Põhjalik konspekt külma sõja kohta (0)

KÜLM SÕDA

SLV ja SDV väljakuulutamine

Saksamaa Liitvabariik kuulutati välja mais 1949. Liidukantsler K. Andenauer. Suveräänsus oli piiratud. Sõja võitnud suurriigid säilitasid kontrolli Lääne-Saksamaa välispoliitika, väliskaubanduse ja rahanduspoliitika üle. USA, UK ja Prnt tagasid natsiorganisatsioonide keelustamise. Lääne-Saksamaa muutus parlamentaarset tüüpi föderatiivseks vabariigiks. Valitsuse eesotsas oli liidukantsler. Lääne-Saksamaa pidi saama NATO liikmeks.
Saksa Demokraatlik Vabariik kuulutati välja 7. oktoobril 1949.

SLV ja sotsiaalne turumajandus

Adenaueri eestvedamisel hakati läbi viima sotsiaalse turumajanduse poliitikat. See tähendas, et riik ei tegele otseselt ettevõtluse reguleerimisega, kuid loob ettevõtjatele vajalikud tingimused ja reeglistiku ning hoolitseb inimeste sotsiaalse turvalisuse eest. Ida-Saksamaa areng jäi Lääne-Saksamaa arengust maha.

Hruštšovi aeg NSV Liidus: sept 1953-okt 1964

Stalin suri 5. märtsil 1953. Matusekomisjoni esimees oli Hruštšov,
Riigi võimalikud arenguteed olid: stalinismi jätkumine, stalinismi liberaliseeritud variant või radikaalsed reformid
Malenkov – Ministrite Nõukogu esimees
Beria – siseministeeriumi ja riikliku julgeolekuameti juht.
Hruštšov – NLKP Keskkomitee Moskva oblastikomitee I sekretär juba alates 1949. aastast. 1958. a sai Hruštšovist ka Ministrite Nõukogu esimees.
Igaüks neist tahtis enda kätte saada kõrgeimat võimu. Esimesena hakkas aktiivselt tegutsema Beria. Ta vabastas vanglast väga palju inimesi, kuid eelkõige kriminaalkurjategijaid. See teravdas järsult olukorda riigis. Poliitvange ei vabastatud. 1953. aasta juulis Beria arreteeriti. mõisteti surma ja lasti maha.
Sept 1953 valiti Hruštšov NLKP KK I sekretäriks. 1954. aastal sõitis Hruštšov Nõukogudemaal ringi. See tõstis kõvasti tema populaarsust. Malenkov jäi tahaplaanile.
Hruštšov hakkas ka GULAG ´i likvideerima. Miljonid poliitvangid saabusid koju. Koju hakati laskma ka küüditatuid, ka eestlased hakkasid koju saabuma . Oli alanud destaliniseerimine.
NLKP 20. kongress - 1956. aastal.
Sellel kongressil esines Hruštšov kinnisel istungil ettekandega Stalini isikukultusest.
Algas Stalini kuritegude paljastamine. Juunis 1956 avaldati otsus “Isikukultusest ja selle tagajärgedest ülesaamise kohta”.
Rahvusvahelise olukorra kohta rõhutati, et sõjad pole enam fataalselt paratamatud. Sõdu saab ära hoida. Ainsaks võimaluseks on eri süsteemide rahulik kooseksisteerimine .
1961. a toimus NLKP 22. kongress. Sellel kongressil teatati, et 1980. aastal jõutakse kommunismi. Võeti vastu ka otsus Stalini põrm Mausoleumist kõrvaldada. Stalin maeti Kremli müüri äärde.
Majanduspoliitika . Põllumajandus.
Uudismaade ülesharimine. Miljonid noored siirdusid uudismaadele. See oli ka rahvaste segamine , toimus venestamine, hakati suurendama maisi külvipinda, majandusliku raskused, sisepinged. Halvenes linnade varustatus toiduainetega.
1962. aastal tõsteti mõnede põllumajandussaaduste hindu - hinnatõus. Või hind tõusis 50 %, lihatooted 25 – 40 %. Hinnad tõusid ka neil toodetel , mis sisaldasid piima või liha. See kutsus esile rahva pahameele.
Sept 1963 täitus 10 aastat Hruštšovi võimuletulekust. Parteiaparaat valmistus selle suurejooneliseks tähistamiseks. Äkki aga kadus poodidest leib. Puhkes paanika . Kõigis linnades peale Moskva seisid inimesed pikkades järjekordades, kuid leiba ei tulnud müügile mitu päeva.
Uudismaa ei suutnud riiki viljaga varustada. Olid puhkenud liivatormid. Ikaldus . Välja jagati strateegilised viljavarud, aga lõpuks oli vili otsas. Vilja osteti lõpuks välismaalt. See oli esimene kord, kui NSV Liit ostis vilja sisse. Osteti 12 milj tonni. Paljudes kohtades viidi jälle sisse kaardisüsteem. Leiba anti vaid alalise sissekirjutusega inimestele.
Muudatused liiduvabariikides
Kõige olulisem: Karjala-Soome NSV muudeti 1956. aastal Karjala Autonoomseks Vabariigiks ja lülitati Vene NFSV koosseisu.
Välispoliitika
Erinevalt Stalinist pidas Hruštšov väga oluliseks riigijuhtide isiklikke kontakte. NSV Liit muutus märksa avatumaks. Hruštšov ise reisis palju ja võttis vastu ka arvukaid delegatsioone.

• 1955.a - NSV Liit kirjutas alla riiklikule lepingule lääneriikidega, millega lõpetati Austria okupatsioon
  

• 1956 jaan – likvideeriti NSV Liidu sõjabaas Soomes, tunnustas Soome õigust eksisteerida kapitalistliku riigina
  
• 1956 nov – Nõukogude väed viidi Ungarisse. Ungari ülestõusu verine mahasurumine
  
• 1959 . a sept USA-s. Kohtus president Eisenhoweriga.
  
• 1959. a sept esines kõnega ÜRO Peaassamblee istungjärgul New Yorgis
  
• Jugoslaavia-poliitika muutmine – neutraalne puhverriik
  
• NSVL tunnustas SLV-d iseseisva riigina, loobus selle liitmisest SDVga
  

Suhted USA-ga
1. mail 1960 tulistati NSV Liidu kohal Sverdlovskis alla USA luurelennuk U-2 Powersiga.
Toimus kohus. Selle intsidendi tõttu jäi ära NSV Liidu – USA tippkohtumine, mis pidi toimuma Pariisis 1960. aastal.
Poliitikal kaks äärmust: esiteks sõnum, et sõdu võib ära hoida, teisalt jõudis tema ajal maailm kolmanda maailmasõja ääre peale ( Kuuba kriisiga ).
Kokkuvõttes võib öelda, et võrreldes Stalini ajaga toimus Hruštšovi ajal teatud pingelõdvendus. Kaasa aitas eelkõige Hruštšovi isiklik suhtlemine välisriikide juhtidega.
Kultuuripoliitika
Kunstis meeldis Hruštšovile sotsialistlik realism – tööinimese kujutamine. Mujal maailmas levisid uued kunstistiilid. Need Nõukogude Liitu ei jõudnud. Küllalt sageli esines Hruštšov ka kultuuriküsimuste arutlemisel. Tihtilugu kritiseeris kirjanikke. Samas hakkasid tema ajal esmakordselt ilmuma teosed Stalini perioodi kohta, mis käsitlesid seda objektiivselt.
Hruštšovi tagandamine
Ta võeti ametist maha 1964. aastal. Enne seda oli kujunenud Hruštšovi-vastane vandenõu. Ta kutsuti Moskvasse põllumajandusküsimuste lahendamise ettekäändel. Pleenumil süüdistati teda kollektiivse juhtimise printsiipide rikkumises, suhete halvendamises Hiinaga jpm.
Hruštšovi asemel sai NLKP Keskkomitee peasekretäriks Brežnev
Hruštšovi surm
Suri 1971 . aastal. Hruštšovi. pensionipõlv oli küllalt raske, teda jälitati. Ta kirjutas mälestusi, mis aga ei meeldinud partei juhtkonnale. Ilmusid välismaal ja hiljem ka NSV Liidus.

Külma sõja algus - Berliini blokaad

Berliini blokaad algas 24. juunil 1948 ja kestis peaaegu aasta. NSV Liit sulges kõik raud- ja maanteed. Lääne-Berliini ohustas nälg. Õhusilla abil osutas USA ja UK elanikele abi. Berliini blokaadi eesmärgiks oli sundida lääneliitlasi loobuma Berliinist või muutma poliitikat.

Külma sõja vormid:

Propagandistlikud, ideoloogilised , kultuurilised, majanduslikud, sõjalised: luure , spionism; võidurelvastumine – tuumapomm.

Külma sõja kriisid :

Suessi kriis – 1956
Egiptuses oli rühm natsionalistlikult meelestatud noori ohvitsere kukutanud monarhia . Võim koondus Nasseri kätte, kes üritas üles ehitada araabia sotsialismi ja ühendada kõik Araabiamaad . Ta tegi koostööd NSVL-iga. 1956 natsionaliseeris Nasser Suessi kanali. Läbirääkimised ei toonud lahendust , tuli sõda. Iisraeli väed vallutasid Siinai poolsaare. Suessi kriis lõppes sellega, et USA ja NSV Liidu survel tuli agressoritel järele anda ja oma väed välja tõmmata.
Berliini kriis – 1961
NSV Liit soovis, et Lääne- Berliin muutuks vabalinnaks ja et sealt viiksid lääneriigid välja oma väed. Samal aastal püstitasid Saksa DV võimud Lääne-Berliini piiridele betoonmüüri – sotsialismileeri kaitsevall lääne imperialismi ees. Tegelikult püüti sellega takistada idasakslaste põgenemist vabasse maailma. Lääs leppis Berliini müüriga.
Kuuba raketikriis 1962
Kuubal toimus 1959. aastal revolutsioon . Selle tulemusena kehtestati vasakpoolne Fidel Castro režiim, mis muutus kommunistlikuks. 1962. aastal leppis Castro Moskvaga kokku, et Kuuba saarele paigutatakse NSVL raketid . Hruštšov tahtis seeläbi sundia USAd järeleandmistele Saksamaa küsimuses, Castro soovis kaitset USA sissetungi vastu. Kuna Kuuba on Floridale lähedal, tähendanuks rakettide paigutamine seda, et NSVL oleks saanud USAd rünnata rakettidega. USA valitsus nõudis rakettide minema viimist Kuubalt ning kuulutas välja mereblokaadi. USA laevastik kontrollis Kuuba suunas liikuvaid NSVL laevu. Hruštšov lubas Kuubalt raketid ära viia, kui USA tagab Kuuba kommunistliku režiimi puutumatuse. 28. oktoobril kokkulepe allkirjastati.

Korea sõda: juuni 1950 – juuli 1953.

Korea oli 1945 aastani Jaapani koloonia. Teise maailmasõja lõppedes hõivasid NSVL väed PK ja USA väed LK. Maa jagati piki 38. paralleeli pooleks ja jäi jagatud ka pärast okupatsioonivägede lahkumist . Kumbki Korea riik keeldust teist tunnustamast ja valmistus kogu maad relvajõul ühendama. PK jõudis sõjaettevalmistustes kaugemale.
25. juunil 1950. a. tungis NSVL relvadega varustatud Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Liikus kiiresti edasi. P-Korea kasutuses olid Nõukogude tankid, lennukid . Pealinn Söul vallutati 28. juunil 1950. Peagi oli Lõuna-Korea kontrolli all vaid väike osa kagunurgas. Septembris kuulutas ÜRO P-Korea agressoriks ja saatis L-Koreale appi ÜRO väed (valdavalt USA väed). Vägesid juhtis USA kindral MacArthur .
Põhja-Koreale tuli appi ka NSVL relvadega varustatud Hiina. Kindral MacArthur tegi ettepaneku kanda sõjategevus üle ka Hiina territooriumile ning kasutada tuumarelva. Sellest USA president Truman keeldus. Kardeti, et puhkeb uus maailmasõda. 1951. aasta aprillis vabastati MacArthur vägede ülemjuhataja kohalt. Tema asemele määrati Ridgway.
1952. aastal valiti USA presidendiks Dwight D. Eisenhower .
1953 märtsis suri Stalin.
1953 sõlmiti vaherahu. Rahulepingut pole tänini. Korea on jagatud kaheks riigiks. Piir paikneb 38. paralleelil.