Põhjalik konspekt külma sõja kohta (0)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Hruštšovi aeg

· Molotovil arreteeriti naine, kes oli nimekas parteitöötaja NLKP 20. kongress Toimus 1956. aastal. Sellel kongressil esines Hrustsov kinnisel istungil ettekandega Stalini isikukultusest. Ettekanne hoiti saladuses kuni 80- ndate aastate lõpuni, kuni Gorbatsovi ajani. Esmakordselt avaldati 1989. aastal. Algas Stalini kuritegude paljastamine. Juunis 1956 avaldati otsus "Isikukultusest ja selle tagajärgedest ülesaamise kohta". Rahvusvahelise olukorra kohta rõhutati, et sõjad pole enam fataalselt paratamatud. Sõdu saab ära hoida. Ainsaks võimaluseks on eri süsteemide rahulik kooseksisteerimine. 1956. a 9. märtsil toimus veresaun Tbilisis. Punaarmee surus jõhkralt maha gruusia noorte väljaastumise Stalini kaitseks. 1961. a toimus NLKP 22. kongress. Sellel kongressil teatati, et 1980. aastal jõutakse kommunismi. Võeti vastu ka otsus Stalini põrm Mausoleumist kõrvaldada. Stalin maeti Kremli müüri äärde

Ajalugu

6

doc

Venemaa 1953-2009

tükk aega nõukogude õhuruumis luuranud. 1960. aasta jooksul läksid Hiina ja NSV Liit lõplikult tülli. Mao Zedong ei pidanud Hrustsovi enda ja Staliniga võrdväärseks kommunismi juhiks maailmas. Aprillis 1961 kukkus läbi ameerklaste katse Fidel Castrot võimult tõrjuda (Sigade lahe operatsioon), mis viis Kuuba ja NSV Liidu suhete tihenemiseni. Detsembris kuulutas Castro end leninismi pooldajaks, oktoobris 1962 sattusid NSVL ja USA aga Kuubale nõukogude rakettide paigutamise tõttu sõja lävele (Kuuba kriis). Juunis 1961 kohtusid Hrustsov ja USA uus president Kennedy Wienis, Austrias. Augustis 1961 püstitati Berliini müür. Juunis 1963 seati sisse otseühendus (telefoni teel) USA presidendi ja NSV Liidu juhi vahel, eesmärgiga tulevikus vältida Kuuba kriisi taolisi konflikte. Samal ajal algas Prantsusmaa eemaldumine NATOst, president de Gaulle parandas suhteid NSV Liiduga. Aprillis 1964 teatasid USA uus president Johnson ja Hrustsov tuumarelvade tootmise piiramise plaanist.

Ajalugu

4

doc

Hrustsovi aeg

 Molotovil arreteeriti naine, kes oli nimekas parteitöötaja 1956. aastal toimus NLKP 20. kongress. Sellel kongressil esines Hruštšov kinnisel istungil ettekandega Stalini isikukultusest. Ettekanne hoiti saladuses kuni 80- ndate aastate lõpuni, kuni Gorbatšovi ajani. Esmakordselt avaldati 1989. aastal. Algas Stalini kuritegude paljastamine. Juunis 1956 avaldati otsus “Isikukultusest ja selle tagajärgedest ülesaamise kohta”. Rahvusvahelise olukorra kohta rõhutati, et sõjad pole enam fataalselt paratamatud. Sõdu saab ära hoida. Ainsaks võimaluseks on eri süsteemide rahulik kooseksisteerimine. 1956. a 9. märtsil toimus veresaun Tbilisis. Punaarmee surus jõhkralt maha gruusia noorte väljaastumise Stalini kaitseks. 1961. a toimus NLKP 22. kongress. Sellel kongressil teatati, et 1980. aastal jõutakse kommunismi. Võeti vastu ka otsus Stalini põrm Mausoleumist kõrvaldada. Stalin maeti Kremli müüri äärde.

Ajalugu

3

doc

Külma sõja algus

ülesehitamisele ning nõrgestada komministliku kihutustöö mõju. Berliini blokaad 1948 juuni ja selle käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast (elekter, toit jm) lootes sellega linna põlvili suruda ja endaga liita. Lääne-Beriliin aga ei alistunud ja sai abi USA-lt, kes koos liitlastega neid õhusilla abil varustas. 324 päeva möödudes oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama. Berliini blokaadi võib lugeda avalikult külma sõja alguseks. NATO Põhja-Atlanti Lepingu Organisatsioon. 10 Euroopa riiki koos Kanada ja USA-ga 1949 aprillis. ,,Kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja." Loodi, et seista vastu Nõukogude Liidu kasvavale agressiivsusele. Algul loodi Lääneliit (Brüsseli pakt ­ kommunistide võimuhaaramine Prahas pani lääneriikide kannatuse katkema), aga sellest jäi väheks, et seista vastu Moskvale.

Ajalugu

3

doc

Külm sõda, raudne eesriie

nii sise- kui välissurve vastu ehk siis kommunistlikke võimuhaaramiskatsete vastu. 1947 Marshalli plaan abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele ja sellega loodeti nõrgestada kommunistlikku mõju. Anti majanduslikku abi. 1948juuni Berliini blokaad Nõukogude Liit lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast (elekter, kütus, toit), lootes linna nii endale saada. USA suutis õhusilla abil Lääne-Berliini varustada ja NSV Liit oli sunnitud blokaadi lõpetama. Ametlik külma sõja algus. 1948 moodustati Lääneliit, et seista vastu Nõukogude Liidule, aga sellest jäi väheks ja moodustati hoopis.. 1949 NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ­ kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. 10Euroopa riiki + Kanada ja USA. Et aidata teineteist ka majanduslikult loodi 1952 Euroopa Söe- ja Teraseühendus. 1949 VMN (Vastastikuse Majandusabi Nõukogu) selle asutas NSV Liit vastukaaluks lääne tihenevale koostööle.

Ajalugu

26

doc

12. klassi ajaloo konspekt

, kaubandust ja rahandust d) Lääneriikide võrdväärse partnerina: · 1955 NATO liige · 1957 EMÜ üks asutajaliikmeid 2. Sisepoliitika a) 1949-69 võimul KDL (üksi või koalitsioonis) · I kantsler 75 aastane kogenud poliitik Konrad Adenauer · tegi kõik et mitte lubada revansismi taassündi · 60-tel sisepoliitikas nihe vasakule ­ koal. partneriks SDP b) 1969 ­ 1982 sots.-lib. koalitsioon (SDP+VDP): · 1969-74 kantsler Willy Brandt- sõja ajal osales põrandaaluses vastupanus Hitlerile, hiljem L- Berliini linnapea · 1974-82 kantsler Helmut Schmidt c) 1982-90 kristl.-lib. koalitsioon (KDL+VDP) · 1982-90 kantsler Helmut Kohl 3. Välispoliitika a) Tihe koostöö lääneriikidega · suhete paranemine Prantsusmaaga b) Pingelised suhted I-Euroopaga: · Hallsteini doktriin ­ SLV on ainus Saksa riik ja Saksa rahva esindaja · katkestati suhted riikidega, kes tunnustasid SDV-d, erandiks NSVL c) W

Ajalugu

5

doc

Külm sõda, Saksamaa olukord, Hiina kodusõda

tsoonid, viisid läbi rahareformi (juuni 1948 riigi marga asemele) ja läksid üle turumajandusele. Nõukogude Liit viis oma tsoonis samuti läbi rahareformi. 25 juuni 1948 blokeeris Nõukogude Liit juurdepääsud Berliini läänesektoritele. Lootsid, et Lääneriigid loovutavad enda osad. USA ja Suurbritannia varustasid enda tsooni õhu kaudu kuni 12 mai 1949. Berliini ühine juhtimine lõppes, blokaadi loetakse avaliku Külma sõja alguseks (kiirendas NATO moodustamist). 23 mai 1949 kuulutasid lääneliitlased välja Saksa Liitvabariigi. Lääne-Berliin ja eraldiseisvaks üksuseks. Oktoobris 1949 kuulutati idatsoonis välja Saksa Demokraatlik Vabariik. NATO Aprillis 1949 asutasid USA, Kanada ja 10 Euroopa riiki Põhja Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO. Suunatud Nõukogude Liidu kasvava agressiivsuse vastu. Kui ühte liikmesriiki rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. 1955 liitus Saksamaa

Ajalugu

7

rtf

KÜLMA SÕJA KRIISID

Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Külma sõja kujunemine. Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes

Ajalugu

Kommentaarid (0)