NÕUKOGUDE LIIT 1945 - 1991 NSV Liit oli paljurahvuseline riik, kus esiplaanil oli riik. Tsaar-Venemaa järglane NSVL oli vallutuste teel kokkuklopsitud impeerium. Ühiskonnale iseloomulikud jooned olid: 1) demokraatia täielik puudumine; 2) range tsentralism; 3) plaanimajandus. STALINI VIIMASED ELUAASTAD: Vaatamata tohututele inim- ja materiaalsetele kaotustele II maailmasõja ajal tugevdas võit Saksamaa üle riigi positsioone maailmas. 1945 kontrollis Punaarmee (alates 1946 Nõukogude Armee) hiiglaslikku territooriumi Euroopas ja Aasias. 1949. aastaks oli olemas ka tuumapomm.
ettevõtete töösse kui ka põllumajandusse. 2. Idabloki ehk sotsialismileeri riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustasid mitmed ühised jooned. Mis olid sotsialismileeri riikidele iseloomulikud tunnused? Selgita. 2. Majanduse riigistamine, plaanimajandus (viisaastakuplaan, ehk toodet ei toodetud mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid riigi kehtestatud plaanile), kommunistlik kultuuripoliitika, tsensuur, suur sõjaväe osakaal 3. Nimeta sotsialismileeri kuulunud riike. 3. Euroopa: NSVL, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Poola, Rumeenia, Jugoslaavia Aasia: Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia, alates 1970 Laos ja Kamboodza Ladina-Ameerika: Kuuba 4. Millised riigid kuulusid sotsialistlikku sõprusühendusse? Miks jäid Jugoslaavia ja Hiina sotsialistlikus sõprusühendusest välja? 4. NSVL, Vietnam, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Mongoolia, Kuuba. Jugoslaavia ja Hiina jäid välja, sest nad olid seotus Marshali abiplaaniga ehk USA abiga. 5
saared ning Korea poolsaare põhjaosa. Vastupanu nimetamisväärselt ei osutatud, sõja käik kujunes Punaarmee jaoks suhteliselt kergeks. 2.sept olid NL esindajad kohal, kui Jaapan kirjutas alla tingimusteta kapitualtsiooni aktile. II ms oli lõppenud. Ohvrite arv on erinevates allikates erinev. NL kaotas väidetavasti II ms-s 27 miljonit inimest, sh 6-7 milj sõjaväelast, ülejäänud tsiviilisikud. Tõnu-Andrus Tannberg 15.loeng- 2.aprill Hilisstalinistlik NSVL 1945-1953 1. Sõja „demokraatlik impulss“ ja selle tasalülitamine 2. Majanduse taastamine ja prioriteedid 3. Võimustruktuur ja poliitilised olud 4. Vaimuelu kontrollimehhanismid 5. Välispoliitika 6. Jossif Stalini surm 1.Sõja demokraatlik impulss ja selle tasalülitamine Sõja mõju ühiskondlik-poliitilisele atmosfäärile Elanikkonna eneseteadvuse kasv- Sõda muutis tuntavalt NL pol atmosfääri, mis oli välja kujunenud 1930ndate lõpuks
oli kõige olulisem Artus Vassar. Nende püünel püsimine kestis kuni 1950. aastani. Selle AI puhul mõtekas rõhutada seda, et sellest saab Eesti NSV kõige olulisem ajaloo uurimise keskus. See kolmesuunaline struktuur kestis 50. keskeni.1955. aastal see Eesti ajaloo sektor jagati kaheks ja loodi Oktoobri eelse perioodi ajaloo sektori ja Oktoobri järgse ajaloo sektori. Need kaks sektorit olid kõige olulisem instituudis, mida aeg edasi, seda rohkem tõusis esile oktoobri järgse perioodi ajalugu ja just selle arendamisele pööratakse rohkem tähelepanu. Hiljem tulevad sinna juurde veel mitmed muud väiksemad sektorid, aga keskseteks jäävad need kaks. AI leidis seal rakendust paarkümmend inimest, aga see arv pidevalt kasvas ja 1970. aastate lõpuks on AI tööl juba üle 150 töötaja. See asutus oli ajaloo uurimise seisukohalt keskne.Esialgu 40. lõpus ja 50. alguses järelkasvu probleem oli päris suur. See toob kaasa selle, et püütakse kiirendada kraadikaitsmisi ja
Ta loobus Stalini seisukohast, mille järgi sõjad on möödapääsmatud kuni maailmakommunismi kehtestamiseni ning asendas selle rahuliku kooseksisteerimise propageerimisega. Erinevalt senistest Nõukogude riigijuhtidest reisis ta palju ringi ning võitis südameid oma joviaalse ja avala käitumislaadiga. Tema populaarsust tõstsid NSV Liidu edusammud kosmoses ("Sputnik" 4. oktoobril 1957. a., Juri Gagarin kosmoses 12. aprillil 1962. a.). NSVL kuulutas riikide rahumeelset kooseksisteerimist. 1955. aastal lõpetas NSV Liit Austria okupeerimise ning normaliseeris suhted Jugoslaavia ja Saksamaa Liitvabariigiga. Militaristlikest ambitsioonidest siiski ei loobutud. Relva jõul lämmatati sõltlasriikide demokratiseerumiskatsed (nt. 1956 Ungaris). Kuuba juhi Fidel Castro reziimi toetamine tekitas Kuuba kriisi ajal (1962) maailmasõjaohu. Suhtlemine lääneriikidega rikkus vahekorda Hiina ja Albaaniaga. Jätkus forsseeritud relvastumine.
NSV Liit muutus märksa avatumaks. Hrustsov ise reisis palju ja võttis vastu ka arvukaid delegatsioone. · 1955.a külastas Jugoslaaviat, Indiat, Birmat, Afganistani · 1955.a lõi diplomaatilised sidemed SLV-ga · 1955.a mai - NSV Liit kirjutas alla riiklikule lepingule Austriaga, millega fikseeriti Austria neutraalsus ja viis oma väed Ida-Austriast välja. 15. 05. 1955 kirjutasid NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa Viinis alla riigilepingule, millega lõpetati Austria okupatsioon · 1955 kevad NSV Liit likvideeris Port Arturis oma sõjalise baasi ja andis selle ala Hiinale tagasi · 1956 jaan likvideeriti NSV Liidu sõjabaas Porkkala-Udd´is Soomes · 1956 aprill Hrustsov külastas Suurbritanniat · 1956 nov Nõukogude väed viidi Ungarisse. Ungari ülestõusu verine mahasurumine · 1957 külastas Soomet
Nõukogude Liit Hilisstalinism 1945- 1953 · pärast sõda repressioonid mitte ainult ei jätkunud, vaid tugevnesid · sõja lõpul toimusid massilised arreteerimised, mille ohvriks langesid sakslaste vallutatud aladel elanud inimesed ning Saksa sõjavangi langenud Nõukogude sõdurid · 1950. aastatel kandis Nõukogude Liidus karistust 5,5 miljonit inimest GULAG · vangilaagreid vajati Nõukogude majanduse käigushoidmiseks · 1945.a. moodustas NSVL tööstustoodang 91%, põllumajanduse oma 60% sõjaeelsest · sellele vaatamata andis Stalin käsu suunata peamised ressursid tööstusesse, eeskätt sõjatööstusesse · rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis · 146.-1947.a põua järel suri Moldaavias ja Lõuna- Ukrainas hulgaliselt inimesi nälga Kolõma laagrite võrgustik · süvenes ideoloogiline surve · hakati võitlema "läänestumise" vastu · Stalini eestvõttel likvideeriti terved teadusharud, näiteks geneetika
NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSLV eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. Sotsialismileeri kujunemine Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ja sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid väimule kõigepealt Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavia, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvusvabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ja Põhja-Koreale. Fidel Castro võimuletulek 1959. aastal Kuubal läi Moskvale tugipunkti ka Ameerika külje all
Kõik kommentaarid