Miks dinosaurused välja surid? Caroly Saar & Kristin Kaurit Sissejuhatus Click to edit Master text styles 240 miljonit aastat Second level Third level tagasi algas Fourth level dinosauruste ajastu Fifth level Suurimad olid üle 30 meetri pikad 65 miljoni aasta eest surid salapärastel asjaoludel välja Alvarezi asteroidi teooria Kõige laialdasemalt levinud teooria 10-kilomeetrise läbimõõduga meteoriit langes Mehhikosse Hiiglaslikud tulekahjud, tsunaamid, äikesetormid, happevihmad, maavärinad, vulkaanipursked Kokkupõrke koh...
mõtisklusest. Donald Toomberg on kirjutanud- Õieti võiks Mati Undi romaani ,,Sügisball" kerge tõsise muigega nimetada ka ilukirjanduslikuks regionaaluurimuseks Mati Unt toob oma romaanides välja indiviidi subjektiivsete pürgimuste ja objektiivsete tingimuste vastuolu. Samas ei takista "ühiskondlikkus" tõusmist eksistentsiaalsete probleemideni, kaldumist absurdi ning groteski ja paroodia võtete kasutamist. Undi romaanis vahetuvad sellised sünkroonsed vaatepunktid sujuvalt ning pigem lähevad need oma teed sujuvalt üksteiseks üle ja pigem põimuvad, kui et põrkuvad. Minu arvates on raamat väga huvitava ülesehitusega ja seda on põnev lugeda, vahel tundub nagu loen kuute erinevat teost, kuid samas on põhi kõigil sarnane. Tegelased nagu ikka on igal pool erinevad, lõpus kattub nende tee kummalisel juhtumisel.
,,Rehepapp" (2000) · üldiste arusaamade järgi väga humoorikas raamat, kuid Kivirähi enda sõnul ka kurb ja traagiline. Humoorika jutustamislaadi taga on süngus ja tõsised probleemid (nt Katk ütleb teoses: eestlased peaksid olema õnnelikud surma üle, sest nad ei oska oma eluga nagunii midagi peale hakata.) See osutab tugevalt eestlaste negatiivsetele külgedele. · Miljöö: Eesti küla eeldatavasti 19. sajandil. Mitte niivõrd ajaloolina kui kirjanduslik aegruum erinevate kirjanike, eriti Vilde teoste põhjal loodud kujutlus. Kogu küla inimasustust piirab mets; vahepeal põigatakse tegevustikuga ka fantastilisse ruumi põrgusse. · Iga peatükk algab ilmakirjeldusega ilm mõjutab tugevalt eestlase eksistentsi. Ilm avaldab peatüki alguses järgneva sündmustiku meeleolu. Tegevus toimub novembris olustik on pime, külm, ainus valgus on mahasadav lumi. Päike tuleb teoses välja ainult kaks korda...
täiskasvanuna oleksid võimelised mõistuspäraselt käituma. Ühiskonna võim indiviidi üle Ühiskondlik arvamus saab indiviidi mõjutada moraalse hukkamõistu, põlguse, pilkamise, mõnitamise, suhete katkestamise teel. ● Kus on need piirid, millest ühiskondliku arvamuse võim indiviidi üle ei tohi väljuda? ● Kas inimest võib moraalselt hukka mõista, kui ta ei ole selline nagu ülejäänud? Vaatepunktid Milli vaatepunktide kohta sotsialismile ja elitarismile on vastuolulisi vaateid. Mill ise pidas end sotsialistiks ja mida vanemaks ta sai, seda enam on ka tema töödes näha kaldumist sotsialismi poole. Näiteks ei pidanud Mill eraomandit lõplikult puutumatuks ja pühaks, vaid pidas sotsiaalse heaolu suurendamise nimel täiesti mõeldavaks selle asendamist mingi muu süsteemiga. Filosoofiline eetika
FOVISM Aeg:1901 Pariis Nimetus:kriitikutelt maalilaadi 2.analüütiline kubism.objekt on jagatud geom.kujunditeks ja kohta,pr.k Fouve-kiskja Põhjus:1901.a toimunud Goghi segi paisatud;võeti kasutusele kollaaztehnika (Pablo Picasso) mälestusnäitus,mille eredad värvid andsin tõuke uue suuna 3.sünteetiline kubism-suured erksad värvilised tekkele Tunnused:võtsid eeskuju Goghi töödestpuhtad pinnad,millele kuj sooviti lihtsustatult *eestis ado erksad värvid,mis olid vastupidised looduseleerineva vabbe,eduard ole,märt laarmaa,arnold akberg FUTURISM suurusega värvilaigudhooletud pintslilöögidtinglik Aeg:1909 itaalia nimetus:it.k futoro-tulevik eesmärk:luua joonistusjulged moonutusedkindlapiiriline kunstmis katkestab sidemed minevikuga tunnused: rühmitusenamasti kuj. loodusvaateidruumilisusest vaimustus tehnika(eriti masinate)arengu vastukuj ...
Mõisted (kirjandus) mõiste=selgitus, mitte ühesõnaline vaste. Commedia dell' arte rahvakomöödia. Dialoog - ehk kahekõne on kahe või enama isiku kõnelus. Dialoogi aluseks on enamasti olukord, kus tegelastel on erinev info või erinevad vaatepunktid, nii et neil tekib vajadus kõnelemiseks. Draama - välisvormiliseks tunnuseks on dialoog ja põhielemendiks tegelased. Dramaatikat iseloomustavad olevikuline tegevus ja pingsalt dünaamiline sündmustik, mille kaudu karaktereid avatakse. Põhizanrid ajalises järjestuses on tragöödia, komöödia ja draama. Dramatiseering eepilise teose draamavormis ümbertöötus. Eepiline teater Etendus sõna- v. muusikalavastuse, tsirkusenumbrite vms. esitus vaatajaskonnale.
Samuti on kasvanud sallivus homoseksuaalsete inimeste puhul, aga ka puuetega inimeste aktsepteerimine on laienenud. Need tegurid näitavad, et sallivus kui kodaniku- ja heaoluühiskonna osa on edukalt arenenud ning ollakse pühendunud pidevasse erinevate ühiskonnakihtide informeerimisse ja toleriseerimisse. Küll aga ei saa seda öelda kõigi ühiskonna aluste kohta. Ühiskonna pidevas arengus jäävad paratamatult maha või unarusse endised väärtushinnangus ning vaatepunktid. Sageli on just seetõttu noortel uue keskkonnaga kohanemine kergem: neid ei hoia kinni vana. Ka see faktor võib osutuda komistuskiviks püüdlemisel kodanikuühiskonna poole. Vanematel inimestel on kindlasti raskem orienteeruda tehnikamaailmas, mille saavutused järjest kõrgemale pürgivad. Arvutid kui enam mitte kõige värskemad igapäevaelu uuendused osutuvad üha suuremaks probleemiks eakatele inimestele,
Arvestatakse, kas park on kindla kultuuri ja ajaloolise stiiliperioodi (regulaarne, vabakujuline, segastiil) näide. 3. Pargi kavandaja Arvestatakse, kas pargi loonud arhitekt, pargiaednik on teada. 4. Säilinud pargielemendid Pargi kujunduselemendina veekogud (looduslikud - allikad, oja, jõgi, järv; kunstlikud - tiik, kanal vms) on säilinud. Ajalooline teedevõrk on säilinud või loetav. Ajaloolised teljed, aktsendid on säilinud või loetavad, samuti põhilised vaatepunktid, mis fikseerivad suletud-avatud alade vaheldumise, ilmekad puudegrupid ning ruumilised avad. Erikujulise istutusviisiga puudegrupid (pügatud seinad, arkaadid, ringid vms) on säilinud. Arhitektuursed väikevormid (paviljon, obelisk, skulptuur, sild vms) on säilinud. Väärtuslik puistu ja allee(d) on säilinud. 5. Seos ajaloosündmuste, kultuuriloo ja silmapaistvate isikutega Seosed oluliste ajalooliste sündmustega, legendidega, tuntud kunstiteoste (gravüürid, maalid, vms),
Arengu taandamine üksikutele mõõdetavatele näitajatele (GDP, oodatav eluiga, patentide arv ... ) Meie lähenemine laiem - interdistsiplinaarsed arengu-uuringud ja arenguhindamine. Arengukonstrukt erinevates uurimistraditisoonides Traditsiooniline, globaalsele arengule pühenduv lähenemine – üks osa meie käsitlusest 2. Inimese areng Vaatepunktid inimese arengule Evolutsiooniline – kuidas homo sapiens tekkis ja kujunes Ajalooline – mis viisil inimese käitumine + inimestevahelised suhted on ajaloos muutunud Individuaalne – mis on täiskasvanuks/küpseks saamine Sotsioloogiline – kuidas muutuvad suhted, väärtused, hoiakud Palju erinevaid käsitlusi. Meie – evolutsiooniloogika + neli arengusuuna otsijat Küsimus: mis arengu käigus muutub?
tagantjärele; modernistlik kirjanik loob teksti oma meetoditel, näiteks kasutab unenägusid, müütilisi arhetüüpe, motiivide ja sümbolite varieerivat kordamist jne; luulest kaob traditsiooniline meetrum, mida asendab vabavärss või vaba rütm; puudub kasuaalsus ehk põhjuslik seos teksti osade vahel ning aja vool on segi paisatud; jutustus võib jaguneda mitmeks eri hääleks (erinevad vaatepunktid); sisemonoloog; teadvuse vool jne… ● Modernismi voole on palju. Esialgu 19. sajandil tekkinud impressionism ja sümbolism ning 20. sajandil tekkinud futurism, kubism, konstruktivism , absurd , ekspressionism, dadaism, sürrealism. ● Näited: Inglise kirjanik Virginia Woolf, romaan "Proua Dalloway" (1925); Iiri kirjanik James Joyce, romaan "Ulysses" (1922); Tšehhi kirjanik Franz Kafka, romaan "Protsess"
,,Õhtusöök Emmauses" ja ,,Bacchos" ·Flandria tähtsaim maalikunst, levib äärmuslik e pärisbarokk, Hispaania mõjutused Peter Paul Rubens(1577-1640) ·Kõige täiuslikum baroki esindaja ·üle 3000 töö ·tegelased antiiksetest legendidest, lopsakad inimkehad ·palju portreesid, suur värvimeister ·fantaasiaküllane ,,Leukippose tütarde röövimine" ja ,,Helene Fourment" ·HispaaniaTasakaalukas ja realistlik El Greco(1541-1614)·manerist ·tööd müstilised, erinevad vaatepunktid ·pikad figuurid ·maalis usutegelasi-kõrgid, ranged ·külmad toonid ,,Krahv Orgazi haudapanek" Diego Velázquez(1599-1660)·Hispaania suurim ja kogu maailma üks andekaim meister ·Pani rõhku loomulikule päikesevalgusele ·loomulik situatsioonitunnetus ,,Õuedaamid", ,,Olivarese ratsaportree" ·Holland Ilma liialdusteta kunst ·taheti, kodanlased tahtsid, et üles maalitakse ilus kodu ja asjad Rembrant Harmenz van Rijn(1606-1669) ·maalikunstnik ja graafik ·kasutas meisterlikku
diskreetne kannatlik kiire reaktsioon enesekindel konkreetne hea analüütik otsekohene hea maine täpne kollktiivi liige järjepidev arvuti kasutamine kultuurne juristi kvalifikatsioon oskab kirjutada juriidilisi tekste hea välimus pidevas arengus kursis aktuaalsete uudistega hea mälu vene, inglise keel hea oraator nutikas I LOENG. Tunnetussüsteemid Millised on peamised tunnetusteed, milles seisnevad nende iseärasused ja kuidas need teineteisega suhestuvad? Vaatepunktide paljusus (vaatepunktid inimese nägemiseks, vaatepunktid ühiskonna nägemiseks jne). adekvaatne teadmine- teadmine millegi kohta, mis vastab reaalsusele tõde on see mis on, vale on see mis ei ole inimene võib tunnetada valesti tõde, Inimene- on mõistusliku hinge ja vaba tahtega kuidas me saame teada kuidas asjad tegelikult on? - abielu- intuitiivne tunnetus, baas-intuitsioon, kõige suuremad otsused tehaksegi tunnetuse põhjal
kehtivus objektiivsena nõuaks kõigi teadvuste, arusaamade ühetaolisust, homogeensust antud teemas. See aga välistaks juba oma olemuselt mõtlevate teadvuste mitmekesisuse. Välistaks millegi uue õppimise, kuna objektiivse vaatepunkti ning tõe olemasolul ei saaks enam toimuda arengut antud vaatepunktis. Objektiivsele tõele ei saaks kuidagi oponeerida. Mina (täiesti tajutult subjektiivsena) leian, et võimalikud on mistahes vaatepunktid ning eesmärgid, sellega ka mistahes variatsioonid tõdedest ning teadmistest. Leian, et ühtegi neist vaatepunktidest ei saaks erilisena esile tõsta ning teistest kehtivamaks nimetada.
(Õun, Ojalo 2011: 189) Kokku oli surmalendureid ette valmistatud ligi 5000, neist kaotati 3948. Kuigi ameeriklastel oli kasutada radarid, hävituslennukid ja õhutõrjekahurid, õnnestus nende endi andmetel ligi 14% kamikazedel läbi murda ja laevu rammida. Tabamuse saanud USA laevadest 8,5% uppus. Surmalendurite üksuse looja admiral Onishi ise aga sooritas peale Jaapani alistumist rituaalse seppuku. (Ibid., 189) VAATEPUNKTID KAMIKAZE-TAKTIKAST Paljud Ameerika, Briti ja Austraalia eksperdid on ühisel arvamusel, et võimalus täie gaasiga sihtmärgi poole sööstvat suitsiidilennukit tabada oli väike. Lennukikandja Ticonderoga kapten Dixie Kiefer on öelnud, et teiste pommide eest on kaunis kerge ära manööverda, kuid võimatu on ära manööverda pommi eest, mida juhitakse. Kamikazed said oma arvele neli kuni viis korda rohkem tabamusi, kui võisid saada tavalised lennukid
selgitamine. · Atributsiooniteooria - kogum ideid, kuidas inimesed põhjuseid omistavad, kuidas kasutavad nendele olemasolevat infot selleks, et põhjustest aru saada 16. Atributsiooniviga .Teise inimese puhul põhjused tulenevad enamasti inimesest, põhjused stabiilsed ja kontrollitavad.Iseenda käitumise põhjused situatsioonis. · Atributsiooniveale leitud erinevaid seletusi. 1. Tegutsejal ja vaatlejal erinevad vaatepunktid. Tegutseja jälgib teisi, et leida õigeid reageerimisviise. Vaatleja jälgib tegutsejat. 2. Enda tegutsemiste kohta rohkem kogemusi, tead endast rohkem kui teistest. 17. normid 1. . Deskriptiivsed normid näitavad seda, mida enamus inimesi antud olukorras teeb. 2. Suunavad normid annavad teada, mida tuleb heaks kiita ja mida mitte. · Normidest raske kinni pidada, see eeldab järeleandlikkust ja konformsust. 18. Empaatiavõime. Võime sisse elada teise inimese tunnetesse 19
Nii juhtus ka teose peakangelase Ainoga, kes pidi kibedust tunda, nähes, et ka tema tunnete peale naerdakse, et ka tema võib haiget saada. Tegeliku lugejana samastasin ka mina end, aga mitte niivõrd konkreetsete tegelaste, vaid rohkem situatsioonidega. Arvan, et selle teose puhul on tegemist kõiketeadva jutustajaga ehk siis sündmused on kord ühe, kord teise tegelase vaatepunktist. Selle teose puhul on sagedamini esitatud Aino ja ka Kulno vaatepunktid, kuigi ka Karl Raismik, Muhem, Hilda mängivad olulist rolli, kuid kaovad tihedamini tahaplaanile, kui kaks esimest. Kõiketeadva jutustaja puhul on esitatud tegelaste kohta lühikesed iseloomustused. Tegelastest lähemalt: Aino on noor 21-aastane neiu, kes on harjunud tähelepanuga, ent kes seda mängeldes ära kasutab. Ta on uljaspäine, muretu, kohati naiivne nind veetlev. Aino on suhteliselt keerulise siseeluga, algul lakerdab naerda, hiljem ei
Määratleti tüübid tüpoloogia. Määratleda tüpoloogiate areng. Rõhuasetus esemete levik kultuuris. Minevik on olevikus kui elav osa veel. 20.saj II pool: Minevik olevikus kaotab mingil hetkel valiidsuse. Fokuseeritakse 19.saj rahvakultuurile. Murrang -massitoodete tulek. Etnoloogia kui ajaloo abiteadus alates 1940ndatest. Ajalooline etnograafia. Etno täiendab uue vaatepunktiga ajalugu. Ajalooline materialism fookus esemekultuurile. Antropoligiseerumine ajaloo ja etno vaatepunktid hakkavad lähenema, pildil nähakse ka nt teise kujutamise strateegiad teatud ajaloolises kontekstis. Euroopa etnos on olnud ajaloolise eseme uurimine pikaajaline traditsioon. Münsteri koolkond varaloenduste uurimise keskus Euroopas. Innovatsiooniuuringud küsimus on hierarhias, kust innovatsioonid tulevad. Trad rahvakultuuris on ülevalt alla, eeskujud tulevad kõrgemalt allapoole. 20.saj on innovatsioonid rohkem alt üles.
Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitlejana kehastatuna, näitleja + tegelane = roll 2. Teatriuurimise perspektiivid (kuidas uuritakse): Ajalooline teatriuurimise perspektiiv – alates Vana-Kreekast, kuidas teater kultuurides välja kasvas, Roomas, Euroopas jne Esteetiline ja teoreetiline teatriuurimise perspektiiv – kunstiküsimused, mis toimub laval, publikus, erinevad vaatepunktid Sotsiaalne ja kultuuriline teatriuurimise perspektiiv – teatud teatri ajaloo uurimine, nt kuidas NSV muutis teatrit, kuidas teater väljaspool kultuuriruumi mõjub Teatriuurimise valdkonnad (mida uuritakse): Draamauuringud – fookuses draamatekst, tegeletakse tekstiga, uuritakse näitekirjandust Teatriteadus – fookuses teatrikunst, sh tekst ühe märgisüsteemina Etendusuuringud – performatiivne käitumine ja sündmused kultuuris
Enesekindel, algataja, konkureeriv Kangekaelne, ennasttäis Rahulolematu, kärsitu Võib kiiresti endast välja minna Uudishimulik, laialdase huviga, tahab proovida uusi asju Ei pööra tähelepanu kauba omadustele ja hinnale Kuidas sekretär peaks käituma Tuleb teenindada lahkelt, viisakalt ja rahulikult Tuleb silmas pidada, et koleerik on kergesti ärrituv Tuleb olla ametlik, otsekohene ja mitte keerutada Rõhutada kasudele, tõestada lühidalt kõik olulisemad vaatepunktid 2.3 Flegmaatik 2.4 Melanhoolik Flegmaatiku tunnused Vaatab kaua ja mõtleb ostu kasulikkuse üle Otsustamine on ebameeldiv Nõrkus oodata ja vaadata Tundlik, otsib heakskiitu, kergesti haavatav Ta on huvitatud instruktsioonidest, juhenditest ja reeglitest ning tõenäoliselt küsib ka kirjalikku lisainformatsiooni. Põhiolemuselt: alandlik, ustav, rahuarmastav Kui on otsustanud osta siis seda otsust ta ei muuda Kuidas sekretär peaks käituma
ja millest peaks igaüks midagi teadma. Kes meist ei oleks kuulnud koolivägivallast. See on meie igapäevane probleem praegusel ajal. See on teema mis vajab aina rohkem tähelepanu ja abi. On liiga palju noori kelle mõttemaailmas on asju, mis ei ole sobivad. Juhtub üha hullemaid õnnetusi, mille tagajärgedeks on kahjuks juba siiski surmad. Referaadis on kasutatud erinevate inimeste arusaamu koolivägivalla kohta. On väljatoodud erinevad vaatepunktid kolmest artiklist: kes on selles süüdi ja kas see on kuritegu? 3 3.0 Koolivägivald Justiitsministeerium on 24.augustil 2005.aastal välja andnud artikli koolivägivalla kohta (vaata lisad 2), mille põhjal on kirjutad minu artikkel. Ohvriks langenud laps peaks kiusamisest rääkima oma vanematele või muule täiskasvanule. Kiusamist toimub lasteaias ja koolis, nii laste kui ka õpetajate ja õpilaste vahel
Essee Tallinn 2019 Sissejuhatus Salvatore Giuliano (sündinud 1922.aastal surnud 1950.aastal) oli Sitsiilia elanik, ajaloos tundud kui Sitsiilia bandiit ja separatist, kes organiseeris 1.mai 1947. aastal massimõrva "Portella della Ginestra". Salvatore oli karmatu ja karismaatiline noormees. Tema kaasmaalased imetlesid ja austasid teda. Tema ideed ja vaatepunktid, mis seostusid Sitsiiliaga olid inspireerivad ja patriootilised. Siiski tema reputatsioon jääb üpriski vaieldavaks: Ühest küljest Salvatore andis raha ja sööki vaestele, abistas oma kaasmaalasi karmidel aegadel. Teisest küljest ta röövis rikkaid, selle jaoks, et aidata teisi; tapis süütu inimesi. Inimeste jaoks ta on nii mõrvar ja röövija, kui ka Robin Hood ja kangelane. Milline ikkagi oli Salvatore? Miks teda kutsutakse Robin Hoodi'ks
Jutustaja haarab siin loomaailma seest lapselikke pilke ja paneb need ümber sõnadesse. See lapse ja täiskasvanu vaatepunkti vaheldumine loobki romaani iseäraliku efekti. (nt ka Viivi Luik „Seitsmes rahukevad“) Jaan Krossi „Paigallend“ segab eri žanritüüpide väljendusvõtteid. Memuaarromaan – osutused autori enda eluloole Ajalooline romaan – põhisõlmituseks on sobiva pealtnägijaisiku, tunnistaja sattumine suurte sündmuste servale. Jutustaja vaatepunktid: Intervjueeritav: tumm tunnistaja (Ullo Paerand), kes kõneleb Krossi oma häälega Intervjueerija: mälestuste üleskirjutaja, sekretär, jutustaja – s.o Kross ise. Justkui lavastatud ajakirjanduslik intervjuu. Paerand räägin oma tulevase biograafiga. Kross rekonstrueerib kollaaži teel oma sõbra Paeranna elulugu. Jutustamistüübid nende ajalise positsiooni järgi: a) Samaaegne ehk simultaanne jutustamine – sündmustest jutustatakse nende toimumishetkel
Siirdkõne- kaudne sisemonoloog, kus jutustaja vahendab tegelase kõnet. Liikuvat vaatepunkti leiab ka romaanides, kus kõiketeadev jutustaja võib puududa. (tüüpiline modernistlikule romaanile): pole teada romanimaailma kohta käiv tõde, aga lugeja näeb loos toimuvaid sündmusi eri vaatepunktidest. Teose pinge tekibki just vaatepunktide lahknemise kaudu. Kirjandusteost analüüsides on vaja silmas pidada, kelle vaatepunktist mingi sündmus o esitatud. Kas teoses avalduvad erinevad vaatepunktid? Kuidas tegelaste vaatepunkti kasutatakse, kas edast-kse ka tegelaste mõtteid, tundeid või jälgitakse ainult tegelaste pilku. Milliste tegelaste vaatepunkti esitatakse sagedamini? Kellele ei anta üldse ,,vaatamisõigust" ? Kelle slmade läbi nähakse olulisemaid sündmusi? 14.Kirjandusteose tegelased- ,,Poeetika"lk. 165-169 Tegelase olemus muutub oluliseks 19. saj. realismi tekkega: tegelased käituvad nii nagu inimesed ikka üldiselt käituvad
vaatepunktide lahknemise kaudu v. Kõiketeadev jutustaja = tekstuaalne autor 1. kõiketeadva jutustaja kommentaaride kaudu loome ettekujutuse autorist ii. kirjandusteost analüüsides tuleb silmas pidada, kelle vaatepunktist on mingi sündmus esitatud 1. kas teosess avalduvad erinevad vaatepunktid? 2. Kuidas tegelaste vaatepunkti kasutatakse: kas jälgitakse vaid tegelase pilku või edastatakse ka tegelaste mõtteid ja tundeid? 3. milliste tegelaste vaatepunkti esitatakse sagedamini? 4. kellele ei anta üldse ,,vaatamisõigust"? 5. kelle silmade läbi nähakse olulisemaid sündmusi? 14. Kirjandusteose tegelased a) Proosateose tegelased on teose kõige olulisemaks komponendiks. Nad viivad
Omapoolsed mõtted on oma kogemuste baasil pikaajalisest tööst mitmetest erinevatest organisatsioonidest. Võrreldes erinevaid organisatsioone, kus oled töötanud, tekib juba mingi üldistamisoskus, sest paljud aspektid toimivad nii siin kui seal, olenemata sellest, millise kitsa spetsialiseerumisega firma tegeleb, ja teatud aspektid ei hakka tööle kusagil. Põhjendan seda sellega, et inimloomus on ikka ühesugune, olenemata erialast. Mõningad oma vaatepunktid siin olen kindlasti meelde jätnud erinevatelt kursustelt (aga ei oska enam nimetada, kust ja millal) ning nende paikapidavust töö käigus testinud. Võib ju lihtsalt töötajaid tööle võtta, lootes et oled teinud hea valiku ja need töötajad on parimad, keda parajasti turul saada oli (nad võivad seda ka olla), kuid organisatsioonis ei piisa sellest, et koos on hulk häid spetsialiste. Toimima peab hakkama omavaheline sünergia, et
strukturalismiga (Roland Barthes, Michel Foucault jt). oststrukturalism - hakkab domineerima 70. aastatel, koondab enda alla eri autoreid ja koolkondi; saab kategoriseerida järgnevaid autoreid, ning leida pidepunkte, mis sisuliselt muutus teostes, toimub suhestumine Jakobsoni teosse, samaks jääb see, et põhimõistete keskpunktiks on keele ja märgi mõiste; (strukturalism arendab välja käsitluse märgisüsteemist; need on aluseks post strukturalismile, ent muutuvad vaatepunktid; rõhuasetused), poststrukturalisliku ainega koos tekib suurem kahtlemine objektiivsuse võimalikkuses (formalistlikule lähenevisviisile olulilne vahe); selle kahtlusega seoses on iseloomulik see, et pööratakse tähelepanu võimusuhete ja ideoloogia analüüsile; kirjandust, keeleteadust käsitletakse ideoloogilise aktina; kl strukturalism rõhub tekstikesksusele, ent poststruk. puhul võimenduvad tugevalt hoopis kontekstulaased märgid ja lugeja tähtsust,
Fayol pani kirja ka ratsionaalselt ülesehitatud ja tegutseva organisatsiooni 14 põhimõtet ning eduka juhi seitse omadust. Tööst selgus, et kaks teoreetikut, Fayol ja Taylor, on palju kaasa aidanud juhtimise teaduslikule arengule. Teoreetikud rakendasid teaduslikku meetodit lahendamaks 20 probleeme töötajate ja juhtide vahel. Samal ajal olid neil mõningates küsimustes erinevad vaatepunktid. Mõlemad teoreetikud rõhutasid vastastikkuse koostöö olulisust töötajate ja juhtide vahel. Fayoli teooria on tänapäeval levinum kui Taylori, kuigi viimase teooria on läbinud kaasajal suure muutuse. Vastupidiselt Taylorile, kes keskendus oma uurimistöödes töölisklassile, pidas Fayol oluliseks juhtide koolitamist ja juhtimisprintsiipide loomist. Fayoli raamistik on oluliselt suurem, sest viimane keskendus igat tüüpi juhtimisele. Taylor tegeles vaid vabrikutöötajate tasemega
Draamatekstilt oodatakse, et see oleks kõneldav ja mõjuks loomulikult, kuid samas oleks kunstiliselt korrastatud. Argikõne on draamatekstiks liiga kaootiline, sisaldab palju lõpetamata lauseid, kogelemist ja sõnade otsimist. 12.Mis on dialoog, mis on monoloog? Kuidas need üksteiseks üle võivad minna? Dialoog ehk kahekõne on kahe või enama isiku kõnelus. Dialoogi aluseks on enamasti olukord, kus tegelastel on erinev info või erinevad vaatepunktid, nii et neil tekib vajadus kõnelemiseks. Kahekõne sõltub tegelaste arvust; tegelaste ühiskondlikust positsioonist, iseloomust, meeleolust; konkreetsest kõnelemissituatsioonist. Monoloog ehk üksikõne võib olla nii üksi oleva inimese kõnelemine kui ka ühe tegelase teisele esitatud pikem seotud repliik (kõne, aruanne, meenutus vms). Monolooge esineb dramaatikas üsna harva, sest arvatakse, et üksikõnes langeb näidendile omane
Draamatekstilt oodatakse, et see oleks kõneldav ja mõjuks loomulikult, kuid samas oleks kunstiliselt korrastatud. Argikõne on draamatekstiks liiga kaootiline, sisaldab palju lõpetamata lauseid, kogelemist ja sõnade otsimist. 12.Mis on dialoog, mis on monoloog? Kuidas need üksteiseks üle võivad minna? Dialoog ehk kahekõne on kahe või enama isiku kõnelus. Dialoogi aluseks on enamasti olukord, kus tegelastel on erinev info või erinevad vaatepunktid, nii et neil tekib vajadus kõnelemiseks. Kahekõne sõltub tegelaste arvust; tegelaste ühiskondlikust positsioonist, iseloomust, meeleolust; konkreetsest kõnelemissituatsioonist. Monoloog ehk üksikõne võib olla nii üksi oleva inimese kõnelemine kui ka ühe tegelase teisele esitatud pikem seotud repliik (kõne, aruanne, meenutus vms). Monolooge esineb dramaatikas üsna harva, sest arvatakse, et üksikõnes langeb näidendile omane
eksamil (rumal vs rasked küsimused ja vähe aega õppimiseks. Atributsiooniviga: Teise inimese puhul hinnatakse, et põhjused tulenevad enamasti inimesest, on stabiilsed ja kontrollitavad.Iseenda käitumise põhjusi nähakse enamasti situatsioonis, enda kontrollile vähe alluvad, pigem juhuslikest teguridest tingitud. Atributsiooniveale leitud erinevaid seletusi: 1. Tegutsejal ja vaatlejal erinevad vaatepunktid. Tegutseja jälgib teisi, et leida õigeid reageerimisviise. Vaatleja jälgib tegutsejat. 2. Enda tegutsemiste kohta rohkem kogemusi, teadmisi Grupisisesed protsessid Grupp on kogum kahest või enamast inimesest, kes mõjutavad üksteist vastastikku suhtlemise kaudu. Gruppi võib iseloomustada: suurus, moodustumine/kujunemine (põhjused, kiirus, vabatahtlikkus), homogeensus, kestvus. 15
panema 3 ideed 5 minuti jooksul. Ideede kirjapanekuks kasutatav leht käib ringi, mille tulemusena peaks poole tunni jooksul igaüks kirja panema 18 ideed ning kokkuvõttes tekib 108 ideed. Sellist meetodit rakendatakse eriti tihti Jaapanis. 3. ,,Komisjonide" meetodi aluseks on spetsiaalselt moodustatud komisjonide töö. Ekspertide grupid arutavad ümarlaua taga ühte või teist probleemi eesmärgiga kooskõlastada vaatepunktid ja väljatöötada ühine arvamus. Nimetatud meetodi puuduseks on see, et ekspertide grupp juhindub üldjuhul oma arutlustes kompromissi põhimõttest. [4] 2.2. Statistilised meetodid Prognoosimise protsess, mis toetub statistilistele meetoditele jaguneb kaheks etapiks: 1. induktiivne seisneb teatud perioodi jooksul vaadeldavate andmete üldistamises ning vastavate statistiliste seaduspärasuste esitamises mudeli näol. Statistiline
Olmedraama keskmes on igapäeva elu kujutamine Ideedraama keskmes on mingite ideede kujutamine, propageerimine, kritiseerimine Ajalooline draama keskmes on ajaloolised sündmused Dialoog, monoloog, remark Tegelaskõne võib olla nii seotud kui ka sidumata kõnes. Draamatekst peab olema kõneldav ja loomulik, samas kunstiliselt korrastatud. Dialoog kahekõne, kahe või enama inimese kõnelus. Aluseks on enamasti olukord, kus tegelastel on erinev informatsioon, erinevad vaatepunktid tekib vajadus kõnelemiseks. Repliik ühe inimese kõnevoor Monoloog üksikõne, võib olla nii üksi oleva inimese kõnelus kui ka teistele esitatud pikem repliik Arvatakse, et monoloogiga langeb näidendi pinge, sellepärast seda eriti kasutata. Kui, siis tegelase siseelu avamiseks ja ka sobimatute sündmuste edastamiseks (ajaline ja ruumiline piirang). Monodraamad koosnevad ühe tegelase monoloogist, sisemiselt dialoogilised
keelne); tänastele lugejatele romaaniautorina / "Roosi nimi" / 10. SLAIDSHOW Poststrukturalism hakkab domineerima 70. aastatel, koondab enda alla eri autoreid ja koolkondi; saab kategoriseerida järgnevaid autoreid, ning leida pidepunkte, mis sisuliselt muutus teostes. Toimub suhestumine Jakobsoni teosse. Samaks jääb see, et põhimõistete keskpunktiks on keele ja märgi mõiste; (strukturalism arendab välja käsitluse märgisüsteemist; need on aluseks post strukturalismile, ent muutuvad vaatepunktid; rõhuasetused). Poststrukturalisliku ainega koos tekib suurem kahtlemine objektiivsuse võimalikkuses (formalistlikule lähenevisviisile olulilne vahe); selle kahtlusega seoses on iseloomulik see, et pööratakse tähelepanu võimusuhete ja ideoloogia analüüsile; kirjandust, keeleteadust käsitletakse ideoloogilise aktina; kl strukturalism rõhub tekstikesksusele, ent poststruk. puhul võimenduvad tugevalt hoopis kontekstulaased märgid ja lugeja tähtsust, mitte tekst iseenesest.
Kuidas lineaarne tekst kujuneb ruumiliseks maailmaks. Todorov: 3 aspekti 1) moodus e kõneviis - kuivõrd sündmused on esitatud teoses. 2) ajaline organiseeritus (mis tekitab ka ruumi), suhe 2 ajalise telje vahel. a)Teksti enese aeg, väljendub lineaarse lugemise ajana, mis on antud ruumilisena – tekstikorpuse kujul. b)tegelaste aeg 3) teksti vaatepunkt, kelle vaatepunktist on sündmused antud. (Tõene v väär, täielik v osaline, kõik tegelased pole võrdselt informeeritud, vaatepunktid võivad liikuda, muutuda.) 1. moodus. Kirj teose maailm on osalt verbaalne, osalt mitteverbaalne. Tegelaskõne .- sõnaline, kirjeldused, sündmused jm mittekõneline. see on enam seotud tekstivälisega. Todorov kasutab proosatesti kahesusest kõneldes Platoni sõnu: mimesis – kõne kujutamine, autor imiteerib kellegi kõnet. diegesis – mittekõne kujutamine, mittesõnaliste nähtuste tähistamine sõnadega. Moodus on täpsuse aste, millega tekst väljendab/esitab referenti
Rahvaluule muutumist kirjeldavad mõisted Variant- iga konkreetne rahvaluule esitus Variatsioon- kõrvalepõige võrdluseks valitud tekst Redaktsioon - mingid regionaalsed eripärad Versioon- üks laul kujuneb välja teistest improvisatsioon -----esitusvõtted kontaminatsioon/ 21.11.2011 Rahvaluule teaduslikud mõisted Rahvaluulel on kolm erinevat definitsiooni, kuid see ei tähenda seda, et need oleksid üksteisest kardinaalselt erinevad. Tuumik on sama. Mingid vaatepunktid lihtsalt muutuvad. Ühelt poolt ühiskonna teisalt teaduse arengu tõttu. Püsiv osa definitsioonist: Pärimusrühm, identiteet, audentsus, autor. Kolm olulisimat suunda: · 20. sajandi esimesel poolel oli levinud looduslik mõtlemine. Sinna alla käib erinev liigi õpetus. Loodusteaduslikult mõtlemiselt liiguti sotsiaalsele mõtlemisele. Loodusteaduslikus eeldati et kõik kirjutised on tagasi viidavad algteksti juurde, nagu metsas, kõik puulehed on
temavormis. Piiratud teadmistega jutustaja- jutustaja, kes ei tea kõike ja vahendab vaid tegelasi ja nende vaatepunkte. Kõiketeadev jutustaja on tegelikult seesama, mis tekstuaalne autor - tema kommentaaride kaudu loomegi ettekujutuse teksti autorist. Samas piiratud teadmistega jutustaja ei pruugi tekstuaalse autoriga ühtida. Teost analüüsides on oluline silmas pidada, kelle vaatepunktist mingi sündmus on esitatud. ! *Kas teoses avalduvad erinevad vaatepunktid? ! *Kuidas tegelas(t)e vaatepunkti kasutatakse, kas jälgitakse vaid tegelase pilku või edastatakse ka tema mõtteid ja tundeid? ! *Milliste tegelaste vaatepunkti esitatakse sagedamini? ! *Kellele ei anta üldse "vaatamisõigust"? ! *Kelle silmade läbi nähakse olulisemaid sündmusi? PROOSATEOSE TEGELASED ! Tegelased on oluliseimad komponendid - nad viivad sündmustikku edasi. Tegelased jagunevad: ! 1) Peategelas(t)eks ! 2) Kõrvaltegelas(t)eks ! 3) Episoodilis(t)eks tegelas(t)eks
Jutustamine võib toimuda autorikõnes ( kõne, milles autor võtab sõna omaenda nimel, esitab oma seisukohti kommentaaride või repliikide kujul, astub dialoogi tegelase või lugejaga, sekkub otseselt tegevuskäiku.) või siirdkõnes ( kaudne sisekõne, otsese ja kaudse kõne tunnustega segavormiline väljendusviis, kus pole täiesti selge, kas jutustab jutustaja või tegelane; grammatiliselt segunevad või sulanduvad kokku 1.ja 3.isik; jutumärke ei kasutata ), erinevad võivad olla vaatepunktid ( autor, minavorm, raamjutustus ). Eepilisi teoseid on loodud nii proosa- kui ka värsivormis. Erinevaid kirjanduse struktureerimise viise, jutustamise tehnikaid uurib narratoloogia. Pastiss on teos, mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara, lausestust vm. Enamasti on tegemist mängulise laenamise või tsiteerimisega, harvem originaalsuse puudumisega. Erilist huvi on pastiss pälvinud
Foucault jt). Poststrukturalism hakkab domineerima 70. aastatel, koondab enda alla eri autoreid ja koolkondi; saab kategoriseerida järgnevaid autoreid, ning leida pidepunkte, mis sisuliselt muutus teostes. Toimub suhestumine Jakobsoni teosse. Samaks jääb see, et põhimõistete keskpunktiks on keele ja märgi mõiste; (strukturalism arendab välja käsitluse märgisüsteemist; need on aluseks post strukturalismile, ent muutuvad vaatepunktid; rõhuasetused). Poststrukturalisliku ainega koos tekib suurem kahtlemine objektiivsuse võimalikkuses (formalistlikule lähenevisviisile olulilne vahe); selle kahtlusega seoses on iseloomulik see, et pööratakse tähelepanu võimusuhete ja ideoloogia analüüsile; kirjandust, keeleteadust käsitletakse ideoloogilise aktina; kl strukturalism rõhub tekstikesksusele, ent poststruk. puhul võimenduvad tugevalt hoopis kontekstulaased märgid ja lugeja tähtsust, mitte tekst iseenesest.
ootab. Jäävusprobleemidest Erinevad leiud viitavad, et eelkooliealiste laste mõtlemine on pigem kontekstispetsiifiline ja arusaam objektide omadustest tekib kogemuse käigus erinevalt Egotsenrilisusest Hugesi katse peitva nuku ja 1 või 2 politseinikuga · Cox (1991) - lihtsamate ruumilist mõtlemist nõudvate ülesannetega saavad ka väiksemad lapsed hakkama. · Ka väiksemad lapsed saavad aru, et maailmas eksisteerivad erinevad vaatepunktid, samas ei pruugi nad olla teadlikud kõigist ruumis liikumisega kaasnevatest muutustest. · Egotsentrilisest keelest - Võgotski arvates on keel kommunikatiivne algusest peale. Keel ja mõtlemine arenevad samaaegselt, ning mõjutavad üksteist, et ühinedes luua inimesele ainuomane mõtlemise vorm sisemine kõne e. verbaalne mõtlemine. Näivus ja tegelikkus e. animismismist · Enne 4. eluaastat lähtuvad lapsed peaasjalikult isiklikust kogemusest, ning peavad seda reaalseks. 4
Ehmatav on mõte: "Tänapäeva lapsed on tuttavad pigem arvuti- ja videomaailma kui raamatuga" 23 Koos vanema venna või õega ongi huvitavam videosid vaadata ja Internetis surfata. Tahetakse sarnaneda suuremaga/ vanemaga. 2.2.2. Kes ei oska lugeda, ei oska elada Keskmine abiturient peaks lugema vähemalt sada lehekülge raamatut päevas. Ilma selleta ei arene ta edasi. Lugedes areneb sõnavara. Raamatutest võib leida vastuseid küsimustele, mis on elust enesest. Tekivad uued vaatepunktid ja nii võib nii mõnigi vaade, mis enne tundus vale, muutuda õigeks, täpsemaks. 22 S.Eilsen, Lapse õpetab lugema perekond - Postimees, 19.09.2007. 23 ,,Lapsed eelistavad raamatutele multimeediat." [WWW]http://www.koolielu.ee/pages.php/0303,17779?aj=1102 (10.01.2009). 20 Inimesel on kaks silma, et ta võiks vaadata samale asjale pisut eri nurkade alt, et tekiks sügavusmõõde/ J.Sarasvuo.24
o Erinevad leiud viitavad, et eelkooliealiste laste mõtlemine on pigem kontekstispetsiifiline ja arusaam objektide omadustest tekib kogemuse käigus erinevalt Egotsenrilisusest o Hugesi katse peitva nuku ja 1 või 2 politseinikuga o Cox (1991) - lihtsamate ruumilist mõtlemist nõudvate ülesannetega saavad ka väiksemad lapsed hakkama. o Ka väiksemad lapsed saavad aru, et maailmas eksisteerivad erinevad vaatepunktid, samas ei pruugi nad olla teadlikud kõigist ruumis liikumisega kaasnevatest muutustest. o Egotsentrilisest keelest - Võgotski arvates on keel kommunikatiivne algusest peale. Keel ja mõtlemine arenevad samaaegselt, ning mõjutavad üksteist, et ühinedes luua inimesele ainuomane mõtlemise vorm – sisemine kõne e. verbaalne mõtlemine. Näivus ja tegelikkus e. animismismist o Enne 4
taustale. Vaimukad seosed ja järeldused. Kesksed kujundid: perifeeria ja mets. Kokku pandud erinevates kirjutustest ja tekstitüüpidest: teaduslikkus, luule, puhas fantaasia, üks osa fantaasiast tekitatakse vaimukalt. Esseistlik fantaasia. Kese on Eesti otsitakse ja püütakse kujutada Eesti ruumi ja selles ruumis kujunenud eestlast. Jan Kausi romaan ,,Ma olen elus" (2014) näitab mitme põlvkonna hoiakuid, saatust, kujunemist. Tegelasi palju. Vaatepunktid vahelduvad ja selle kaudu hakkab narratiiv arenema. Kirjeldusviis on vaatepunkti vaheldudes erinev: mõnes on maailma kirjeldus realistlikum, mõnede peatükkide puhul on rõhk tunnetel ja sisekõnel (,,ta tundis" või ,,ta mõtles" vormel rõhutab seesmist psühholoogilist intensiivsust). Mingil hetkel ei pruugi aru saada, kes see mõtleb või lugu edasi viib. Pole enam postmodernism, vaid pigem demostreerib lääne ilukirjanduses toimuvat tagasipöördumist modernismi poole
1.1. Toote kvaliteet Garvini järgi: Usaldusväärsus - mõõdetakse vea- või remonditihedusega või nende keskmisega. Jaapanlased on keskendunud eriti sellele omadusele Standardsus - tähendab, et toode on standardite ja jooniste kohaselt veatu Vastupidavus - toote eluiga Hooldatavus ja esteetilisus - hooldatavus on mõõdetav, esteetilisus peegeldab rohkem isiklikke meeldivusi Oletatud kvaliteet - imago, reklaam, tootemärgid Need Garvini esitatud vaatepunktid sobivad eriti selliste toodete kvaliteedi hindamisel, milles kliendi tootest saadav kasu suurendab toote kaubalisuse osa. -6- 1.2. Teenuse kvaliteet Teenuse kvaliteet on raskesti mõõdetav. Kliendid on rahul, kui nad saavad, mida nad soovivad ja siis, kui nad seda tahavad ning neile pakutakse teenust seal, kus nad tahavad ja kuidas nad tahavad. Teenuse kvaliteet kujuneb tarbija ootuste ja kogetud teenuse subjektiivsest võrdlusest.
dama teavet, sündmusi ja nähtusi oma seisukohalt ning seda nimetatakse atributsiooniks ehk teise inimese käitumise ja motiivide tõlgendamiseks ja põhjuste selgitamiseks. See on osa teiste inimeste tajumise protsessist. Atributsiooniteooria on kogum ideid sellest, millal ja kuidas inimesed teevad nähtuste põhjuste kohta järeldusi ehk kuidas nad kasutavad ja kombineerivad nende käsutuses olevat teavet selleks, et toimuva põhjustest aru saada. Atributsiooniteooria peamised vaatepunktid on järgmised: 1) põhjused eelnevad tagajärjele ehk ajalise järgnevuse põhimõte. See seaduspärasus ilmneb juba varases eas -- kolmeaastased inimesed rakendavad seda printsiipi, kui nad sündmusi tõlgendavad. Inimestel on kalduvus nähtused omavahelistesse suhetesse asetada nii, et need näiksid loogilises järjekorras olevatena. Ebaõnnestumise korral tuuakse esile palju tegureid kui tagajärje loomulikke eeldusi. Näiteks, ruumis oli müra ja ta ei saanud eksamiks valmistuda.
peetud. 17.saj jooksul loodud uued väeosad, mis koguaeg koos, juhtivatel kohtadel välismaa ohvitserid. Väga palju välismaalaste poolt (nii kapital, eesjuhtimine) rajatakse mitmeid ettevõtteid, 1632. a Tuula relvatehase raj. U sel ajal Vm ka teed jooma, tuli Aasiast. Pärast Segaduste aega taastati riigi administratiivne süsteem. Duumas ei saa näha seisuslikku esinduskogu või parlamendilaadset esindust. Zemskii sobor (maakogu) demokraatia kus rahva ja tsaari vaatepunktid harmoonilises kooskõlas. Vm ei saa päris seisuslikuks ühiskonnaks pidada. Koguda makse, mida tsaar nõudis ja ka enda ülalpidamiseks (tsaari vojevood??). Ka prikaaside süsteem alles, väga muutlik ja ebasüstemaatiline. Kõik kokku üsna primitiivne. Prikaasides töötasid ametnikud e djakkid. 17.saj pärisorjuse üldine väljakujunemine. Põhja-Vm asustus hõre, obroki tp pidasid neid (juriidiliselt mõisniku omad ja maksid obrokit neile)
(piibel, müüdid jm). Seda Phaethoni lugu on tugevalt töödeldud ja on noore vaatepunktilt kirjutatud tekst. Lavastuses laulab näiteks Phaethon noort Eesti luulet. 1969 Paul-Eerik Rummo „Tuhkatriinumäng“ – draama ja teatrikäsitlejad on rõhutanud, et kui vaadata kõvu uut draama- ja teatrilaintuse lainet, siis ilmselge ühenduspunkt on peamiselt just „Tuhkatriinumäng“. Sellest saab omaette teatrisündmus ning selles põrkuvad erinevad vaatepunktid – uuenduslik teatit toetav vaatepunkt ja nõukogude kontrolli vaatepunkt ja ka rahvuslikule klassikalisele traditsioonile orienteeruv vaatajaskond, kes tõrgub samuti esteetikat vastu võtma. See sai Rummo loomingus märgiliseks teoseks. Kui hinnata ühe või teise näidendi tuntust, siis võiks spekuleerivalt öelda, et Eesti kaks kõige tuntumat näidendit on „Libahunt“ ja „Tuhkatriinumäng“. Kohaliku traditsiooni seisukohalt on
Oma eeskujudena on Raudam maininud kirjanikke nagu Proust, Nabokov, Joyce. Kõi need kolm on taaskord väga erilised autorid ja sellest lähtuvalt on ka Raudami stiil eriline. Raudam jälgib oma tegelaste psühholoogiat väga üksikasjaliselt süvapsühholoogiline vaatlus, mis ühendatakse küllaltki eksperimentaalse kirjutamislaadiga. See võib tähendada nt seda, et Raudami stiili iseloomustavad küllalt pikad laused, mis koosnevad mitmetest kiil- ja põimlausetest. Võvad vahelduda vaatepunktid ühe ja sama jutu sees. Selle kõrval leiame ka sõnamänge ning osutusi võõrastele tekstidele, teistsugustele autoritele. 90ndate keskpaigas ilmub Raudami jutukogu ,,Miks Kafka nuttis?" raamatu tegelaste elujoon järgib Kafka elulugu. Paljuski asetab Raudam oma tegelased kuskile Eesti väikelinna tuntavad on nt Paide, Pärnu jm elemendid. Üldjuhul on selleks tegelaseks kas laps või nooruk. Need on vaatlused maailmale lapsepõlve või noorukiea läbi
Üks põhjus oli keeleoskus (Hans kõneles iga päev eesti keelt), mistõttu võis luuletus elavalt kirja saada. 1956 jäeti venelasi ja küüditamist puudutavad teemad välja, mistõttu ei ole katkenditest tervikpildi saamisel abi. Mülleril on ainult pastori-argumendid, aga Hansul on peale jutustajapositsiooni ka ajalookirjutaja kuju (manifesteerib ajalookirjutust). Räägib ka mittetoimivatest ajaloosuhetest. Mitmekülgne vaatepunkt lisab objektiivsust. Tekst vaatleb, mitte ainult ei hinda. Vaatepunktid on suhteliselt tasakaalus. Tekst ei jõudnud kunagi trükki, leidus ümberkirjutusi. Levis suuliselt ja oli populaarne. Tekst erines rahvaluulest, kuna selles kasutatakse lõppriimi. Rahvas oli lõppriimi osas vastuvõtlik. Autori hoiak on Rootsi poolt toetav ja Vene vägede rüüstetegevust tauniv. Tekst on kirjutatud vigadega, kuid osa vigu võib olla tingitud rütmi ja riimi järgimise taotlusest. Kasutatud on võõrtähte ß
Jäävusprobleemidest. Erinevad leiud viitavad, et eelkooliealiste laste mõtlemine on pigem kontekstispetsiifiline ja arusaam objektide omadustest tekib kogemuse käigus erinevalt. EGOTSENTRISM: Huges katse - peida nukk politseiniku eest ära. Cox (1991) lihtsamate ruumilist mõtlemist nõudvate ülesannetega saavad ka väiksemad lapsed hakkama. Ka väiksemad lapsed saavad aru, et maailmas eksisteerivad erinevad vaatepunktid, samas ei pruugi nad olla teadlikud kõigist ruumis liikumisega kaasnevatest muutustest. Teetähised Ruumi suurus. Katse tulemus sõltub sageli katse ülesehitusest. Näivus ja tegelikkus ehk animismist Enne 4.eluaastat lähtuvad lapsed peamiselt isiklikust kogemusest, ning peavad seda reaalseks. 4.aastased aga on võimelised juba eristama näivust ja reaalsust, nt katse kassiga, kellele pandi koera mask ette.
...............................................................................................58 8. Konformsus ja hälbekäitumine....................................................................................58 8.1. Hälbekäitumise sotsioloogia.................................................................................58 8.1.1. Mis on deviantsus?........................................................................................ 59 8.1.2. Erinevad vaatepunktid hälbivusele................................................................60 8.1.3. Deviantsus ja kriminaalsus sõltub:................................................................ 60 8.1.4. Hälbekäitumine erinevates kultuurides......................................................... 60 8.1.5. Konformsus versus hälbelisus ................................................................... 61 8.1.6. Hälbelisuse sotsiaalsed funktsioonid................
annaabi.ee 
