsid eurooplasi tungimast Aafrika ja Kesk- Aasia sisepiirkondadesse. Indias ja Hiinas toetus eurooplaste võim täielikult laevastikule ning rannikubaasidele.
MAADEAVASTUSTE TULEMUSED
Maailmakaubanduse kujunemine – peamiselt seisnes väärismetallide kulgemises Ameerikast läbi Euroopa Aasiasse ja kauba liikumises vastassuunas . Sageli sõideti itta vaid rahaga ning hiljem tagasi kaupadega.
Hindade revolutsioon – kulla- ning hõbedavedu põhjustas inflatsiooni. Toimus kapitali koondumine suurettevõtjate kätte. Rahamaj. kasv tingis kauba- ja fondibörside tekke.
Maadeavastuste tulemusena siirdus majanduse raskuspunkt Vahemerelt Atlandi rannikule . Esialgu lõikasid kasu Hispaania ja Portugal. Nende riikide majandus oli aga ebaefektiivne ning ühiskonnas puudusid kaupmeeste keskklass ja käsitööliskond. Sõdade tõttu tõsteti makse ning Ameerikast tulnud hõbe ja kuld veeti välja, et tasakaalustada importi ja eksporti. Rahvastiku üldine suhtumine oli rikastumisesse kauplemise teel eitav.
Tõusis Madalmaade tähtsus meresõidu ja kaubanduskeskuste näol. Sellele aitas kaasa edukas põllumajandus. Teiseks põhjuseks olid tehnilised uuendused majanduses: peamiseks energiaallikaks tuuleveskid. Madalmaade tähtsuse suurenemisel kujunes maailma rahanduskeskuseks Amsterdam.
Maadeavastused tõid kaasa uute põllukultuuride kasutuselevõtu: kakao , tee (Hiina), kohv (Ida-Aafrika), tubakas, kartul (Peruu), mais (Andid), tomat (Andid).
Avastusretked tähistavad Euroopale siirdumist keskajast uude aega!
5