Essee teemal "Minu eetika" (0)

MINU EETIKA
Eetika on teadus meie käitumistest, tegudest ja olemustest. Puudutab kõike seda, mida me ütleme, teeme, kes me oleme ning mis on meie jaoks tähtis – mida me väärtustame. Kõne all on teemad, mis on hea ning mis halb. Eetika keskne küsimus on: kuidas peaks elama? Eetikateooriaid on palju erinevaid, kuid põhilisi neist on kolm: tagajärje – eetika, kohuse – eetika ja vooruseetika.
Tagajärje – eetika ehk konsekventsialistliku, teoloogilise eetika tegusid hinnatakse, nagu nimigi ütleb, selle tagajärge järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. Olgu see siis hea või halb. Tegu ise ei ole oluline, peamiseks on selle tulemus. Tagajärje – eetika omakorda jaguneb kaheks: Eetiline egoism ja utilitarism . Nagu nimigi ütleb, on egoismieetika vägagi egoistlik . Tegusid tehakse omakasupüüdlikult. Universaalne eetiline egoim ütleb, et kõik peaksid käituma egoistlikult. Nad võivad küll olla võimelised alturistlikeks ehk teisi arvestavateks teguviisideks, kuid see pole nende eemärk. Seega ei ole egoismieetika eriti toimiv eetikateooria. Utilitarim on vastupidine egoismieetikale. Utilitarismi aluseks on printsiip: „Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!“ Selle lausega võib öelda kogu utilitaristliku teooria olemuse.
Kohuse – eetikas ehk deontoloogiline eetikas arutletakse selle üle, kuidas on õige ja kuidas peab. Võib öelda, et kohuse – eetika nimi tuleneb kohusetundest, sest just südametunnistus on selle teooria juures olulisim. Ei ole oluline teo tagajärg, vaid hoopis tegu. Selle eetika pooldaja peab õigeks rääkida tõde, isegi siis, kui see ei tundu esmapilgul õige ja teeb haiget. Tema jaoks on valetamine alati vale. Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse kohusetundest – tähtis on hea tahe .
Vooruseetika keskmesse jääb isimese iseloom. Tegu ja selle tagajärg ei ole niivõrd olulised. Keskseks küsimuseks on: milliseks inimeseks ma peaksin saama? Raske on anda kindlaid piire sellele teooriale , sest ei ole öeldud, kuidas käituda. Inimese iseloom näeb ära antud olukorras, mis on õige ning kuidas peaks käituma. Kui inimesed käituks ainult kohusetundest lähtuvalt, siis ei oleks meie ümber seda sõbralikku ja armastavat õhkkonda. Tuleb lähtuda inimesest, mitte kohusetundest.
Raske on öelda, milliseks inimeseks ma ise end pean või millisest eetikateooriast ma lähtun. Kõik oleneb olukorrast. Tuleb ette hetki , mil kõige õigem tundub käituda lähtudes utilitaristlikust teooriast, et suurem hulk inimesi minu ümber tunneks end hästi. Kuid kogu elu ei saa ka pühendada teiste heaolule, vahel peab olema isekas . Täielikult eirates egoismi ei jõua me oma eluga kaugele – paljud eesmärgid jäävad täitmata. Ei saa edukaks nind ei jõua kaugele karjääriredelil. Juhul kui eesmärgiks ongi ainult teiste aitamine, siis on lugu teine. Kuid tavalise eestlase eesmärgiks see siiski pole.
Päris kindlasti ei ole ma üdini egoistlik inimene, sellega ei saavuta ükski inimene midagi. Samas ma ei ütle ka, et ma pole aeg ajalt isekas. Leian, et see kuulub elu juurde, seda on vaja. Utilitaristlikuks inimeseks ma end ka ei lahterdaks, sest siiski püüan oma eesmärke saavutada, vahel ka sellega teistele pigem kahju tuues kui kasu. Puhtalt kohusetundest ma ka ei lähtu. Nõustun kohuse – eetika teooriaga täielikult, et ainult südametunnistust kuulates ei oleks meie ümber sõpru ega armastust. Usun, et vahel vaja tõde varjata, et õnnelik olla. Jääb järele vaid vooruseetika. Pean tunnistama, et just see teooria tundum mulle neist kõigist, parim ning õigeim. Kui ma peaksin siiski kirjeldama enda olemust nende eetikateooriate põhjal, siis usun, et minus on kõige rohkem külgi, mis vastavad just vooruseetikale. Leian, et selles teoorias on tükike kõikidest eelmainitud eetikateooriatest.
Olen inimene, kes püüab oma eesmärke saavutades käituda nii nagu peaks. Olla piisavalt isekas, sest mu eesmärgid on mulle olulised, kuid samas jääda siiski piiridesse, mille seab moraal . Käituda inimlikult ja kohusetundest lähtuvalt, kui see on vajalik. Varjata midagi, kui leian, et see midagi pole olulisem kui mu eesmärk. Vooruseetika ütleb, et tähtis pole mitte teha õigeid asju, vaid omada ka õigeid kalduvusi, motiive ja emotsioone ning pole oluline, kas räägitakse tõtt, peetakse lubadusi või hoitakse sõrmed eelame võõrast varast, vaid et inimesele meeldiks olla hea, sest ta on hea. See teooria tundub kõige õigem kirjeldamaks minu olemust.
Ei saa öelda, milline käitumise on just kindlasti õige ja hea ning milline totaalselt halb ja kurjust täis.“Hea“ ja „halb“ on täiesti suhtelised mõisted. Iga inimene leiab nende tähenduse olevat just enda seisukohast lähtudes. Leian, et inimest ennast ei saa rühmitada eetikateooriate järgi, vaid hoopis nende tegusid.