Hruštšovi aeg (2)

5 VÄGA HEA

Hruštšovi aeg (sept 1953-okt 1964)
Stalin suri 5. märtsil 1953. aastal kell 21. 50. Matused toimusid 9. märtsil. Matuste ajal hukkus tuhandeid inimesi rüseluses, nad tallati Moskva kitsastel tänavatel jalge alla. Matusekomisjoni esimees oli Hruštšov, matusetseremoonial Punasel väljakul esinesid ametlike kõnedega Molotov ja Beria. Stalini balsameeritud surnukeha paigutati Mausoleumi Lenini kõrvale.
Riigi võimalikud arenguteed olid:

stalinismi jätkumine

stalinismi liberaliseeritud variant

radikaalsed reformid
Enne Stalini matuseid toimus Kremlis nõupidamine, kus jagati ametikohti. Ministrite Nõukogu esimeheks sai Malenkov, Siseministeeriumi ja Riikliku Julgeolekuameti (MBД ja MГБ) juhiks sai Beria. NLKP KK sekretär ja Moskva oblastikomitee I sekretär oli Hruštšov juba alates 1949. aastast.
Igaüks neist tahtis enda kätte saada kõrgeimat võimu.
Esimesena hakkas aktiivselt tegutsema Beria. Ta vabastas vanglast väga palju inimesi, kuid eelkõige kriminaalkurjategijaid. See teravdas järsult olukorda riigis. Arvatakse, et sel moel püüdis ta oma ametkonna võimu suurendada (kuritegevusega on ju vaja võidelda!). ( Film “1953. aasta külm suvi”). Poliitvange ei vabastatud.
1953. aasta juulis Beria arreteeriti. Süüdistused olid väga sarnased Stalini aegadega (et on Inglise agent jne). Beria mõisteti surma ja lasti maha. Millal täpselt, polegi teada. Avalikku kohtuprotsessi ei toimunud. Beria oli seotud repressioonidega.
Sept 1953 valiti Hruštšov NLKP KK I sekretäriks. Hakati läbi vaatama mõningaid Stalini aegseid poliitilisi protsesse ( Leningradi süüasi, mille käigus oli hukatud palju inimesi). Samas aga, kui Vorkuta kaevanduses toimus GULAG ´i vangide ülestõus 1953. a lõpus, siis suruti see julmalt maha.
1954. aastal sõitis Hruštšov Nõukogudemaal ringi. Käis Siberis , Kaug-Idas, Sahhalini saarel, Kesk-Aasias, Ukrainas, Leningradis, Riias jm. See tõstis kõvasti tema populaarsust. Malenkov jäi tahaplaanile. 1955. a määrati Ministrite Nõukogu esieheks Malenkovi asemel Bulganin.
Hruštšov hakkas ka GULAG´i likvideerima. Miljonid poliitvangid saabusid koju. Koju hakati laskma ka küüditatuid, ka eestlased hakkasid koju saabuma. Oli alanud destaliniseerimine. Sellele protsessile hakkasid vastu töötama vanameelsed: Molotov, Kaganovitš, Malenkov, Vorošilov. Kõigi nende käed olid verega määritud, kaasa arvatud Hrustšovil. Nad olid osalenud 1937. a suures terroris. Samas olid ka ise kannatajad olnud. Stalin oli neid kõiki lõa otsas hoidnud. Mõningaid näiteid:

Kalinini naine Jekaterina oli arreteeritud 1937. aastal. Saadeti GULAG´i. Kalinin oli Ülemnõukogu Presiidiumi esimees (teistes riikides vastas see presidendi ametikohale). Kalinini naine oli rahvuselt eestlane.
Kaganovitsil lasti maha üks vend, teine vend sooritas enesetapu
Švernikul arreteeriti ainukese tütre mees
Vorošilovil arreteeriti pojanaine
Molotovil arreteeriti naine, kes oli nimekas parteitöötaja

NLKP 20. kongress
Toimus 1956. aastal. Sellel kongressil esines Hruštšov kinnisel istungil ettekandega Stalini isikukultusest. Ettekanne hoiti saladuses kuni 80- ndate aastate lõpuni, kuni Gorbatšovi ajani. Esmakordselt avaldati 1989. aastal. Algas Stalini kuritegude paljastamine.
Juunis 1956 avaldati otsus “Isikukultusest ja selle tagajärgedest ülesaamise kohta”.
Rahvusvahelise olukorra kohta rõhutati, et sõjad pole enam fataalselt paratamatud. Sõdu saab ära hoida. Ainsaks võimaluseks on eri süsteemide rahulik kooseksisteerimine .
1956. a 9. märtsil toimus veresaun Tbilisis. Punaarmee surus jõhkralt maha gruusia noorte väljaastumise Stalini kaitseks.
1961. a toimus NLKP 22. kongress. Sellel kongressil teatati, et 1980. aastal jõutakse kommunismi.
Võeti vastu ka otsus Stalini põrm Mausoleumist kõrvaldada. Stalin maeti Kremli müüri äärde. “Halb” Stalin ei sobinud “hea” Lenini kõrvale.
Majanduspoliitika . Põllumajandus.
Uudismaade ülesharimine. Alustati 1953. aastal.
Otsus uudismaade ülesharimisest võeti vastu 1954. aasta kevadel. Puudutas piirkonda: Kasahstan , Lõuna- Siber , Volgamaa, Põhja- Kaukaasia . Uudismaade ülesharimise vastu protesteerisid kohalikud elanikud. Kardeti, et Kasahstani steppides toob suurte maaalade üleskündmine kaasa loodusliku katastroofi ja põhjustab traditsioonilise lambakasvatuse allakäigu.
Miljonid noored siirdusid uudismaadele. See oli ka rahvaste segamine, toimus venestamine. Hiljem oli Kasahhi NSV-s kohalike elanike % liiduvabariikidest kõige väiksem, oli kõige rohkem venestatud piirkond.
1954 – 1955 hakati suurendama maisi külvipinda. Maisi tuli külvata ka neis piirkondades, kus see ei õigustanud ennast (näit Eesti jmt piirkonnad).
1962 majandusliku raskused, sisepinged. Halvenes linnade varustatus toiduainetega.
1962. aastal tõsteti mõnede põllumajandussaaduste hindu (põllumajandussaadusi oli riigi poolt kogu aeg doteeritud ). Kuna aga hakati tõstma põllumajandussaaduste kokkuostuhindu, et kolhooside olukorda parandada, siis pidi see paratamatult kaasa tooma hinnatõusu. Või hind tõusis 50 %, lihatooted 25 – 40 %. Hinnad tõusid ka neil toodetel , mis sisaldasid piima või liha. See kutsus esile rahva pahameele.
Novotšerkasski sündmused 2. juunil 1962 (asub Aasovi merest kirdes, 37 km kaugusel Rostovist Doni ääres). Siin langes hinnatõusu teade kokku palgalangusega. Nimelt muudeti ühes ettevõttes (elektrivedurite tehases) normatiive. Toimus kokkupõrge tehase juhtkonnaga. Kohale kutsuti miilits ja sõjavägi. Algas streik. Streigist teatati läbisõitvate rongide kaudu. Töölised siirdusid Novotšerkasskisse parteimaja juurde (partei linnakomiteesse). Linna oli 12 km. Teel tulid neile vastu juba soomusmasinad. Nende rahumeelset demonstratsiooni tulistati. Palju inimesi sai surma ja haavata. Hukkunute seas oli palju juhuslikke inimesi, kes olid ilusal päikesepaistelisel päeval keskväljakule jalutama tulnud. Kui algas tulistamine , siis arvati, et lastakse paukpadrunitega. Põgeneda oli raske, sest demonstrantide selja taga oli 1 meetri kõrgune poolringis skväär Lenini monumendiga. Nõukogude ajalehed ei kirjutanud sellest midagi, küll aga rääkis sellest Ameerika Hääl (Лит Газ 37, 44/ 1990). Novotšerkasskisse oli saabunud ka Anastass Mikojan.
1963. aastal küpses uus kriis. Sept 1963 täitus 10 aastat Hruštšovi võimuletulekust. Parteiaparaat valmistus selle suurejooneliseks tähistamiseks. Äkki aga kadus poodidest leib. Puhkes paanika . Kõigis linnades peale Moskva seisid inimesed pikkades järjekordades, kuid leiba ei tulnud müügile mitu päeva.
Uudismaa ei suutnud riiki viljaga varustada. Olid puhkenud liivatormid. Ikaldus . Mittemustmullaalade põllud olid üldse hooletusse jäetud. Puudus väetis. Uudsevilja laekus väga vähe. Juubeliks valmistuvale Hruštšovile ei julgetud midagi öelda. Välja jagati strateegilised viljavarud, aga lõpuks oli elevaatotitest vili otsas, näpud põhjas. Vilja osteti lõpuks välismaalt. See oli esimene kord, kui NSV Liit ostis vilja sisse. Osteti 12 milj tonni. Brežnevi ajal hurjutati Hruštšovi selle eest.
Paljudes kohtades viidi jälle sisse kaardisüsteem. Leiba anti vaid alalise sissekirjutusega inimestele, sissesõitnutele ei müüdud.
1958. a sai Hruštšovist ka Ministrite Nõukogu esimees. Seega kandis ta vastutust ka majandusprobleemide eest.
Muudatused liiduvabariikides
Kõige olulisem: Karjala -Soome NSV (moodustatud 31. märtsil 1940. aastal) muudeti 1956. aastal Karjala Autonoomseks Vabariigiks ja lülitati Vene NFSV koosseisu. Karjala-Soome NSV elanikkonna koosseisus olid majanduspoliitika tõttu ( migratsioon !) suured muudatused. Põliselanikud – karjalased , soomlased, vepslased moodustasid vaid ¼ elanikkonnast, venelased ¾. See oligi heaks ettekäändeks liiduvabariigi likvideerimisel.
Välispoliitika
Erinevalt Stalinist pidas Hruštšov väga oluliseks riigijuhtide isiklikke kontakte. NSV Liit muutus märksa avatumaks. Hruštšov ise reisis palju ja võttis vastu ka arvukaid delegatsioone.

1955.a külastas Jugoslaaviat, Indiat, Birmat, Afganistani
1955.a lõi diplomaatilised sidemed SLV-ga
1955.a mai - NSV Liit kirjutas alla riiklikule lepingule Austriaga, millega fikseeriti Austria neutraalsus ja viis oma väed Ida- Austriast välja. 15. 05. 1955 kirjutasid NSVL , USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa Viinis alla riigilepingule, millega lõpetati Austria okupatsioon
1955 kevad – NSV Liit likvideeris Port Arturis oma sõjalise baasi ja andis selle ala Hiinale tagasi
1956 jaan – likvideeriti NSV Liidu sõjabaas Porkkala-Udd´is Soomes
1956 aprill – Hruštšov külastas Suurbritanniat
1956 nov – Nõukogude väed viidi Ungarisse. Ungari ülestõusu verine mahasurumine
1957 – külastas Soomet
1959 . a sept USA-s. Kohtus president Eisenhoweriga.Kohtumistest on ilmunud teosed: “Elada rahus ja sõpruses” Tln 1960, “Palgest palgesse Ameerikaga”
1959. a sept esines kõnega ÜRO Peaassamblee istungjärgul New Yorgis

Esmaspäevane päev. Rahvast vähe kohal. Hruštsov andis ÜRO peasekretärile Dag Hammarskjördile karmi käsu, et kvoorum kokku aetaks. Kuulutati välja vaheaeg. Telefoni teel aeti rahvas kokku. “Tulge kähku kohale, Hruštšov teeb skandaali!” (Hruštšovi väimehe Adžubei mälestustest)
Suhted USA-ga
1. mail 1960 tulistati NSV Liidu kohal Sverdlovskis alla USA luurelennukU-2 Powersiga. See oli startinud Pakistanist ja pidi jõudma Norrasse.. Lendur ei kasutanud mürgiampulli ja katapuleerus kolhoosipõllul. Ka varem oli USA luurelennukeid NSV Liidu kohal lennanud, kuid neid ei saanud alla tuua, sest NSV Liidu püüdelennukite lennukõrgus jäi USA omadest maha. Powersi lennukit läksid alla tooma 2 Nõukogude hävitajat. Allatulistamisel tabas üks rakett Nõukogude hävitajat. Lendur hukkus. See vaikiti maha. Avalikustati alles 1990. aastal. Hruštsov sai U2 allatulistamisest teada Punasel väljakul tribüünil, kui ta jälgis parajasti 1. maisõjaväeparaadi. Talle teatas sellest marssal Birjuz. Ka teised tribüünil viibinud mõistsid, et teade pidi olema erakordne, sest marssal kandis igapäevast töövormi, mitte pidupäevale vastavat paraadvormi. (“Edasi” 17. 06. 1990).
Toimus kohus. Selle intsidendi tõttu jäi ära NSV Liidu – USA tippkohtumine, mis pidi toimuma Pariisis 1960. aastal. Powers hoiti vangis 1962. aastani. Siis ta vahetati välja USA-s tabatud Nõukogude spiooni Rudolph Abeli vastu. Powers hukkus 1977. aastal, kui tema helikopter kukkus alla USAs, Californias.
Luurelennuki alla tulistamine oli ühest küljest rõõmustav sündmus, teisest aga tragöödia.
1960. aastasse jääb ka USA külastamine. Hruštšov on ÜROs esinenud rohkem kui ühel korral. Sinna jääb ka kingaga tagumise lugu. Üks Filipiinide delegaat tõstatas üles kolonialismi küsimuse ning ütles otse välja, et NL on haaranud kolmanda maailma riigid enda alla. Hruštšov võttis oma mokassiinkinga jalast ning tagus sellega vastu lauda.
1962. aastal toimus Kuuba kriis.
Poliitikal kaks äärmust: esiteks sõnum, et sõdu võib ära hoida, teisalt jõudis tema ajal maailm kolmanda maailmasõja ääre peale (Kuuba kriisiga ).
Stalinil oli põhimõte, et mida edukamalt kulgeb NSV Liidus sotsialismi ehitamine, seda enam teravneb klassivõitlus. See põhimõte andis kogu aeg võimaluse vaenlasi otsida ja leida ning kogu rahvast hirmu all hoida.
Nõukogude inimene pidi kogu aeg meeles hoidma, et vaenlane ei maga – hirm oli kogu aeg sees. Väliskülalistele torkas Stalini ajal samuti silma kohalike tohutu hirm.
Kokkuvõttes võib öelda, et võrreldes Stalini ajaga toimus Hruštšovi ajal teatud pingelõdvendus. Kaasa aitas eelkõige Hruštšovi isiklik suhtlemine välisriikide juhtidega.
Kultuuripoliitika
Hruštšov oli väga väikese haridusega, kuid kahjuks pidas ta end paljudes küsimustes suureks asjatundjaks.
Kultuuriküsimustes põrkusid kokku ühelt poolt võim ja teisalt rumalus. Rumal hinnang kõrgelt võimkandjalt võis kultuuriinimestele tekitada väga palju probleeme.
Kunstis meeldis Hruštšovile sotsialistlik realism – tööinimese kujutamine. Mujal maailmas levisid ( 40ndatel – 60ndatel) uued kunstistiilid . Need Nõukogude Liitu ei jõudnud. Kurikuulus on Hruštšovi konflikt kustnikega Maneežis. Seal olid väljas ka noorte kunstnike tööd, mis olid maalitud uudsetes stiilides. Näiteks sürrealismis ja teistes katsetustes. Hruštšovil tekkis tõsine konflikt kunstnik Neizvestnõiga. Hiljem tegi seesama kunstnik talle hauasamba. Seda palus Hruštšovi poeg. Hauasammas on tehtud must-valges stiilis ning selle abil on selgesti välja toodud Hruštšovi kaks poolust (ka tema hinge lõhestatus).
Küllalt sageli esines Hruštšov ka kultuuriküsimuste arutlemisel. Tihtilugu kritiseeris kirjanikke. Samas hakkasid tema ajal esmakordselt ilmuma teosed Stalini perioodi kohta, mis käsitlesid seda objektiivselt. Tvardovski poeem “Kaugused kauguste taga”, Solženitsõn “Üks päev Ivan Denissovitši elus” (seal kirjeldati Nõukogude vangilaagrit). Kõik teosed ilmusid kibekiirelt ka eesti keeles. Kõigepealt avaldati need ajakirjas Novõi Mir.
Hruštšovi tagandamine
Ta võeti ametist maha oktoobripleenumil 1964. aastal. Enne seda oli kujunenud Hruštšovi-vastane vandenõu.
1964. a okt oli ta koos Mikojaniga Pitsundas suvitamas. Ta kutsuti Moskvasse põllumajandusküsimuste lahendamise ettekäändel. Pleenumil süüdistati teda kollektiivse juhtimise printsiipide rikkumises, suhete halvendamises Hiinaga jpm.
Hruštšovi asemel sai NLKP KK peasekretäriks L.I. Brežnev, (Hruštšovi ajal oli Brežnev olnud NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, nüüd ta vabastati sellest ametist ja ÜN Presiidiumi esimeheks nimetati Mikojan, kes oli ametis 1964-1965, seejärel sai selle ametikoha Podgornõi). Ministrite Nõukogu esimeheks nimetati Kossõgin.
Hruštšovi surm
Suri 1971 . aastal. Pere ootas, kas toimuvad riiklikud või perekondlikud matused. Seejärel saabus teade, et riiklikke matuseid ei korraldata.
Hruštšovi. pensionipõlv oli küllalt raske, teda jälitati. Ta kirjutas mälestusi, mis aga ei meeldinud partei juhtkonnale. Ilmusid välismaal ja hiljem ka NSV Liidus.
Partei poolt kaevati Hruštšovile vaid haud. Teade ilmus ajakirjanduses pika viivitusega, sest ei soovitud matustele suuri rahvahulki. Ta maeti Novodevitše kalmistule, mis on kõige prestiižsem kalmistu . Matusepäeval oli see põhjalikult ümber piiratud ja kaitstud. (Kardeti suurt rahvakogunemist). Peaväravas rippus silt : “Kalmistu suletud – sanitaarpäev.”
Hruštšovi hauamonument. Autor Ernst Neizvestnõi.
5

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 104 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

104 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

filiipo Õppematerjali autor

Hruštšovi aeg NSV Liidus

Saksamaa LV 1. SLV kujunemine a) Riikluse loomine- 1949 parlamendivalimised ja põhiseaduse kinnitamine: · parlamentaarne föderatiivne vabariik (pln. Bonn) · 2-kojaline parlament · valitsus eesotsas liidukantsleriga b) Mitmeparteisüsteem: · KDL parempoolne kons. Partei · SDP sotsialistid · VDP liberaalid (koalitsioonipartneriks) c) SLV piiratud suveräänsus okupatsioonireziim 1951.aastani: · kontrolliti riigi välispol., kaubandust ja rahandust d) Lääneriikide võrdväärse partnerina: · 1955 NATO liige · 1957 EMÜ üks asutajaliikmeid 2. Sisepoliitika a) 1949-69 võimul KDL (üksi või koalitsioonis) · I kantsler 75 aastane kogenud poliitik Konrad Adenauer · tegi kõik et mitte lubada revansismi taassündi · 60-tel sisepoliitikas nihe vasakule koal. partneriks SDP b) 1969 1982 sots.-lib. koalitsioon (SDP+VDP): · 1969-74 kantsler Willy Brandt-

Ajalugu

Rohkem sarnaseid