Kuidas jõuda kodanikuühiskonda (0)

Kadi Parve
12c
Kuidas jõuda kodanikuühiskonda
Inimene ja ühiskond on tegurid, mis üksteisest suurel määral sõltuvad. „Loodus loob inimese, kuid arendab ja kujundab teda ühiskond,“ on öelnud Vissarion Belinski , vene kriitik, publitsisti ja filosoof . Belinski väite võib ka teise nurga alt avada: inimene mõjutab omakorda ühiskonda.
Ühiskond on pidevas progressis, vahel areneb aeglasemalt, siis jälle intensiivsemalt. Üheks suureks ühiskonna arengu eesmärgiks tänapäeval on jõudmine kodanikuühiskonda. Paratamatult tekib siinkohal küsimus: kuidas on see võimalik, kui inimesi ning erinevaid vaateid on nii palju? Üheks ühiskonna arengu plussiks on kindlasti võimaluste suurenemine, samuti silmaringi avardumine ja tehnoloogia võidukas progress, ent just need arengu punktid on muutnud üha raskemaks pääsemise kodanikuühiskonda, sest mida muutlikum on ühiskond, seda keerukam on ka inimene. Eelneva põhjal võib seega öelda, et inimene ei ole alati ühiskonna arengut soosivaks teguriks , vaid sageli hoopis pidurdab seda.
Ometi esineb tänapäevases ühiskonnas nähtusi, mille põhjal võib öelda, et samm kodanikuühiskonna poole on astutud. HI-viiruse kandjate arv kasvab maailmas tohutu kiirusega. Probleem on üha laialdasem ning seega ei pääse ka teatavatest erimeelsustest, mille suures osas tingib teadmatus . See arengupunkt ei ole jäänud tähelepanuta ning on tehtud suuri edusamme Hi-viirust kandvate inimeste elu parandamisel. Samuti on kasvanud sallivus homoseksuaalsete inimeste puhul, aga ka puuetega inimeste aktsepteerimine on laienenud . Need tegurid näitavad, et sallivus kui kodaniku- ja heaoluühiskonna osa on edukalt arenenud ning ollakse pühendunud pidevasse erinevate ühiskonnakihtide informeerimisse ja toleriseerimisse. Küll aga ei saa seda öelda kõigi ühiskonna aluste kohta.
Ühiskonna pidevas arengus jäävad paratamatult maha või unarusse endised väärtushinnangus ning vaatepunktid. Sageli on just seetõttu noortel uue keskkonnaga kohanemine kergem: neid ei hoia kinni vana. Ka see faktor võib osutuda komistuskiviks püüdlemisel kodanikuühiskonna poole. Vanematel inimestel on kindlasti raskem orienteeruda tehnikamaailmas, mille saavutused järjest kõrgemale pürgivad. Arvutid kui enam mitte kõige värskemad igapäevaelu uuendused osutuvad üha suuremaks probleemiks eakatele inimestele, kelle puhul oskumatus või lausa tahtmatus uuega kohaneda on üha raskemaks muutnud igapäevaelu, näiteks ka tööalased toimetused. Selline arengu pool kindlasti pärsib jõudmist kodanikuühiskonda, sest üks osa ühiskonnast on maha jäänud ning just nii-öelda nõrkade lülide rohkus tingib kodanikuühiskonna idee varisemise.
Johann Wolfgang Goethe teoses “ Faust ” sümboliseeris Mefistofeles igas inimeses peituvat kõike eitavat vaimu, negatiivsuse alget, mis paratamatult pärsib kõik arengu vorme. Mida kaugemale areneb ühiskond, seda vähem on inimene sellega rahul. Nimelt pakub kogu ühiskonna senine progress tohutut võimalust muganduda. Palju tööd teevad inimeste eest ära arvutid, mis kindlasti pikemas perspektiivis mõjub väga halvasti inimkonna mõistuse arengule. Samuti võimendab uudne tehnoloogia inimeste kehalise võimekuse taandarengut, sest üha rohkem veedetakse aega uute vidinate seltsis kodus kui näiteks lemmikloomaga jalutades. Asjade rohkus suurendab rahulolematust , nõudlikkust uue ja veel mugavama järele.
Inimene ja ühiskond käivad näiliselt küll sama rada, kodanikuühiskonna teel, ent liiguvad sootuks erinevas suunas: inimene mugandub, nõuab veelgi enam ning pärsib seeläbi arengut, ühiskond jätkab aga jõudsalt progressi tipu suunas. Kui valus saab olema kukkumine, kui käidav tee lõpeb ning üks enam teist ei toeta? Langemine tipust on alati hirmuäratav, kuid kas inimene on abituses ja mugavuses on veel võimeline nullist alustama, on küsitav.