Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maadeavastused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes tahtsid saksamaal reformatsiooni?
  • Mida tegi katolik kirik refor Vastu võitlemiseks?
Maadeavastused :Põhjused:
1alternatiivse meretee leidmine indiasse ja kagu-aasiasse 2tuntud kaubateed egiptuse ja punase merekaudu olid araablaste ja türklaste käes 3 ei tahetud kaotada idakaubandusest saadavat tulu, uued ühendused
E: 1hisp ja portugali asend oli soodne, nii atlandi okea ja aafrika ranniku lhdal 2sealsetel rahvastel olid pikaajalised meresõidu kogemused 3tugev ja stabiilne riigivõim toetas
Maadeavastuste Tagajärjed:
1silmaring avarnes 2õpiti tundma uusi maid ja maailmamerd 3euroopa kaubandus peapunkt liikus vahemerelt ning läänemerelt atlandi ookeanile 4õpiti tundma uusitaimi ja loomi 4mitmed uued haigused
Kes tahtsid saksamaal reformatsiooni?
Paljud Saksa vürstid tahtsid võimu suurendada ja kiriku arvel rikastuda, Aadlikud ja linnaisandad said kiriku üle võimu ja taotlesid õiguste laiendamist, Vaimulikud said abielluda ja pidada jutlusi rahvakeeles, talurahvas said nõuda tagasi kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamise õigust.
Mida tegi katolik kirik refor. Vastu võitlemiseks?
1Vallandas vastureformatsiooni , 2Inkvisitsiooni tugevnemine, seadis eesmärgiks protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamise, 3katoliku kiriku sisene uuendusliikumine.
Itaalia sõjad Habsburgide ja prantsuse kuningate vahel 1494 -1559
Põhjendused: 1itaalia oli lõhenenud ja kuna ta oli jõukas siis ta pakkus huvi teistele riigi valitsejatele 2Habsburgid, püüdsid piirata Prantusmaa tugevnemist aga tahtsid võimu laiendada Itaalias
Tulemused: 1itaalia sai kannatada, rooma oli rüüstatud ja riigi poliitiline ja majanduslik mõju kahanes veelgi 2Habsburgid säilitasid valdused Lõunas ja said juurde nata Põhja (Itaalias) 3sõjad kiirendasid kultuurimõjude levikut prantsusmaale.
Habsburgide hiigelvaldused
1438 kuulus saksamaa keisritroon nende suguvõsale. Nende pärusvaldused jäid tänapäeva austria ja saksamaa territooriumile. XVI sajandi esimesel veerandil liideti nende valdustega pärandina saadud Hispaania , Madalmaad, Böömimaa ning Ungari ja Hispaania meretagused kolooniad .
30aastane sõda:
Põhju: 1keisrivõimu nõrgenemine 2saksamaa poliitiline killustatus 3pinged protestantide ja katoliiklaste vahel
Toimus 1618-1648
Osalesid: Saksamaa, taani, rootsi, prantsusmaa, Böömimaa, Holland, inglismaa
Tulemused: katoliikluse ja luterluse kõrval tunnustati ka kalvinismi , saksamaa killustus veelgi ja keisrivõim jäi piiratuks, Keisririigil olid suured territoriaalsed kaotused
Hugenottide sõjad:
Põh: Vaen katoliiklaste ja protestantide vahel, kolme mõjuvõimsa perekonna vaheline võimuvõitlus
Tulem: prantsusmaal oli katolik usk valitsev usk, usulised pinged jäid püsima veel pea terveks sajandiks.
Jesuiitide ordu- vastureformatsiooni ajal 1540 aastal rajatud katoliiklik mungaordu
Vastureformatsioon-katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu Puritaanid - range usulise elukorraldusega protestantliku usulahuliikmed inglismaal hugenotid-prantsuse kalvinistid Göösid- hispaania ülemvõimu vastu ülestõusnud madalmaades 16. Saj kalvinism - johann calvini rajatud protestantlik usuvool Protestandid - luteri usu pooldajad , reformatsiooniga kaasaläinud Pärtliöö- 1572 pariisis puhkenud verised tapatalgud mille käigus tapeti kuni 10000 hugenotti
Mereteeavastamine Indiasse – 20. Mai 1498
reformatsioonialgus Saksamaal -31. Okt 1517 Ameerika avastamine Kolumbuse poolt –12. Okt 1492
Kolumbus-meresõitja kes avastas ameerika Ulrich Zwingli-alustas lutheriga samal ajal usupuhastust Ignatius Loyola -jesuiitide ordu rajaja Amerigo Vespucci-itaalia geograaf, tema järgi sai ameerika manner oma nime Martin Luther- reformatsiooni algataja Felipe II- hisp kuningas, redorm. Toetaja, tema ajal korraldati üle 100 avaliku ketserit põletamist
Vasco da Gama - avastas meretee indiasse Jean Calvin –kalvinismi rajaja Wallenstein- habsburgide dünastiat toetav väejuht kes uskus et vägi pidi end elatama sõjasaagist
Magalhaes -esimene eurooplane , kes jõudis vürtsisaarteni lääne suunas, juhtis esimest ümbermaailmareisi HenryVIII- reformatsiooni eestvedaja inglismaal Johann Gutenberg- saksa leiutaja, leiutas trükikunsti
Maadeavastused #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor laurasauga Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Varauusaeg Euroopas
11
doc

Varauusaeg Euroopas

· Arutles Jumala olemuse üle ja järeldas, et Jumal ei asu loodusest väljaspool. · Kirik mõistis ta ketserina tuleriidal surma. c. Galileo Galilei: · Avastas enda pikksilmaga Jupiteri kaaslased. · Järeldas, et Maa pöörleb ümber telje ja tiirleb ümber päikese. · Kuigi sunniti kiriku poolt oma õpetusest loobuma, kuulutas Galilei saalist väljudes: "Ta liigub siiski!" (st Maa). Suured maadeavastused ja nende tagajärjed 1. Põhjused ja eeldused a) Suurenev vajadus väärismetallide järele (kuld, hõbe). · Tasuda rahas isamaiste vürstide eest. b) Leida lühemaid ja turvalisemaid mereteid idamaadesse ("Indiasse"). · Senised kaubateed olid läinud araablaste ja türklaste kätte. c) Meresõidu ja kaubanduseareng: · Kompass ja astrolaab ­ laeva asukoha täpseks määramiseks. · Karavell ­ väike, kuid merekindel purjelaev.

Ajalugu
RRENESSANSS
7
docx

RRENESSANSS

Pani aluse heliotsentrilisele maailmapildile. Itaalia õpetlane Giordano Bruno(1548-1600) uskus, et Kopernikul oli õigus, teisalt väitis, et päikesesüsteem pole kaugeltki ainus, vaid üks paljudest maailmadest. Arutles ka Jumala olemuse üle. Inkvisitsiooni tagakiusamise ohvriks langes Itaalia astronoom Galileo Galilei (1564-1642), kes avastas Jupiteri kaaslased ja selle põhjal arvas ka, et Maa pöörleb ümber oma telje ja ka ümber Päikese. Suri pagenduses. SUURED MAADEAVASTUSED JA NENDE TAGAJÄRJED Maadeuurijatele ja meresõitjatele ei olnud avastused omaette eesmärk. Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kiust toodi sisse vürtse, siidi ja kalliskive. Maadeavastuste pioneerideks said Pürenee ps elanikud. Hispaania ja Portugali geograafiline asend oli soodne ­ lähedal nii Atlandi ookeanile kui ka Aafrika rannikule. Rahvastel olid pikaajalised meresõidukogemused,

Ajalugu
VARAUUSAJA-15 -17 saj-SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA
28
docx

VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

saanud mehe kuulsaimateks maalideks on „Mona Lisa” ja „Püha õhtusöömaaeg”. Leidurina on ta konstrueerinud helikopteri, tanki ja kalkulaatori (kuigi oma ideid ta oma eluajal ei teostanud). Teadlasena parandas ta teadmiseid inimkeha anatoomiast, optikast ning hüdrodünaamikast. Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 5 2.SUURED MAADEAVASTUSED: 2.1. Suurte maadeavastuste põhjused ja eeldused: Kaubavahetuses Idamaadega oli Euroopa kaubandusbilanss negatiivne- Euroopa kaubad olid tunduvalt odavamad kui sisseveetavad idamaade luksuskaubad ning vahe maksti kinni kullas, mistõttu väärismetallid liikusid Euroopast idamaadesse. Traditsioonilised idamaadesse viivad kaubateed olid langenud türklaste valdusesse, kes ei lasknud kaupmeestel enam vabalt liigelda

Ajalugu
VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM
66
doc

(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM

Kuigi 12. oktoobrit tähistatakse tänini Ameerika avastamise päevana, uskusid toonased meresõitjad ise, et nad olidki jõudnud Indiasse. Kolumbuse avastatud ala kannab tänini Lääne-India saarestiku nime. Kuigi eest leida loodetud kõrge kultuuri, vilka kaubanduse ja idamaiste rikkuste asemel kohtuti primitiivsel arengutasemel pärismaalastega, ei kaotanud Kolumbus lootust, sooritades hiljem veel kolm merereisi ja jõudes ka Ameerika mandrialale. Hilisemad maadeavastused: Austraalia, kirde- ja loodeväil. 17. sajandil algasid ka lõunamandri (ld terra australis) otsingud, mille olemasolu väideti juba antiikajal. Esimesena jõudis 1606. aastal Austraalia rannikuni hollandlane Willem Janszoon. Et tegemist oli Carpentaria lahe äärse väheviljaka kõrbealaga, ei pakkunud avastatud territoorium maadeavastajaile huvi. Alles pärast seda kui inglise meresõitja James Cook jõudis 1770. aastal

Ajalugu
UUS AJA EKSAM 1 OSA
33
docx

UUS AJA EKSAM 1 OSA

kulla väärtus kahanes, tuues kaasa hindade revolutsiooni. 16. sajandil kallinesid hinnad 56 korda. Enim just toiduainete hinnad, mis süvendas varanduslikku kihistumist. Hindade tõus tabas valusalt linnaelanikke, palgatöölisi. Aadlil vähenesid maarendist saadav tulu. Talupoegadele tuli rev. kasuks nii toiduainete hindade tõusu kui ka rendi maksmise hõlbustumise tõttu. Samuti põhjuseks maadeavastused, mille tõttu paikenevad ümber kaubateed ja tekib koloniaalmajandus. Teravilja hinna muutumine varauusajal tõi kaasa probleeme üleüldiselt. Selle tõusuga kaotasid kõige rohkem palgatöölised, sest nemad peavad seda ostma, aga nende palk ei tõuse. Teravilja saagikuse regionaalne erinevus, selle põhjused: Venemaal 1:2, Saksamaa 1:4, Inglismaa 1:10 ­ külvatud ja lõigatud vilja vahekord

Ajalugu
VARAUUSAEG
68
pdf

VARAUUSAEG

oli kas väike või lausa olematu. Süvenev kihistumine oli omane ka kõigile teistele seisustele. Lisaks kolmele klassikalisele seisusele kujunesid varauusajal uute suurte ühiskonnagruppidena ametnikud ja sõjaväelased. Reformatsiooni käigus kujunenud protestantlik vaimulikkond kaotas enamasti varem katoliku vaimulikkonnale kuulunud seisuslikud privileegid, muutudes omamoodi vaheseisuseks aadli ja kodanluse vahel. Majandus Varauusaja Euroopa majanduse esmaseks mõjutajaks said maadeavastused. Keskaja kaubateed kaotasid oma tähtsuse ja asendusid uutega. Hispaania ja Portugal kasutasid oma esmaavastaja seisundit kaubandusmonopolide kehtestamiseks. Nii õnnestus portugallastel haarata enda kätte kogu Aasia vürtsikaubandus ning tõrjuda araabia kaupmehed idakaubandusest välja. See tähendas tõsist lööki Itaalia kaupmeestele, kes seni olid vahendanud Vahemere lõunaranniku sadamatesse toodud araablaste kaupu edasi teistesse Euroopa maadesse

Ajalugu
Nimetu
70
docx

Nimetu

Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. ­ Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigused, sots. õigused) - Rahvusid

Kategoriseerimata
Ajaloo põhiperioodid
39
doc

Ajaloo põhiperioodid

Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell ­ Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korraldama Frangi sõjaväge, ta

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun