Keskaja üldiseloomustus (0)

1 Hindamata

TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM
Mikael Mahsudjan
11B Klass
KESKAJA ÜLDISELOOMUSTUS

Referaat
Tallinn 2016

Sisukord

1. Keskaja periodiseerimine 3
1.1 Varakeskaeg 4
1.2 Kõrgkeskaeg 5
1.3 Hiliskeskaeg 6
1.4 Hiliskeskaja algus 6
1.5 Hiliskeskaja lõpp & Kasutatud kirjandus 7

1. KESKAJA PERIODISEERIMINE

Igasugune ajaloo periodiseerimine on tinglik ja kokkuleppeline. Ka keskaja alguse kohta on mitmeid erinevaid arvamusi , kuid kõige levinum on 476 pKr kui Germaani võimud vallutasid Rooma ja kukutati viimane Lääne- Rooma keiser Romulus Augustus.
Ajaloos periodiseeritakse keskaega Euroopa mudeli järgi:

Varakeskaeg (5. -11. sajand)
Kõrgkeskaeg (11. sajand – 13. sajandi lõpp)
Hiliskeskaeg (14. sajand – 16. sajandi algus)

1.1 Varakeskaeg

feodaalse korra kujunemine
valitseb naturaalmajandus
perioodi lõpul algab linnade kujunemine
feodaalne killustus

476. a. – XI saj. Keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. Tõsi küll, samaegselt riikidega kujundati ka uued õigusnormid , mis põhinesid peaasjalikult muinasaega ulatuval tavaõigusel, kuid olid mõningal määral mõjutatud siiski ka Rooma impeeriumi õigusnormidest. Rooma riigi lagunemine ja barbarite vallutused tõid esialgu kaasa allakäigu kõikidel elualadel. Rooma- aegsed maanteed, niisutussüsteemid ja töökojad lagunesid, põllud jäid sööti. Tehnoloogiline taandareng: kadus oskus töödelda kivi, mistõttu sai puidust varakeskajal peamine ehitusmaterjal. Alla käisid kombed, lokkas barbarite vallandatud vägivald ja kuritegevus . Kujunesid germaanlaste riigid, esile tõusis Frangi riik. Suur osa Euroopast ristiusustati ja kirikust sai ühiskonna stabiilsuse nurgakivi . Vana-Rooma kirjanduspärand talletati kloostrite peidupaikades.
1.2 Kõrgkeskaeg

kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus
areneb rahamajandus , mille baasiks on linnad
tsunftikäsitöö õitseaeg
kaubanduse areng
algab tsentraliseeritud riikide teke

Keskaja kõige tormilisema arengu periood. Rahvaarvu kasv tõi kaasa olulisi muutusi kõikjal Euroopas. Asustus tihenes, hariti üles uusi põlde, rajati linnu, uue hoo sai sisse kaubandus ja majandus, kasutusele võeti tehnilisi leiutisi. Oluliselt suurenes Rooma piiskopi e paavsti võim ja katoliku kiriku vägevus. Samas oli kõrgkeskaeg ristisõdade ajajärk ja rüütliseisuse ja läänikorra õitseaeg.
Damietta vallutamine 1219 ristisõdijate poolt. Henri Delaborde’i maal, 1850.
Kujunesid välja Euroopa piirid. Euroopa territoorium suurenes kolme sajandi jooksul ligi kaks korda. Põhja- ja Ida-Euroopas tekkisid uued kuningriigid (Rootsi, Norra, Taani, Poola ja Ungari). Märkimisväärne edasiminek toimus hariduses, tekkisid toom - ja kloostrikoolid, rajati esimesed ülikoolid .
1.3 Hiliskeskaeg
Hiliskeskaeg on ajaloolaste poolt kasutatav termin Euroopa ajaloo 14. ja 15. sajandi (umbes 1300–1500.a) eristamiseks.
Hiliskeskajale eelnes kõrgkeskaeg ja sellele järgnes varauusaeg. Mõned, eriti Itaalia, ajaloolased ei soovi rääkida hiliskeskajast, vaid pigem 14. sajandi renessansist kui otsesest üleminekust uusajastusse. Sel juhul saab hiliskeskaega piiritleda pigem Euroopa renessansiga (1300–1600.a).
Hiliskeskaja aluseks oli tekkinud rahasuhetelt üleminek rahamajandusele, sellele omasele merkantiilsele feodalismile, mis viis lõpuks absolutismi väljakujunemisele. Sai teoks rahvuste teke. See ilmnes rahvuskultuuride väljakujunemises , üleminekus rahvuskirikutele ja rahvusriikidele. Klassikalisele feodalismiajastule omase maast kinnihoidmise (feoodid, pärisorjad ) asendas uus riigimõtlemine ja riikide ülesehitamine. Algas kaubandusrevolutsioon, mille kaks suuremat hüpet olid 13. sajandil Bütsantsilt kaugkaubanduse ülevõtmine ja 15. sajandi lõpus alanud kaubanduskeskme üleminek Lääne- ja Vahemerelt maailmaookeanidele.
1.4 Hiliskeskaja algus
Hiliskeskaja alguses sai rahamajandus ülekaalu naturaalmajandusest. Sellega seoses toimus pärisorjuse järkjärguline kaotamine ( esmalt Itaalias). Tekkisid valdavalt väikeaadlist pärinevad rüütlitest palgasõdurid . Lõppes Saksa-Itaalia poliitika mille asendas Prantsuse poliitika. Koos ristisõdades lüüasaamisega kahanes katoliku kiriku autoriteet ja senine kloostrilise eluvormi populaarsus. Selle asendas kasvav rahvavagadus ja müstitsismis väljenduv vajadus isikliku jumalakogemuse järele. Koos sellega algas rahvuslike kirikute tekkeni viinud protsess, mis lõppes reformatsiooni, nõiajahi kõrglaine ja ususõdadega. Algasid nõiaprotsessid , mis kasvasid hiliskeskaja lõpuks nõjajahi kõrglaineks.
13. sajandi lõpus algas kunsti ja teaduse teisenemine, mis sai nimeks renssanss (algas Itaalia vararenessansiga). 14. sajandil huvituti taas Vana-Kreeka ja Rooma tekstidest. Algas ka lugemuse ja raamatukunsti hoogne areng. Selle aluseks sai paberi kasutuselevõtt ja trükikunsti teke. See demokratiseeris raamatute kättesaadavust , kirjaoskuse levikut ja õppimist. Samas võeti kasutusele püssirohi, mis viis ka relvastuse arenguni. See tähendas ajajärgu lõpul seniste palgasõduritest rüütlite asemel juba ülemineku algust regulaar- ja rahvaarmeedele.
Algasid maailmarännud ( Marco Polo), maadeavastused (Portugal) ja alates portulaanide ilmumisest ka kaardistamise areng. Need viisid lõpuks atlaste ja gloobusteni, ümbermaailmareisideni ja üldise huvi kandumisele nende järgselt päikesesüsteemile ja kosmosele.
Hiliskeskajal toimus üleminek rahvuslikele kultuuridele, usule ja lõpuks ka riiklustele. Koos sellega tekkis aadli metseenlus, kuningate merkantiilsus ja selle najal järkjärguline üleminek absolutismi. See tagas omakorda rahva vagadusliikumise ärakasutamise poliitilistel eesmärkidel ja seeläbi ülemineku ülemkihtide poolt toetatud reformatsiooniks.
1.5 Hiliskeskaja lõpp
Sisuliselt lõpetas hiliskeskaja sellal tekkinud rahvusriikide reaalpoliitika ja absolutismi algus, üleminek regulaararmeedele ja rahva müstitsistlikule usule tuginenud nõiajahi kõrgaja lõpp. Kuid ka renessansile omase empiirilise ja esoteerikasse kalduvale teadusele kindla reaalteadusliku metodoloogilise aluse panek (R. Descartese "Arutlus meetodist" 1637). See tähendas ka senise veel säilinud Itaalia kultuuri mõjuperioodi (Medicidest Prantsuse kuningannad, Galileo Galilei) järellaine lõppu.
Keskeks aastaarvuks saab pidada 1630ndaid, kui 30-aastane ususõda muutus Prantsuse Rootsile toetuse osutamise läbi rahvussõjaks. Prantsusmaa samm sai ka paavsti tunnustuse. Sisuliselt tähendas see nii katoliku kiriku kui rahvusriikide reaalpoliitika algust. Senise Hispaania ülemvõimu vastu võitleva Prantsusmaa toetus tähendas ka Hollandi revolutsiooni võidu lõplikku kinnistamist.
Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/wiki/
Ajaloo vihik

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 3 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Anxietic Õppematerjali autor

rooma hiliskeskaeg kõrgkeskaeg periodiseerimine varakeskaeg rahamajandus rahvusriikide reaalpoliitika kõrglaine

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/

Sarnased õppematerjalid

doc

Keskaeg (varakeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg)

Võitmatu Armaada retk Hispaania poolt ehitatud tugev dessant laevastik, millega plaaniti inglismaa vallutada. Pärtliöö 1572 Puhkesid verised tapatalgud Pariisis kus kõik kätte saadud protestandid hukati. Nantes´i edikt 1598 Millega katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal. Vestfaali rahu 1648 Kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid ja tunnustati ka kalvinismi katoliiklus keskajal katoliiklaseks olemine tähendas keskaja ühiskonda kuulumise esmast ja vältimatut tingimust. Vaimseks sisuks oli jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus iga kristlase hinges. Keskaeg kujutas endast sügava religioossuse ajastut. Katoliiklus polnud mitte ainult usk, vaid ka ideoloogia, mis mõjutas igapäevaelugi. Feodalism keskajal võib määratleda, kui ühiskonda korraldavat normistikku, mis reguleeris kahe vaba inimese, lääniisanda ja vasalli suhteid. Feodalismi iseloomustas killustatuse, konflikide ja

Ajalugu

docx

Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

Keskaeg on kahe aja vaheline aeg. Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio Biondo. Keskaja alguseks peetakse · 4. Sajandi algus (Rooma impeeriumi lagunemine. 330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja

Ajalugu

doc

Keskaeg

Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus:

10.klassi ajalugu

doc

Keskaeg

maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikule kultuurile. Tunnused: 1) Uute rahvaste ilmumine 2) Ajaloo raskuskese kandub Vahemerelt põhja poole 3) Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga 4) Paavstide ja kuningate ainuvõimu tülid 5) Seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord. Feodalism e. läänikord Keskaja ajaline piiritlus: Keskaja alguseks peetakse 476. aastat, mil langes Lääne-Rooma. Keskaja lõpuks on välja pakutud 3 aastat: 1453 a. Ida-Rooma e. Bütsantsi langus 1492 a. Kolumbus jõudis Ameerikasse 1517 a. Algas luterlik reformatsioon. varakeskaeg: 5-10 saj. kõrgkeskaeg 11-13 saj. hiliskeskaeg 14-15 saj. Keskaega piiritletakse ka ruumiliselt: 1) paigad, kus levis katoliiklus 2) paigad, kus levis feodalism (Keskmeks oli Gallia e Prantsusmaa) 2

Ajalugu

doc

Ajaloo põhiperioodid

(Uusajal teised ideaalid, mungad ei tooda midagi jne.) Eur. Uusaeg -Algus u. Aasta 1500. paiku (1450-1550) 10 · Mitmetahuline Renessanssifenomen (Taassünd) · Konstatinoopoli langemine (1453) Konstatinoopoli teadlased põgenevad Itaaliasse. · Maadeavastusretked (Ameerika avastamine 1492, meretee Indiasse 1498) · Reformatsioon (1517 ) Muutused: 1. Keskaja universaalsusideoloogia laguneb igal tasandil. 1. Vaimne vabanemine. A. Uus maailmavaade: Renessanssi mentaliteet (Antiikkultuuri taasavastamine) · Algab Itaalia aladelt. Eliidi hulgast (14. saj.) -Humanism: Inimene on kõige mõõt. Inimlik haritud humanist saab ideaaliks. -Ilmalikkustumine -Indiviualism, dünaamilisus. -Poliitikas Makjavellism (1523) Pole moraalikitsendusi, renessanssiajastu vabanemine.

Ajalugu

docx

Keskaeg

1. LOENG 01.09.2020 - 1453 – Konstantinoopoli langemine türklastele - 1492 – Ameerika avastamine Sissejuhatus (vaata ka eksami faili!) - 1517 – reformatsiooni algus Saksamaal Mis on keskaeg? Fenomen seisneb selles, et teaduslikult põhjendatud Keskaja sisemine periodiseerimine: kujutlus ja tavakujutlus keskajast on üsna erinevad. - Varakeskaeg – 5. – 11. sajand Keskaja mõiste on tulnud hiljem, seda pole kaasajal kasutatud – see - Kõrgkeskaeg – 11. – 13. sajand aeg on millegi „keskel“. Keskaeg kui negatiivne hinnang – seda on - Hiliskeskaeg – 13. – 15. sajand

Keskaeg

doc

Keskaeg

· areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus) · keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega · kapitalistliku majanduse tekkimine KESKAEG EESTIS Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaal-majanduslikke ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldtunnustatud arvamuse kohaselt loetakse eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227, kui Eesti lõplikult vallutati, kuni 1558.aastal alanud Liivi sõjani. Samuti on keskaja lõppdaatumiks loetud 1561. aastat, mil Vana-Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. See jaotus on mõnevõrra problemaatiline, sest mujal Euroopas loetakse keskaja kestuseks umbkaudu aastaid 500 (tihti 476) 1500. Termin 'Eesti keskaeg' tuli kasutusele 1930. aastatel ja kehtib kõige paremini poliitilise ajaloo suhtes. Kultuurilised ja

Ajalugu

doc

Ajalugu 10. klassile

· Seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord feodalism ehk läänikord Keskaja ajaline piiritlemine: Algus: 476. aastal Lääne-Rooma riik langes Lõpp: 1453. aastal lõpetas eksisteerimise Bütsants ehk Ida-Rooma 1492. aastal Columbus jõudis Ameerikasse 1517. aastal algas luterlik reformatsioon Keskaja perioodid: Varakeskaeg (5-10 sajand) Kõrgkeskaeg (11-13 sajand) Hiliskeskaeg (14-15 sajand) Keskaja ruumiline piiritlemine: · Keskaja puhul saame rääkida territooriumidest, kus oli levinud katoliiklus ja feodalism. · Feodaaltsivilisatsiooni kese oli Gallia ehk Prantsusmaa, sest feodalism tekkis Gallias ja sealt levis ka edasi ümberkaudsetele aladele. 2. VARAKESKAEGSE EUROOPA KUJUNEMINE Keldid Rooma riigi aladel Lääne-Euroopas elasid keldid. Arvati, et nad asusid sinna elama umbes aastal 1000 eKr ja rändasid sinna ida poolt

Ajalugu

Rohkem sarnaseid