Eetika

Gansen, Sander

Eetika (0)

5 VÄGA HEA

Eetika
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium
Sander Gansen
TH. Klass
2010/11
Eetika
* On kolme sorti eetika teooriate tüüpe:
-) Absolutistlik eetika ütleb, et hea ja kuri ning õige ja vale on inimesest üle ja inimesest sõltumatud. (tappa ei tohi mitte sellepärast, et see mulle ei meeldi, vaid sellepärast, et inimelu on püha)
-) Teleoloogiline eetika (nimi tuleneb Telos ’est), kus hea ja halb sõltuvad eesmärgist.
-) Relativistlik eetika, kus hea ja halb on suhteline.
Eetiline relativism
* Eetilises relativismis on kõik suhteline.
* On väga mugav, sest ütleb alati ka seda, miks keegi ei saa ega pea teiste asjadesse sekkuma.
* Asjadele lähenetakse „peaks“ vaatenurgast.
* Kultuuriline relativism:
-) Antropoloog William Graham Sumner on märkinud, et see mida peame heaks ja halvaks ei tulene sellest, kas miski oleks seda, vaid, et kultuurid vastavalt keskkonnale on hakanud kuidagi käituma ja hiljem on sellele antud hinnang, kuid need käitumised ongi tekkinud vastavalt sellele, millises keskkonnas inimene elab. Kultuuriti see eetika erineb ning oleneb inimvajadustest. Väärtuste peale mõtlemine ei ole oluline, sest see, kuidas me lõpuks käitume, on tekkinud evolutsiooni käigus.
-) Inimene mõtleva olendina ei ole üldse oluline, sest inimene on oma keskkonna produkt.
-) Mitmekesisuse tees: Moraalsed kombed ja veendumised on erinevates kultuurides täiel määral erinevad ja inimajaloo erinevatel etappidel võime leida igasuguseid moraalseid standardeid ning me ei saa öelda, et ükski neist oleks universaalne.
* Emotivism:
-) Tuleneb sõnast emovere, mis tähendab emotsionaalsust.
-) Emotivismi areng jääb peamiselt 20. sajandi algusesse , sest sel ajal levis filosoofias selline suund nagu loogiline- või uus- positivism , mis ütles, et saab olla ainult kahte suguseid viise, kuidas tõestada, et miski on tõde. Üks on see, et me kontrollime mõisteid, mida millegi tõlgendamiseks kasutatakse ja analüüsime neid. Teine viis on see, et lisaks mõistele on meil ka kogemus ehk me kontrollime katsete teel. Sellest tulenevalt me ei saagi öelda, et miski oleks õige või vale.
*) Positivism on selline suund mõtlemises, mis ütleb, et ainukesed tõsiasjad on reaalselt eksisteerivad asjad. Positiivne tõde on teaduslik tõde, mida saab tõestada katsete teel.
*) 1930. aastatel hakati sellist uus-positivisliku käitumist hakati kutsuma „Boo-Hurrah“.
-) Emotivism ütleb, et meie kõlbelised tegevused (otsused ja hinnangud ) ei ole midagi muud, kui emotsionaalsed reaktsioonid meie füüsilisele ja sotsiaalsele keskkonnale.
-) Meie moraali keel väljendab emotsioone.
-) Ütleb, et meie eetilised seisukohad on kõigest pseudo ehk võlts seisukohad, sest nad lihtsalt suruvad teistele peale meie seisukohti. See mida nimetame heaks ja halvaks on lihtsalt hulk mingisuguseid tundeid.
-) Diskussioon eetika eest on jama , sest me ei saa öelda, et üks või teine tunne oleks jama.
-) Meie keel on väga selgelt seotud emotivismiga, sest terve rida meie kasutuses olevaid mõisteid on seotud sellega, millise emotsionaalse hinnangu me anname.
* Egoism :
-) Õige ja vale sõltub üksikisikust, mitte ei ole universaalset õiget või valet.
-) Hüüdlause: hea on see, mis on hea mulle.
-) Egoisimis inimene hindab peamiselt õiget või valet läbi selle, mis pakub mulle naudingut.
*) Naudinguid on jagatud kõrgemateks (vaimseteks) ja madalamateks (materjaalseteks).
*) Kaasajal on näha, et naudingute hirarhhia tagurpidi pööramist.
* Psühholoogiline egoisim:
-) Friedrich Nietzsche : „Kõik, kes tunnevad teistele kaasa on tropid.“
*) Nietzsche kuulutas moraalisõja, mille eesmärgiks oli ümberväärtustada kõik senised moraaliväärtused. Ta ütles, et ta ei ründa moraali, vaid lihtsalt ei võta seda arvesse.
*) Tema arust oli moraal „dekadentlik idiosünkraasia“ ehk haiglane ülitundlikkus.
*) Tema peamine ülesanne tema enda arust on inimestele selgeks tegemine, et moraal on vaid religioossete valemõistete kogum, mille mõte on hoida inimkonda kontrolli all ja alavääristada seda ainsat õiget maailma, kus me elame.
*) Ta leiab, et inimene tunneb ära vaid endasuguseid.
*) Ta peab ennast saatuseks , sest leiab, et tema on see, kes on tulnud inimkonda vabastama.
*) Ta ütleb, et on geenius ja esimene immoralist ehk moraali eitaja – eitab kritsliku ja heasoovlikut elu, sest leiab, et need ei käi jaatava elu juurde. Leiab, et jaatuse eeltingimuseks on eitus ja häving.
-) apolliline (ihasi alla suruv) ja dionüüsiline.
-) Inimest paneb liikuma peamiselt võimuiha.
Teleoloogiline eetika
* Teleoloogiline eetika ehk eesmärgi eetika.
-) Eesmärk pühitseb abinõu.
* Utilitarism :
-) Rajajaks Jeremy Bentham ( 1748 -1842) – sünnib vajadusest reformida Briti vangla süsteemi.
*) Ta uskus, et peamine põhjus, miks sooritatakse kuritegusid on saada heaolu ja naudingut ning seega uskus ta, et tuleb karistusi karmistada nii, et saavutatav nauding väheneks.
*) Ta ütles, et hea on see, mis toob võimalikult suurt heaolu, võimalikult suurele hulgale inimestele.
-) John Stuart Mill reformis utilitarismi (1806-1873).
*) Ta leidis, et naudingut ei saa nii mõõta, jagades naudingud madalateks ja kõrgeteks.
*) Ta lisas ka, et oluline on naudingu kvaliteet, mitte kvantiteet.
-) Utilitarismi põhiselt toimub poliitika ja majandus.
Absolutistlik ehk deontoloogilised teooriad
* See ütleb, et hea ja kuri on juba meis olemas ning ei sõltu meist.
* Kõik religioossed eetikad on absolutistlikud.
* Näited, mis on enamikus kohtades sama:
-) Insest keelatud;
-) Teiste elu on püha;
-) Eraomandi puutumatus.
* Ühismoraali teooria – inimkond on säilitanud kõlbelise teona selle, mis on ajas läbi proovitud ja mis on ajas püsima jäänud. Puudavad kindlad ühised otsused, mille järgi peaks otsuseid langetama . Meie väärtused on pidevad muutumises – aeglane muutus, kuid siiski.
* Südametunnistuse eetika – kõik inimesed on varustatud kõlbelise olemusega, mis vaatamata enesekesksusele on võimeline panna ka teisi endast ette poole.
* Immaanuel Kant – kategooriline imperatiiv : me peaksime alati ja ikka toimima sellistest maksiimidest tulenevalt, mida võib iseenesliku vastuollu minekuta universaliseerida.
-) Inimene on eesmärk, mitte vahend.

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 9 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sander Gansen Õppematerjali autor

eetika moraal nauding inimkond

Sarnased õppematerjalid

doc

Eetika kursus 10. klassile

Mis on eetika? Kust ja kellest alguse sai? Eetika on teadus Vana-Kreekast, mille loojaks on Aristoteles 4. sajandil eKr. Eetika on oma olemuslikult normatiivne teadus, mis tähendab, et ta ei ole lihtsalt vaatlev, vaid vaatleb inimeste omavahelisi suhteid, samas ka uurib nende käitumist ning püüab selgitada, kuidas peaks õigesti toimima. Eetika uurib, mis on hea ja mis vale. Kõike vaadatakse läbi moraali ehk normidekogumi. Kolmemõõtmeline eetika Esimene mõõde: Tegeleb sellega, kuidas kaks inimest (mina ja keegi teine) omavahel suhtlevad. Selgitab, mis on hea ja mis mitte. Selgitab, kuidas tegelikult olema peaks, kui midagi valesti on. Teine mõõde: Õpetab, kuidas inimene peaks iseendasse suhtuma. Näiteks võib olla kõigi teiste vastu hea, aga enda vastu halb, mis on vale.

Eetika

doc

Eetiline relativism

EETILINE RELATIVISM Hea ja vale ei ole midagi kindlat, vaid nad on suhtelised. KULTUURILINE RELATIVISM Erinevatel kultuuridel on olemas põhimõtteliselt erinev eetika. Eetika sõltub eelkõige inimese vajadustest. Eetika ja moraal ei ole ratsionaalsed saavutused, vaid need on evolutsiooni tulemused. Ütleb, et universaalset ,,peaks" ei saa olemas olla. 1. Mitmekesisuse tees moraalsed kombed ja veendumused on erinevad kultuuride ja ajalooetappide raames; pole olemas ühtegi universaalset moraalset standardit. Kas on olemas universaalne tume? Peaaegu igas kultuuris on alad, mis on väärtustatud (elu, tervis, perekond, abielu). 2

Eetika

doc

Eetika kui teadus

Eetika- teadus kõlblustest ja kõlbelistest väärtustest Moraal- üksikisiku või inimgrupi arusaam heast ja halvast ning nendega seotud vajadustest Uuritakse eetost- kõlbeliste põhimõtete, normide ja ideaalide tervik. Filosoofiline eetika- mis on suurim hüve, ülim asi, mille poole ühiskond liigub Religioosne eetika- igal usundil on oma eetika Eetika mõõtmed: 1. inimestevahelised suhted 2. inimese suhe iseendaga 3. inimkonna eesmärk a. C.S. Lewis- pilt laevastikust, orkestrist jm Eetiline absolutism Teoloogilised eetikad Eetiline relativism Hedonism- Epikuros Emotivism- Ayer Platon, Moore, Barth, Utilitarism- J. S Mill, Psühholoogiline egoism- Brunner, J

Eetika

doc

Eetika

EETIKA Eetika normatiivne (ainult ei vaatle, vaid ka ütleb, kuidas peaks käituma. vaatleb seda, mis on ja samas nõuab, kuidas peaks olema) teadus. pärineb Vanast Kreekast, Aristoteles looja, 4. saj. eKr. Uurib, mis on õige ja mis vale. Käitumisjuhiseid vaadatakse läbi moraali (lad. k. sõnast mors, kr. k. eetos inimgrupi moraalikogumik, mida peetakse heaks. 3D Eetika I eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas minu ja teise inimese suhted peaksid olema. Määrab ära selle, mis hea ja mis kuri, mis õige ja mis vale. Sellega puutume kõige enam kokku. II eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas ma peaks suhtuma iseendasse. Võin olla hea teiste inimeste vasu, enda vastu halastamatu. III eetika mõõde tegeleb sellega, mis on inimkonna eesmärk ja kuhu inimkond suundub. Mis on inimese eksistentsi eesmärk. Eetika, filosoofia, religioon tihedalt seotud.

Eetika

doc

Eetika kordamisküsimuste vastused

EETIKA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED: 1. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraal tegeleb selliste reeglite kindlakstegemisega, mis edendavad inimhüvet. Eetika on teadus/õpetus moraalist. Eetika objekt on moraalifilosoofia. Eetika uurimisobjektiks (ülesandeks) on põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. 2. Moraalset toimimist iseloomustab ratsionaalsus ja õiglus, mis põhinevad moraaliprintsiipidel. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. 3. Teoreetiline eetika on arutlus printsiipide üle ja praktiline eetika on juhised, mida

Eetika

odt

Eetika alused

Moraalifilosoofia Moraal ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika kr k) (ethos , lühikese `e'-ga) komme, tava, harjumus ( thos , pika `e'-ga) karakter, iseloomuomadus Aristotelese eetika ( thikos ) oli uurimus iseloomuomaduste, s.t loomutäiuste ja pahede üle, õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal ld k) mos (pl mores ) tõlge nii kreeka ethosele kui thosele , kuid see ladina sõna tähistab eelkõige kombeid, tavasid. `Moraal' keskendub seega eelkõige küsimusele, kas tegutsemine on ühiskondlike normidega kooskõlas. `Eetika' -- omab ka moraalifilosoofia tähendust. Moraalist võib mõelda erinevatel tasanditel: · Deskriptiivne.

Eetika alused

docx

Eetika, moraal ning kuidas peaks elama?

Eetika on teadus kõlbuses ja kõlbusõpeusest. Kuidas peaks elama? Moraal ehk kõlblus on üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest. · Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline) (kr teleos - eesmärk). Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. o Eetiline egoism ehk egoismieetika Altruism on isetu hool ja mure teiste pärast; omakasupüüdmatu ennastohverdav teisi arvestav teguviis. Thomas Hobbes (1588-1679) Inimene on loomult egoist, käitumist juhib enesearmastus. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene

Sissejuhatus eetikasse

doc

Eetika alused kordamisküsimused 2011

FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil

Filosoofia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk