Nõustamistegevus (0)

Nõustamistegevus
Koostajad:
Põllumajandusliku
nõustamise perioodid
Esimene periood (enne 1870 aastat)
Aeg mil talupoeg õppis enda tegudest ja
praktikast, jälgis ka naabri ja mõisa tegevust.
Teine periood (1870 ­ 1900)
Kolm esimest eesti põllumeeste seltsi (1870 ­ 1871)
C. R. Jacobson
Kõnede pidamine, põllumajanduslike näituste korraldamine
Sajandivahtuseks tegutses 63 seltsi
Talude päriseks ostmise periood
Kolmas periood (1900 - 1918)
Põllumeeste Keskseltsid seavad ametisse maakonna-
agronoomid ja instruktorid, sama teevad ka mõned
maakonna valitsused.
Esimene eesti keelne 2-nädalane põllutöökursus
1900a.
1907 a. loodi esimesed põllumajanduslikud
keskorganid - kesktoimkonnad
1910 loodi keskseltsid.
Hakkasid ilmuma põllumajandusajakirjad.
1908 korraldati esimesed kolmenädalased põllutöö-,
aianduse-, ja mesindusekursused.
Neljas periood (alates 1919)
1920ndatel põlluminesteerium toetab esmakordselt erinevaid
põllumajandusseltse.
1922 ühinesid põllumeeste seltsid ühtseks Eesti Põllumeeste Keskseltsiks.
1922 asutati Põllumajandusliit.
1928 kujunes välja Agronoomiline Büroo.
1929 loodi Talumajanduse Nõuande Büroo.
1932 alustas tegevust Põllutöökoda.
Põllutöökoda
Talupidajate kutseorgan, mille põhiülesandeks oli talupidajate huvide
kaitse ja igakülgse nõuande korraldamine.
Koosseisu kuulus 60 liiget.
Valida said põllumehehed, kellel oli vähemalt 5 ha põllumaad või 1 ha aiamaad.
1935. a. muudeti kaheastmeliseks põllumeeste kutseesinduseks.
Täiskogu koosseisu kuulusid kõigi kohalike põllumeeste konventide esindajad +
10 liiget.
Konvendid:4-9 valda, 1500-2000 talu.
Kohalikel konventidel olid omad ülesanded.
Nõuandetalitus
Juhtis põllumajanduslikku nõudetööd.
1930. a.oli koosseisus 72 mitmesugust maatulunduskonsulenti.
Suur tähelepanu suunatud uudismaade ülesharimise korraldamisele.
Konsulendid organiseerisid võistlusi, kursusi, koosolekuid ja mitmesuguseid
erialaseid päevi.
Konsulentide töökohustuste hulka kuulus uute organisatsioonide asutamine ning
eriülesannete täitmine.
Agronoomide Koda(1935.a.)
Esindas ja kaitses agronoomide huve.
Arendas koostööd, teostas järelvalvet, avaldas arvamust, pidas nimekirju ja
registreeris agronoome.
Maatööliste ja Väikemajapidajate Koda
Maatöökiste ja väikemajapidajate haridusalane koolitus.
Ühistegevuskoda
Orienteerunud ühistutele ning nõustamis-tegevus toimus eelkõige selles suunas.
Lisaks andsid nõu mitmed ühingud ja seltsid.
Suuremad organisatsioonid
Eesti Aianduse ja Mesinduse selts (1902)
Eestimaa Sooparanduse Selts (1908)
Eesti Sordiparanduse ja Seemnekasvatuse Edendamise Selts (1919)
Eesti Linnukasvatajate Selts (1919)
Eesti Angelnite Kasvatajate Selts (1919)
Maakarjakasvatajate Selts (1920)
Eesti Seakasvatajate Selts (1922)
Kontroll-ühingute Liit (1924)
Eesti Nisukasvatajate Ühing (1933)
Nõuded põllumajanduse paremaks
muutmiseks
Otsekohene agrnonoomiline abiandmine jäägu vabade organistastsioonide
hooleks.
Põllutööministeeriumi kohustuseks jäägu toetus ja järelvalve.
Seltside töö ühtlustamiseks on tarvilik keskorganisatsioon. Igas maakonnas
olgu põllumeeste keskseltsid.
Ülesannete kooskõlastamiseks ja teostamiseks loodagu Keskseltside Liit.
Lahkarvamuste selgitamiseks Liidu ja Põllutööministeeriumi vahel olgu
nõukogu.
Ägedamad poliitiliste erakondade tegelased ei tohiks keskorganistatsioonide
tööst osa võtta.
Nõuandjad on tarvis põllumehele lähemale viia.
Täname kuulamast !
küsimused!?