orjapidajale nii kasulik, et kaalub üles puudused orja ja ühiskonna jaoks. Seega ei saa üldises positsioonis olevatele isikutele praktika põhjenduseks pakkuda asjaolu, et see rahuldab huve paremini andes järele nõuetele, mida tuleks eitada. Samuti oleks ekslik arvata, et praktika olemasolu aluseks võib olla see, et tema toodud kasu kaalub üle kahju. Need põhjused on õigluse printsiipide puhul olulisemad kui klassikalise utilitarismi puhul võib täheldada. Utilitarism ei arvesta ka asjaolu, et ebaõigluses süüdistamise puhul peetakse kohatuks seda, kui inimesega samas praktikas olev isik väidaks, et ebaõiglus võimaldas suurimat huvide rahuldamist. Kuid just seda toetab Rawls'i käsitlus. Siiski toetatakse utilitarismi moraalsuse printsiibina. John Rawls on oma kirjutises loonud õigluse süsteemi, mis sisaldab kahte printsiipi. Esimene neist puudutab inimese põhilisi vabadusi ning teine on seotud võrdsusega
Bentham ise väidab, et ta jätkab oma arutlustes joont, mille alguses on vanakreeka filosoof Epikuros. Bentham sündis Londonis jõukas perekonnas ning tema vanemad arvasid, et ta on imelaps, kui leidsid poja istumas isa kirjutuslaual ning lugemas Inglismaa ajalooraamatut. Väike Jeremy alustas ladina keele õpinguid juba kolme aastaselt. 1760. aastal läks ta õppima Oxfordi ja sai seal 1763. aastal bakalaureusee ning 1766.aastal magistrikraadi õigusteaduses. Jeremy Benthamit peetakse utilitarismi rajajaks. Utilitarism on positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. Isiklikke hüvesid ei tohi hinnata kõrgemalt kui teiste inimeste samalaadseid hüvesid. Selle arusaama lühim väljendus on loosung Suurim õnn suurimale hulgale! Bentham väitis, et maailmas tuleb inimestel tunda valu ja mõnu, valu on nende jaoks paha ja mõnu hea.
Eutanaasia tuleks legaliseerida Eutanaasia tuleks legaliseerida, kuna see on inimese vaba otsus oma elu üle. Eutanaasia all pean ma silmas teise inimese elu tahtlikku lõpetamist selle inimese enda heaks. See tähendab kerget ja valuta suremist sellele isikule. See tegu ei tekita maailmas kannatusi juurde, pigem aitab konkreetset inimest piinadest vabastada ja kui arvestada utilitarismi, siis on see tegu moraalselt neutraalne. Neutraalsus tähendab, et see tegu pole ei halb ega hea, seega ei saa see teiste isikute elu suurel määral mõjutada. Lisaks on eutanaasia, nagu eelpool mainitud, inimese otsus iseenda elu üle, mis veelkord tõestab, et see ei mõjuta teiste elu. Kui see ei mõjuta teiste elusid ja inimene ise soovib tegu teha, siis on tegu selle isiku vaatepunktist hea. Eutanaasia legaliseerimine ei tähendaks, et inimestel oleks kergem enesetappu teha,
Hüpoteetilised nõustumisaktid aga ei ole aktid. Ja seega ei täida see ühiskondliku lepingu teooria nõudmisi. 10. Kas anarhism pakub ühiskondliku lepingu teooria puuduste paistel rahuldavat alternatiivi? Siiski on ühise seaduskogumi omamine palju tähtsam kui kellegi privaatne arusaam sellest, millised seadused on parimad. Me võime ju loota, et inimesed jõuavad omakeskis ise põhiliste moraaliprintsiipide tunnistamiseni, kuid miski ei anna meile selles osas tagatist. 11. Mis on utilitarismi põhiideeks ja kuidas iseloomustada kaudset utilitarismi? Utilitarismi põhiideeks on mõte, et mis tahes olukorras on moraalselt õigeks teoks see, mis toob kaasa suurima võimaliku kasu(õnn, nauding, soovide või eelistuste rahuldamine). Kaudse utilitarismi järgi on meil teatud seadustekogu, mida me siiski austame. 12. Mida väidab poliitilise kohustuse utilitaristlik teooria? Riik kui seadustekogu andja ning elluviija on õigustatud siis ja ainult siis, kui ta aitab
Pahe viib meid põrgu suunas. 7. Millised eetika koolkondi Te teate eetiliselt õige ja vale teo eristamisel? Nimetage nad ja tooge välja nende positsioonide erinevused. Religioosse ja sotsiaalse hüve eetika Inimene peaks käituma vastavalt jumala või saatuse tahtele või sotsiaalsele hüvele (rass, riik jne). Sentimentalism kriteeriumiks õige valiku tegemise juures on sisetunne või südametunnistuse hääl. Formalismi/kohustuse eetika motiiv on tegu või selle tegemata jätmine. Utilitarismi/tagajärje eetika motiiv on tegu või selle tegemajätmise tagajärg. Eksistentsialistlik/voluntarismi eetika. 8. Selgitage eetilise sentimentalismi filosoofilist positsioone Eetilise või ebaeetilise teo kriteeriumiks on inimese sisetundel põhinev südametunnistuse hääl. David Hume kõlblustunne ,,on olemas seesmine meel või tundmus, mis eraldab head ja halba ning seos esimesega tõukab eemale teise." Meis tekivad loomupäraselt meeldivad tunded, mis on head kogu ühiskonnale või
omavahelisi suhteid, vähemalt mitte sellisel kujul, et õpetaja magatab õpilast. Kuid Barbaral olid absoluutselt teised eesmärgid. Barbara oli homoseksuaalne ning kohati pealetükkiv naine. Ta teadis täpselt, mida ta Shebalt ootab ja kuidas seda saada. Shebal aga oli oma pere ning kodus ka downi sündroomiga poeg, kellepärast ta ei tahtnud, et kõik see asi välja tuleks. Tal oli endalgi häbi. Utilitarismi on selles loos kajastatud rohkem, kuna iga tegu mida tehti, teenis vaid omakasu. Sheba andis tõuke asjade käigule ja tundis end hästi, oma õpilase kätevahel, mis tegelikult on naeruväärne. Kuid ka tema oli omakasu peal väljas. Ta tahtis vaid lohutust oma pingelisele elustiilile. Barbara tahtis Shebalt armastust, mida Sheba talle pakkuda ei soovinud, kuid pidi tegema seda, mis Barbara palub, et mitte teha oma perele haiget. Kogu see asi on väär aga kohuse eetikas
Tee teistele mida tahad argument põhineb liialt psühholoogilisel egoismil. 34. Tõestamaks, et EE ei pea paika. Ta ei ole tegutsemisjuhis. Annab vastuolulisi käske. Egoisti huvis poleks ka selle moraaliprintsiibi avalikustamine kõigile. 35. Teleoloogiline eetika rõhub teo tagajärjele, ning määrab õige,väära selle kaudu, kui deontoloogiline eetika rõhub teo olemusele, vaatamata tagajärjest. 36. Utilitaristlikke filosoofe: Jeremy Bentham, John Stuart Mill. 37. Benthami utilitarismi teooriat täiendas Mill sellega, et eristas õnne ja puhtmeelelist naudingut. 38. Utilitarismi peamised jooned: Konsekventsialistlik tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel. Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed. Kasulikkuse (heaolu vms) aspekt tagajärgede hindamisel on määravaks tulenev seisund. See võib seisneda naudingus, õnnes, eelistuste rahuldatuses.
-) Eesmärk pühitseb abinõu. * Utilitarism: -) Rajajaks Jeremy Bentham (1748-1842) sünnib vajadusest reformida Briti vangla süsteemi. *) Ta uskus, et peamine põhjus, miks sooritatakse kuritegusid on saada heaolu ja naudingut ning seega uskus ta, et tuleb karistusi karmistada nii, et saavutatav nauding väheneks. *) Ta ütles, et hea on see, mis toob võimalikult suurt heaolu, võimalikult suurele hulgale inimestele. -) John Stuart Mill reformis utilitarismi (1806-1873). *) Ta leidis, et naudingut ei saa nii mõõta, jagades naudingud madalateks ja kõrgeteks. *) Ta lisas ka, et oluline on naudingu kvaliteet, mitte kvantiteet. -) Utilitarismi põhiselt toimub poliitika ja majandus. Absolutistlik ehk deontoloogilised teooriad * See ütleb, et hea ja kuri on juba meis olemas ning ei sõltu meist. * Kõik religioossed eetikad on absolutistlikud. * Näited, mis on enamikus kohtades sama: -) Insest keelatud; -) Teiste elu on püha;
Suhteid tähtsustavad lähenemised? Kontraktualistid ei omista moraalset staatust loomadele. Utilitaristide puhul loeb kontekst: kui loomade ohverdamine toob tervise inimestele, siis on ok; kui tapetakse loomi lihtsalt söömis-naudingu pärast, siis ei. 20. Mille poolest erinevad õigustel põhinevad (deontoloogilised) lähenemised utilitaristlikest? Deontoloogiline eetika – kohustus ja inimmoraali seos. Oleneb see, mida inimesed teevad; mitte tagajärjed. 21. Nimeta utilitarismi esindav autor loomaeetikas? Loomaõiguslust esindav autor? Singer - loomaeetika; Norton – loomaõiglus. 22. Millised on Peter Singeri põhiideed loomade kohtlemisel? Aluseks utilitarism, kitsamalt eelistusutilitarism. Kõigi tundlike organismide huve tuleb võrdselt arvesse võtta. Valu vältimisest on kõik tundlikud olendid ühtviisi huvitatud. Moraalse staatuse piir oli Singeri arvates seetõttu kusagil austri ja kreveti vahel. 23
siiski minu isiklike hüvedega. Utilitarismil on oma osa minu eetikast, kuna üldjoontes üritan otsustada tegude üle nende tagajärgede alusel ning üritan saavutada võimalikult suure hulga kasu kõigile, keda see tegu puudutab. Püüan tagajärgede hindamisel olla üle individuaalsetest huvidest ning näha tervikut. Spetsiifilisemalt liigitaksin eri vormidest end eelistus-utititarismi alla, kuna pigem soovin, et minu teod rahuldaksid igaühe soove ning liikidest reegli-utilitarismi alla, kuna minu jaoks on õigem näha suurt pilti. Samuto saab minu meelest tuua paralleele utilitarismi ja kohuse-eetika vahel, nagu näiteks teiste huvide seadmine enda huvide ette (Kanti teooriates). Altruismi osa ei pea ma tähtsaks oma eetikas, sest selle osakaal on liiga väike. Ma arvan, et altruism saab suuremaks osaks, siis kui ma saan endale hoolealused, kelle heaolu on minust sõltuv (näiteks lapse sünd või vanemate hooldamine).
täita oma kohust, siis teeb ta õigeid asju. · Ettevõte käitus vastupidiselt UTULITARISM´le, hinnates välismaist kaupa kvaliteetsemaks. Naudingut tuleks võrrelda lisaks kvantiteedile ka kvaliteedi alusel. · Ettevõte eiras UTILITARISM´i põhimõttet. Benthami arvates määravad teo moraalse väärtuse teo tulemusel saadavad naudingud või kannatused (ebameeldivused). Kui tegu puudutab ka teisi inimesi (ja ka loomi), siis tulevad arvesse ka nende naudingud ja kannatused. Utilitarismi loosungiks võib pidada põhimõtet: suurim võimalik õnn suurimale võimalikule hulgale. · Ettevõte käitus vastupidiselt UTILITARISM´le. Tegevus on kooskõlas utilitarismi printsiibiga, kui selle tendents suurendada ühiskonna õnne on suurem kui tendents seda vähendada. RIMI REAGEERING PROBLEEMILE JA KRIITIKALE · Rimi peab kahetsusväärseks, et meedias on võimendatud ekslikku arusaama Eesti toorliha müügi välistamisest ning kinnitab, et Rimi
..Kui madalamate naudingutega liialdatakse, võib see kaasa tuua hoopis valu. Kust me aga teame, et kõrgemate naudingute kogemine on tõesti parem? Mill oli empirist- kogemus on seda näidanud Mill: “Parem olla rahulolematu inimene kui rahulolev siga; parem olla rahulolematu Sokrates kui rahulolev lollpea”. Mill kritiseerib Benthanit: Elu nautiv siga oleks pisu kõrgemas moraalses seisundis, kui rahulolematu Sokrates (Benthami järgi). Selline lähenemine on aga toores. Kaks utilitarismi tüüpi: 1. Teoutilitarism – tegu on õige siis, kui tal on head tagajärjed („üldiselt ära valeta„) 2. Reegliutilitarism – tegu on õige siis, kui ta järgib reeglit, mille järgimine toob kaasa palju kasu, õnne, heaolu suurele hulgale. Kui järgida reegleid, mis annavad meile soovitud tulemused, on kasu maksimaalne. (Ära valeta, varasta ega peta, ära põhjusta asjatuid kannatusi!) Utilitarismi tugevused
põhjendamata. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L. Kohlberg? pre-konventsionaalne- piiratud arusaam sotsiaalse käitumise ja morali reeglitest, järgitakse vaid omakasu ajendil; konventsionaalne- tajutakse kuidas moraalireeglid seovad inimrühmi ja seabrühmamoraali ülimuslikuks; post-konventsionaalne- oma moraalsel kaalutlusel kasutatakse universaalseid eetilisi standardeid. 3. Millised on utilitarismi põhilised eelised? püüab anda optimaalse lahendi; kasutab ratsionaalset, objektiivset analüüsi; esitab tulemused kvantitatiivselt; orienteerub eesmärgile; võimaldab arvestada kõiki huvilisi; hüve ja valuon küllaltki selgelt piiritletud mõisted; toetab tootmise efektiivsuse tõusu. 4. Millised on utilitarismi põhilised puudused? tendents mitte märgata pikaajalisi mõjusid ja tagajärgi; vähemused võivad osutuda kannatajateks;
