Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

RENESSANSS, SUURED MAADEAVASTUSED JA REFORMATSIOON (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

RENESSANSS , SUURED MAADEAVASTUSED , REFORMATSIOON


ISIKUD:
  • ERASMUS ROTTERDAMIST - Kõige kuulsam humanist, tõlkis piibli uuesti ladina keelde, avaldas teose ’’Narruse kiitus’’ kus juhtis tähelepanu kiriku rumalustele.
  • U. ZWINGLI - Šveitsi reformatsiooni alustaja, ütles: usk peab olema lihtne ja mõistuspärane, palgasõdureid ei tohi võtta Šveitsist.
  • HENRY VIII - Inglismaa kuningas, kes algatas 1534 reformatsiooni oma isiklikel põhjustel (kuulutas end kiriku peaks – lõi anglikaani kiriku).
  • JEAN CALVIN – Teose ’’Ristiusu õpetus’’ autor, (tegutses Genfi linnas), uskus: jumalikku ettemääratlusse ehk predestinatsiooni; inimene, kes on jõukas, on jumala poolt välja valitud; rikkusega ei või uhkeldada (tuleb kanda musti riideid ja lihtsaid soenguid ).
  • M.LUTHER – Reformatsiooni algataja Saksamaal, 31.oktoober 1517 kinnitas Wittenbergi kiriku uksele oma 95 teesi (loetakse Saksamaal ka uusaja alguseks).
  • T.MORE – Inglise riigitegelane, ’’ Utoopia ’’ autor.
  • T. CAMPANELLA – Teose ’’Päikeseriik’’ autor, ideeks oli võrdsus.
  • N.MACHIAVELLI – ’’Valitseja’’ autor, ütles: moraal pole valitseja puhul tähtis, valitseja peab olema tugev, et riik oleks tugev, valitseda tuleb vahendeid valimata.
  • I.LOYOLA Baski päritolu Hispaania aadlik, kes oli jesuiitide ordu rajaja, põhieesmärk oli vastureformatsioon - võidelda paavsti võimu taastamise eest.
  • FELIPE II – Hispaania kuningas, kelle eesmärk oli katoliku kiriku võimu taastamine (ta lasi ka ketsereid põletada), tagajärjeks olid aga Hispaania suured võlad.
  • GREGORIUS XIII Paavst , kes viis läbi kalendrireformi.
  • HENRIQUE MERESÕITJA – Portugali prints (kuninga vend) ja meresõitude organiseerija.
  • VASCO DA GAMA – Portugali meresõitja, kes jõudis 1498 Indiasse .
  • B.DIAZ – Portugali meresõitja, kes 1486 -1487 jõudis Aafrika lõunatippu, ta nimetas sealse neeme Tormide neemeks (Hea Lootuse neem).
  • C.KOLUMBUS – Mees, kelle rahvust ja väljanägemist ei teata, avastas 1492 Ameerika (omaarust küll India, ta ei saanud teada, et oli avastanud uue mandri) (lipulaev Santa Maria).
  • F. MAGALHAES – I ümbermaailma reisi alustaja 1519-1522, ta tapeti 1521 (sõitis Hispaania lipu all, aga oli portugallane).
  • EL CANO – I ümbermaailma reisi lõpetaja 1519-1522.

MÕISTED:
  • RENESSANSS – Tõlkes taassünd, uue maailmapildi kujunemine, kus oluliseks eeskujuks oli Antiik-Kreeka kultuur.
  • HUMANISM – Uus maailmavaade renessanssi ajastul, mis väärtustas inimest (nüüd oli tähtis inimene, enne oli ainult jumal).
  • REFORMATSIOONUsu-uuendus ehk muutused usuelus ja ühiskonnas.
  • PREDESTINATSIOONJumalik ettemääratletus.
  • AUGSBURGI USUTUNNISTUSOn kokkuvõte uuest usust, lutherlusest.
  • AUGSBURGI USURAHU – Nn ’’Kelle võim, selle usk’’ ehk kui valitseja on lutherlane on ka talupoeg lutherlane, kui valitseja on kristlane on seda ka talupoeg .
  • VASTUREFORMATSIOON – Katoliku kiriku võitlus reformatsiooni vastu.
  • ANGLIKAANI KIRIK – Inglise kirik , mille rajas kuningas Henry VIII.

  • Humanism ja renessanss tekkisid Põhja-Itaalias, sest see oli tolle aja rikkaim piirkond.
  • Calvini õpetus saavutas Šveitsis ja Madalmaades suure populaarsuse, sest need olid rikkad kohad ning inimesed seal olid kah jõukad, Calvini õpetus aga ütles, et jõukad on jumala poolt välja valitud.
  • Inglise reformatsioon erines mujal toimunud reformatsioonidest selle poolest, et see toimus kuninga isiklikel soovidel-põhjustel.
RENESSANSS-SUURED MAADEAVASTUSED JA REFORMATSIOON #1 RENESSANSS-SUURED MAADEAVASTUSED JA REFORMATSIOON #2 RENESSANSS-SUURED MAADEAVASTUSED JA REFORMATSIOON #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Birgit Roosileht Õppematerjali autor
Teemadega seonduvad isikud, mõisted, maadeavastuste eeldused, põhjused ning tagajärjed, Lutheri õpetuse põhisisu.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

Varauusaeg Euroopas

Euroopa varauusaja algul 1. Varauusaeg (16.-18. saj.) a. Säilisid keskaegsed struktuurid ja seisuslik kord. b. Toimus rida uusajale omaseid muutusi: · Koloniaalvallutused · Reformatsioon · Absolutism · Valgustus c. Euroopa erinev arengutase: · Algul vastandus barbaarne Põhi tsiviliseeritud Lõunale. · Tänu Põhja kiirele arengule, hakati perioodi lõpul eristama Ida- ja Lääne- Euroopat. d. Varauusaeg oli kõige Euroopa-kesksem periood: · Eurooplaste eeliseks oli kultuuriline mitmekesisus ja avatus. · Majandustegevuse vabadus ja eraomandi kaitse toetasid Euroopa kiiremat arengut.

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Indiaanlased ja suured maadeavastused.

Nad tundsid ka uimastavaid aineid, näiteks olid Kagu Viiele Suguharule teada stimulaator kofeiin ja salitsüülhape (aspiriin). Suurtasandiku suguharud kasutasid astma vastu skungikapsa juurt ja kergemate haavade raviks raudrohtu, mis mõlemad on tõhusa ravitoimega. Samaanid (nagu valgete arstidki) olid siiski võimetud suurte Euroopa epideemiate vastu, nagu näiteks rõuged, mis vähendasid põliselanike arvu 1500. aasta 1,3 miljonit 400 000 inimeseni. Suured maadeavastused Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid uudishimu ja seiklusjanu kullajanu ­ Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Eeldused:

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Suured maadeavastused - reformatsioon

merereisidele. · ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette . · veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu. · taasavastati Maa kerakujulisus. · Hispaania ja portugali meresõitjad olid tänud poolsaare kauaaegsele araabia asustusele saanud tutvuda araablaste geograafia ja matemaatikaga. 3. Kuidas laiendasid suured maadeavastused euroopaste geograafilisi teadmisi maailmas? Selgitatage kolme näitega. Eurooplastele oli varauusaja lõpuks teada ligi 4/5 maakera pinnast. Tundsid 90% maailmamerest ja 60% maismaast. Maadeavastuste mõjul nihkus kaubanduse raskuspunkt vahemerelt läänemerelt atlandi ookeanile. Geograafiast sai kiiresti arenev teadus, zooloogia ja botaanika täienesid pidevalt uute andmetega. 4. Kuidas suhtusid eurooplased suurte maadeavastuste käigus avastatud kõrgkultuuridesse?

Ajalugu
thumbnail
20
docx

Vana-Uusaeg; Renesanss ja humanism; Reformatsioon

 Tekkisid kauba- ja fondibörs  Hindade revulutsioon(tõus)  Avardub maailmapilt(geograafia, botaanika, zooloogia,entoloogia  Laevaehitus ja navigatsioon täiustub Uus maailm sai:  Hobune  Varblane  Gripp  Rõuged  Tüüfus Vana Maailm sai:  Mais  Maapähkel  Kakao  Kartul(näljahäda euroopas lõppeb  Tomat  Tubakas  Uba  Kalkun  Süüfilis Renessanss ja humanism Renesanss(taassünd)- Vanakeeka iluideaalide uuestisünd? Eeldused: Uute maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt itaalia linnriikides  kaubandusele tuginev majanduslik tõus  Rikkuste kogunemine ja panganduse teke  Uute , varakapitalistlike suhete kujunemine Renensanssi ajal oli oluline inimese ainulaadsus Humanism- Maailmavaade, mille keskpunktis ei olnud enam jumalus, vaid inimene Niccolo Machiavelli- “Valitseja”

Ajalugu
thumbnail
7
docx

RRENESSANSS

Pani aluse heliotsentrilisele maailmapildile. Itaalia õpetlane Giordano Bruno(1548-1600) uskus, et Kopernikul oli õigus, teisalt väitis, et päikesesüsteem pole kaugeltki ainus, vaid üks paljudest maailmadest. Arutles ka Jumala olemuse üle. Inkvisitsiooni tagakiusamise ohvriks langes Itaalia astronoom Galileo Galilei (1564-1642), kes avastas Jupiteri kaaslased ja selle põhjal arvas ka, et Maa pöörleb ümber oma telje ja ka ümber Päikese. Suri pagenduses. SUURED MAADEAVASTUSED JA NENDE TAGAJÄRJED Maadeuurijatele ja meresõitjatele ei olnud avastused omaette eesmärk. Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kiust toodi sisse vürtse, siidi ja kalliskive. Maadeavastuste pioneerideks said Pürenee ps elanikud. Hispaania ja Portugali geograafiline asend oli soodne ­ lähedal nii Atlandi ookeanile kui ka Aafrika rannikule. Rahvastel olid pikaajalised meresõidukogemused,

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Renessanss

Nimed: Leonardo da Vinci ­ kuulus Italia renessansikunstnik, kes keha täiusliku kujutamise nimel lahkas laipu. Francesco Petarca ­ pärast antiikaega, esimene poeet keda loomingu eest avalikult pärjati. Luule-sonetid armastatud Laurale ja eepiline poeem "Africa" muistsetest Puunia sõdadest, kui ka proosas kirjutatud vana-rooma riigimeeste elulood Giovanni Boccaccio ­ kuulsaim teos "Decameron", kirjutatud katkujärgsetel aastatel Dante Alighieri ­ esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. Suurteos "Jumalik komöödia" ­ andis ülevaate keskaegsest kristlikust maailmapildist: põrgust, puhastustulest ja paradiisist. Niccoli Machiavelli ­ on uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija. Teos "Valitseja" . markjavellism Erasmus Rotterdamist ­ oma ajastu silmapaistvaim mõtleja, "Narruse kiitus", Thomas More ­ inglise humanist, "Utoopia" William Shakespeare ­ "Suveöö unenägu" , "Romeo ja Julia" , "Hamlet" Mikolaj Kopernik ­ jõudis järeldu

Ajalugu
thumbnail
28
docx

VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

1643 – 1715 – Louis XIV valitsusaeg prantsusmaal. 1660 – Stuartite dünastia restauratsioon Inglismaal. 1683 – Türklased piirasid edutult Viini. 1688 – Kuulus revolutsioon ja parlamentarismi kinnistumine Inglismaal. Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 2 1. EUROOPA VARAUUSAJA ALGUL. HUMANISM JA RENESSANSS: 1.1. Euroopa varauusaja algul: Varauusaja alguse Euroopas hakkasid kujunema esimesed rahvusriigid: Prantsusmaa, Inglismaa ja Hispaania. Prantsusmaal kuningavõim oli tugevneud juba 15.saj lõpuks. Kuningas Francois I ajal (valitses 1515 – 1547) üritas Prantsusmaa saavutada ülemvõimu kogu Lääne-Euroopa üle. Alates 1614.aastast ei kutsutud enam kokku

Ajalugu
thumbnail
5
docx

10. klass Renessanss, suured maadeavastused, reformatsioon.

KT. Renessanss, suured maadeavastused, reformatsioon. Lk 208 - 243 I RENESSANSS Iseloomulikud jooned: 1)feodalismi vastasus 2)katoliku kiriku kritiseerimine 3)antiikkultuuri tähtsustamine. Antiikkultuuri tuletati uuesti meelde, selles oli inimese käsitlus teistsugune. Inimene oli õnnelik. Arhitektuuris kaared. 4)humanism ­ inimese tähtsustamine, inimelu on väärtuslik, inimene ise on oma õnne sepp, ratsionalism, inimesi ei tohiks eraldada religioossed ja seisuslikud piirid. 5)hariduse tähtsustamine 6)teaduste areng, leiutiste ja avastuste tähtsustamine

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun