Keskkonnakaitselised organisatsioonid Eestis (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
KESKKONNAKAITSELISED ORGANISATSIOONID JA ASUTUSED EESTIS
Referaat
Juhendaja :
Tartu 2008
SISUKORD
Sissejuhatus 3
1. Keskkonnakaitse põhimõtted 4
2. Keskkonnaministeerium 5
2.1. Eesti Keskkonnauuringute Keskus 5
2.2. Keskkonnainspektsioon 5
3. Eesti Roheline Liikumine 6
3.1. Keskkonnateadlikkuse programm 6
3.2. Ajalugu 7
4. Eestimaa Looduse Fond 8
4.1. Eesmärk 8
5. Hoia Eesti Merd 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud allikad 11

Sissejuhatus

Referaat annab ülevaate tähtsamatest Eestis tegutsevatest keskkonnakaitselistest organisatsioonidest ning asutustest.
Keskkonna kaitsmine on nüüdisajal tuntud ja tunnustatud tegevus. Keskkonna kaitsmine (konservatsionism) on ühtaegu reformistlik mõtteviis ja praktiline tegevus, mis on vastuvõetav nii valitsusele kui ka elanikkonnale. Ta kutsub üles looduslike ressursside kasutamisel arvestama reaalsete võimalustega, ökosüsteemide kandevõime ja taluvuse piiridega. Nüüdisaegsed keskkonnakaitsjad pole ühiskonna sotsiaalmajandusliku progressi vastased. Keskkonnakaitsjad kujunevad koos looduslike ressursside intensiivsema kasutamisega ning nad püüavad seda kasutamist mitte keelata, vaid reguleerida seadusandlike ja majanduslike meetoditega riigi, majanduse ja elanike huvides.
Selleks, et tõhustada keskkonnakaitset on loodud mitmeid organisatsioone ja asutusi , mis tegelevad keskkonnakaitse tõhustamise ja inimeste teadlikkuse suurendamisega.

1. Keskkonnakaitse põhimõtted

Keskkonnakaitse kui riiklike ja ühiskondlike abinõude süsteem peab ennetama või kõrvaldama kahjulikud mõjud, mida inimene tekitab elukeskkonnale. Eelkõige on keskkonnakaitse eesmärk kaitsta ümbritseva keskkonna kõiki koostisosi ─ biosfääri, hüdrosfääri, atmosfääri ja litosfääri ─ inimtegevuse kahjulike mõjude eest. Olulisim kaudselt kaitstav objekt on seejuures inimene ise. Keskkonnakaitse eeldab kogu tootmise sellist korraldust, mil kõik tekkivad jäätmed muudetakse kas uuteks toodeteks või toormeks teistele tootmisprotsessidele.
Keskkonnakaitse on lahutamatult seotud loodusrikkuste ratsionaalse kasutamise ja looduskaitsealase tegevusega , mis kulgeb kolmes põhisuunas.
Esimene tegevussuund on uute toorme-, energia- ja toiduallikate otsimine ja prognoosimine ühiskonna kasvavate vajaduste rahuldamiseks. Siia kuulub maavarade luure , uudismaade ülesharimine, saagikuste suurendamine , vee magestamine , valkude süntees.
Teise tegevussuuna moodustavad tootmis- ja elukondlike jäätmete kahjutustamine ja utiliseerimine .
Kolmas tegevussuund sisaldab dünaamilise tasakaalu säilitamist looduses ning hõlmab metsade ja maastike hooldust ja kaitset, looduskaitsealade ja rahvusparkide loomist, muldade erosiooni vältimist, hüdrotehniliste rajatiste ehitamist.
(allikas nr 4)
Eestis on koostatud ka mitmeid keskkonnakaitselisi seaduseid, mille põhjal on võimalik reguleerida keskkonnakaitset. Mõned nendest seadustest on järgmised:

• veeseadus
  

• looduskaitseseadus
  

• välisõhu kaitse seadus
  

• metsaseadus
  

• maapõueseadus
  

• jäätmeseadus
  

2. Keskkonnaministeerium

Keskkonnaprobleemide lahendamisega riiklikul tasandil tegeleb Keskkonnaministeerium koos oma haldusalas olevate asutustega.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse eesmärk on:

• koguda, töödelda ja üldistada teavet Eesti looduse, keskkonnaseisundi ning neid mõjutavate tegurite kohta.
  
• usaldusväärse keskkonnateabe edastamine nii Eesti otsustajatele kui kodu- ja välismaisele avalikkusele ning organisatsioonidele.
  

2.1. Eesti Keskkonnauuringute Keskus

Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) teostab uuringuid ja keemilisi analüüse keskkonnaseisundi hindamiseks ning ettevõtetele ja elanikkonnale analüüse joogivee, toiduainete, kütuse jm. kvaliteedi kontrolliks.

2.2. Keskkonnainspektsioon

Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. Keskkonnainspektsioon on keskkonnaalaste seadusrikkumiste puhul kohtuväliseks menetlejaks ning teeb edasilükkamatuid uurimistoiminguid kriminaalasjades.
Keskkonnainspektsiooni missioon on järelevalve abil tagada looduskeskkonna säilimine tulevastele põlvedele.
Keskkonnainspektsioonil on ööpäevaringne valvetelefon, kuhu võib helistada, kui märkate:

keskkonnareostust või selle ohtu;

ebaseaduslikku metsaraiet, kalapüüki või muud ebaseaduslikku looduskasutust;

surnud või haavatud ulukit;

jäätmete ebaseaduslikku ladestamist;

massiliselt surnud loomi-linde-kalu;

loomade julma kohtlemist;
(allikas nr. 6)

3. Eesti Roheline Liikumine

Eesti Roheline Liikumine on mittepoliitiline survegrupp . Eesti Roheline Liikumine (ERL) on 1988. aastal asutatud keskkonnakaitsega tegelev mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon . Eesti Rohelise Liikumise asutamise tingis esmajärjekorras vajadus paremini koordineerida keskkonnakaitsjate pingutusi nn. fosforiidisõja võitmisel; ühtlasi sai liikumisest esimene formaalne poliitiline alternatiiv kommunistlikule parteile Eestis. 1991. aastal eraldus ERL-ist poliitiline tiib (hilisem erakond Eesti Rohelised; tänaseks likvideerunud) ning täna tegeleb Eesti Roheline Liikumine ainult keskkonnaprojektidega, sekkumata poliitilisse tegevusse.
Eesti Rohelise Liikumise eesmärgiks on suunata Eesti ühiskonda loodushoiule ja säästlikule eluviisile. ERL-i sisuline tegevus toimub kolme programmi raames: keskkonnapoliitika , keskkonnateadlikkus ja looduskaitse. ERL-il on üle 1000 liikme, neist suurem osa on noored - õpilased ja tudengid . Uued liikmed - kõik, kellele on oluline Eesti looduse säilitamine ja keskkonnaseisundi parandamine - on alati teretulnud. Astudes Eesti Rohelise Liikumise liikmeks, toetad säästva ühiskonnakorra loomist Eestis. ERL liikmemaks on alates 2007 aastast õpilastele ja pensionäridele 25 krooni, üliõpilastele 100 krooni ning teistele 200 krooni.

3.1. Keskkonnateadlikkuse programm

Keskkonnateadlikkuse programm ühendab endas ERL endiste säästva tarbimise ja noorte töörühma tegevused.
Säästev tarbimine
Kaasaegse ühiskonna üks suuremaid probleeme on loodusvarade raiskamine tarbimisühiskonna üha kasvavate vajaduste nimel. Üha suurenev tarbimine, otstarbeta, lühiajalise kasutusajaga ja ülepakendatud toodete ostmine, ükskõiksus päritolumaa ja tootmisviiside kohta annavad ettevõtetele rohkem võimalusi tootele efektseid, kuid liigseid pakendeid lisada ning eelistada odavamat ja suurema ökoloogilise jalajäljega toorainet. Välismaiste toodete tarbimine suurendab transpordist tulenevat saastet ja ressursikulu infrastruktuurile.
Eesti Roheline Liikumine:

• tegeleb loodussäästlikuma tarbimise propageerimisega, pöörates tarbija tähelepanu ökomärgistega toodetele ja kohalikele ökotoiduainetele
  
• selgitab avalikkusele Õiglase Kaubanduse põhimõtteid
  
• propageerib jäätmete eraldikogumist ja taaskasutust ning jäätmetekke ennetust
  
• tutvustab säästva eluviisi põhimõtteid
  
• koolitab ettevõtteid säästvate toimimisviiside elluviimisel
  

3.2. Ajalugu

1988. aastal asutatud Eesti Roheline Liikumine (ERL) on jõudnud oma 20. sünnipäevani. Hetkel on käimas ERL ajaloo-uurimise projekt, mille raames vaadetakse läbi arhiivimaterjale ja tehakse intervjuusid kümnete inimestega.
Mõned üritused mida ERL on korraldanud:
2007a. 11.-13. mai: Roheliste kaheksateistkümnes rattamatk „Kuidas elad, Matsalu ?”
2005a. 28. detsember: Talgud Tabasalu looduspargis
2005a. 22. september: Autovaba päev 2005 Tallinnas ja Tartus
2004a. 26. november: Ostuvaba päev 2004
(allikas nr. 2)

4. Eestimaa Looduse Fond

ELF on asutatud 1991. aastal 40 looduskaitsja ja loodusteadlase poolt. Alates 1999. aasta jaanuarist on ELF sihtasutus . ELF on valitsusväline, nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltumatu keskkonnakaitse organisatsioon. ELFi logoloomaks on vanade haabade õõnsuses elav haruldane lendorav, kelle leiukohti on Eestis teada ligi 80. ELFis töötab alaliselt üle kümne inimese, lisaks igal aastal ligi 50 lepingulist töötajat lühiajaliste tööülesannete täitmisel. ELFi juhatusse kuulub 3-5 inimest ja nõukokku 12-15 inimest.
Eestis teeb ELF koostööd kõigi meie keskkonda kaitsta soovivate firmade, organisatsioonide ja riigiasutustega. ELFil on tegevuse jooksul tekkinud palju koostööpartnereid keskkonnaühenduste seas. Üheks olulisemaks tegevuseks sel alal on osalemine Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) tegevuses, samas on ELFil ka teisi häid suhteid nii Eesti keskkonnaorganisatsioonide kui ka rahvusvaheliste keskkonnaorganisatsioonide ja -võrgustike näol.
ELFi peamisteks välismaisteks partneriteks on Maailma Looduse Fondi (WWF) tütarorganisatsioonid Soomes, Rootsis, Taanis ja Lätis. Lisaks mitmed keskkonnaorganisatsioonid Euroopas ja Venemaal.

4.1. Eesmärk

ELFi tegevuse eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine Eestis ja maailmas koostöös üksikisikute, ettevõtete, organisatsioonide ja riigiasutustega järgmiste tegevuste kaudu:

Ohustatud liikide ja nende elupaikade kaitsmine

Eestile omaste loodusmaastike ja koosluste säilitamine

Loodusvarade säästlikule kasutamisele kaasaaitamine

Keskkonnateadlikkuse suurendamine ühiskonnas

Lahenduste otsimine tulevastele põlvedele puhta elukeskkonna säilitamiseks
(allikas nr. 1)

5. Hoia Eesti Merd

Hoia Eesti Merd (HEM) on mittetulunduslik organisatsioon, mille tegevuse põhikirjaliseks eesmärgiks on aidata kaasa Eestit ümbritseva mere, rannikualade, saarte ning siseveekogude loodusliku tasakaalu ja omapära säilimisele ning puhtuse tagamisele. 1993. aastal asutajate poolt seatud sihid on endiselt aktuaalsed . Meri oli, on ja jääb üheks Eesti tähtsaimaks loodusvaraks. Ühtaegu võimsa ja ohustatavana vajab meri inimeste mõistvat suhtumist täpselt samuti kui inimesed ise, metsad ja maad, jõed ja järved. Mittetulundusühinguna seisneb Hoia Eesti Merd roll eelkõige erineva tausta ja sihitusega inimeste ja asutuste vahel ühishuvide leidmises, info vahendamises ning kõiki osapooli rahuldavate lahenduste leidmises.
HEMi tegevus on suunatud nii neile, kes omavad ja haldavad väikesadamaid, randu ja väikesaari kui neile, kes neid paiku külastavad. Suure sihtrühma moodustavad õpetajad-õpilased. Sageli on vaja kohaliku omavalitsuse esindajate ning kohalike elanike tuge, mistõttu on ka nemad HEMi sihtrühmaks.
HEMi peamised tegevused oma eesmärkide saavutamisel on:

• Keskkonnaalase teabe kogumine ja levitamine trükiste, kodulehekülje, meediateadete jms kaudu.
  
• Koolitus- ja infoseminaride korraldamine huvigruppidele keskkonda säästvate tavade, sh jäätmekäitluse arendamise kohta.
  
• Rahvusvahelise teabe vahendamine Eesti huvigruppidele ja vastupidi.
  
• Eesti tutvustamine Euroopaliku harrastusmeresõidupiirkonnana.
  
• Sidemete loomine ja arendamine teiste organisatsioonide ja üksikisikutega.
  

Mittetulundusühinguna toetub HEM oma liikmetelt ja toetajatelt laekuvale rahale ning olulisel määral ka nendepoolsele muule abile. Põhiline osa tegutsemiseks vajalikest rahalistest vahenditest saadakse projektipõhiselt - taotledes finantseerimist mitmesugustest fondidest.
(allikas nr. 3)

Kokkuvõte

Keskkonnakaitse on tänapäeva ühiskonnas väga oluline, sest tänapäeval suureneb reostajate hulk ja reostuste maht küllaltki kiiresti. Peamine põhjus selleks on inimkonna arvukuse pidev suurenemine.
Tähtsaks probleemiks on  inimestele keskkonnaprobleemide teadvustamine, mis aitaks kõige paremini pidurdada elukeskkonna halvenemist ja tagaks meile ning tulevastele põlvedele võimalikult head elutingimused. 

Kasutatud allikad

Eestimaa Looduse Fond - http://www.elfond.ee/

Eesti Roheline Liikumine - http://www.roheline.ee/index.php

Hoia Eesti Merd - http://www.hem.ee/

Munter, R. 1988. Keskkonnakaitse meetodid. Tln.: Valgus lk 12-13

Kiili, J. 2000. Sissejuhatus Keskkonnapoliitikasse. TTÜ kirjastus lk 49

Riigiportaal : Keskkonnakaitse - http://www.eesti.ee/est/teemad/keskkond_loodus/keskkonnakaitse/?style=txt
11