Lähe asub soises metsas Süvendatud ja õgvendatud Jõe ülem- ja keskjooksu asustus peaaegu puudub. Alamjooksul asuvad jõe lähedal Suuremõisa ja Viilupi küla. Haugi-Ahvena jõe tüüpi VAEMLA JÕGI Kassari oja, Vaemla-Kassari, Kaupsi magistraalkraav Algab Käina alevikust 5 km loode pool ja suubub Õunaku lahte Pikkus 14km Valgala 731 ruutkilomeetrit Süvendatud ja õgvendatud Voolab läbi väga hõreda asustusega soiste metsade ja uudismaade Särje-ahvena-hauge jõe tüüpi LUGUSE JÕGI Tausta jõgi, Liste, Luguse magistraalkraav Pikim ja suurima vesikonnaga jõgi Algab Lauka külast 7,5 km lõuna pool ja suubub Jausa lahte Pikkus 21 km Valgala 98 ruutkilomeetrit. Süvendatud ja voolab sirgendatud kunstlikus sängis Ülemjooksul läbib inimasustuseta soid ja metsi. Kesk- ja alamjooksul on jõe ümbruses põlde rohkem ja asustus tihedam.
Sõdu saab ära hoida. Ainsaks võimaluseks on eri süsteemide rahulik kooseksisteerimine. 1956. a 9. märtsil toimus veresaun Tbilisis. Punaarmee surus jõhkralt maha gruusia noorte väljaastumise Stalini kaitseks. 1961. a toimus NLKP 22. kongress. Sellel kongressil teatati, et 1980. aastal jõutakse kommunismi. Võeti vastu ka otsus Stalini põrm Mausoleumist kõrvaldada. Stalin maeti Kremli müüri äärde. "Halb" Stalin ei sobinud "hea" Lenini kõrvale. Majanduspoliitika. Põllumajandus. Uudismaade ülesharimine. Alustati 1953. aastal. Otsus uudismaade ülesharimisest võeti vastu 1954. aasta kevadel. Puudutas piirkonda: Kasahstan, Lõuna-Siber, Volgamaa, Põhja-Kaukaasia. Uudismaade ülesharimise vastu protesteerisid kohalikud elanikud. Kardeti, et Kasahstani steppides toob suurte maaalade üleskündmine kaasa loodusliku katastroofi ja põhjustab traditsioonilise lambakasvatuse allakäigu. Miljonid noored siirdusid uudismaadele. See oli ka rahvaste segamine, toimus venestamine
ära hoida. Ainsaks võimaluseks on eri süsteemide rahulik kooseksisteerimine. 1956. a 9. märtsil toimus veresaun Tbilisis. Punaarmee surus jõhkralt maha gruusia noorte väljaastumise Stalini kaitseks. 1961. a toimus NLKP 22. kongress. Sellel kongressil teatati, et 1980. aastal jõutakse kommunismi. Võeti vastu ka otsus Stalini põrm Mausoleumist kõrvaldada. Stalin maeti Kremli müüri äärde. “Halb” Stalin ei sobinud “hea” Lenini kõrvale. Majanduspoliitika. Põllumajandus. Uudismaade ülesharimine. Alustati 1953. aastal. Otsus uudismaade ülesharimisest võeti vastu 1954. aasta kevadel. Puudutas piirkonda: Kasahstan, Lõuna-Siber, Volgamaa, Põhja-Kaukaasia. Uudismaade ülesharimise vastu protesteerisid kohalikud elanikud. Kardeti, et Kasahstani steppides toob suurte maaalade üleskündmine kaasa loodusliku katastroofi ja põhjustab traditsioonilise lambakasvatuse allakäigu. Miljonid noored siirdusid uudismaadele. See oli ka rahvaste segamine, toimus venestamine
........................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Hrustsovi elulugu..................................................................................................................... 4 Majandus................................................................................................................................ 5 Hrustsovi kampaania uudismaade ülesharimisest Kasahstanis ja Lääne-Siberis................5 Sisepoliitika............................................................................................................................. 7 Välispoliitika............................................................................................................................ 9 Rakettide paigutamine Kuubale........................................................................................... 9
¤tsensuur hariduse ja kultuuri üle ¤eraldatus teistest riikidest (raudne eesriie) ¤rahvusküsimuse teravnemine ¤vene rahva esiletõstmine Välispoliitika: ¤stalinistliku sotsialismimudeli juurutamine Ida-Euroopa maades ¤Saksamaa lõhestamine ¤raudse eesriide kujundamine ¤kujunevate kommunistlike reziimide toetamine Aasias ¤osalemine relvakonfliktis väljaspool Euroopat (nt.Korea sõda 1950-1953) 1953-1964 - Nikita Hrustsov, Sula Majandus: ¤põllumajanduse toibumine ¤uudismaade rajamine ¤sunniviisiline maisi kasvatamine ¤plaanimajandus , käsumajandus ¤maj.elu juhtimise reorganiseerimine ¤sõjaliste kulutuste vähendamine ¤vahendite suunamine elanike heaolu parandamiseks -¤ahareform ¤liiduvabariikidele suuremad õigused majanduse spetsialiseerumisel ¤gulaagimaj. süsteemi lammutamine Sisepoliitika: ¤Stalini isikukultuse hukkamõistmine ¤senise repressiivpoliitika peatamine ¤partei nomenklatuuri võimu kindlustamine
Valida said põllumehehed, kellel oli vähemalt 5 ha põllumaad või 1 ha aiamaad. 1935. a. muudeti kaheastmeliseks põllumeeste kutseesinduseks. Täiskogu koosseisu kuulusid kõigi kohalike põllumeeste konventide esindajad + 10 liiget. Konvendid:4-9 valda, 1500-2000 talu. Kohalikel konventidel olid omad ülesanded. Nõuandetalitus Juhtis põllumajanduslikku nõudetööd. 1930. a.oli koosseisus 72 mitmesugust maatulunduskonsulenti. Suur tähelepanu suunatud uudismaade ülesharimise korraldamisele. Konsulendid organiseerisid võistlusi, kursusi, koosolekuid ja mitmesuguseid erialaseid päevi. Konsulentide töökohustuste hulka kuulus uute organisatsioonide asutamine ning eriülesannete täitmine. Agronoomide Koda(1935.a.) Esindas ja kaitses agronoomide huve. Arendas koostööd, teostas järelvalvet, avaldas arvamust, pidas nimekirju ja registreeris agronoome. Maatööliste ja Väikemajapidajate Koda Maatöökiste ja väikemajapidajate haridusalane koolitus.
Valdkond Sulaaeg (1953 1964) Nikita Hrustsov Põhisisu Poliitika Lahtiütlemine stalinlikust pärandist; senise repressiivpoliitika peatamine ja amnestia ebaõiglaselt represseeritutele; Stalini isikukultuse hukkamõist; riigiaparaadi reorganiseerimine; sõjaväe ja julgeolekuorganite mõju vähendamine Majandus Suurejoonelised majandusprogrammid ja kampaaniad (uudismaade rajamine ja sunniviisiline maisi kasvatamine); rahareform; majanduse juhtimise reorganiseerimine; sõjaliste kulutuste vähendamine; GULAG-i majandussüsteemi lammutamine; põllumajanduse toibumine ja kiire areng Ideoloogia Utoopilised kavad kommunismi ülesehitamiseks; võeti vastu kommunistliku partei uus samm; muudeti haridusasutuste õppeprogramme
· Relvastatud vastupanu Baltikumis ja Lääne-Ukrainas. · Terrori ja repressioonide jätkamine. · Range tsensuur. Stalini surm 1953a. 5. märts. · Esialgne võim Beria kätte. · Piirati julgeolekuorganite omavoli. · Liberaliseeriti tsentraliseeritust. · Liiduvabariigile rohkem õigusi. Hrustsov · Talurahva maksukormuse vähendamine. · 1955a. toodi väed välja Austriast. · Massikasvatamine suurtel pindadel · Massiline uudismaade ülesharimine- Kasastan ja Lõuna-Siber. · Hirmuvalitsus kaob- küüditatud saavad kodumaale pöörduda. · Vabadusse lastakse ka Jaapani ja Saksa sõjavangi. · 1957a. luuakse Rahvamajandusnõukogu- vastutavad piirkonna juhtimise eest. Eksisteerisid kuni 1965. · 1959a. loobus viisaastakutest ja lõi seitseaastakud. Põhiülesanne luua majanduslik baas, et 1970a. jõuda järle USAle ja mööduda USA-st (ühe inimese kohta). · 1961a. rahareform. · 1962a
Majandus tuli orienteerida läände. Tugeva rahasüsteemi ülesehitamine. 12. Kuidas sekkus Eesti riik põllumajandusse ja tööstusesse peale Suurt majanduskriisi? Piimatooteid eksporditi läände, riik maksis toetusi, uudismoodne ülesharimine. Tasus teha selliseid vabrikuid, mille tooraine oli kohapeal, Põlevkivi kasutamise algus. 13. Arutle: Uued nähtused kultuuri ja igapäevaelus iseseisvuse ajal 1920-1940? Riik toetas põllumajandust – laenud, uudismaade ülesharimine, maaparandus, monopoliseeris või, liha ja munade kokkuostu ja ekspordi (riiklikud koondised „Võieksport“, Eesti Lihaeksport“, „Eesti Munaeksport“) ning teraviljakaubanduse („Riigi Viljasalv“) 14. Miks ei kujunenud Balti sõjalist liitu, mis oleks meid kaitsnud Venemaa eest? Poola ei saanud Leeduga läbi (riigid ei saanud üldse omavahel läbi) piiritülid. 15. Mis põhjusel loobus Eesti välispoliitikas 1930ndatel Inglismaale
Põhjused: kergetööstusele); suuremat tähelepanu hakati pöörama põllumajandusele:· iseloomulikuks nähtuseks oli suured sõjalised kulutused (võidurelvastumise kampaanialikkus (näiteks maisi kasvatamine või kartuli ruutpesiti kasvatamine kogu NSV Liidus)· alustati ja eriti Vietnami sõja tõttu, mille maksumust on uudismaade massilist kasutuselevõttu Lääne-Siberis ja Kasastanis· hakati kolhoosnikele palka maksma hinnatud ~150 miljardile dollarile) rahas· suurendati riiklikke kokkuostuhindu põllumajandustoodangule. nafta hinna järsk kasv 1970-ndatel aastatel Alustati massilist elamuehituskampaaniat; 1956.aastast hakati pensioneid maksma 50% viimasest palgast;
Eesti majandus tuli orienteeruda Läände. Tugeva rahasüsteemi ülesehitamine (Eesti kroon). 12. Kuidas sekkus Eesti riik põllumajandusse ja tööstusesse peale Suurt majanduskriisi? Piimatooteid eksporditi läände, riik maksis toetusi, uudismoodne ülesharimine. Tasus teha selliseid vabrikuid, mille tooraine oli kohapeal. Põlevkivi kasutamise algus. 13. Millised uued nähtused tulid kultuuri ja igapäevaellu iseseisvuse ajal 1920-1940? Riik toetas põllumajandust laenud, uudismaade ülesharimine, maaparandus , monopoliseeris või, liha ja munade kokkuostu ja ekspordi (riiklikud koondised ,,Võieksport", Eesti Lihaeksport", ,,Eesti Munaeksport") ning teraviljakaubanduse (,,Riigi Viljasalv") 14. Miks ei kujunenud Balti sõjalist liitu, mis oleks meid kaitsnud Venemaa eest? Liit mis loodeti luua koostöös Soome, Läti, Leedu ja Poolaga, jäi loomata omavaheliste vastuolude tõttu, peamiselt tänu piiritülidele. Küll aga sõlmiti 1923.a. Eesti-Läti kaitseliiduleping.
· Üllatavad reformid · Suhete parandamine Jugoslaaviaga · Loobumine Ida-Saksamaast · Rahvusliku Kaadri osakaalu suurendamine liiduvabariikides · Ulatuslik amnestia, ei laienenud poliitvangidele · Beriavastane vandenõu Beria hukkamine dets. 1953 Sulaaeg · Ilja Ehrenburg · 1956 veebruar NLKP XX Kongress isikukultusest ja selle tagajärgedest · Stalini kuritegude avalikustamine · 1957 esimene katse Hrustsovi võimult tõrjumine · Hrustsovi reformid: uudismaade kampaania (hiigelsuurte põldude rajamine), mais sundkasvatamine (ei arvestanud erinevate geograafiliste oludega), loomakasvatussaaduste kolmekordistamine, möödumine USA-st 1980-ndate aastate algul, kommunismi jõudmine 1980. a., elamuehitusprogramm (ükski tema lubadustest ei täitunud), demokraatia ja vabaduste suhteline suurenemine · Kõik jäi endiselt KP kontrolli all olevaks · Tähelepanu pööramine tarbekaupadele
Vastus: 1. Hruštšov hakkas nõudma parteikaadri pidevat uuendamist- kõrgemate ametikohtade jaoks seati sisse piirtähtajad, mille täis saades tuli ametist lahkuda. 2. Represseeritute vabastamine- nt saksa sõjavangide vabastamine, küüditatute tagasipöördumine siberist. 4. Iseloomusta majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal kahe iseloomuliku tunnuse abil. Vastus: 1. Pidevad ümberkorraldused ja kampaaniad, eriti põllumajanduses (maisi sundkasvatamine, uudismaade üles harimine jne) 2. Rahvamajandusnõukogud andsid liiduvabariikidele rohkem vabadust otsustada, kuidas korraldada majandust. 5. Miks Nõukogude Liidus korduvalt alustatud majandusreformid ei andnud tulemusi? Sõnasta 2 argumenti Vastus: 1. Sest polnud kindlat kava majanduse tõstmiseks. 2.Võim vahetus tihti ja puudus järjepidevus programmi elluviimisel. 6. Miks Hruštšovi ajal maisikasvatuskampaania ebaõnnestus? Nimeta 2 peamist põhjust. Vastus: 1
siseturgu rahuldava tööstuse. 1929-1933 Suur Majanduskriis maailmas lõpetas selle arengu. Riik toetas põllumajandust, 1933-1939.a. võeti suund tööstuslikule arengule, seda soodustas majanduskriisist kiire väljumine ja suur sisenõudlus. 13. Millised uued nähtused tulid kultuuri ja igapäevaellu iseseisvuse ajal 1920-1940? · Riik toetas põllumajandust laenud, uudismaade ülesharimine, maaparandus, monopoliseeris või, liha ja munade kokkuostu ja ekspordi (riiklikud koondised ,,Võieksport", Eesti Lihaeksport", ,,Eesti Munaeksport") ning teraviljakaubanduse (,,Riigi Viljasalv") 14. Miks ei kujunenud Balti sõjalist liitu, mis oleks meid kaitsnud Venemaa eest? · Liit jäi sõlmimata enamasti piiritülide pärast ja Nõukogude ning Saksa
rehabiliteerimine ja represseeritud rahvaste "riikluse" osaline taastamine 1960-1969 60.aastate põlvkond 1961 NLKP XXII kongress - uus parteiprogramm optimism 1961 Berliini müür kommunism üles ehitatud 1980. aastaks uudismaade kampaania ja sunniviisiline sula 1962 Kuuba kriis maisikasvatamine 1961 Gagarin kosmoses 1963 ikaldus - algas viljaostmine USA- 1963 tuumarelva-katsetuste osalise
siseturgu rahuldava tööstuse. 1929-1933 Suur Majanduskriis maailmas lõpetas selle arengu. Riik toetas põllumajandust, 1933-1939.a. võeti suund tööstuslikule arengule, seda soodustas majanduskriisist kiire väljumine ja suur sisenõudlus. 13. Millised uued nähtused tulid kultuuri ja igapäevaellu iseseisvuse ajal 1920-1940? · Riik toetas põllumajandust laenud, uudismaade ülesharimine, maaparandus, monopoliseeris või, liha ja munade kokkuostu ja ekspordi (riiklikud koondised ,,Võieksport", Eesti Lihaeksport", ,,Eesti Munaeksport") ning teraviljakaubanduse (,,Riigi Viljasalv") 14. Miks ei kujunenud Balti sõjalist liitu, mis oleks meid kaitsnud Venemaa eest? · Liit jäi sõlmimata enamasti piiritülide pärast ja Nõukogude ning Saksa
1947 1950 Ukraina K(b)P Dnepropetrovski oblastikomitee I sekretär; 1950 1952 Moldaavia K(b)P Keskkomitee (KK) I sekretär; 1952 1953 NLKP KK sekretär; 1952 1953 NLKP KK Poliitbüroo liikmekandidaat; 1952 1982 NLKP KK liige 1953 1954 Nõukogude Armee ja Sõjalaevastiku Poliitilise Peavalitsuse ülema asetäitja; 1954 1955 Kasahstani KP KK II sekretär; 1955 1956 Kasahstani KP KK I sekretär; Kasahtanis oli Breznevi põhiülesandeks stepis uudismaade rajamine. Seda ta ka tegi, kuigi mõnevõrra nurispidiselt. Põllud hariti üles ja külvati täis, kuid absoluutselt ei hoolitud vajaliku infrastruktuuri loomisest. Uudismaale üle kogu NSV Liidu kokkukutsutud vabatahtlikud elasid telkides, polnud viljahoidlaid, puudusid ühendusteed jne. Sisuliselt tähendas see seda, et esimeste aastate viljasaagid läksid suuremas osas raisku. Siiski täitis uudismaa ühe suure ülesande, kasahhid jäid oma kodumaal lootusetult vähemusrahvaks ning
kõrvalejäämine,desarmeerimise algatamine,initsiatiiv Külma sõja lõpetamiseks,sotsialismisüsteemi demokratiseerumine&kokkuvarisemine,Saksamaade ühinemine,E.swardnadze SULA 1953-64,liider: Nikita Hrustsov;pol:riigiaparaadi reorganiseerimine,lahtiühtlemine stalinistlikust pärandist(1956),parteivastase grupi võimult tõrjumine,sisevõitlus partei juhtkonnas,sõjaväe-ja julgeolekuorganite mõju vähendamine,isikukultuse hukkamõistmine,L.Beria,G.Malenkov;maj:ulaatuslikud maj.reformid,uudismaade ülesharimine,sunniviisiline maisikasvatus,sõjaliste kulutuste vähendamine,GULAG-i süsteemi lagumine,rahareform,G.zukov;ideoloogia:utoopilised kavad kommunismi ülesehitamises,muutused koolide õppeprogrammides,tsensuuri nõrgenemine,ettekirjutiste vähenemine kultuuritegelaste loomingule,J.Ehrenburg,A.Solzenivitsi;rahvusküs:liiduvabariikide juhtkondade väljavahetamine,Stalini ajal süüdimõistetute õigeksmõistmine,rahvuslikud konfliktid
Hrustsovi ettekannet saab vaadelda ka katsena kindlustada oma ainuvõimu. Peep Reimer · Majandus: jätkuvalt eelisarendati rasketööstust (erandiks olid aastad 1953-1955, kui Malenkov pani põhirõhu kergetööstusele). suuremat tähelepanu hakati pöörama põllumajandusele: · iseloomulikuks nähtuseks oli kampaanialikkus (näiteks maisi kasvatamine või kartuli ruutpesiti kasvatamine kogu NSV Liidus) · alustati uudismaade massilist kasutuselevõttu Lääne-Siberis ja Kasastanis · hakati kolhoosnikele palka maksma rahas · suurendati riiklikke kokkuostuhindu põllumajandustoodangule alustati massilist elamuehituskampaaniat 1956.aastast hakati pensioneid maksma 50% viimasest palgast kasvas elanikkonna ostuvõime ja heaolu tuginedes tööstustoodangu kasvule ja edusammudele põllumajanduses lubas Hrustsov 1961.a. NLKP 22.kongressil, et NSV Liit jõuab 20 aastaga
diskussioonid keelatakse geneetika; sõjatööstuskompleks; tuumarelva väljatöötamine; raudne eesriie eraldatus Läänemaailmast, nõukoguliku mudeli rakendamine Idabloki maades ja uutes liiduvabariikides, vene rahva esiletõstmine; välispoliitilised sündmused: Berliini blokaad, Korea sõja algus, VMN loomine. b) Hrustsovi ajal (1953 1964) Võimuvõitlus, isikukultuse kriitika, ,,Sulaaeg", rehabiliteerimine, kampaaniad põllumajanduses- uudismaade ulatuslik ülesharimine, maisikasvatus), rahvamajandusnõukogude loomine, konflikt tippintelligentsiga, elujärje paranemine, linnastumine, massiline elamuehitus, algab teravilja sisseost välismaalt, edusammud kosmoses, sunnitud lahkumine võimult. Välispoliitika: Ungari ülestõusu mahasurumine, visiit USA-sse, Berllini müüri püstitamine, Kuuba kriis. 5. ENSV. 1940. Aasta. 1944-1964 a) ENSV moodustamine
Vastus: 1. Hruštšov hakkas nõudma parteikaadri pidevat uuendamist- kõrgemate ametikohtade jaoks seati sisse piirtähtajad, mille täis saades tuli ametist lahkuda. 2. Represseeritute vabastamine- nt saksa sõjavangide vabastamine, küüditatute tagasipöördumine siberist. 4. Iseloomusta majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal kahe iseloomuliku tunnuse abil. Vastus: 1. Pidevad ümberkorraldused ja kampaaniad, eriti põllumajanduses (maisi sundkasvatamine, uudismaade üles harimine jne) 2. Rahvamajandusnõukogud andsid liiduvabariikidele rohkem vabadust otsustada, kuidas korraldada majandust. 5. Miks Nõukogude Liidus korduvalt alustatud majandusreformid ei andnud tulemusi? Sõnasta 2 argumenti Vastus: 1. Sest polnud kindlat kava majanduse tõstmiseks. 2.Võim vahetus tihti ja puudus järjepidevus programmi elluviimisel. 6. Miks Hruštšovi ajal maisikasvatuskampaania ebaõnnestus? Nimeta 2 peamist põhjust. Vastus: 1
pleenum rakendamine Idabloki maades ja uutes liiduvabariikides, vene rahva esiletõstmine; välispoliitilised sündmused: Berliini blokaad, Korea sõja algus, VMN loomine N. Hrustsov 1953-1964 J. Käbin 1950-1978 Võimuvõitlus, isikukultuse kriitika, ,,Sulaaeg", Võimul Venemaa eestlased, rehabiliteerimine, rehabiliteerimine, kampaaniad põllumajanduses- 1958 kaotati MTJ masinatraktorijaamad, uudismaade ulatuslik ülesharimine, põllumajanduse spetsialiseerumise algus 1960. maisikasvatus), rahvamajandusnõukogude Aastatest, suurfarmid 1970. aastatest, tööstuse loomine, konflikt tippintelligentsiga, elujärje laienemine, migratsioon, side Läänega, kuldsed paranemine, linnastumine, massiline kuukümnendad, demokraatlikud liikumised elamuehitus, algab teravilja sisseost välismaalt, (Helsingi grupid)
Juunis 1956 avaldati otsus "Isikukultusest ja selle tagajärgedest ülesaamise kohta". Rahvusvahelise olukorra kohta rõhutati, et sõjad pole enam fataalselt paratamatud. Sõdu saab ära hoida. Ainsaks võimaluseks on eri süsteemide rahulik kooseksisteerimine. 1961. a toimus NLKP 22. kongress. Sellel kongressil teatati, et 1980. aastal jõutakse kommunismi. Võeti vastu ka otsus Stalini põrm Mausoleumist kõrvaldada. Stalin maeti Kremli müüri äärde. Majanduspoliitika. Põllumajandus. Uudismaade ülesharimine. Miljonid noored siirdusid uudismaadele. See oli ka rahvaste segamine, toimus venestamine, hakati suurendama maisi külvipinda, majandusliku raskused, sisepinged. Halvenes linnade varustatus toiduainetega. 1962. aastal tõsteti mõnede põllumajandussaaduste hindu - hinnatõus. Või hind tõusis 50 %, lihatooted 25 40 %. Hinnad tõusid ka neil toodetel, mis sisaldasid piima või liha. See kutsus esile rahva pahameele. Sept 1963 täitus 10 aastat Hrustsovi võimuletulekust
kongress destaliniseerimine! Hrustsov pidas Stalini tegevust kritiseeriva kõne. 1 Sulaaeg poliitilise korra nõrgenemine SOTSIALISM + EESTI 3 · Majanduse põhijooned: Rasketööstus. Reformid: Kosmose hõivamine, põllumajandus, üld- programmid: mehhaniseerimine, mineraalväetiste teke, tõsteti kokkuostu hindu põllumajandus saadustel, uudismaade ülesharimine. UMMIKSEIS!! 1962 esimene vilja sisseost kulla eest, protestistreigid (Novotserkask vabrikutööliste streigid töötingimuste paranemiseks); · Konflikt intelligentsiga - Hrustsov arvas kõike teadvat, eriti kunstist, seda kasutas ära vana kaardivägi - sunnitud lahkumine 1964(tagandati ainukesena); Pealmised põhjused: reformid paljudele liikmetele vastuvõetamatud, välispoliitilised möödalaskmised, häiris kõrgete ametikohtade ajalisus
Keskkonnakaitse eeldab kogu tootmise sellist korraldust, mil kõik tekkivad jäätmed muudetakse kas uuteks toodeteks või toormeks teistele tootmisprotsessidele. Keskkonnakaitse on lahutamatult seotud loodusrikkuste ratsionaalse kasutamise ja looduskaitsealase tegevusega, mis kulgeb kolmes põhisuunas. Esimene tegevussuund on uute toorme-, energia- ja toiduallikate otsimine ja prognoosimine ühiskonna kasvavate vajaduste rahuldamiseks. Siia kuulub maavarade luure, uudismaade ülesharimine, saagikuste suurendamine, vee magestamine, valkude süntees. Teise tegevussuuna moodustavad tootmis- ja elukondlike jäätmete kahjutustamine ja utiliseerimine. Kolmas tegevussuund sisaldab dünaamilise tasakaalu säilitamist looduses ning hõlmab metsade ja maastike hooldust ja kaitset, looduskaitsealade ja rahvusparkide loomist, muldade erosiooni vältimist, hüdrotehniliste rajatiste ehitamist. (allikas nr 4)
paarikümne aasta pärast on Maa peal see suurim ime, elu, olemata. 2 Põllumajanduse mõju keskkonnale Muldade degratsioon maailmas Ekstensiivne põllumajandus on keskkonda kahjustanud juba aastatuhandeid. Kestev põllumulla kurnamine ei lase sel taastuda ja muudab maa viljatuks kõrbeks. Uudismaade tohutu kasv ja karjamaade laiendamine on viimasel paaril sajandil hävitanud looduslikke ökosüsteeme paljudes maailma piirkondades. Selle tulemusel kasvab erosioon, kiireneb muldade degradatsioon ja üha laiematel aladel tekivad kõrbed. Maakera viljakamatel põllualadel kaob erosiooni tõttu aastas u. 26 miljardit tonni mulda (ulatuslikum kadu Himaalajas, Kolumbias, Hiinas, USA-s). Põllumajanduse negatiivne mõju keskkonnale avaldub järgmiselt:
kaupa. Millised olid Hrustsovi valitsemisaja lootused ja pettumused- (+)lõpetati massirepressioonid ,alustati GULAG-i järk- järgulist likvideerimist, alustati süütult represseeritute rehabiliteerimist, veidi laienes sõnavabadus, loodeti paremat elujärge, (-)majanduskasv (eriti põllumajanduses) pidurdus, algasid raskused toiduainetega varustamises, peamisteks põhjusteks 1963.a. viljaikaldus ja uudismaade kiire väljakurnamine, käsumajandus oli ebaefektiivne, inimestel puudus huvi paremini töötada. Miks võib pidada Vietnami sõda üheks külma sõja pöördepunktiks- Kuni sinnamaani oli külm sõda olnud puhtalt poliitiline, aga Vietnami saadeti juba sõjavägi ja seal olid mõlemal poolel väga suured kaotused. Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud
-peksmisel" (1939, nr.9), "Tulemusi ja kogemusi hollandi-friisikarja tõuaretusel Piistaojal" ("Agronoomia", 1940, nr.12) ja "Põhisöötade maksimaalsetest ja optimaalsetest määradest piimakarjale kõrgete lüpside puhul" ("Agronoomia", 1941, nr.3). Viimased kaks on ilmunud nõukogude korra algajal. Viimastest Th. Pooli Piistaoja aastatest on pärit järgmised tähelepanuväärsed mõtted: põllumajandusühistute traktorite ulatuslik kasutamine uudismaade ülesharimisel (söödabaasi laiendamisel); piimaveo korraldamine taludest riikliku autopargi abil, oskus teostada ratsionaalselt käsitsi- ja hobutööd, eriti juurviljakasvatuses; püsiva põllutööliste kaadri loomine, seejuures perekonnaga töölistele korterite soetamine ning sotsiaalse kindlustuse laiendamine maatöölistele. Th. Pool nimetas põllumajandusteadust puhtpraktiliseks teaduseks kohalikes oludes, mistõttu katseasjandus peab olema agronoomilise nõuande selgrooks
repressioonidepoliitikast loobumine. Majanduselus pööras ta rohkem tähelepanu kergetööstusele ja põllumajanduse arengule, andes rohkem otsustamisvabadust tootjatele. See tõi kaasa olukorra, kus rahva elatustase paranes. Ta tegi ka suuri vigu. Tal puudus püsivus ning aeg ajalt oli ta meel väga heitlik, see tõttu viidi tema valitsusajal läbi mitmeid läbimõtlemata kamaaniaid, millistest tuntuimad oli Kasahstani steppidesse uudismaade rajamine ja maisikasvatamise kampaania. Sellega algas majanduslangus, mis oli tingitud väärast majanduspoliitikast. LEONID BREzNEV Hrustsovi järglane. Uus juhtkond püüdis esialgu teha mitmeid uuendusi ja ümberkorraldusi, kuid loodetud edu jäi saavutamata. Nõukogude Liidu sisepoliitilises elus aga tugevnesid aja jooksul tagurlikud poliitilised jõud. Loobuti Stalini kuritegude kritiseerimisest ning karmistati kontrolli ühiskonnas.
Pikemas perspektiivis andsid tuge paljude tippvõimurite mõttele, et Hrustsov tuleb maha võtta. Tal olid ka muud kavad juba valmis. Võimustruktuuri puhul ei suutnud ta suurt midagi korda saata. Majandus / põllumajandus · Põllumajanduse turgutamine o põllumajandussaaduste kokkuostuhindade tõstmine o isiklike abimajandite soodistamine o põllumajanduse ,,industrialiseerimine" o sovhooside eeliarendamine · ,,Lahing leiva pärast" o uudismaade kasutuselevõtmine Nüüd määrati kindlad kokkuostunormid ja kindlad hinnad. Kui norm oli täidetud, oli võimalik ülejäänud toodangut realiseerida ja täiendavaid vahendeid saada. Hakati toetama sovhoosnike isiklikku majandit. Mõeldud on maalapikest, mida inimene ise sai harida. 1950ndate keskpaiku oli suunamuutus oluliseks mitte ainult seetõttu, et inimene ise kartuli lauale sai, vaid ka riiklikus mastaabis aitas põllumajanduse elavnemisele kaasa.
a. eramõisate ) üle. - halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suheted ( eriti Liivimaal, kus vastuseis reduktsioonile oli ka kõige ägedam). - paranes oluliselt talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord. 3 2. Põllumajandus ja talupojad Rootsi ajal: 1) Rootsi ajal kasvas Eestis mõisate arv (17.saj. lõpuks oli ~1000 tk.). Iseloomulik oli mõisapõldude laiendamine, mida tehti peamiselt uudismaade ülesharimise teel. Näiteks: 16.saj. keskpaiku oli mõisa- ja talumaade suhe 1 : 4, 17.saj. lõpus aga juba 1 : 2,5. Mõisapõldude laiendamise põhjuseks olid: - kõrged viljahinnad (Rootsi ajal kasvas oluliselt teravilja eksport Eestist). - mõisnike soov suurendada oma tulusid. - vähene saagikus, mille põhjustas põldude kesine väetamine; saagikuse kasv saavutati seetõttu peamiselt põldude laiendamise teel.
(valitsuse peaminister). *Jätkus Beria algatatud vägivallapoliitika leevenemine. *Mõistis hukka Stalinlikku vägivallapoliitikat ja isikukultust. (süüdistas Stalinit kommunistlikust ideoloogiast kõrvalekaldumises). *Sulaaeg-N.Hruštšovi võimul oleku periood *Liberaliseeriv poliitika. *Valitsemisajal palju totrusi põllumajanduses- 1)Maisikasvatamine 2)Kartulivagudest loobumine *Kommunismi ülesehitamine- 1)Uudismaade harimine 2)Löök töö 3)7-aastaku plaanid Kommunismi ülesehitamine põhines vabatahtlikkuse alusel. Kuid peale paari aastat kadus inimestel töötahe, väetis sai otsa jne. -1962 Kuuba kriis -Hruštšov pahandas nomenklatuuri: 1)Laitis kunsti 2)Muutis ametnike valitsusaja tähtajaliseks -Hruštšovi valitsuaega mahtus: 1)Juri Gagarini lend kosmosesse 2)Inimeste parem elatustase 3)Hruštšovkade rajamine-eluasemed, et võimaldada inimestele elukoht 4)Kehtestati vanaduspension
AASTAIL Põllumajanduse areng oli stabiilne, külvipind ja loomade arv kasvasid isegi kriisiaastail. Suurenes põldude saagikus, Eesti maaviljelus jõudis Euroopa keskmise taseme lähedale rukki ja kartuli osas. Üha rohkem kasutati traktoreid, kombaine, kuid hobune jäi ikkagi asendamatuks. Juhtiv haru oli endiselt loomakasvatus, eriti piimakarjakasvatus, mis andis suure osa ekspordist. Toodeti kaugelt enam kui siseturg jõudis tarbida. Riik toetas põllumajandust laenud, uudismaade ülesharimine, maaparandus, monopoliseeris või, liha ning munade kokkuostu ja ekspordi ning teraviljakaubanduse. Üle maa loodi põllumajandussaaduste kokkuostu, töötlemise ja turustamise võrk, mis tugines kohalikele ühistutele. Teravilja sisseveost loobuti. Tervikuna ületas Eesti põllumajandus Esimese maailmasõja eelse taseme. VÄLISKAUBANDUS Majanduse piiratud mahu tõttu oli väliskaubandusel Eestile suur tähtsus. Eesti eksportis
olukorda, kus oleks võimalik alustada kommunistliku ühiskonna ülesehitamist. Seetõttu võetigi NLKP XXII kongressil vastu NLKP programm, mille kohaselt 1980. aastate alguseks peab NSV Liit olema jõudnud kommunismi. Samas tegi Hruštšov aga suuri vigu. Tal puudus püsivus ning aeg ajalt oli ta meel väga heitlik, seetõttu viidi tema valitsusajal läbi mitmeid läbimõtlemata kampaaniaid, millistest tuntumad olid Kasahstani steppidesse uudismaade rajamine ja maisikasvatamise kampaania. Üldiselt algas 1960. aastate alguses majanduslangus, mis oli tingitud väärast majanduspoliitikast. Poliitika: Hruštšovi välispoliitika oli heitlik ja mitmepalgeline. Ta loobus Stalini seisukohast, mille järgi sõjad on möödapääsmatud kuni maailmakommunismi kehtestamiseni ning asendas selle rahuliku kooseksisteerimise propageerimisega. Erinevalt senistest Nõukogude riigijuhtidest reisis ta palju ringi ning võitis
ajaloos · isikuvõimu kindlustamine 1957 vanameelsete (Molotov, Malenkov) vandenõu, mille Hrustsov tõrjus endise kaitseministri G. Zhukovi abiga · KP liidri ja MN ametikoha liitmine Hrustsovi kätte d) Majandus: · Hrustsovil puudus terviklik poliitika, juhtides majandust kampaanialikult oma äranägemist mööda · eelistati rasketööstust · pideva näljaohu tõttu uudismaade massiline harimine Kasahstanis ja Ida-Siberis 1954 61 · algul oli saak hea 1956 pool riigi teraviljast, kuid ei arvestatud laomajandust, ühendusteid jm. · eriti raske oli 1963.a. ikaldus, kui kullavarude arvel tuli USAst osta 14 milj. tonni teravilja · läbi kukkus ka maisi sundkasvatuskampaania · jäiga majandusmehhanismi detsentraliseerimine 1957 loodi Rahvamajandusnõukogud kui
keisriperekonna konkubiinideks. Aclla'sid toodi mõnikord ka jumalatele inimohvriks. Inkad ohverdasid inimesi ainult eriti tähtsatel puhkudel, sest inimressurssi suhtuti eelkõige kui tööjõudu. Aclla'de kui väljavalitute staatus oli ühekordne ja piiratud nende eluajaga. Mitmac'i ühiskonnakihi moodustasid hõimud, keda asustati ayllu'de kaupa ümber võimu kindlustamiseks uutesse alistatud piirkondadesse, alistatud piirkondadest mässude ennetamiseks riigi vanadesse piirkondadesse või uudismaade harimiseks ühest piirkonnast teise. Mitmac'idena asustati pealinna ümber ka arvukalt käsitöölisi. Mitmac'ide staatus oli päritav ja muutumatu. Impeeriumi laiendamine 12 Kui Pachacutec 1438.a sapa inkaks sai, alustas ta oma territooriumi laiendamist Cuzco ümbruses asuvate piirkondade arvelt. 1450.a alistas ta Titicaca ümbruse elanikud ja tungis 1463.a kallale lupaka ja kolla hõimudele.
maailmaorganisatsioonis. BATUNi tegevus aitas kaasa sellele, et lääneriigid ei tunnustanud 70ndate alguses Balti riikide okupeerimist. *1975 kirjutati Helsingis alla Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise (CSCE) lõppaktile, ka NSVL kirjutas sellele alla ja sellega loodeti, et NSVL hakkab inimõigusi järgima. Hrustsov 1956-1964 *juhikultus taandus; vaimuelu vabamaks, Eestis lubati läänekirjandust; ranget tsentraliseeritust hakati leevendama; uudismaade rajamine; osteti läänest vilja; hrustsovkade rajamine ; seitsmeaastaku plaan, pidi jõudma ideaalse kommunismini; kolm kriisi: Ungari, Kuuba, Berliini müür *termin ,,sula", poliitilise elu liberaliseerumine, poliitvangid vabastati *1956 a toimus NLKP 20.kongress, kus Stailini isikukultus mõisteti hukka, Hrustsov külastas USAd, millest ta sattus tõelisse vaimustusse, NL hakati elama sellise loosungi järgi ,,jõuame USAle järele ja siis jõuame neist ette!"
GULAG vangilaagrite süsteem Stalini surnukeha tõstetakse Mauseleumi (Moskvas vist) Lenini kõrvale, kust ta 1961 välja tõsteti. Hrustsovi poliitika ja ettevõtmised lähtusid tema oma arvamusest ja isiklikest emotsioonidest. 1958 läks ka täidesaatev võim tema kätte. Loodi Rahvamajandusnõukogud, mis võimaldasid majandusküsimustes kohapeal rohkem arutada. Sellega detsentraliseeriti majandust. Endiselt jäi aga rasketööstus eelistatuks. Hrustsov hakkas NSVL-i majandust tõstma uudismaade rajamisega Kesk-Aasiasse (niisutussüsteemid rajatakse pea metsadeta aladele). Uudismaadega saadakse 3 aastat max head saaki, seejärel pühib tuul kõik minema. 1964 hakkab NSVL järjekindlalt importima teravilja, et leiba saada. Teravilja import kestab kuni NSVL-i lagunemiseni. 1959 külastab Hrustsov USAd ja näeb seal maisi ning hakkab siis seda omal maal pärast kasvatama (maisi sundkasvatus). Hrustsov arendas edasi ka teooriat pidas iseennast heaks
Läänikord- igal maahärral oli oma sõjavägi, müntisid raha, suhtlesid iseseisvalt teiste riikidega. Nad läänistasid maid koos talupoegadega edasi vasallidele (läänimeestele). Aastatel 1270-1310 algas mõisate asutamine, mis toimus kas rahulikul teel, talupoegadega sõlmitud ostulepingute alusel või ka sundimiste ja ähvardustega. Eelistati kohti, kuhu oli võimalik rajada veski ja mis asusid küladest eemal. Mõisa põllumaad suurendati kas uudismaade ülesharimise või naaberkülade ning -talude lammutamise teel. Kõige tähtsamaks majandusharuks oli põllumajandus.Valitses naturaalmajapidamine. 2. Põllumajanduslik tootmine inventaar- Põhiliseks maaharimisriistaks oli ader (juurpuuader) Saartel ja Lääne- Eestiskasutati juurpuuadra asemel Rootsist pärit seanina atra (ehk vannaader). Peale selle kasutati karuäket., põldude väetamine- väetamiseks kasutati laudasõnnikut, tuhka ja rannikualadel meremuda (adrut)
loomarakke ehk siis kas taim on ikka taim? Keskkonnamõjud: Mullaviljakuse vähenemine ja muldade hävimine seda põhjustavad sooldumine, monokultuuride kasvatamine (kurnab mulda), reostumine kemikaalide ja tööstuse jääkainetega, samuti ülekarjatamine [kuivadel aladel rikub niigi õrna pinnast] ja masinad (tallamine), maalihked, erosioon maavärinad, maapinna langus. Selle tulemusel võib ala kõrbestuda. Parasvöötmes liigniiskete uudismaade kuivendamine on alandanud põhjavett ja rikkunud looduslikku veereziimi. Kliimamuutused neid põhjustavad metsade majaraiumine (suureneb kasvuhoonegaaside kontsentratsioon), ülekarjatamine, biojäätmetega tegelemine. Elupaikade vähenemine seda põhjustavad metsade maharaiumine, liigniisutamine, ülemäärane pestitsiidide kasutamine, valed maaharimisvõtted. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine seda põhjustavad samad asjad, mis elupaikade vähenemist,
omapäraga, mille tõttu langes kasutusest välja suur hulk endisi talu- ehk väiketootmiseks sobivaid põllumajanduskõlvikuid. Ei tahaks nõustuda Ivar Etverki väitega, et tõenäoliselt on metsa säästnud ratsionaalsem põllupidamine, paremad taimesordid ja loomatõud, spetsialiseerumine ja rahvusvaheline kaubandus [5]. See, et haritava maa pindala nõukogude ajal ei vähenenud, vaid pigem suurenes, ei viita sugugi ratsionaalsele maakasutusele: pigem tulenes see vägagi vaieldavast uudismaade rajamisest kuivendatud sooaladele, samal ajal kui viljakad põllumaad lasti metsa kasvada. Otstarbekaks ei saa pidada ka 1920. aastate maareformiga alanud metsade laastamist [4], ehkki tollane talude rajamise põhjend tundub kindlasti tõsiselt võetavam kui tänapäevane idee varude ammendamisest majanduskasvu tagamise nimel. Mets sulle, raha mulle. Metsade puidutagavara on alates 1940. aastast ühtlaselt ja järjepidevalt suurenenud. Siin pole midagi
(luksuskaupade maksud) Tarbimise liikuma panev jõud on individuaalne huvi, tihti julgustatud ja kujundatud kasu taotlustega (siit reklaam ja tarbimise lavastamine). Tarbimine on rohkem kui tähenduste semiootiline mäng; ta lähtub sotsiaalsete suhete süsteemist. Sotsioloog Zigmunt Bauman. Kapitalism ja tarbimine (Hinnang) Viimasel poolel sajandil on kapitalism ära õppinud uute «uudismaade» loomise varem tundmatul ja isegi kujutletamatul viisil. Selle uue oskuse puhul, mille on muutnud võimalikuks üleminek «tootmisühiskonnalt» «tarbimisühiskonnale» ning kapitali ja tööjõu interaktsioonilt tarbekauba ja kliendi interaktsioonile «lisaväärtuse» peamise loomise vahendina, koosneb kasum ja akumulatsioon eelkõige eluliste funktsioonide aina süvenevast tarbekaubastumisest, aina uute vajaduste rahuldamise pidevast
1956ndast aastast kasvas elanikkonna ostuvõime ja heaolu. Aga 1960ndal aasta alguse oli juba majanduse allakäik. Oli raskusi toiduainete varustamisega. Samuti oli käsumajandus ebaefektiivne, inimestel puudus huvi töötada jne. Inimese kohta oli ta harimatu, ropu kõnepruugiga ja eiras haritlasi. Sisepoliitika Sula- aeg (NLKP XX kongress)- Stalini isikukultus paljastati, vajadus arendada põllumajandust, elamuehitust, kergetööstust, uuendused. Maisikasvatus Uudismaade ülesharimine Tähelepanu inimeste vajadustele Arveteõiendamine stalinistidega I inimene kosmoses Konflikt intelligentsiga Piiras ametnike võimu Stabiilsus, rahulik areng Saadeti erru Kommunismiehitaja illusioonid Välispoliitika Aktiivne välisriikidega suhtleja VLO- NSVL ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk. NSVL on endale saanud vajalikke sõjalisi liitlasi tasakaalu säilitamiseks Euroopas. VMN(Vastastikuse Majandusabi Nõukogu)- loodi 1949
· Kolhoosid, maisikasvatus tema idee teha suured kolhoosid, hakata kasvatama maisi. Mais pidi olema imevili, millega lahendada riigis toitlustusprobleemid. · Kosmose vallutamine esimene tehiskaaslane 1957, esimene inimene kosmoses 1961 (Gagarin). I riik oli NL, kes vallutas kosmose! · Hoogne ehitustegevus elamuehitus läks hoogu (Stalini ajal ei pööratud inimesele tähelepanu, nüüd hakatakse ka inimeste heaolule tähelepanu pöörama) · Uudismaade ülesharimine · Nn inimnäoline sotsialism · Eesmärk jõuda Ameerikast majanduslikult ette · Rahu teema (Stalin oli sõjakas, siis nüüd võetakse kurss rahule) TTR (teaduse ja tehnika revolutsioon) ja selle mõju kunstile · Optimism tuleviku suhtes, mis kajastus ka kunstides · Tehnika areng pakkus uusi võimalusi (nt salvestustehnika, helitehnika, televisioon (jõudis Eestisse 1955)).
1. Ameerika peab jõudma „uuele rajajoonele“- muutused majanduses a) Väiksemad maksud b) Sotsiaaltoetuste suurenemine 2. Välispoliitika „paindlik reageerimine“ John Glenn- esimene ameeriklane, kes lendab kosmosesse 22.nov 1963 Kennedy atendaat L.Johnson (1963-1969) „suur ühiskond“- sotsiaalreformid Neegriliikumise tippaeg M.L. King- neegriliikumise juht, Vietnami sõda NSVL Nikita Hruštšov (1953-1964) 1956- Stalini tegevuse hukkamõistmine „Sula“ Uudismaade ülesharimine Maisikasvatuse tippaeg NSVL Seitseaastak- majandusarenguplaan Juri Gagarin- NSVL esimene ametlik kosmonaut Leonid Brežnev(1964-1982) Lääne-Euroopa 1960. Aastatel Suurbritannia Impeeriumi laguneminne Aafrika riikide iseseisvumine P-Iirimaa küsimus Katoliiklased Inglastest ja šotlastest protestandid IRA- Iiri Vabariiklik armee The Beatles Prantsusmaa IV Vabariigi kriis, Alžeeria sõda 1958 V Vabariik- presidentaalne vabbariik C
Mullaharimine - sügisel (suvel), künd korralik künd kamar korralikult ümber pöörata, ebatasane künd on vaja juba sügisel tasandada, sügavus min. mullad huumushorisondi sügavuselt või 2-3 cm sügavamalt). Turvasmullad 25-35 cm sügavuselt (spets. ader). Randaalimine, tasandamine. Vähe lag. turvasmullal rullimine soorulliga -vana kamar on võimalik hävitada ka herbitsiididega (roundup vms.). Kevadel - kultivaator, äke, eelkultuuride kasvatamine - vajalik uudismaade kasutuselevõtmisel, soovitav vana kamara ümberkünnil (uudismaa vajub 2-3 a.) eelkultuurideks rühvelkultuurid, teravili, segatis(suuri saake loota ei maksa) mullaharimine - enne heinaseemne külvi peab muld saama võim. tasane. Kobe peab olema ainult pindmine kiht (2-3 cm) tühikud! Kultivaator, äke, rull (rull eriti oluline turvasmullal) hilise külvi (suvise) korral võib harida korduvalt hea oleks kui muld saaks enne külvi paar nädalat vajuda
Partei kongressist 1956. Kõnes toimus tal Stalini hukka mõistmine (isikukultus ja repressioonid). Salastatud kõne tegelikkuses. Konkreetne majanduspoliitika tal puudus, proovis kõike teha läbi kampaaniate. Kasulikku tegi nt: kolhoosnikele hakati maksma rahapalka (enne said natuuras); kolhoosnikele anti passid (said liikumisvabaduse); pension seati sisse (50% palgast); innukalt tehti ehitustöid (tuli kindlustada elamispinnad). Negatiivseid asju juhtus kah: kampaaniad ei viinud kuhugi uudismaade ülesharimine, see tähendas sellist kampaaniat, kus siis noori kutsuti maid harima ja kevadel sõideti kohale ja künti stepp ülesse, külvati vili, augustis lõigati ära ja koguti kokku. Osaliselt jäi sinna, sest raudtee oli see millega edasi viidi, sageli oli liiga kaugel. NSVL ei suutnud end enam teraviljaga ära toita. Siis oli maiskasvatus, mille takistusteks olid kliima ja maad kuhu külvati olid väetamata ja ei rohitud maad. Kartuli ruutpesitsi mahapanek
Nad läänistasid maid koos talupoegadega edasi vasallidele (läänimeestele). Kõige rohkem anti maid koos talupoegadega vasallidele Taani valduaaladel. Aastatel 1270-1310 hakkasid aadlikud siirduma linnustest maale. Algas mõisate asutamine, mis toimus kas rahulikul teel, talupoegadega sõlmitud ostulepingute alusel või ka sundimiste ja ähvardustega mõisahärrade poolt. Eelistati kohti, kuhu oli võimalik rajada veski ja mis asusid küladest eemal. Mõisa põllumaad suurendati kas uudismaade ülesharimise või naaberkülade ning -talude lammutamise teel. Põllumajanduslik tootmine inventar, põldude väetamine, tegevusvaldkonnad) Põllumajanduslik tootmine. Kõige tähtsamaks majandusharuks oli põllumajandus(kogu keskaja vältel).. Valitses naturaalmajapidamine Maaharimise tehnikas erilisi uuendusi ei olnud. Põhiliseks maaharimisriistaks oli juurtega puutüvest tehtud ader (juurpuuader) (Saartel ja
o 1957 – NL saatis kosmosesse Maa kunstliku tehiskaaslase (sputnik), näidates nii oma teadus-tehnilist suutlikkust o Suhted paranesid Jugoslaaviaga, aga halvenesid Hiinaga, Kuuba kriis -> peaaegu III MS o Probleemid põllumajanduses, ikalduse tõttu tuli vilja sisse osta, kasvatama maisi o H oli esimene NLi juht, kes külastas USA-t -> tema maailmapilt avardus, kuid tahtis endiselt sotsialismi o Uudismaade ülesharimine Kazakhstanis (saak oli, aga seda ei saanud transportida ega ära koristada -> raiskamine) o Probleemiks oli korterikitsikus -> hruštšovkad o 1964 võeti H paleepöördega maha 1964 tõusis NLKP etteotse Leonid Brežnev (stagnatsioon ehk seisakuperiood oli 1964-84) o 1968 – Tšehhoslovakkia ja Brežnevi doktriin o Jätkus käsumajandus, mis muutus järjest hullemaks (kõik muutused tootmises tuli kooskõlastada
samuti selleks vajalike vesiehitiste (hüdrotehniliste ehitiste) rajamine. Kuivenduse eesmärk on : · liigvee eemaldamine taimekasvatuse seisukohalt; · liigvee eemaldamine pinnase kandevõime suurendamises või masinate läbivuse tagamiseks; · soolareziimi reguleerimine; · biogeenide väljakande reguleerimine Kultuurtehniline melioratsioon on maa harimist segavate takistuste, nagu võsa, kivide ja kändude kõrvaldamine ning uudismaade ülesharimine, teisisõnu maade kultuuristamine (ehituses ehitusplatsi ettevalmistamine). Agromelioratsioon on mulla veeolude reguleerimine piiratud ulatuses, ainult künnikihis ja selle all. Oma eesmärgilt võib siin eristada kahte liiki töid: · Tööd pinnavee äravoolu kiirendamiseks · mulla veemahutavuse suurendamiseks tehtavad tööd Mulla füüsikaliste ja keemiliste omaduste parandamine. Mulla füüsikalisi omadusi saab parandada teist
annaabi.ee 
