Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

NSV Liit pärast II maailmasõda. (5)

3 KEHV
Punktid

Lõik failist


NSV
Liit pärast II maailmasõda.

1945-1953
- J.V. Stalin HILISSTALINISM

Majandus:
¤ plaanimajandus ,
käsumajandus
¤maj.
raskused
¤sõjatööstuskompleksi
eelisarendamine
põllumajanduse
allakäik ja näljahäda
¤kaardisüsteemi
kaotamine
¤rahareformi
läbiviimine
¤tarbekaupade
defitsiit
¤algatati
diskussioon maj. arenguteede üle
¤"abi
ja toetus" Ida-Euroopa riikidele
Sisepoliitika :
¤võimuvõitluse
NSV Liit pärast II maailmasõda #1 NSV Liit pärast II maailmasõda #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 144 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor starhyte Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

HILISSTALINISM, SULAAEG, STAGNATSIOON, PERESTROIKA

Valdkond Hilisstalinism (1945 ­ 1953) J.V.Stalin Põhisisu Poliitika Repressioonide uus laine; poliitilised kohtuprotsessid; surmanuhtluse taastamine; võimuaparaadi reorganiseerimine; võimuvõitluse ägenemine; äärealade sovetiseerimine (industrialiseerimine, kollektiviseerimine, venestamine, migratsioon, küüditamine) Majandus Sõjatagajärgede likvideerimine; tööstuskompleksi taastamine; kaardisüsteemi kaotamine; rahareform; Nõukogude tuumaprojekti rahastamine (1949); põllumajanduse mahajäämus ja probleemid toiduainetega varustamisel; Ideoloogiad Ideoloogia otsused kirjanduse, muusika, teatri ja kunsti sisu kohta; kontroll juhtkonna ideoloogilise ,,puhtuse" kohta; propaganda USA ja kogu läänemaailma vastu; suletuse õigustamine ja Nõukogude patriotismi ülistamine Rahvusküsim Venelaste esiletõstmine; venestamin

Ajalugu
thumbnail
3
docx

STAGNATSIOON/SULA/PERESTR OIKA/GLASNOST/ HILISSTALINISM

välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist.Gorbatsovi uus juhtimisstiil kohtas vastuseisu nii vanameelsetelt kui ka radikaalidelt, kuid ta ei distantseerunud parteist. See-eest osutus ta välismaal ülimalt populaarseks ja paljud välisriigid andsid Nõukogude Liidule demokratiseerumise toetuseks tohutuid laene. 1990. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia.Hiljem on Gorbatsov oma intervjuudes öelnud, et kui Nõukogude Liit oleks kasutanud Berliini müüri langemisele eelnenud demonstratsioonide vastu 1989. aastal sõjaväge, võinuks see viia Kolmanda maailmasõjani. Tema eesmärk oli ent selline stsenaarium ära hoida: "Minu poliitika oli avatud ja siiras, poliitika, mille eesmärk oli demokraatia vahendite kasutamine, mitte verevalamine. Aga see läks mulle väga kalliks maksma, uskuge mind."[2]

Ajalugu
thumbnail
2
doc

VENEMAA-NSVL tabel

VENEMAA/ NÕUKOGUDE LIIT sise- ja välispoliitika majandus kultuur rahvusvaheline poliitika 1900-1914 - isevalitsus Nikolai II - kiire tööstuslik areng ­ Witte - tsensuur sõjalis-poliitiliste blokkide kujunemine - - venestamine eelkõige Poolas, Soomes ja Baltimaades

Ajalugu
thumbnail
89
doc

Ajalugu

Lotringi kaevanduste piirkonnad. Arenema hakkas metalli tootmine, keemiatööstus, elektrotehnika jne. Tekkisid monopolid: perekond Thyssen; Krupp - relvatööstus; Siemens - kellad, autod; AEG - elektrotehnika. 1.2.2 SISEPOLIITIKA Mitmepartei süsteem. 1890 sai kantsleriks Bülow. 20. sajandi alguses moodustati hotendoti plokki valitsusliit (juht - B. von Bülow), mis hääletas maksude tõstmise ja hotendotide mässu mahasurumise poolt. Kuid see liit lagunes sisemiste vastuolude tõttu varsti. Võimule tuli mustsinine polkk (sinine - aadlikud, must - vaimulikud) - konservatiivne liit. 1.2.3 VÄLISPOLIITKA 20. sajandi alguses valmistuti sõjaks. Bismarci ajal huvituti euroopast, nüüd võeti kurs maailma poliitikale. Trang nach Osten [tung itta] - Saksamaa välispoliitiline põhimõtte pikka aega. Wilhelm II ütles, et Saksamaa tulevik on merel. Asuti ehitama tugevat sõjalaevastikku. Admiraliks ehk mereministriks sai Alfred Tirpitz.

Ajalugu
thumbnail
176
doc

Nõukogude Liidu ajalugu osa 2

jätta muljet, et mitte nemad ei asu revideerima Talvesõja tulemusi, vaid aktiivsem pool on NL, ei rünnatud enne, kui NL pommitajad olid teostanud 25. juulil rünnaku Helsingile. 1945 juuli alguses läks taasmobiliseeritud Soome armee rünnakule. Kõigis teistes rindelõikudes Saksa vägede vastu, ka Soome lõigus Punaarmee esialgu põgenes. Juuli lõpuks taastati sõjaeelne piir Karjala kannasel, augusti jooksul Laadoga järvest põhja pool Kesk- ja Põhja-Soomes. Pärast pausi sept-s soomlased jätkasid pealetungi, teine pealetungioperatsioon. Tegevus keskendus ida-Laadoga aladele. Sealgi saavutasid soomlased edu, 1941 lõpuks olid Soome väed välja jõudnud Onega järveni ja vallutanud Karjala-Soome NSV pealinna Petroskoi. Samal ajal vältisid soomlased vanast riigipiirist kaugemale tungimist Karjala kannasel, vaatamata sellest, et sakslased üritasid neid mõjutada ründama Leningradi

Ajalugu



Kommentaarid (5)

fuuz3r profiilipilt
fuuz3r: ainult kavapunktid. mõttetu.
19:28 17-06-2009
kas1ak profiilipilt
Lauri Kasak: väga hea materjal on see
13:31 09-04-2011
taavi38 profiilipilt
taavi38: normaalne
15:41 11-03-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun