Must meri referaat (0)

Maidla Põhikool
Must meri
Referaat
Koostas:
Klass: 7. klass
Maidla 2010

Sisukord

Sisukord 2
Asukoht kaardil ja suurus 3
Ajalugu 3
Kliima 4
Vesi 4
Elustik 4
Kasutatud kirjandus 5
Lisad 6

Asukoht kaardil ja suurus

Must meri on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike- Aasia vahele jääv sisemeri (vt. Lisa1). Merest lõunas on Väike- Aasia , idas Kaukaasia , põhjas Ida-Euroopa lauskmaa ja läänes Balkani poolsaar.
Egeuse mere ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid ning Aasovi merega Kertši väin. Mõnikord arvatakse ka Aasovi meri Musta mere koosseisu.
Musta mere pindala on 422 000km2. Musta mere ja Aasovi mere pindala on kokku 461 000 km2, mis moodustab kuuendiku Vahemere pindalast. Maksimaalne sügavus 2210m. Pikkus ida-lääne suunas on 1150 km, laius põhja-lõuna suunas kuni 580 km.

Ajalugu

Kõige vanemates iraani tekstides nimetati merd axšaina „tume, mitteläbipaistev, must”.
Keskajal nimetati Musta ning Aasovi merd ka Kasaari mereks.
Marco Polo nimetas 13. sajandil Musta merd Suureks mereks.
Tänapäeval kasutatakse paljudes keeltes Musta mere kohta nime, mis tähendab „Must meri”. Kõige varasemad keskaegsed allikad, kus kasutatakse sellise tähendusega nime, pärinevad 13. sajandist. On arvatud, et selline nimi on kandunud edasi Vana- Kreekast ning ka türklased on selle eurooplastelt üle võtnud.
Seda, miks just must meri on saanud merele nimeks on paljusid versioone:

• Ägedate tormide ja tiheda udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik. Sõna "must" võib tähendada „ähvardav, ohtlik”. Seda seostatakse ka Noa laeva aegse veeuputusega.
  
• Pilvise ilmaga päeval või tormi ajal muutub merepind mustade pilvede all tumedaks. Arvatatakse, et Kesk-Aasiast pärit türgi nomaadid nimetasid merd sellepärast Karadeniz (Must meri).
  
• Mikrovetikad muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks.
  
• Raud-, vask-, hõbe- ja pliiesemed (näiteks ankrud), mis jäävad Mustas meres pikemaks ajaks üle 150 meetri sügavusele, kattuvad väävelvesiniku toimel sulfidogeensete bakterite kaasabil musta katuga, mis koosneb musta värvi sulfiididest.
  
• Türgi legendi järgi lebab Musta mere põhjas vägilasemõõk, mis visati sinna sureva võluri Ali palvel . Seetõttu meri lainetab ja püüab mõõka kaldale visata ning vee värvus muutub mustaks.
  

Kliima

Kliima on üldiselt pehme, suved on jahedad, sügised soojad , talved lühikesed ja kevaded pikad. Kõige paremad tingimused on Krimmi lõunaosas ja kagukallastel mägede varjus . Kõige tugevamad tuuled puhuvad talvel, kui piirkonda jõuavad külmad õhumassid Siberist . Suvel soojendab piirkonda niiske õhk Vahemerelt. Kõige madalamad õhutemperatuurid ulatuvad –30 kraadini talvekülmade ajal kirdes. Kõige kõrgemad õhutemperatuurid on suvel Krimmis: kuni 37 °C.

Vesi

Jõed toovad aastas 320 km³ magevett. Seetõttu on mere pinnakihi soolsus madalam. Tähtsaim Musta merre suubuv jõgi on Doonau .
Osa magevett voolab pinnahoovusena Bosporuse poole, süvaveehoovus aga toob Vahemerest soolast vett. Bosporuse väina kaudu voolab Musta merre aastas 200 km³ merevett aastas.
Avameres on veetemperatuur talvel +6...+8°C, mere loodes ja Kertši väina lõuna pool langeb kuni +0,5°C. Suvel on veetemperatuur üle +25°C. Sügavusel üle 50-100 m on veetemperatuur aastaringselt +8...+9°C. Jääkate tekib talvel loode- ja kirdeosa lahtedes.
Soolsus on pinna lähedal 17–21 (keskmiselt 18,3) ‰, jõesuu lähedal 3–9‰. Sügavusel üle 50–100 m kasvab aeglaselt kuni 30‰ Marmara mere suunas.
Hoovused on kahesugused. Ühtesid põhjustab veevahetus Marmara merega, teised on triivhoovused , mida põhjustab tuulte tsüklonaalne iseloom.

Elustik

Mustas meres elab umbes 185 liiki kalu, ent kalapüük on nõrgalt arenenud. Aastas püütakse umbes 100 000 tonni kalu, peamiselt anšoovist, stauriidi ja makrelli (ehk skumbriat) samuti beluugat, sevrjuugat, atlandi tuura, tülkat ja teisi kalu. On olemas kalade hooajaline ränne, eriti läbi Bosporuse. Agaroidi tootmiseks kogutakse punavetikat.
Viimastel kümnenditel on Must meri tugevalt saastunud.

Kasutatud kirjandus

Internet :
http://et.wikipedia.org/wiki/Must_mer i
Raamat:
EE6 Lõuna-Nõud

Lisad

Lisa 1
7