50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
laurasauga
Õppematerjali autor
· Arutles Jumala olemuse üle ja järeldas, et Jumal ei asu loodusest väljaspool. · Kirik mõistis ta ketserina tuleriidal surma. c. Galileo Galilei: · Avastas enda pikksilmaga Jupiteri kaaslased. · Järeldas, et Maa pöörleb ümber telje ja tiirleb ümber päikese. · Kuigi sunniti kiriku poolt oma õpetusest loobuma, kuulutas Galilei saalist väljudes: "Ta liigub siiski!" (st Maa). Suured maadeavastused ja nende tagajärjed 1. Põhjused ja eeldused a) Suurenev vajadus väärismetallide järele (kuld, hõbe). · Tasuda rahas isamaiste vürstide eest. b) Leida lühemaid ja turvalisemaid mereteid idamaadesse ("Indiasse"). · Senised kaubateed olid läinud araablaste ja türklaste kätte. c) Meresõidu ja kaubanduseareng: · Kompass ja astrolaab laeva asukoha täpseks määramiseks. · Karavell väike, kuid merekindel purjelaev.
Pani aluse heliotsentrilisele maailmapildile. Itaalia õpetlane Giordano Bruno(1548-1600) uskus, et Kopernikul oli õigus, teisalt väitis, et päikesesüsteem pole kaugeltki ainus, vaid üks paljudest maailmadest. Arutles ka Jumala olemuse üle. Inkvisitsiooni tagakiusamise ohvriks langes Itaalia astronoom Galileo Galilei (1564-1642), kes avastas Jupiteri kaaslased ja selle põhjal arvas ka, et Maa pöörleb ümber oma telje ja ka ümber Päikese. Suri pagenduses. SUURED MAADEAVASTUSED JA NENDE TAGAJÄRJED Maadeuurijatele ja meresõitjatele ei olnud avastused omaette eesmärk. Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kiust toodi sisse vürtse, siidi ja kalliskive. Maadeavastuste pioneerideks said Pürenee ps elanikud. Hispaania ja Portugali geograafiline asend oli soodne lähedal nii Atlandi ookeanile kui ka Aafrika rannikule. Rahvastel olid pikaajalised meresõidukogemused,
saanud mehe kuulsaimateks maalideks on „Mona Lisa” ja „Püha õhtusöömaaeg”. Leidurina on ta konstrueerinud helikopteri, tanki ja kalkulaatori (kuigi oma ideid ta oma eluajal ei teostanud). Teadlasena parandas ta teadmiseid inimkeha anatoomiast, optikast ning hüdrodünaamikast. Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 5 2.SUURED MAADEAVASTUSED: 2.1. Suurte maadeavastuste põhjused ja eeldused: Kaubavahetuses Idamaadega oli Euroopa kaubandusbilanss negatiivne- Euroopa kaubad olid tunduvalt odavamad kui sisseveetavad idamaade luksuskaubad ning vahe maksti kinni kullas, mistõttu väärismetallid liikusid Euroopast idamaadesse. Traditsioonilised idamaadesse viivad kaubateed olid langenud türklaste valdusesse, kes ei lasknud kaupmeestel enam vabalt liigelda
Kuigi 12. oktoobrit tähistatakse tänini Ameerika avastamise päevana, uskusid toonased meresõitjad ise, et nad olidki jõudnud Indiasse. Kolumbuse avastatud ala kannab tänini Lääne-India saarestiku nime. Kuigi eest leida loodetud kõrge kultuuri, vilka kaubanduse ja idamaiste rikkuste asemel kohtuti primitiivsel arengutasemel pärismaalastega, ei kaotanud Kolumbus lootust, sooritades hiljem veel kolm merereisi ja jõudes ka Ameerika mandrialale. Hilisemad maadeavastused: Austraalia, kirde- ja loodeväil. 17. sajandil algasid ka lõunamandri (ld terra australis) otsingud, mille olemasolu väideti juba antiikajal. Esimesena jõudis 1606. aastal Austraalia rannikuni hollandlane Willem Janszoon. Et tegemist oli Carpentaria lahe äärse väheviljaka kõrbealaga, ei pakkunud avastatud territoorium maadeavastajaile huvi. Alles pärast seda kui inglise meresõitja James Cook jõudis 1770. aastal
kulla väärtus kahanes, tuues kaasa hindade revolutsiooni. 16. sajandil kallinesid hinnad 56 korda. Enim just toiduainete hinnad, mis süvendas varanduslikku kihistumist. Hindade tõus tabas valusalt linnaelanikke, palgatöölisi. Aadlil vähenesid maarendist saadav tulu. Talupoegadele tuli rev. kasuks nii toiduainete hindade tõusu kui ka rendi maksmise hõlbustumise tõttu. Samuti põhjuseks maadeavastused, mille tõttu paikenevad ümber kaubateed ja tekib koloniaalmajandus. Teravilja hinna muutumine varauusajal tõi kaasa probleeme üleüldiselt. Selle tõusuga kaotasid kõige rohkem palgatöölised, sest nemad peavad seda ostma, aga nende palk ei tõuse. Teravilja saagikuse regionaalne erinevus, selle põhjused: Venemaal 1:2, Saksamaa 1:4, Inglismaa 1:10 külvatud ja lõigatud vilja vahekord
oli kas väike või lausa olematu. Süvenev kihistumine oli omane ka kõigile teistele seisustele. Lisaks kolmele klassikalisele seisusele kujunesid varauusajal uute suurte ühiskonnagruppidena ametnikud ja sõjaväelased. Reformatsiooni käigus kujunenud protestantlik vaimulikkond kaotas enamasti varem katoliku vaimulikkonnale kuulunud seisuslikud privileegid, muutudes omamoodi vaheseisuseks aadli ja kodanluse vahel. Majandus Varauusaja Euroopa majanduse esmaseks mõjutajaks said maadeavastused. Keskaja kaubateed kaotasid oma tähtsuse ja asendusid uutega. Hispaania ja Portugal kasutasid oma esmaavastaja seisundit kaubandusmonopolide kehtestamiseks. Nii õnnestus portugallastel haarata enda kätte kogu Aasia vürtsikaubandus ning tõrjuda araabia kaupmehed idakaubandusest välja. See tähendas tõsist lööki Itaalia kaupmeestele, kes seni olid vahendanud Vahemere lõunaranniku sadamatesse toodud araablaste kaupu edasi teistesse Euroopa maadesse
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigused, sots. õigused) - Rahvusid
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korraldama Frangi sõjaväge, ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid