Nõustamistegevus
Koostajad:
Põllumajandusliku
nõustamise perioodid
Esimene periood (enne 1870 aastat)
Aeg mil talupoeg õppis enda tegudest ja
praktikast, jälgis ka naabri ja mõisa tegevust.
Teine periood (1870 1900)
Kolm esimest eesti põllumeeste seltsi (1870 1871)
C. R. Jacobson
Kõnede pidamine, põllumajanduslike näituste korraldamine
Sajandivahtuseks tegutses 63 seltsi
Talude päriseks ostmise periood
Kolmas periood (1900 - 1918)
Põllumeeste Keskseltsid seavad ametisse maakonna-
agronoomid ja instruktorid, sama teevad ka mõned
maakonna valitsused.
Esimene eesti keelne 2-nädalane põllutöökursus
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
aliis05
Õppematerjali autor
Põllumeesteseltsid Põllumajandusseltide eesmärgiks oli ja on kaasa aidata Eesti maaelu, põllumajanduse ja põllumajandusteaduse arengule.Üheks esimeseks seltsiks võib pidada 1796ndal aastal Tartus asunud Keiserliku Liivimaa üldkasulikku ja ökonoomilist sotsialiteeti, mis tegeles maaharimise, loomakasvatuse ja teiste põllumajandusalaste küsimustega. 19nda sajandi keskpaigani kuulusid seltsidesse siiski valdavalt ainult mõisnikud. Suurem põllumajandusseltsid levik algas 19nda sajandi lõpus, mil loodi mitmeid aianduse,- mesinduse ja loomakasvatuse seltse. Esimeseks talupoegade endi poolt asutatud seltsiks oli 1870ndal asutatud Tartu Eesti põllumeeste selts. Põllumeesteseltside osatähtsus põllumajandusteaduse ja -kultuuri edasiarendamisel jäi küll mõnevõrra väiksemaks kui eelmisel ajajärgul, kuid kursuste läbiviimisel ja eriti näituste korraldamisel oli nendel siiski oluline osa täita. Põllumeesteseltsi tüüppõhikirjas oli märgitud, et põllumeesteseltsi üle
ÄRKAMISAEG EESTIS Tegi Elina Sissejuhatus Rahvuslik liikumine on rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on riiklus Miks ärkamisaeg? Ajakirjanduse areng Rahvusliku kirjanduse algus Kultuurielu tõus - seltside teke - laulupidude algus Näitekirjanduse algus Koolikirjanduse täiustamine Liikumine Eesti Aleksandrikooli asutamiseks Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus 1857 "Perno Postimees" Jannsen 1864 "Eesti Postimees" Jannsen 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid 1865 Estonia Selts 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartusse, Pärnusse, Viljandisse ja Võru.1990 aastaks oli neid üle 40. Seltsid Kihelkondadesse asutati laulukoore ja orkestreid 1865a. Asutas J. V. Jansen Tartus laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine "mis pani aluse Eesti rahvuslikule teatrile "Eesti kirja
Theodor Pool 8.12.1890 Tori vald Pärnumaal - 25.08.1942 Sverdlovsk Eesti riigitegelane ja põllumajandusteadlane Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase 1914. a. lõpetas Riia Polütehnilise Instituudi õpetatud agronoomi I järgu diplomiga 1919. a. Eesti Asutava Kogu liige 1919-1921 Eesti Vabariigi põllutööminister 1920-1929 Riigikogu liige 1925-1941 Piistaoja talu omanik Tori vallas 1932-1940 Põllutöökoja liige 1935-1938 Riigi Majandusnõukogu liige 1941. a. küüditati 1942. a. hukati Biograafilised andmed Theodor Pool lõpetas 1909. aastal Pärnus gümnaasiumi ning 1914. aastal Riia Polütehnikumi esimese järgu õpetatud agronoomina. Ta viibis õpingute vaheajal aastatel 1910-1912 Soomes taime- ja karjakasvatuse praktikal ning 1913. ja 1914. aasta suvel uuris eesti maa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid