Bütsants (0)

Bütsantsi e Ida- Rooma keisririigi püsimajäämise põhjused: *Sõjaväe ülesehitus – rohkesti vabu talupoegi, kes koos käsitöölistega maksid makse sõdurite palkamiseks, riigil polnud vaja varvata sõjaväkke germaanlasi *kaubanduselu jätkus – kaubateede ristumiskoht Vahemerelt Mustale merele meretee , maismaatee Väike-Aasiast Euroopasse. *Bütsantsi kuldmünt oli rahvusvaheline valuuta , pikka aega kasutatavaim raha Vahemere ääres *Vabade talupoegade maavaldus säilis ja isegi suurenes – pidurdas põllumajanduse langust. Riigkorraldus: * Riigipea oli keiser e Basileus – seadusandlik ja kohtuvõim tema valduses, sõjaväe kõrgeim juht, piiramatu võimuga *piiratud volitustega riiginõukogu ja senat *keisrile allusid kõrgemat usujuhid, hiljem ei pidanud Rooma paavst ennast alluvaks, Konst patriarh jäi siiski truuks *eksisteerisid keiser Justinianuse ajal Tsirkusepartei e deemosed e Hipodroomiparteid, vankri juhte pooldavatest linnaelanikud moodustasid erinevaid usulised parteisid) *keiser andis maad feodaalidele teatud riigifunktsioonide täitmise eest *kuni 11.saj määras uue keisri vana keiser, hiljem isalt pojale * hierarhia *talupoegadel maksukohustus, küla vastutas võlglaste eest. Justinianus : 6. saj purustas vandaalide väe, Bütsantsi sõjaväekorraldus: palgaarmee; teemad e sõjaväeringkonnad, milleks maa jaotati; strateeg e juht oma teemas nii strateegilist kui ka tsiviilvõimu; peale muutust – stratioodid e maakaitseväelased moodustasid sõjaväe põhiosa; ratsavägi- enamik strateegidest, Bütsantsi olulisim väeliik; stratioodid said teenistuse eest maatüki; 11.saj-ks oli vabade talupoegade sõjavägi ammendanud ja asendati feodaalide ratsaväega. Välisvaenlased: bulgaarid, lõunaslaavlased, araablased , türklased-seldžukkid, langobardid , viikingid , Kiievi-Venemaa. Kirik ja kultuur 1054 – kirikulõhe. Läänekirik: Püha vaim lähtub isast ja pojast, risti märk 5 sõrmega, armulaual said ilmalikud leiba, teenistus vaid ladina keeles, nõuti vaimulike vallalisust, hapendamata leib, rooma katoliku kirik e läänekirik. Idakirik : püha vaim lähtub isast, risti märk 3 sõrmega, said leiba ja veini, teenistus kohalikus keeles, vallalisust nõuti vaid munkadelt, hapendatud leib, kreeka-kat kirik e idakirik. 6. saj (keiser Justinianuse aeg) ja 9. saj (lõppesid kodusõjad ikonoplastide ja ikonoduulide vahel) – Bütsantsi kunsti hiilgeaeg. SLAAVLASED : varaline kihist , põllumaj/alepõllundus, drušiina- vürsti väesalt, kellel olid teatud ül-d nt maksude kogumine, bojaar - jõukam feodaal Rjurik- varjaagide pealik, kes sattus Venemaale. variaagid- skand viikingid. Vürst Oleg – 882 tekkis Vana-Vene riik keskusega Kiiev, 9 saj algas misjon „Jutustus möödunud sajandi aegadest “ I vana-vena riigi kroonika, munk Nestor, 998. Vürst Vladimir võttis vastu venemaal ristiusu 1030. Jaroslav Tark vallutas Tartu, rajas sinna oma kindluse, oli seal kuni 1061. vana-vene riik killustus kodusõdade tulemusena, tekkisid vürstiriigid. 13.saj toimusid mongolite vallutused . „Vene õigus“ Jaroslav Targa välja antud seaduste kogu. veetše- vana vene riigi rahvakoosolek. KÕRGKESKAEG – Sks kun Otto 1 lasi ennast paavstil keisriks kroonida, Hastingsi lahing, 1201 algasid ristisõjad, Innocentius III valitses, katkuepideemia , 1oo-aastane sõda ing-pr, türklased vallut konst, Rooside sõda( Lancaster – Yorgid) Püha 3- ainsus – kristlik doktriin , mille järgi Jumal eksisteerib samal ajal 3-s isikus : isa, poeg, püha vaim. viimne kohtupäev – surnud tõusevad hauast , et aru anda, ajaliku maailma lõpp kirikuvanne- kirikust väljaheitmine kuuria – paavsti õukond legaat- volitatud esindaja kirikukogu - kutsuti kokku tähtsamate küsimuste arutamiseks erimaade kõrvaimulikke. bulla - paavsti ametlik seisukohavõtu sõnastus ketser- kiriku suhtes kriitiline, uskusid ka saatanasse inkvisitsioon- spets kohus ketseritele VAIMULIKUD ORDUD : tsistertslased: loobusid luksustest, kloostrid loodi asustamata aladele , valge mungarüü, klooster oli maj keskus frantsisklased: haridus , sõna levitati lihtrahva seas, hall/pruun kuub dominiiklased: must rüü, tähtsustasid haridust