"Rehepapp" (23)

4 HEA

„ Rehepapp ” (2000)

üldiste arusaamade järgi väga humoorikas raamat, kuid Kivirähi enda sõnul ka kurb ja traagiline. Humoorika jutustamislaadi taga on süngus ja tõsised probleemid (nt Katk ütleb teoses: eestlased peaksid olema õnnelikud surma üle, sest nad ei oska oma eluga nagunii midagi peale hakata.) See osutab tugevalt eestlaste negatiivsetele külgedele.
Miljöö: Eesti küla eeldatavasti 19. sajandil. Mitte niivõrd ajaloolina kui kirjanduslik aegruum – erinevate kirjanike, eriti Vilde teoste põhjal loodud kujutlus. Kogu küla inimasustust piirab mets; vahepeal põigatakse tegevustikuga ka fantastilisse ruumi – põrgusse.
Iga peatükk algab ilmakirjeldusega  ilm mõjutab tugevalt eestlase eksistentsi. Ilm avaldab peatüki alguses järgneva sündmustiku meeleolu. Tegevus toimub novembris – olustik on pime, külm, ainus valgus on mahasadav lumi. Päike tuleb teoses välja ainult kaks korda (alguses ja lõpus).
Omavahel põimuvad fantastiline ja realistlik stiil, domineerib fantastiline kujutluslaad. Suur osa tegevusest on motiveeritud eesti müütilistest ja mütoloogilistest tegelastest. Põimuvad kristlikud ja ebausklikud (paganlikud) nähtused, üleloomulik maailm on inimeste käsutuses.
Kivirähi tegelased esindavad ühiskonnas esinevaid tüüpe, kannavad eestlastele omaseid iseloomujooni. Neist kokk moodustub eestlaste koondportree:

Rehepapp – kaval intellektuaal
Aida Oskar – ahne , ihne, peab omama võimalikult palju varandust
Koera Kaarel – rumal, naiivne , laisk; instinktide inimene
Muna Ott – tuleb toime igas situatsioonis, oskab kohaneda
Räägu Rein , Ints – rahvuslased , ei salli saksu, utoopilise mõtteviisiga
Õuna Endel – ropendaja, tegudeinimene, piiratud sõnavaraga
Kupja Hans – tundlik, unistaja , ei hooli varandusest
Liina – iseseisvusele pürgiv, tervemõistuslik naine (meenutab „Libahundi” Tiinat)
Imbi ja Ärni – madalam kihistus, soovivad kõike tasuta saada, kättemaksuhimulised, väiklased, ahned

Mõisaisandad otseselt tegelastena ei esine, neist saab aimu ainult teiste tegelaste juttude kaudu (vahendatud tegelased). Nad on esitatud pigem naljanumbritena, mitte niivõrd eestlaste vaenlastena.

Hübriidsus: paljud tegelased suhtlevad tihedalt mõisaga ja samas ka varastavad sealt. Ühtaegu käiakse kirikus ja meisterdatakse kodus kratte.
Suhtumine töösse: tööst eriti palju juttu ei ole, selle asemel on sissetulekuallikaks varastamine. Eestlaste tööarmastuse müüt keeratakse pea peale  kirjutatakse ümber eestlaste ajalugu. 19. sajandit on alati kujutatud Eesti ajaloos sünge perioodina, „Rehepapis" on esile tõstetud teised vaatepunktid.

.DOC Laadi alla originaalfail 1 lk · .doc · 631 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

631 laadimist Kokku alla laetud

23 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

maleva Õppematerjali autor

tegelaste iseloomustsed, lühiülevaade

rehepapp lühiülevaade

Sarnased õppematerjalid

doc

Nüüdiskirjandus

Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate teisest poolest saab erinevate

Kirjandus

docx

Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018

Sünge külakaanoni ümberkirjutamine tumedaks koomikaks, mõisakujundi ümberpööramine. Töö kui eestluse ühe põhikujundi ümberdefineerimine (keegi ei tee tööd selles romaanis. Varastatakse, kästakse krattidel asju teha. Ei kohta kurja mõisavalitsejat. Eestlased hoiavad pigem mõisavalitsejat pantvangis ja petavad teda. ,,Rehepapi" tegelased kui eestlaste koondportree: karakterite asemel on tüübid, kogukondlik grupipilt. Rehepapp (kaval, tasakaalukas, ,,terve mõistuse" esindaja), Aida Oskar, (ahnus, asjade omamine), KoeraKaarel (lollus, naiivsus, laiskus), Muna Ott (kohaneja, kõikide peremeestega toimetulev), Räägu Rein ja Ints (rahvuslased), Kupja Hans (unistav, tundlik tüüp), Liina (iseseisev, eesti naine, taustaks ,,Libahundi" Tiina), Imbi ja Ärni (külakehvikud, väiklased ja tasuta asjade huvilised). ,,Ivan Orava mälestused" (1995) pseudomemuaarid, mille autoriks on vana eestiaegne sepp Ivan Ovar

Kirjandus

doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus