AT7 küsimused ja vastused

Q: Mis toimus 1detsembril 1924?

Vastus leiad õppematerjalist: AT7 küsimused ja vastused

Q: Kuidas mõjutas kommunistide mässukatse Eesti avalikku arvamust?

Vastus leiad õppematerjalist: AT7 küsimused ja vastused

Q: Mis olid Suure Majanduskriisi tagajärjed Eestile?

Vastus leiad õppematerjalist: AT7 küsimused ja vastused

Q: Miks oli Eesti maareform oluline ja selle vastuvõtmine keeruline?

Vastus leiad õppematerjalist: AT7 küsimused ja vastused

Q: Kuidas mõjutas Suur majanduskriis Eestit?

Vastus leiad õppematerjalist: AT7 küsimused ja vastused

Q: Mis probleemid seisid Eesti majanduse ees peale Vabadussõda?

Vastus leiad õppematerjalist: AT7 küsimused ja vastused

Kuusk, Hendrik

AT7 küsimused ja vastused (2)

Kutsekool - Informaatika - Andmeturbe alused

3 KEHV

Esitatud küsimused

Mis toimus 1detsembril 1924?
Kuidas mõjutas kommunistide mässukatse Eesti avalikku arvamust?
Mis olid Suure Majanduskriisi tagajärjed Eestile?
Miks oli Eesti maareform oluline ja selle vastuvõtmine keeruline?
Kuidas mõjutas Suur majanduskriis Eestit?
Mis probleemid seisid Eesti majanduse ees peale Vabadussõda?

Iseloomusta Eesti Vabariiki 1920ndate alguses ja proovi teda võrrelda tänapäevaga?

Põhiseaduse järgi oli Eesti kõrgeim seadusandlik organ ühekojaline sajaliikmeline parlament – riigikogu. Hetkel on 101 liiget. Välissuhtlemis esindas riiki peaminister , keda nim. riigivanemaks. Olulisemaid küsimusi sai lahendada rahvahääletuse korras. Praegu see nii ei ole. Riigi igapäevaelu juhtis Vabariigi valitsus, mis koosnes erinevatel aegadel 7-10 ministrist. Praegu 14. Riigikogu valiti otsesel ühetaolisel ja salajasel hääletusel kolmeks aastaks. Valimisõiguslikud vähemalt 20 aastased, praegu 18.

Kirjelda mis toimus 1.detsembril 1924?(eesmärgid, käik, tagajärjed)

Toimus riigipöördekatse. Algatajad: kommunistlik internatsionaal, juhiti Moskvast. Eesmärgid: ette valmistada kommunistlikku maailmarevolutsiooni , liita Eesti NSV liiduga. Käik: 350 mässulist hõivasid Toompea lossi, sõjaväelennuvälja, raudteejaamad ning peapostkontori. Ebaõnnestus sõjaministeeriumi ja sõjakooli hõivamine. Tagajärjed: taastati kaitseliit ja populaarsus kommunistidel kadus .

Kuidas mõjutas kommunistide mässukatse Eesti avalikku arvamust?

Eestlaste enamus meelestus kommunistide vastu. Kaitseliit taasloodi rahuaegse vabatahtliku maakaitseväena.

Mis olid Suure Majanduskriisi tagajärjed Eestile?

1) Eesti krooni devalveerimine . 2) Eesti majandus orienteerub Lääne-Euroopast Saksamaale(peamine siht- turg kaupadele). 3) Demokraatia lõpp Eestis(K.Pätsi autoritaarne võim). 4) Riigi sekkumine majandusse. 5) Tööstuse eelisarendamine põllumajanduse asemel Eestis.

Miks sai Eestile 1930ndatel aastatel saatuslikuks, et demokraatlik kord kadus Vaikival ajastul?

Kuna II MS säilitasid vabaduse just demokraatiale truuks jäänud riigid(Soome).

Miks oli Eesti maareform oluline ja selle vastuvõtmine keeruline?

1919.a. maareform oluline, kuna umbes 1000 Baltisaksa mõisa maad jagati 56000 asundustalu vahel

Kuidas mõjutas Suur majanduskriis Eestit?

Mõjutas eeskätt põllumehi. Kriisi tagajärjel langesid põllumajandussaaduste hinnad – tööpuudus maal. Suur kriis lõpetas ka väikepõllumajanduse ja siseturgu rahuldava tööstuse.

Iseloomusta vabadussõdalaste liikumist Eestis1930ndatel (eesmärgid tegevus)

Majanduskriis mõjutas Eesti sisepoliitikat – rahvas oli rahulolematu ja toetas vabadussõdalasi. Vapside eesmärkideks oli tugevam võim Eestis ja presidentaalne vabariik. Esimeste ettevõtmistena keelustati vabadussõdalaste liit ja liikmed arreteeriti.

Milliseid ebademokraatlikke ümberkorraldusi teostati Eestis vaikival ajastul?

1)1935 keelustatakse erakonnad 2)Asutati Võimu ainupartei Isamaaliit 3)Piiratakse sõnavabadust – tsensuur 4)Erinevate kutsealade esindajad koondati kutsekodadesse 5)Kohalike omavalitsuste õigusi vähendati keskvalitsuse kahjuks 6)Koolireform rõhutas kutsehariduslikku suunda

Võrrelge 1920.a. ja 1938.a. Eesti põhiseadust ning tooge välja peamised erinevused?

1938. a loodi riigipea e presidendi ametikoht , kes valiti 6 aastaks. President määras valitsuse ja tal oli õigus Riigikogu laiali saata. Varem oli riigipeaks riigivanem .
1938 loodi kahekojaline parlament > Riigivolikogu 80 liiget; Riiginõukogu 40 liiget (osa nendest sai määrata president, osa valiti ametialaste kodade poolt - seega ei olnud rahva poolt valitav).

Mis probleemid seisid Eesti majanduse ees, peale Vabadussõda?

1)Maaküsimus vajas lahendamist ( endised mõisad jagati asundustaludeks). 2)Tööstuse turusidemed olid katkenud Venemaaga (1914.a. oli Eesti väljaveost Venemaale läinud 93%). 3)Suured tööstusettevõtted olid seisma jäänud, kuna polnud enam kuhu toota. 4)Majandus tuli orienteerida lääne turule (nõudis uusi sidemed, kõrgemat kvaliteeti jt.). 5)Vaja oli välja töötada oma tugev rahasüsteem, kuna esialgne Eesti mark ei õigustanud end.

Kuidas sekkus Eesti riik põllumajandusse ja tööstusesse peale Suurt majanduskriisi?

1924-1929 püüdis Eesti edendada oma väikepõllumajandust ja ehitas üles siseturgu rahuldava tööstuse. 1929-1933 Suur Majanduskriis maailmas lõpetas selle arengu. Riik toetas põllumajandust, 1933-1939.a. võeti suund tööstuslikule arengule, seda soodustas majanduskriisist kiire väljumine ja suur sisenõudlus.

Millised uued nähtused tulid kultuuri ja igapäevaellu iseseisvuse ajal 1920-1940?

Riik toetas põllumajandust – laenud, uudismaade ülesharimine, maaparandus , monopoliseeris või, liha ja munade kokkuostu ja ekspordi (riiklikud koondised „Võieksport“, Eesti Lihaeksport“, „Eesti Munaeksport “) ning teraviljakaubanduse („Riigi Viljasalv“)

Miks ei kujunenud Balti sõjalist liitu, mis oleks meid kaitsnud Venemaa eest?

Liit jäi sõlmimata enamasti piiritülide pärast ja Nõukogude ning Saksa vastutegevuse tõttu, kel ei meeldinud riikide blokid oma piiride lähedal.

Miks loobus Eesti riik 1930ndatel Inglismaale suunatud orientatsioonist Saksamaa kasuks?

1930-ndatel aastatel ajas Eesti neutraliteedi poliitikat, samas olid olemas salajased suhted Saksa riigiga, lootes leida vastukaalu suhetes N.Liiduga.

Missugune oli Eesti välispoliitiline seisund 1930ndatel aastatel (seisund, liidusuhted)?

Neutraliteedi poliitika, salaja suheldi Saksaga, Saksa- orientatsioon välispoliitikas.

Milliseid ebademokraatlikke ümberkorraldusi teostati Eestis vaikival ajastul?

1)1935 keelustatakse erakonnad 2)Asutati Võimu ainupartei Isamaaliit 3)Piiratakse sõnavabadust – tsensuur 4)Erinevate kutsealade esindajad koondati kutsekodadesse 5)Kohalike omavalitsuste õigusi vähendati keskvalitsuse kahjuks 6)Koolireform rõhutas kutsehariduslikku suunda

Mõisted:

Vapsid – Vabadussõdalased olid Eestis 1920.-30. aastatel tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed.
Vaikiv ajastu – on nimetus Eesti ajalooperioodile 12. märts 1934 kuni 21. juuni 1940. Seda perioodi on kutsutud ka Põhiseaduse kriisiks, riigipöördeks, kojarevolutsiooniks. Selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult.
III põhiseadus – 1. jaanuaril 1938 kuni 16. juuni 1940, mil Nõukogude Liit okupeeris Eesti, juriidiliselt aga 28. juunini 1992, mil rahvahääletusel võeti vastu Eesti Vabariigi neljas põhiseadus.
Isamaaliit – oli organisatsioon Eesti Vabariigis aastatel 1935–1940.
Kaarel Eenpalu – Pätsi autoritaarse võimu teostaja (peaminister).
Parlamentarismi kriis – aeg, mil kord polnud piisavalt demokraatne.
Artur Sirk –Tuntuim vaps(vabadussõdalane).
Asunikutalu – Endistele mõisamaadele rajatud talud
Balti Liit –sõjaline kaitseliit, kuhu kuulunuks Eesti, Läti ja Leedu.
Hobuserauapoliitika – Soome välispoliitika 1920. aastate keskpaigas, kus Soomet kujutati vahendajana Skandinaavia (Rootsi, Taani, Norra) ja Balti riikide (Eesti, Läti, Leedu) vahel.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 91 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

91 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Hendrik Kuusk Õppematerjali autor

riigipöördekatse majanduskriis balti liit

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti vabariik 1920-1940

1. Iseloomusta Eesti Vabariiki 1920ndate alguses ja proovi teda võrrelda tänapäevaga? · Põhiseaduse järgi oli Eesti kõrgeim seadusandlik organ ühekojaline sajaliikmeline parlament riigikogu. Hetkel on 101 liiget. Välissuhtlemis esindas riiki peaminister, keda nim. riigivanemaks. Olulisemaid küsimusi sai lahendada rahvahääletuse korras. Praegu see nii ei ole. Riigi igapäevaelu juhtis Vabariigi valitsus, mis koosnes erinevatel aegadel 7-10 ministrist. Praegu 14. Riigikogu valiti otsesel ühetaolisel ja salajasel hääletusel kolmeks aastaks. Valimisõiguslikud vähemalt 20 aastased, praegu 18. 2. Kirjelda mis toimus 1.detsembril 1924?(eesmärgid, käik, tagajärjed) · Toimus riigipöördekatse. Algatajad: kommunistlik internatsionaal, juhiti Moskvast. Eesmärgid: ette valmistada kommunistlikku maailmarevolut

Ajalugu

doc

Kordamisküsimused ajaloos (AT7) Eesti Vabariik 1920-40

Kordamisküsimused ajaloos (AT7): Eesti Vabariik 1920-40 1. Iseloomusta Eesti Vabariiki 1920ndate alguses ja proovi teda võrrelda tänapäevaga? Eesti pindala oli 1920ndatel suurem kui praegu, rahvastik oli väiksem. Riigi valitsejaks oli Riigivanem (tänapäeva mõistes peaminister). 1920ndatel oli samuti palju parteisid nagu praegugi. Valitsused vahetusid tollal tihi, tänapäeval vahetuvad tihti ministrid. 2. Kirjelda mis toimus 1.detsembril 1924?(eesmärgid, käik, tagajärjed) Toimus kommunistide internatsionalistide mässukatse Tallinnas, mida juhiti Moskvast. Eesmärk likvideerida Eesti Vabariik ja liituda Nõukogude Venemaaga. Tagajärjeks oli see, et mässajad said lüüa ja pagesid Venemaale. 3. Kuidas mõjutas kommunistide mässukatse Eesti avalikku arvamust? Mässu tagajärjel Eestlaste enamus meelestus kommunistide vastu. Kaitseliit taasloodi, rahuaegse vabatahtliku maakaitse väena. 4. Mis olid Suure Majanduskriisi tagajärjed Eestile? Eesti krooni devalveerimine,

Ajalugu

docx

Ajaloo 1 KT 3. kursus

1. Iseloomusta Eesti Vabariiki 1920ndate alguses ja proovi teda võrrelda tänapäevaga? Vanasti oli riigipea, kes juhtis riiki, nüüd juhib president, territoorium on suurenenud, riigikoguliikmeid oli 100 nüüd 101, maakondi oli vähem, vanasti olid rahvahääletused, erakondi oli vähem. 2. Kirjelda 1.detsembril 1924 sündmusi? Riigipöördekatse: Venemaa( kommunistlik internatsioon E.Viia Eesti taas ENSV alla. Mässulised pidid Venemaale saatma tegegrammi. Hõivati Toompea, raudteejaam, hävitati sillad. Kutsuti kokkku Kaitseliit, kommunistide populaarsus vähenes. 3. Kuidas mõjutas kommunistide mässukatse Eesti avalikku arvamust? Eestlaste enamus meelestus kommunistide vastu. Kaitseliit taasloodi rahuaegse vabatahtliku maakaitseväena. 4. Kuidas mõjutas Eestit? Eestlaste enamus meelestati kommunistide vastu. Kaitseliit taasloodi rahuaegse vabatahtliku maakaitseväena. 5. Suure majanduskriisi (1929-1933) Suur majanduskriis tagajärjed Eestile? Massiline tööpuudus, põllumaja

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu(konspekt)

KT KÜS 1. Daatumid 24. Veb 1914 - Iseseisvus 02. Nov 1920 Tartu Rahu 15. Juuni 1920 - I põhiseadus 1. Dets 1924 kommunistide riigipöörde katse 12. Märts 1934 Laidoneri riigipööre 2. Isikud Kristjan Palusalu olümpiavõitja Paul Keres maletaja Artur Kapp - heliloojad Mart Saar helilooja Paul Pinna Estonia teatri näitleja Ants Lauter Draamateatri näitleja Eduard Viiralt - kunstnik Kristjan Raud kunstnik 3. Küsimused Kas 1920. Aastatel oli Eesti demokraatlik riik, põhjenda. Maareform. Välispoliitika peamised ülesanded. Missugused asjaolud tagasid majandustõusu 20-ndate teisel poolel. Majanduskriis ja selle mõju ühiskonnale. Sisepoliitiline kriis. Põhiseaduslik kriis. Vabadussõjalaste poliitilised ideed. Miks nimetatakse riigipöördele järgnevat aega vaikivaks ajastuks? Opostisiooni roll vaikival ajastul. Hariduselu 20-30-ndatel aastatel.

Ajalugu

doc

PKHK Ajaloo konspekt

1. Missugused olid Põhjasõja tagajärjed Eestile? 2. Miks oli Balti maariik eestlastele kasulik? 3. Kui mõjukad olid sakslased 18. saj. Venemaal 4. Millega kaubeldi 18. saj. Eestis? 5. Mida sisaldas Roseni deklaratdioon? 6. Iseloomusta eestlasi 18. saj.? 7. Millega paistis silma Katariina II 8. Mida muutis asehalduskord Eestis 9. Kuidas suhtusid Eesti talupojad Vene-Rootsi sõjasse(1788-1790)? Vastused 1)Põhjasõja taga tagajärjed olid Eestile kohutavad!!! Maa ja linnad oli varemeis, maa oli söödis. Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U. 150 000 inimest.) Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu) 2) Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist. 3) 18. saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid

Ajalugu

doc

Eesti Vabariik 1920-1940

Eesti Vabariik 1920-1940 I Sisepoliitika Meenutuseks: 24. veebruar 1918 Eesti iseseisvus 1918-1920 toimus Vabadussõda 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea (president), vaid peaminister mõningate riigipea ülesannetega NB! Seega puudus võimu tasakaalustav presidendi ametikoht Tähtsamad erakonnad (ehk parteid) Eestis: parempoolsed ------------------------------------------------------------ vasakpoolsed Põllumeeste Kogud Eesti Rahvaerakond Eesti Tööerakond Eesti Sotsialistlik Tööliste (K.Päts, J. Lai

Ajalugu

doc

Eesti Vabariik aastatel 1920-1940

Abiks arvestustööks ettevalmistamisel teemal: Eesti Vabariik 1920 – 1940. Millal toimusid järgmised sündmused: Sõlmiti Tartu rahu – 1920. aastal; Poska EV võeti vastu Rahvasteliitu – 1921. aastal Sõlmiti Eesti – Läti kaitseliidu leping – 1923. aastal; Toimus kommunistide riigipöördekatse – 1924. aastal Anvelt Mindi üle uuele majanduspoliitikale – 1924. aastal Otto Strandman Toimus ülemaailmne majanduskriis – 1929 – 1933. aastatel Suure kriisi aeg Eestis – 1930 – 1934. aastatel Sõlmiti nn. väike Balti Liit – 1934. aastal Toimus üleminek autoritaarsele riigikorrale – 1934. aasta märtsis; Päts, Laidonen, Einbund (vaikiv ajastu) Oli presidendiks Konstantin Päts - 1938. aastal Sõlmiti baasideleping – 1939. aastal, 28.sept. Algas Teine maailmasõda – 1939. aastal, 1. sept. Anti välja I, II, III EV põhiseadus – 1920; 1933(kehtis 1934); 1937(kehtis 1938) Mõisted: kaitseliidu leping – Eesti-Läti vaheline leping, sõlmiti aastal

Ajalugu

docx

EESTI VABARIIK 1919-1939

EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport) -Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid) -Ikaldus põllumajandussektoris Tagajärjed: -pankrottide laine -kiire inflatsioon Kriisist väljumine: *O.Strandm

Ajalugu

Rohkem sarnaseid