Kordamisküsimused ajaloos (AT7) Eesti Vabariik 1920-40 (0)

Kordamisküsimused ajaloos (AT7): Eesti Vabariik 1920-40
1. Iseloomusta Eesti Vabariiki 1920ndate alguses ja proovi teda võrrelda tänapäevaga?
Eesti pindala oli 1920ndatel suurem kui praegu, rahvastik oli väiksem. Riigi valitsejaks oli Riigivanem (tänapäeva mõistes peaminister ). 1920ndatel oli samuti palju parteisid nagu praegugi. Valitsused vahetusid tollal tihi, tänapäeval vahetuvad tihti ministrid.
2. Kirjelda mis toimus 1.detsembril 1924?(eesmärgid, käik, tagajärjed)
Toimus kommunistide internatsionalistide mässukatse Tallinnas, mida juhiti Moskvast. Eesmärk likvideerida Eesti Vabariik ja liituda Nõukogude Venemaaga. Tagajärjeks oli see, et mässajad said lüüa ja pagesid Venemaale.
3. Kuidas mõjutas kommunistide mässukatse Eesti avalikku arvamust?
Mässu tagajärjel Eestlaste enamus meelestus kommunistide vastu. Kaitseliit taasloodi, rahuaegse vabatahtliku maakaitse väena.
4. Mis olid Suure Majanduskriisi tagajärjed Eestile?
Eesti krooni devalveerimine , Eesti majandus orienteerub Lääne Euroopast Saksamaale ( peamine sihtturg kaupadele). Demokraatia lõpp Eestis ( K. Pätsi autoritaarne võim). Riigi sekkumine majandusse. Tööstuse eelisarendamine põllumajanduse asemel Eestis.
5. Miks sai Eestile 1930ndatel aastatel saatuslikuks, et demokraatlik kord kadus Vaikival ajastul?
Kuna tulevases II MS säilitasid vabaduse just demokraatiale truuks jäänud riigid. (Soome)
6. Miks oli Eesti maareform oluline ja selle vastuvõtmine keeruline?
Kuna umbes 1000 Baltisaksa mõisa jagati 56000 asundustalu vahel ära. Keeruliseks tegigi asja see, et nõnda vähe maad tuli jagada ära nõnda paljude talude vahel.
7. Kuidas mõjutas Suur majanduskriis Eestit?
Eestis mõjutas kriis eeskätt põllumehi. Kriisi tagajärjel langesid põllumajandus saaduste hinnad, tööpuudus maal, paljud asundustalud läksid pankrotti.
8. Iseloomusta vabadussõdalaste liikumist Eestis 1930ndatel (eesmärgid tegevus)
Majanduskriis mõjutas Eesti sisepoliitikat – rahvas oli rahulolematu ja toetas Vabadussõdalasi (tuntud kui ka vapsid ). Vapside nõudmiseks oli tugevam võim Eestis ja presidentaalne vabariik. (‘’kord majja’’) Vapside nõudmisel kehtestatakse Eestis II põhiseadus – sarnane praegusega. Tuntumad vapsid olid Artur Sirk ja Andres Lorka.
9. Milliseid ebademokraatlikke ümberkorraldusi teostati Eestis vaikival ajastul?
Keelustatakse erakonnad , piiratakse sõnavabadust, kõik töötajad koondati kutsekodadesse – sellega keelustati streigid , loodi ainupartei Eestis – Isamaaliit .
10. Võrrelge 1920.a. ja 1938.a. Eesti põhiseadust ning tooge välja peamised erinevused?
1920 oli ühe kojaline parlament , 1938 aga kahe kojaline parlament.
1920 oli demokraatlik kord, erakondasid oli palju. 1938 oli aga presidentaalne võim kus presindendil olid diktaatrolikud volitused.
11. Mis probleemid seisid Eesti majanduse ees, peale Vabadussõda?
Maaküsimus (eestlaste käes vaid 42% maast, mõisad talunikele ).
Turusidemed olid katkenud (1914 aasta oli Eesti väljaveost Venemaale läinud 93%).
Eesti majandus tuli orienteeruda Läände.
Tugeva rahasüsteemi ülesehitamine (Eesti kroon).
12. Kuidas sekkus Eesti riik põllumajandusse ja tööstusesse peale Suurt majanduskriisi?
Piimatooteid eksporditi läände, riik maksis toetusi, uudismoodne ülesharimine. Tasus teha selliseid vabrikuid, mille tooraine oli kohapeal. Põlevkivi kasutamise algus.
13. Millised uued nähtused tulid kultuuri ja igapäevaellu iseseisvuse ajal 1920-1940?
Riik toetas põllumajandust – laenud, uudismaade ülesharimine, maaparandus , monopoliseeris või, liha ja munade kokkuostu ja ekspordi (riiklikud koondised „Võieksport“, Eesti Lihaeksport“, „Eesti Munaeksport“) ning teraviljakaubanduse („Riigi Viljasalv“)
14. Miks ei kujunenud Balti sõjalist liitu, mis oleks meid kaitsnud Venemaa eest?
Liit mis loodeti luua koostöös Soome, Läti, Leedu ja Poolaga, jäi loomata omavaheliste vastuolude tõttu, peamiselt tänu piiritülidele. Küll aga sõlmiti 1923.a. Eesti-Läti kaitseliiduleping.
15. Miks loobus Eesti riik 1930ndatel Inglismaale suunatud orientatsioonist Saksamaa kasuks?
Eesti hoidis Saksamaa poolele, sest see sai vastu Venemaale.
16. Missugune oli Eesti välispoliitiline seisund 1930ndatel aastatel (seisund, liidusuhted)?
Eesti oli neutraalne riik, suhted olid teiste riikisega head va. Venemaaga (nõukogude Liit)
17. mõisted:
Vapsid – Endised vabadussõdalased.
Vaikiv ajastu – Sai alguse peale K. Pätsi 12.03.1934. a. relvastatud riigipööret, millega lõppes ka demokraatlik kord Eestis.
III põhiseadus – Kehtestas 1938. a Eestis presidentaalse võimu, kus presidendil olid diktaatrolikud volitused. (dekreedi õigus, õigus alustada ja lõpetada sõda)
Parlament muutus kahe kojaliseks: 80-liikmeline riigivolikogu ja 40-liikmeline Riiginõukogu.
Isamaaliit – Pätsu autoritaarse võimu aegne ainupartei.
Kaarel Eenpalu – (Kaarel Einbund) Pätsi autoritaarse võimu teostaja , oli peaminister.
18.
Parlamentarismi kriis – Pideva ebastabiilsuse tõttu poliitikas palju valitsuskriise.
Artur Sirk – Üks tuntuimaid vapse, mõrvatakse 1937 a. PolPoli agentide poolt Luxemburgis.
Asunikutalu – Oli Eestis pärast 1919. a. maareformi endisele mõisa maale rajatud talu, aastatel 1919-1939 rajati üle 56000 talu, nende talude suurus oli enamasti 10-15 hektarit.
Balti Liit – Liit mida Eesti lootis luua koostöös Soome, Läti, Leedu ja Poolaga, jäi teostamatta, riikide omavaheliste erimeelsuste tõttu.
„Detsembrikuumuse“ põhjal arutlevalt:  • Miks kukkus riigipöördekatse läbi (väh. 3 näidet ja oma kokkuvõte) • Mis isiku roll mässukatse mahasurumises oli suurim (põhjenda) • Kuidas hinnata kindral Undi rolli mässukatse mahasurumises? • Mis sündmustega Eesti lähiajaloost võib filmisündmusi võrrelda (miks)