tähendab see tingimata seda, et ükskõik mis reegleid, norme ja käske nendes põhjendustes ka mainitaks, sarnastes olukordades sobivad nad ühtmoodi kõikide agentidega. See vana mõte tuleb esile juba Piibli "kuldreeglis", Kanti moraalifilosoofias, hiljem Richard M. Hare'i filosoofias (Hare 1963, 1981) ning loomulikult mujalgi (Singer 1971). Singer kasutab seda universaliseerimispõhimõtet, pidades teda intuitiivselt üldkehtivaks utilitarismi lähtekohana. Ta ütleb lihtsalt, et aktiivseid olendeid puudutavate valikute ja otsuste puhul tuleb silmas pidada nende huve. Igaüks meist püüdleb täiesti loomulikult oma heaolu ja eesmärkide teostumise poole. Need määravad meie huvid. Kui me oleme juba varem omaks võtnud universaliseerimise idee, siis ütleme nüüd, et kõikide agentide huve tuleb ühtmoodi arvestada ning näiteks ka otsusetegija ise ei saa oma isikut teistest tähtsamaks pidada.
Moraali teoriad Arusaama, et moraal on suhteline, nimetatakse relativismiks (ld relativus 'suhteline'). Vastupidist seisukohta, et olemas ikkagi n-ö ainuõige moraal, nimetatakse absolutismiks (ld absolutus 'sõltumatu'). Nii ühe kui teise vaate korral tekib ikkagi juba mainitud küsimus: mis teeb käitumise moraalses mõttes positiivseks või negatiivseks? Filosoofia ajaloos on nimetatud teema üle arutlemine viinud kolme tüüpi teooriate tekkimisele. 1.4 Utilitarism Utilitarismi rajaja oli Inglise filosoof ja ühiskonnteoreetik Jeremy Bentham (1748-1832). Benthami arvates määravad seega teo moraalse väärtuse teo tulemusel saadavad naudingud või kannatused (ebameeldivused). Kui tegu puudutab ka teisi inimesi (ja ka loomi), siis tulevad arvesse ka nende naudingud ja kannatused. Utilitarismi loosungiks võib pidada põhimõtet: suurim võimalik õnn suurimale võimalikule hulgale. Reeglina on igas olukorras võimalik käituda mitut moodi
kõikide poole vastastikku kasulikeks ja on igaühe puhul eneseaustusega kooskõlas. Tema sõnul ei eksisteeri sellistel tingimustel alamklassi, või kui eksisteerib siis tuleneb see sellest, et me ei mõista selle teket. Utilitarism Rawlsi keskne mõte õigluse ja ausameelsuse juures on, et õiglust tuleb mõista mitte ärateenituse, vaid ausameelsuse terminites. Ärateenituse, ehk väärimuse idee, ehk utlilitarismiga võrdleb Rawls oma paljusid ideid õiglusest, selleks peatume ka utilitarismi juures. Utilitarism on mõtteviis ning filosoofiavool mille sisuks on mõte, et võimalikult paljudel peaks hästi minema või, et need, kes rohkem pingutavad peaksid ka rohkem saama. Utilitarismi puhul on kõige olulisem eesmärk sealjuures on ka oluline vahend, millega see eesmärk saavutatakse. Vahend tuleb valida selline, mis toob kõige vähem kahju. See tähendab, et õige tegu on see, mis toob suurima kasu ning võimalikult vähe kahju võimalikult paljudele inimestele.
vabad turusuhted eraomandus tööjaotus · Konkurentsis võidab see ettevõte, kes suudab pakkuda madalama hinnaga toodangut. · Võitlus tarbija pärast tõstab tootjate loovust, efektiivsust, ebaefektiivsed ning liiga ahned ettevõtjad laostuvad. · Nii kasvab üksikute isikute egoistlikest taotlustest välja suurim võimalik kasu kogu ühiskonnale · Smith tõestas kapitalismi eetilisuse ainult utilitarismi seisukohalt · V.Pareto arendas seda edasi · Ühiskonna piiratud ressursse kasutatakse tootjate poolt nii efektiivselt ja kaupu ning teenuseid jaotatakse konkureerivate turgude poolt samuti nii efektiivselt, et on võimatu veel enam suurendada ühe isiku tulu, ilma et sellega kahjustatakse mõnede teiste isikute huve Pareto optimum · Toota maksimaalset tulu ühiskonnale, arvestades sealjuures kõiki isiklikke ja ühiskondlikke kulusid, mis selle tulu saamiseks on tehtud
vanema pojana. Juba kolme aastaselt hakkas tema isa James Mill (David Ricardo sõber ja suunaja) pojale kreeka keelt õpetama. Kaheksaselt oli Mill juba lugenud Platonit, Diogenest ja Xenophoni kreeka keeles. Kaheteistkümne aastaselt Aristotelese ja Aristophanes lugemise, aritmeetika ja geomeetria harrastamise vahepeal õpetas Mill oma õdedele-vendadele ladina keelt. Kuni 1822 aastani oli Mill vaid väga haritud, üksildane ja kinnine nooruk, kuni ta avastas Jeremy Benthami ja utilitarismi. 1818 kohtus ta esmakordselt oma isa sõprade David Ricardo, Joseph Hume ja Jeremy Benthamiga. Järgmisel aastal, olles läbinud poliitökonoomia täiel mahul, reisis ta Prantusmaale, kus kohtus ka Jean- Baptiste Sayga. 1823 asus tööle Ida-India kompaniisse ja avaldas kolm kirja Wickliffe nime all, pärast seda jätkas regulaarselt avaldamist mitmes tuntud väljaandes. Kolm aastat hiljem elas läbi terava kriisi, mille tagajärjel pöördus ta seni
määral võimu, tunnustust ja hüvitust. Sotsiaalse staatusega kaasnevad õigused ja kohustused, vabadused ja piirangud). Selle üle, kas need staatused ja õigused ka ise õiglased on, ei vaieldud aga pea kunagi, see jaotus oli lihtsalt "antud". Õigluse sidusid heaolu mõistega utilitaristid, eriti Jeremy Bentham (1748- 1832), kelle järgi moraaliväärtustest saabki rääkida üksnes seoses üldise heaoluga. Utilitarismi puhul on individuaalsed nõuded õiglusele igal juhul allutatud sotsiaalsele kasule. Mina isiklikult ei nõustu utilitaristide põhimõttega, et õiglane on see, mis indiviidile kasu toob. Inimeste arvamused heaolu toovatest tegudest on ju väga erinevad seega oleks peaaegu kõik teod siinilmas õiglased. Ma lähtun pigem sellest, et õiglus on seotus õigusega ebaõiglane on teise inimese õigusi alahinnata (rassism, seksism jne).
Hüve: nauding, mõnu/kannatus, valu; ilu; õnn; tõde; õiglus; vooruslikkus; vabadus Hüve maksimeerimine: · Eetiline egoism: tegu peab maksimeerima tegija hüvet. Inimesed peaksid käituma vastavalt oma parimatele huvidele, so. Vastavalt neile huvidele, mida nad endal tajuvad olevat. · Eetiline universalism e. utilitarism: tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet. Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu Hüve-mittehüve bilanss Kõigi heaolu on võrselt tähtis. Utilitarismi 3 aspekti Toimingute moraalset kvaliteeti mõõdetakse tagajärgede alusel. Toimingute tagajärgede hindamise aluseks on kasulikkus. Hindamisel ei peeta silmas mitte individuaalset vaid üleüldist kasu. Kasu Hedonistlik utilitarism Tegu õige ainult siis, kui toob kaasa naudingu vähemalt sama kõrge üleüldise tasakaalu kannatuse üle, kui tooks mistahes alternatiivne tegu. Psühholoogiline hedonism motivatsiooni saab seletada ainult naudingusoovi ja valu vältimise kaudu.
Eritingimuste korral võib orjust kuidagi vabandada aga ei saa kunagi olla vabanduseks see, et orjus on orjapidajale piisavalt kasulik, et kaaluda üles selle puudused orja ja ühiskonna jaoks. Selline arutlusviis oleks kohatu. Kuna orjus ei ole kooskõlas printsiipidega, mida nad võiksid vastastikku tunnustada, võib eeldada mõlema nõustumist, et orjus on ebaõiglane - ta rahuldab nõudeid, mida ta ei tohiks rahuldada; ning seda tehes eitab nõudeid, mida ta ei tohiks eitada. Klassikalise utilitarismi kaitseks võib neid eeldusi tõlgendada moraalsete ja poliitiliste printsiipidena. Kui eelnev arutlus orjuse kohta oleks õige, siis ei muuda selline käsitlus midagi. Seega peaks taas pöörduma õigluse kui ausameelsuse mõiste poole. Ühises praktikas osalejaid tuleks vaadelda algselt ja võrdselt vabadena, ning nende ühiseid praktikaid tuleks pidada ebaõiglasteks, kui need ei vasta printsiipidele, mida sellistes tingimustes ja suhetes
Tagajärje eetika omakorda jaguneb kaheks: Eetiline egoism ja utilitarism. Nagu nimigi ütleb, on egoismieetika vägagi egoistlik. Tegusid tehakse omakasupüüdlikult. Universaalne eetiline egoim ütleb, et kõik peaksid käituma egoistlikult. Nad võivad küll olla võimelised alturistlikeks ehk teisi arvestavateks teguviisideks, kuid see pole nende eemärk. Seega ei ole egoismieetika eriti toimiv eetikateooria. Utilitarim on vastupidine egoismieetikale. Utilitarismi aluseks on printsiip: ,,Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!" Selle lausega võib öelda kogu utilitaristliku teooria olemuse. Kohuse eetikas ehk deontoloogiline eetikas arutletakse selle üle, kuidas on õige ja kuidas peab. Võib öelda, et kohuse eetika nimi tuleneb kohusetundest, sest just südametunnistus on selle teooria juures olulisim. Ei ole oluline teo tagajärg, vaid hoopis tegu.
Jeremy Bentham Virve Kass Jeremy Bentham, keda võib pidada utilitarismi isaks, sündis Londonis 15. veebruaril 1748.aastal. Ta vanemad olid jõukad ja pidasid oma võsu imelapseks, mistõttu hakati talle juba 3-aastaselt õpetama ladina keelt. Arvatavasti õpingute käigus tutvus ta ka filosoofiaga ja see on võimaldanud tal oma töödes viidata varasematele filosoofidele. Näiteks Bentham rõhutab, et jätkab oma arutlustes joont, mida alustas vanakreeka filosoof Epikuros (341–270 eKr). Kaheteistaastaselt saatis Benthami isa ta Oxfordi, kus viimane 1760.-66
5. seminar EMÜ filosoofia üldkursuse raames. Tekst: Singer, P. 2008. Kõik loomad on võrdsed (rmt. Keskonnaeetika võtmetekste) 1.Võrdsuse põhiprintsiip miks see ei nõua kõigi võrdset kohtlemist igas olukorras? 2.Miks ei ole faktilised kirjeldused inimeste erinevatest võimetest rassismi ja seksismi vastu argumenteerimisel olulised? 3.Võrdsuse utilitaarne tõlgendus, seosta see loengul õpitud utilitarismi teooriaga. 4.Spetsiesismi mõiste, kuidas autor spetsietsismi kummutab? 5.Kannatusvõime kui võrdse arvestamise elutähtis tunnus (Benthami järgi) 6.Autori argumendid tõestamaks, et ka loomad tunnevad valu 7.Mittespetsiesistlik argument selle kasuks, et loomade peal teaduskatsete tegemine põhjustab vähem kannatusi kui täiskasvanud inimeste peal katsetamine? 8.Miks ei ole autori arvates oluline argument, et eri liikide kannatusi ei saa täpselt võrrelda? 9.Loomade tapmise probleem
osapoolele. Teleoloogiline ja deontoloogiline eetika Kaks põhilist eetikateooriate traditsiooni filosoofias: I. Teleoloogiline eetika kr. teleos eesmärki saavutav logos - õpetus Teleoloogiline eetika hindab tegude õigsust või pahelisust vastavalt tagajärgedele tegu on õige ja hea, kui selle tulem on kiiduväärt, olenemata mis vahenditega see saavutati. Utilitarism Jeremy Bentham (1748 1832) lad. utilitis kasu Utilitarismi järgi kasulikkus on kõlbluse mõõdupuu. J.B püüdis välja töötada moraaliõpetust, mis oleks ratsionaalne, objektiivne, kvantitiivne ja arvestaks lõbu. Utililitarism taotleb suurimat hüve suurimale arvule inimestele. Õige tegu on see, mis suurendab mõnu (õnne, kasu, lõbu) ja vähendab valu (õnnetust, kurjust). J.B töötas välja hedonistliku kalkulatsiooni (hedonistic calculus), et muuta eetika mõõdetavaks: · heaolu- või valutunde sügavus;
nauding ning et kasulikkuse tulemuseks on õnnelikkus. Kasulikkusest sõltub kõigi meie tegude heakskiit või hukkamõist. Seadusandja peab oskama hinnata valu ja naudingu väärtust: kui teo tulemuses/tagajärjes domineerib nauding, siis tegu oli õige, kui domineerib valu, siis vale. Iga teo õigsust hinnates peab arvestama asjaolusid, kavatsust, motiivi ja tagajärgi. Olulisemad filosoofilised seisukohad · utilitarismi printsiip Tegu hinnatakse selle järgi, kuidas see suurendab või vähendab vaadeldava subjekti heaolu. See põhimõte kehtib nii indiviidi kui ka valitsuse käitumise puhul. Teguviiside väärtus seisneb nende võimes pakkuda naudinguid. Utalitarismi iseloomustavaks loosungiks on 'Suurim õnn suurimale hulgale!'. · Hedonism- kõrgeim hüve on nauding (või rõõm, heaolu) ning hea on see, mis tekitab naudingut.
Calvin intressivõtmist? (nimetage nii põhi kui Tema tegevust võiks võrrelda kaardimängus kaartide Tarbija neli põhiõigust. Kas need on täiel määral kahjust. alaprintsiip)Kui ma laenuperioodi jooksul teiselt laenatud väljajagajaga, kes jaotab kaardid välja omatahtsi, mitte positiivsed või ka mingil määral negatiivsed? Miks?1.õigus Millised on utilitarismi põhilised eelised?püüab anda omandit ei suurenda, siis ma raiskan seda. Mitte kogu omandi juhuslikkuse printsiibi alusel. Sellega rikub ta ka kategoorilise turvalisusele,2.õigus valikule,3.õigus olla kuuldud,4.õigus olla optimaalse lahendi,kasutab ratsionaalset, objektiivset analüüsi, juurdekasv ei kuulu mulle, vaid osa sellest kuulub imperatiivi laiendatavuse nõuet: kuna tema tegevus rajaneb informeeritud.
põhjendamata. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L. Kohlberg? · pre-konventsionaalne- piiratud arusaam sotsiaalse käitumise ja morali reeglitest, järgitakse vaid omakasu ajendil · konventsionaalne- tajutakse kuidas moraalireeglid seovad inimrühmi ja seabrühmamoraali ülimuslikuks · post-konventsionaalne- oma moraalsel kaalutlusel kasutatakse universaalseid eetilisi standardeid 3. Millised on utilitarismi põhilised eelised? · püüab anda optimaalse lahendi · kasutab ratsionaalset, objektiivset analüüsi; esitab tulemused kvantitatiivselt · orienteerub eesmärgile · võimaldab arvestada kõiki huvilisi · hüve ja valuon küllaltki selgelt piiritletud mõisted · toetab tootmise efektiivsuse tõusu 4. Millised on utilitarismi põhilised puudused? · tendents mitte märgata pikaajalisi mõjusid ja tagajärgi · vähemused võivad osutuda kannatajateks
põhjendamata. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L. Kohlberg? pre-konventsionaalne- piiratud arusaam sotsiaalse käitumise ja morali reeglitest, järgitakse vaid omakasu ajendil konventsionaalne- tajutakse kuidas moraalireeglid seovad inimrühmi ja seab rühmamoraali ülimuslikuks individuaalse suhtes post-konventsionaalne- oma moraalsel kaalutlusel kasutatakse universaalseid eetilisi standardeid 3. Millised on utilitarismi põhilised eelised? püüab anda optimaalse lahendi kasutab ratsionaalset, objektiivset analüüsi; esitab tulemused kvantitatiivselt orienteerub eesmärgile võimaldab arvestada kõiki huvilisi hüve ja valuon küllaltki selgelt piiritletud mõisted toetab tootmise efektiivsuse tõusu 4. Millised on utilitarismi põhilised puudused? tendents mitte märgata pikaajalisi mõjusid ja tagajärgi vähemused võivad osutuda kannatajateks
· Määratles kapitalismi kolme tingimusega: vabad turusuhted eraomandus tööjaotus · Konkurentsis võidab see ettevõte, kes suudab pakkuda madalama hinnaga toodangut. · Võitlus tarbija pärast tõstab tootjate loovust, efektiivsust, ebaefektiivsed ning liiga ahned ettevõtjad laostuvad. · Nii kasvab üksikute isikute egoistlikest taotlustest välja suurim võimalik kasu kogu ühiskonnale · Smith tõestas kapitalismi eetilisuse ainult utilitarismi seisukohalt · V.Pareto arendas seda edasi · Ühiskonna piiratud ressursse kasutatakse tootjate poolt nii efektiivselt ja kaupu ning teenuseid jaotatakse konkureerivate turgude poolt samuti nii efektiivselt, et on võimatu veel enam suurendada ühe isiku tulu, ilma et sellega kahjustatakse mõnede teiste isikute huve Pareto optimum · Toota maksimaalset tulu ühiskonnale, arvestades sealjuures kõiki isiklikke ja ühiskondlikke kulusid, mis selle tulu saamiseks on tehtud
1.Tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel. Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed. (Konsekventsialistlik printsiip) 2.Tagajärgede hindamisel on määravaks tuleneva kasu hulk. (Kasulikkuse printsiip) 3.Tagajärgede hindamisel ei peeta silmas mitte individuaalset, vaid üleüldist kasu kõigi kasu, keda tegu puudutab. ,,Suurim õnn, suurimale hulgale" Hedonism-eetika suund, mis peab naudingut ja lõbu inimese elu kõrgeimaks väärtuseks ning eesmärgiks. Utilitarismi erivormid: 1)Hedonistlik (psühholoogiline ja aksioloogiline)- õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne NAUDINGU näol (Bentham) 2)Eudaimonistlik- -,,- , mis toovad kõige rohkem õnne kõrgemat järku rahulduse näol (Mill) 3)Eelistus- -,,- rahuldavad kõige paremini igaühe soove, eelistusi UTILITARISMI 2 LIIKI: 1)Teo-utilitarism (act utilitarianism) Küsitakse, kas vastav tegu aitab kaasa õnne hulga suurenemisele. Kaalutakse iga tegu eraldi.
naisel avastatakse emakavähk, siis võib naise elu päästmiseks emaka eemaldada (millega kaasneb aga ka loote surm). TTD on kasuistlik ajades juuksekarva lõhki, mis aga ei puuduta moraali tuuma. Siiski juhib TTD meie tähelepanu olulistele moraalitõdedele: · On vähem väär lubada halba, kui teha halba. Kui kahju tekib, pole midagi parata, kuid tuleb hoiduda otsesest kahju tegemisest. · Inimesel on õigused, mida tuleb austada; · Ei saa lähtuda vaid utilitarismi ratsionaalsest arvestusest. Mõõdukas moraalne objektivism William Ross mõõdukas objektivist. Eristas prima facie printsiipe: On kehtivad tegutsemisreeglid, millele üldiselt tuleb alluda. Kui aga tekib olukord, kus üldkehtiv reegel satub konflikti mõne teisega, siis võib teine (olulisem) moraaliprintsiip üldkehtiva üles kaaluda. Mõõdukas objektivism · On olemas mõningad absoluutsed üleskaalumatud printsiibid.
1776. aastal kirjutas Adam Smith oma kiirelt kuulsust kogunud peateose ,,An Inquiry into the Nature and Causes of the Wealth of Nations", kus ta tutvustab turumajanduse iseregulatiivset võimet nn. ,,nähtamatu käe" tööprintsiipi ja win-win põhimõtet. Smithi teos pakub tänapäevani alust palavateks aruteludeks. 1789 samal aastal kui puhkes Suur Prantsuse Revolutsioon, ilmus Jeremy Benthami ,,Introduction to the Principles of Morals and Legislation", kus on põhjalikult kirjeldatud utilitarismi tööfunktsiooni optimaalse tulemuse leidmist inimhulga ja naudingu korrutise maksimaalväärtusest. Bentham käsitles inimest sügavalt atomaarse nähtusena, kelle poolt moodustatavad ühiskondlikud seosed on vaid vaht süvastruktuuri pinnal.3 Ühiskonda juhivad ja kujundavad naudingu ja ebameeldivustunde põhiprintsiibid, mis Benthami väitel alluvad aritmeetilisele loogikale. Benthami, kes veetis kirjutuslaua taga kuni 12 tundi päevas, suurejooneliseimaks ja
2 4. ÕIGE KÄITUMINE 1. Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust! Normatiivne eetika uurib, milline tegu on õige/hea ja milline moraalselt väär/halb. Meta-eetika tegeleb eetikaterminite uurimisega ja moraalsete hinnangute loomust. 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust! Teleoloogiline eetika on tagajärjele suunatud, deontoloogiline moraalsele kohusele suunatud, tegu võib olla moraalne ilma hea tagajärjeta. 3. Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist! Teo-utilitarism keskendub üksikust teost saadavale kasule, reegli-utilitarism loob üldised reeglid tegevuste kohta, mis kalduvad tooma suurimat kasu. 4. Mis kõneleb utilitarismi kasuks? Utilitarism annab konkreetse lahenduse igale olukorrale, on sisuline: tuleb aidata kaasa hüvangu suurenemisele. 5. Kritiseerige utilitarismi vähemasti kahel viisil! Õnne on väga raske mõõta ja erinevate inimeste õnnesid ei saa kõrvutada - kas sadisti heameel
väärtusõpetus. Läbi ajaloo on eetikal leitud erinevaid tahke, püütud eetikat seletada ning leida universaalset eetika vormi, mis seleteks elu, inimesi ning ühiskonda. Kolm põhilist eetika vormi on tagajärje-eetika, kohuse-eetika ning vooruse-eetika, mis omakorda veel jagunevad väiksemateks harudeks. Käesoleva eesseega ma püüangi välja selgitada, millise eetika järgi mina elan ning mis on minu tõekspidamised ja ideaalid. Tagajärje eetika jaguneb egoismi-eetikaks ning utilitarismi eetikaks. Egoismi- eetika teooria järgi peab inimene maksimaliseerima oma ,,MINA" ning kõik teod tuleb teha enesehüvides. Samuti, et inimesed küll on võimelised heategudeks, kuid ainult sellisel juhul, kui see on ka neile endile kasulik nt tekitab meid endis hea tunde. Kuigi on väidetud, et antud teooria ei ole jätkusuutlik, leian ma siiski, et teoorias on palju tõtt. Kõik inimesed on vahel egoistid, tehes asju vaid endale kasulikult nii ka mina
37. Millise paranduse tegi J.S.Mill Benthami käsitlusse? John Stuart Mill eristas kõrgema taseme naudingu puhtmeelelisest naudingust. Elementaarsed naudingud pidid pakkuma intensiivsemat rahuldust, kuid liialdamisel viivad valule. Vaimsed ehk saavutatud naudingud kalduvad olema pikaajalisemad, pidevamad ja järkjärgulisemad. Kõrgemat sorti naudingud ületavad kvaliteedilt madalamaid, need on eelistatavamad. See vabastas utilitarismi seafilosoofia süüdistustest. Tegemist on eudaimonistliku utilitarismiga. Lk 179 38. Mis on utilitarismi peamised jooned? Tooge mõni näide utilitaristlikust lähenemisest! Konsekventsialistlik tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel. Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed. Kasulikkuse (heaolu vms) aspekt tagajärgede hindamisel on määravaks tulenev seisund. See võib seisneda naudingus, õnnes, eelistuste/soovide rahuldatuses.
37. Millise paranduse tegi J.S.Mill Benthami käsitlusse? John Stuart Mill eristas kõrgema taseme naudingu puhtmeelelisest naudingust. Elementaarsed naudingud pidid pakkuma intensiivsemat rahuldust, kuid liialdamisel viivad valule. Vaimsed ehk saavutatud naudingud kalduvad olema pikaajalisemad, pidevamad ja järkjärgulisemad. Kõrgemat sorti naudingud ületavad kvaliteedilt madalamaid, need on eelistatavamad. See vabastas utilitarismi seafilosoofia süüdistustest. Tegemist on eudaimonistliku utilitarismiga. Lk 179 38. Mis on utilitarismi peamised jooned? Tooge mõni näide utilitaristlikust lähenemisest! Konsekventsialistlik – tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel. Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed. Kasulikkuse (heaolu vms) aspekt – tagajärgede hindamisel on määravaks tulenev seisund. See võib seisneda naudingus, õnnes, eelistuste/soovide rahuldatuses.
Kui naturalism oleks ning toimida kollektiivselt. õige, siis seda küsimust ei saaks eriti mõttekalt tõstatada, sest vastus peaks juba iseenesest selge olema. See tuleneks paratamatult mittemoraalsetest omadusest (nt õnnehulgast) 2) Defineerimatuse 10. Selgitage teleoloogilise eetika põhisisu utilitarismi näitel. Teleoloogilise eetika silmapaistvaimaks näiteks on utilitarism. Utilitarismi kuulsamad esindajad on Jeremy Bentham ning John Stuart tees. Kui “head” ei saa (naturalistlikult) määratleda, siis mis üle jääb? Valikuvariandid: “Hea” ei osuta üldse millelegi? “Hea” on lihtne defineerimatu omadus? Moore: eetika ei ole illusioon – “hea” Mill. Utilitarismi keskne idee on "suurim kasu suurimale hulgale inimestele"
Eri töötajaid ühendab aga turg, millest areneb maailmaturg. Tähtsaks pidas veel Smith majandusliku tegevuse täielikku vabadust ning riigi ülesandeks oleks ettevõitjate ja nende omandi kaitsmine riigivõimu ja kohtu abil ning teede ehitamine. Adam Smith´i vaateid nimetame me tänapäeval turumajanduseks. Jeremy Bentham arendas edasi Adam Smith´i huvitatuse ideed ning Bentham väitis, et inimtegevust tuleb hinnata kasulikkuse järgi. See õpetus sai nimeks utilitarism. Utilitarismi järgi on kasulik see, mis teeb inimesed õnnelikuks. Benthami eeskujuks oli keemik Joseph Priestley, kes ütles, et ühiskonna eesmärk peab olema võimalikult paljude inimeste heaolu. Bentham rõhutas indiviidi vabadust ning uskus, et üksikisikule vabaduse andmine toob riigile tulu. Kõigile pidi tema meelest olema kasulik omand ja riigi ülesanne on seda omandit kaitsta. Bethami ideid on laidetud nende liigne induvidualismi ja raha samastamise õnnega pärast.
Prantsusefilosoof kust jookseb piir une tõsikindel teadmine; Mõtlen, järelikult olen ; katoliiklane, ja ärkveloeku jumala olemasolul olemas. ; matemaatik, vahel? ; et sellist tähtis koht; loodusteadlane; teadmist leida, hariduse sai hakkas descartes jesuiitide koolis. kõigis kahtlema. Utilitarism 18-19 saj Utilitarismi alused Moraali ülesanne on Teoutilitarism:Kui inglismaal sai parem maailm, head suunata inimeste salajasus garanteeritakse, alguse; anglo- tulemused, tegusid nii, et siis võib üldise hüve ameetika suurim kasu kogu tulemuseks oleks parem nimel olla kodutu surma filosoofia; inimkonnale. maailm. kiirendamine ning tema
positiivseks või hukkamõistu väärivaks, selle tagajärjed. Deontoloogiline e. kohuse eetika- käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. Deontoloogia tegeleb teo endaga, teleontoloogia aga tegude tagajärgedega. D jaoks on tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju ja valetamine väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. 38.Milles seisneb teo-utilitarismi ja reegli-utilitarismi erinevus? utilitarism - püüe saada kõigest materiaalset kasu ning seda põhjendav ja õigustav mõtteviis. Teo-utilitarism: tegu on õige siis ja ainult siis, kui selle üksiku teo tulemuseks on niisama palju hüvet, kui mistahes mõeldaval alternatiivi. (Smart) Reegli e. Normi utilitarism: ei kaalutle iga üksikut tegu eraldi, vaid muudab kehtivaks üldised reeglid tegevuste kohta, mis tavaliselt kalduvad kaasa tooma õnnelikkust suurema hulga inimeste jaoks (Brandt).
Kohlberg? , , . -- , . , ( ), , . , ( ), , , . --, , . . ( ). --, , . , , . : , , . 3.Millised on ulitarismi põhilised eelised? : * « »; ** , , ; ** ; ** ; **- ; ** . 4. Millised on ulitarismi põhilised puudused? : ** ;** « »; ** , ; ** ; **« » 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi teooriat täiustada J.S.Mill? : () . , , . , , () () . 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? , , . , . , .. ( ), ( ). 7.Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? , , , (., - , - ). , (., , - ). - ( , ..). - . 8
ustadel oli rassiline ja sooline koorem, siis Britannias kujunes kõige põhajpanevamaks jagunemine pigem klassi kui rassi alusel. Vaatamata üleskutsetele õeskonna ühtsuseks, on teoreetilised erinevused ja poliitilised kõrvalekaldumised kogu aeg silmatorkavad. • Utilitarism – eetika seisukoht, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. Tegude õigsus ja väärus sõltuvad utilitarismi järgi nende tagajärgede headusest ja halbusest. Kitsas praktitsism, püüe saada kõigest materiaalset kasu ning seda põhjendav ja õigustav mõtteviis; filoskasust lähtuv kõlblusõpetus. Utilitarism lämmatab kunsti. Pime utilitarism ei aja muud taga kui kasumit. Utilitarismi suur mõju majandusteadusele • Kategooriline imperatiiv – Immanuel Kanti filosoofia teooria, mis väljendab kõigile
huvisid. Eetiline egoism on ettekirjutav ehk normatiivne teooria selle kohta, kuidas inimesed peaksid toimima. Nad peaksid toimima nii, et see oleks vastavuses nende oletatavate parimate huvidega. 40. Mille poolest erineb teleoloogiline eetika deontoloogilisest eetikast? Nii deontoloogiliste kui ka teleoloogiliste teooriate lähtekohaks on küsimus: millised teod on õiged? Teleoloogiline- teo moraalse õiguse määrab tagajärg. Deontoloogiline- toe teeb moraalseks teo motiiv. 41. Mis on utilitarismi peamised jooned? Tooge mõni näide utilitaristlikust lähenemisest! Utilitarism on teleoloogiline teooria, mille peamine loosung on: ,,Tee seda, mis kõige rohkem kasu toob!" 1)Tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel. Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed (Konsekventsialistlik printsiip) 2)Tagajärgede hindamisel on määravaks tuleneva kasu hulk. (Kasulikkuse printsiip) 3)Tagajärgede hindamisel ei peeta silmas mitte individuaalset, vaid üleüldist kasu
tulgu või veeuputus"). Egoismi-eetika ei ole piisav eetikateooria! Meil on kohustusi järeltulevate põlvede ees! b) utilitarism: telos- kreeka k "eesmärk". Tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet. Utilitas lad k. "kasu" Printsiip: "Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!" Aluse panid Hutcheson, David Hume, Adam Smith. Jeremy Bentham ja John Stuart Mill on utilitarismi klassikud. Bentham: Maksimeeri naudingut, minimeeri valu. Stuart Mill: Eudamonistlik utilitarism (eudaimonia "õnn"). Empirist uskus, et igasugune teadmine põhineb kogemusel. Moraali ei põhjendatud enam viitega Jumalale. Moraalsus seisneb inimeste õnne suurendamises maa peal. Meil on lubatud ja isegi kästud teha seda, mis toob kaasa õnne. Utilitarismi kolm põhijoont: Tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel. Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed
ei tõstata M-eetika moraaliküsimusi ega püüa neile vastata- ta on programmiliselt neutraalne. 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust! Teleoloogiline e. konsekventsialistlik e. tagajärje eetika: käitumise (teo) teevad moraalselt heaks või halvakskäitumise tagajärjed. Deontoloogiline e. kohuse eetika: Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. 3. Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist! Teo-utilitarism: tegu on õige siis ja ainult siis, kui selle üksiku teo tulemuseks on niisama palju hüvet, kui mistahes mõeldaval alternatiivil. Reegli e. normi-utilitarism: Ei kaalutle iga üksiktegu eraldi, vaid postuleerib üldised reeglid tegevuste kohta, mis tavaliselt kalduvad kaasa tooma õnnelikkust suurema hulga inimeste jaoks. 4. Mis kõneleb utilitarismi kasuks? 1. Annab konkreetse juhise, lahenduse igale olukorrale
hoiduda otsesest kahju tegemisest. Kui aga tekib olukord, kus üldkehtiv reegel satub konflikti Inimesel on õigused, mida tuleb austada; mõne teisega, siis võib teine Ei saa lähtuda vaid utilitarismi ratsionaalsest (olulisem) moraaliprintsiip arvestusest. A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! üldkehtiva üles kaaluda. A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default!
lojaalne kogu oma perekonnale, kõrgemal astmel inimene aga püüab suurema rühma näiteks rahvuse heaolu. Post-konventsionaalne - isik kasutab universaalseid eetilisi standardeid. Alam aste tähendab, et inimene loeb õigeks teod, mis on õiglased ning toovad kasu kogu ühiskonnale. Kõrgemal astmel olev isik orienteerub universaalsete moraaliprintsiipide järgi: õige tegu on see, kus tingimusteta austatakse inimväärikust, hoolimata kasust või kahjust. 3. Millised on utilitarismi põhilised eelised? · Püüab anda "optimaalse lahendi" · Kasutab ratsionaalset, objektiivset analüüsi, esitab tulemused kvantitatiivselt · Orienteerub eesmärgile · Võimaldab arvestada kõiki huvilisi · Hüve-valu on küllaltki segelt piiritletavad mõisted · Toetab tootmise efektiivsuse tõusu 4. Millised on utilitarismi põhilised puudused? · Ei pruugi märgata pikaajalisi mõjusid ja tagajärgi
edasi majandusse. Rajajaks oli Jeremy Bentham. Mõte, kuidas vähendada ühiskonnas kuritegevust. B jõuab selleni, et kurjategija peab oma karistuse saama. ,,Maksimaliseerime karistust." Leidis, et peamine eesmärk, mis paneb inimest tegutsema, on mõnutunne. Hedonism: ,,Inimene on olend, kes tunneb kas mõnu või kannatust." B arvas, et mõnutunnet on võimalik välja arvutada 7 parameetrit. Arvas, et kannatust on ka võimalik numbrites väljendada. John Stuart Mill asus Benthami utilitarismi reformima. Mill hakkas rääkima mõnutunde kvaliteedist. Luges esteetilisi ja intellektuaalseid kvaliteete. M ütles: ,,Parem on olla rahuldamatu inimolevus kui rahuldatud siga." M rääkis võrdsetest õigustest. ,,Selleks, et suurendada üldist hüve, tuleb meil austada teiste õigusi ja vabadusi sellele hüvele; teiste õigusi ja vabadusi võib piirata vaid selleks, et ära hoida üldist kahju." Õiglane jagamine (heaolu). Õiglane jagamine ei ole seotud kasulikkusega. Õiglane
" (1789) · John Stuart Mill (1806-1873) "On Utilitarianism " (1863) Hedonistlik arvutus · Benthami järgi saab naudingut mõõta. Kriteeriumid: · Intensiivsus · Kestus · Kindlus (tõenäosus) · Lähedus · Viljakus (kui palju kaasneb muid positiivseid tundeid) · Puhtus (kui palju kaasneb negatiivseid tundeid) · Ulatus (kui paljudele isikutele see kehtib) Utilitarismi kolm põhijoont: · Konsekventsialistlik tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel. Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed. · Kasulikkuse (heaolu vms) aspekt tagajärgede hindamisel on määravaks tulenev seisund. See võib seisneda naudingus, õnnes, eelistuste rahuldatuses. · Maksimeerimise põhimõte tagajärgede hindamisel peetakse silmas üleüldist kasu kõigi teost puudutatute kasu.
annaabi.ee 
