Keskaeg (varakeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg) (0)

Keskaeg – religiooniks katoliiklus ja ja ühiskondlik korraldus põhineb feodalismil.
 
5. – 11. sajand – varakeskaeg :
* Ida- Rooma domineerimine,
* feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas,
* roomakatoliku kiriku tugevnemineme,
* valitseb naturaalmajandus ,
* perioodi lõpul algab linnade kujunemine,
* feodaalne killustatus
* pööratus enesesse , maailmalõpuootus, usaldus kiriku vastu
* ainsaks teadmiste säilitajaks olid mungad ja kloostriraamatukogud
Varakeskajal jätkusid mõned hilisantiigis alanud suundumused : rahvastiku vähenemine, linnastumise hääbumine ja barbarite sissetungid euroopasse.
 
 
11. – 14. sajandi lõpp – kõrgkeskaeg:
* tekkis Püha Rooma keisririik ,
* ristisõjad Euroopas,
* linnakultuuri kujunemine, rahvaarvu kasv
* kiriku ja kloostite ümberkorraldaminne ja keskendamine
* valitseb feodaalne korraldus,
* kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus
* areneb rahamajandus , mille baasiks on linnad
* tsunftikäsitöö õitseaeg
* kaubanduse areng
Varem tekkinud aadlikristluse najal kiriku ümberkorraldamine, Euroopa turvamine, seisusliku feodalismi maksmapanemine, linnastumine (käsitöö, rahandus , kaubandus). Keskseks oli maa, seda nii pärusomandina kui sellele kinnistatud pärisorjadena. See oli sõdalastest rüütlite tekkimise ja võimulolemise aeg. Peale klassikalist feodalimi muutusid rüütlid juba palgasõdalasteks ja senjööri-vasalli isiklikud ausuhted ja vastastikused kohustused asendusid veel välise õukondliku mänguga looritatud rahasuhetega.
 
 
15. – 16. sajandi algus– hiliskeskaeg:
* kriisid ühiskonnas ja kirikus,
* tsentraliseeritud riikide teke
* kapitalistliku majanduse tekkimine
* keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega
* pärisorjuse kaotamine
* kaubandusrevolutsioon
* rahvuste kujunemine
* linnvabariigid ja vabalinnad
Hiliskeskaja aluseks oli tekkinud rahasuhetelt üleminek rahamajandusele, sellele omasele merkantiilsele feodalismile, mis viis lõpuks absolutismi väljakujunemisele. Sai teoks rahvuste teke. See ilmnes rahvuskultuuride väljakujunemises, üleminekus rahvuskirikutele ja rahvusriikidele. Klassikalisele feodalismiajastule omase maast kinnihoidmise (feoodid, pärisorjad) asendas uus riigimõtlemine ja riikide ülesehitamine. Algas kaubandusrevolutsioon, mille kaks suuremat hüpet olid 13s Bütsantsilt kaugkaubanduse ülevõtmine ja 15s lõpus alanud kaubanduskeskme üleminek Lääne- ja Vahemerelt maailmaookeanidele.
Hiliskeskaja alguses sai rahamajandus ülekaalu naturaalmajandusest. Sellega seoses toimus pärisorjuse järk-järguline kaotamine (esmalt Itaalias). Tekkisid valdavalt väikeaadlist pärinevad rüütlitest palgasõdurid. Lõppes Saksa Itaalia poliitika mille asendas Prantsuse poliitika. Koos ristisõdades lüüasaamisega kahanes katoliku kiriku autoriteet ja senine kloostrilise eluvormi populaarsus. Selle asendas kasvav rahvavagadus ja müstitsismis väljenduv vajadus iskliku jumalakogemuse järele. Koos sellega algas rahvuslike kirikute tekkeni viinud protsess mis lõppes reformatsiooni, nõiajahi kõrglaine ja ususõdadega. Algasid nõiaprotsessid, mis kasvasid hiliskeskaja lõpuks nõjajahi kõrglaineks. Samas oli hiliskeskajale omane tantsutõve ja enesepiitsutamise liikumise (fallangism) levimine.
13. sajandi lõpus algas kunsti ja teaduse teisenemine, mis sai nimeks renssanss (algas Itaalia vararenesssnsiga). 14. sajandil huvituti taas Vana-Kreeka ja Rooma tekstidest. Algas ka lugemuse ja raamatukunsti hoogne areng. Selle aluseks sai paberi kasutuselevõtt ja trükikunsti teke. See demokratiseeris raamatute kättesaadavust, kirjaoskuse levikut ja õppimist. Samas võeti kasutusele püssirohi, mis viis ka relvastuse arengu ja demokratiseerumiseni. See tähendas ajajärgu lõpul seniste palgasõduritest rüütlite asemel juba ülemineku algust regulaar- ja rahvarmeedele.
Algasid rännud (Marko Polo), maadeavastused (Portugal)ja alates portulaanide ilmumisest ka kaardistamise areng. Need viisid lõpuks atlaste ja gloobusteni, ümbermaailmareisideni ja üldise huvi kandumisele nende järgselt Päikesesüsteemile ja kosmosele.
Hiliskeskajal toimus üleminek rahvuslikele kultuuridele, usule ja lõpuks ka riiklustele. Koos sellega tekkis aadli metseenlus, kuningate merkantiilsus ja selle najal järk-järguline üleminek absolutismi. See tagas omakorda rahva vagadusliikumise ärakasutamise poliitilistel eesmärkidel ja seeläbi selle ülemineku ülemkihtide poolt toetatud reformatsiooniks.
Sisuliselt lõpetas hiliskeskaja sellal tekkinud rahvusriikide reaalpoliitika ja absolutismi algus, rüütlitest palgasõdurite kasutamiselt üleminek regulaararmeedele ja rahva müstitsistlikule usule tuginenud nõiajahi kõrgaja lõpp. Kuid ka renessansile omase empiirilise ja esoteerikasse kalduvale teadusele kindla reaalteadusliku metodoloogilise aluse panek (R.Descartese "Arutlus meetodist" 1637). See tähendas ka senise veel säilinud Itaalia kultuuri mõjuperioodi (Medicidest Prantsuse kunigannad, Galilei)järellaine lõplikku lõppu.
Keskeks aastaarvuks sellele saab pidada 1630ndaid, kui 30 aastane ususõda muutus Prantsuse Rootsile toetuse osutamise läbi rahvussõjaks. Prantsusmaa samm sai ka paavsti poolse tunnustuse . Sisuliselt tähendas see nii katoliku kiriku kui rahvusriikide reaalpoliitika algust. Senise Hispaania ülemvõimu vastu võitleva Prantsusmaa toetus tähendas ka Hollandi revolutsiooni võidu lõppliku kinnistamist.
 
 
16. - 18. sajand - varauusaeg :  
Euroopaliku määratluse järgi kestab varauusaeg 1492. aastast, mil Kolumbus avastab Ameerika, 1799. aastani, mil lõppeb Suur Prantsuse revolutsioon. Selle aja jooksul muutub Euroopavõrdsest piirkonnast absoluutseks domineerijaks maailmas. Tegu on ajaloolise ajastuga, mida peetakse revolutsiooniliseks murranguks ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas.
Varauusaeg on maailma ajaloos üks murrangulisemaid ajastuid üldse. Keskaegse usupimeduse purustamise ja maailma avardumisega loodi eeldused järgnenud maailmakorralduse tekkeks. Inimeste ettekujutus maailmast reformeeriti täielikult erinevate avastuste ja liikumiste toel. Varauusaeg tervikuna tõi keskmise inimese samale vaimsele tasemele, kus ta oli viimati Vana-Kreeka ja Vana-Rooma hiigelaegadel.
Renessanss ja humanism
reformatsioon , sest paavst elas rikkalt, riigid otsisid võimalusi keskvõimu tugevnemiseks
Iseloomusta luterliku reformatsiooniga toimunud muutusi kirikus (4). Milline muudatus aitas enim kaasa hariduse levikule? 2 sakramenti, teenistuste pidamine rahvakeelne, jutlused , kunsti muutumine kirikus, usk põhines piiblil.
Christoph Kolumbuse esimene mereretk 1492 jõudis Ameerikasse
Vasco da Gama esimene mereretk Jõudis Indiasse ümber Aafrika 1498
Fernao de Magalhaesi mereretk Jõudis Indiasse purjetades ümber maakera.1519-22
 reformatsiooni algus Saksamaal 1519 Luther avaldas oma 95 teesi Wittenbergi kiriku uksel
Wormsi riigipäev 1521 Kutsutu Luther Saksa riigipäevale lootes et see oma õpetustest lahti ütleks.
Augsburgi usurahu   Vürst valib, mida usutakse tema maaalal 1555 „Kelle valitsus, selle usk“
Võitmatu Armaada retk Hispaania poolt ehitatud tugev dessant laevastik , millega plaaniti inglismaa vallutada.
Pärtliöö 1572 Puhkesid verised tapatalgud Pariisis kus kõik kätte saadud protestandid hukati.
Nantes´i edikt 1598 Millega katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal.
Vestfaali rahu 1648 Kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid ja tunnustati ka kalvinismi
 
 
 
 
 
katoliiklus keskajal – katoliiklaseks olemine tähendas keskaja ühiskonda kuulumise esmast ja vältimatut tingimust. Vaimseks sisuks oli jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus iga kristlase hinges. Keskaeg kujutas endast sügava religioossuse ajastut. Katoliiklus polnud mitte ainult usk, vaid ka ideoloogia, mis mõjutas igapäevaelugi.
 
Feodalism keskajal – võib määratleda, kui ühiskonda korraldavat normistikku, mis reguleeris kahe vaba inimese, lääniisanda ja vasalli suhteid. Feodalismi iseloomustas killustatuse, konflikide ja ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse.
 
MIKS NIMETATI FEODAALÜHISKONNAKS?
Euroopa oli jagatud paljudeks kuningriikideks, hertsogiriikideks, piiskopkondadeks jm. riikideks. Põhiline rikkuse allikas oli põllumaa. Feodaalne maa inimeste valitsemise viis kujunes välja 10. sajandi Prantsusmaa. Vastutasuks sõjalise teenistuse eest andsid kuningad maad ülikutele ja rüütlitele, kes rentisid seda edasi oma vasallidele. Iga vasall pidi vanduma läänitruudust oma senjöörile. Senjööride maad harisid talupojad, kes maksid maa kasutamise eest tööpäevade ja andamiga. Paljud kloostrid kasutasid oma rikkusi kunstide ja teadmiste edendamiseks.
* katoliiklus
* feodalism (senjööri ja vasalli vahelised suhted)
* ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud
* katoliiklik külaühiskond
* enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud
* valitsev majandusviis oli naturaalmajandus
 
 
Saja-aastane sõda (1337 – 1453)
 
Sõda toimus Inglismaa ja Prantsusmaa vahel.
Põhjused:
l    Prantsusmaa troonipärimise küsimus (Inglismaa kuningas tahtis trooni)
l    Flanrdia küsimus
 
Tähtsaim lahing toimus 1346. aastal – Crécy lahing, kus kasutati esmakordselt tulirelvi. Nüüd kasvas rüütliväe asemel jalaväe tähtsus, tekkis palgasõjavägi.
 
1348 -1349. aastatel levis Euroopas Must surm
 
Sõjas osutus otsustavaks pöördeks talutüdruk Janne d’ Arc’i ilmumine , kes äratas prantslastes rahvusliku ühtekuuluvustunde.
 
1358 . – Pariisi ülestõus (žakerii)
1381 . – Wat Tyleri juhtimisel sooritasid inglismaa talupojad ülestõusu
 
Sõja võitis Prantsusmaa.
 
Pärast saja-aastast sõda puhkes Inglismaal Rooside sõda (1455 – 1485). Sõja võitis punase roosi esindaja Henry VII Tudor – algas Tudorite dünastia, millega pandi alus absolutistlikule monarhiale.
 
 
Ristisõjad
 
Põhjused:
l    Rooma paavst ja katoliku kirik tahtsid laiendada oma mõjuvõimu itta
l    Rooma paavst tahtis vabastada ristiusu pühad paigad
l    Rüütlid tahtsid vallutada uusi maid ja saada osa Idamaade rikkustest
l    Talupojad lootsid leida paremat elujärge
l    Bütsantsi keiser tahtis tagasi saada Väike-Aasiat
 
 
Tagajärjed:
l    Paavstivõimu positsioon muutus (paavstlusevastase kriitika kasv)
l    Kuningavõimu tugevnemine
l    Kaubateede ümberpaiknemine Vahemere idaosast lääneossa à Itaalia kaubalinnade õitseng
l    Läänemaailma, Bütsantsi ja islamimaailma vahel süvenes vaen
l    Araabia tehnika ja teaduse mõju (paberi valmistamine, araabia numbrite kasutuselevõtt)
Ida-Rooma püsimajäämise põhjused:
            * Ida-Roomas asusid arenenumad linnad, mis olid käsitöö ja kaubanduse keskusteks ( Konstantinoopol )
            * Ida-Rooma asus mere- ja maismaa kaubateede ristumiskohal
            * Ida-Rooma oli sõjaliselt tugevam, kuna seal leidus rohkem vabu talupoegi kui orje
 
Karl Martelli tähtsus ajaloos:
            * Ta saavutas võidu islamiusuliste araablaste üle 732.a Poiteirs’ lahingus, millega ta pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse
            * Ta teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks
 
Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana:
            * kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel
            * koolide rajamine – Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, mille eeskujul hakati ehitama toom - ja kloostrikoole, kus õpetati seitset vaba kunsti: grammatika, dialektika, retoorika , aritmeetika, muusika , astronoomia ja geomeetria
            * antiikkultuuri väärtustamine – Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi (tuntuim Alkuin Northumbriast)
 
Talupoegade ja aadlike vaheliste suhete erinevus vasalli ja aadliku vahelistest:
            * sarnaselt vasalliga sai talupoegki kasutada maad tingliku omandi põhimõtte alusel, ent selle eest tasumine oli neil erinev
            * talupojad ei olnud vabad, nad sõltusid oma isandast, kellel omakorda polnud talupoegade suhtes mingeid kohustusi nagu senjööril vasalli suhtes