Minu Eestika - essee (4)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Minu eetika

Kuigi need kaks teooriat vastanduvad teineteisele, siis siiski järgin ma ka kohati tagajärje-eetikat. Kuna konsekventsialism jaguneb kolmeks ­ egoismieetika, utilitarism ja altruism ­, siis pigem lähtun egoismieetikast ja utilitarismist. Need kaks vastanduvad üksteisele hüvede maksimeerimise poolest ­ egoismis tegu peab maksimeerima tegija hüvesi, utilitarismis ühiskonna omi. Üritan enamasti leida teo tegemiseks viisi, tänu millele oleks esindatud nii minu kui ka teiste hüved. Näiteks kui esimene viis ei ole kasulik teistele aga 1 teine on, kuid mulle pigem kahjulik, siis on vaja leida kolmas, nö kuldne kesktee, mis oleks kõigile osapooltele sobiv ja kasulik. Kui ma ei leia seda kuldset keskteed, siis jääb tegu tegemata. Oluline on, et tegu poleks teistele osapooltele kahjulik, kuid see ei pea ka neile kasulik olema. Rühmitan oma eetika egoismieetika alla, kuna isegi teiste hüvede

Eetika

2

docx

Essee teemal "Minu eetika"

Inimese iseloom näeb ära antud olukorras, mis on õige ning kuidas peaks käituma. Kui inimesed käituks ainult kohusetundest lähtuvalt, siis ei oleks meie ümber seda sõbralikku ja armastavat õhkkonda. Tuleb lähtuda inimesest, mitte kohusetundest. Raske on öelda, milliseks inimeseks ma ise end pean või millisest eetikateooriast ma lähtun. Kõik oleneb olukorrast. Tuleb ette hetki, mil kõige õigem tundub käituda lähtudes utilitaristlikust teooriast, et suurem hulk inimesi minu ümber tunneks end hästi. Kuid kogu elu ei saa ka pühendada teiste heaolule, vahel peab olema isekas. Täielikult eirates egoismi ei jõua me oma eluga kaugele ­ paljud eesmärgid jäävad täitmata. Ei saa edukaks nind ei jõua kaugele karjääriredelil. Juhul kui eesmärgiks ongi ainult teiste aitamine, siis on lugu teine. Kuid tavalise eestlase eesmärgiks see siiski pole. Päris kindlasti ei ole ma üdini egoistlik inimene, sellega ei saavuta ükski inimene midagi

Sissejuhatus eetikasse

7

docx

Eetika: �iget ja v��ra avastamas

Moraaliprintsiibid on inimeste vajaduste ja huvide funktsioonid. Mõned printsiibid edendavad neid vajadusi paremini kui teised. näit. Kuldne reegel*: tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks Ideaalne vaatleja- vaatekoht, mis aitab selgusele jõuda universaalsetes printsiipides/neid kinnitada. Ideaalse vaatleja omadused: sõltumatu, erapooletu, informeeritud (max teadmine), Jumal? IV Väärtused Minu: 1 perekond ja sõbrad 2 haridus/teadmised 3 vabadus 4 tervis ja vaimne heaolu/rahulolu 5 õiglus Armastus, tõde, harmoonia, ilu, raha, võim Väärtused: Annavad põhjuse tegutsemiseks, põhjuse teha valikuid. Nt rõõm nauding .. Jagunevad: Positiivsed ja negatiivsed väärtused Positiivsed väärtused on need asjad, mida soovime (rahu, tervis, vabadus, turvalisus) Negatiivsed väärtused on need asjad, mida väldime (sõda, okupatsioon, vaesus) Individuaalsed ja kollektiivsed väärtused

Sissejuhatus eetikasse

3

docx

Minu eetika

ettekirjutatud elu- omandada hea haridus, saada hiljem tasuv töökoht, selleks et luua pere. Mõnikord tunnen, et tegu on hoopis kohusega. Tahan teha oma vanemaid rõõmsaks, kuna kumbki neist pole ülikooli kraadi omandanud. Tunnen ka tugevat ühiskonna survet kõrghariduse omandamiseks. Kes vajab uhket ametinimetust? Kas see teeb mind õnnelikuks? Mitte, et ma ei tahaks koolis käia- õppimine on mulle alati meeldinud. Samuti oleks mul hea tunne, kui olen kraadid kätte saanud. Minu õpimotivatsioon pole kuhugi kadunud ning samuti tahe olla elus edukas. Lihtsalt, edukuse definitsioon on ajapikku muutunud. Minu eesmärgid on vähem seotud rahaga ning rohkem sellega, et naudiksin oma elu. Haridus näib nagu vahendväärtus, et olla õnnelik. Mõnikord tunnen, et käitun altruistlikult, sest mõtlen vaid oma vanemate ja lähedaste õnnele. Samas on õppimine hea minule endale ning seetõttu ei saa seda lugeda eneseohverduslikuks, kui mulle antud tegevus ka meeldib.

Ainetöö

14

odt

Eetika: õige või väär

1 EETIKA – ÕIGE VÕI VÄÄR Eetikasse puutuvaid küsimusi Mille alusel väidetakse, et varastada või valetada ei tohi? Miks ei tohi? Mille alusel väidetakse, et täiskasvanud inimene peab arvestama oma tegude tagajärgedega ja nende eest vastutama? Kas teise inimese tapmine on alati halb ja õigustamatu? Enesetapp, abort, eutanaasia, surmanuhtlus. Kuidas ratsionaalselt põhjendada, et need tegevused on moraalselt lubamatud või vastupidi - lubatud? Kas krokodillinahast saabaste kandmine on moraalselt väär? Eetikasse puutuvaid küsimusi Mis mõttes üldse on kellegi tegu õige või väär (halb või hea)? Mis ja miks on lubatud ja mis ei ole? Mida see tähendab, kui me ütleme, et nii ja nii peab käituma või ei tohi käituda? Kas moraalsus on ainult eelarvamuse asi või saame anda oma moraalsetele seisukohtadele ka häid põhjendusi? Kuidas me peaksime elama? Filosoofia haru, mis sedalaadi küsimustega tegeleb on eetika ehk moraalifilosoofia. Eetika harud: 1. Praktil

Eetika

22

docx

Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte

Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama. Moraal ehk kõlblus ­ arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääratest tegudest. Eetika on teadus kõlblusest ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moral. Eetika kui empiiriline ehk kogemuslik teadus ­ uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus ­ põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus ­ kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus ­ normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus ­ kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus ­ peab olema avalik · Teostatavus ­ peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika ­ uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi (kui

Eetika alused

20

docx

Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks

·Kui inimese võimuses pole mingit tegu teha, siis tal pole ka kohustust seda teha. ·Altruistlikult toimimine tähendab eelistada teiste inimeste huvisid enda omadele. ·Altruism on vastuolus inimloomusega, järelikult võimatu. ·Seepärast pole altruistlik toimimine kohustuslik. ·Eetiline egoism on preskriptiivne või normatiivne teooria sellest, kuidas inimesed peaksid käituma. Jaguneb individuaalne eetiline egoism ja universaalne eetiline egoism. Individuaalne ­ igaüks peaks teenima minu parimaid huvisid. Teised teenigu mind. See on isekuse version, aga pretendeerib moraalsele autoriteedile. Universaalne - seisukoht, et igaüks peaksid alati tegema neid tegusid, mis kõige paremini teenivad tema enda parimaid huvisid, isegi kui see on vastuolus teiste huvidega. 38. Mis on eetiline altruism ? isetu hool ja mure teiste pärast, erapooletu, teisi arvestav käitumine,tegu. 39. Kuidas saab tõestada, et eetiline egoism ei pea paika ?

Eetika alused

21

pdf

Eetika loengute kokkuvõte

Egoism on õige alus moraalseks eluks. Egoismi liigid: 1. Psühholoogiline egoism ­ inimeste tegudel on alati isekad motiivid, teisiti ei olegi võimalik, sest inimloomus on selline. (inimloomust kirjeldav seisukoht) 2.Personaalegoism ­ inimene on võimeline ka isetuteks tegudeks, kuid ta ei taha neid teha. See on tema valik. Ta lihtsalt ei hooli moraalist. See on lihtsalt enesearmastus ehk isekus. 3.Individuaalne eetiline egoism ­ seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima minu heaks. 4.Universaalne eetiline egoism ­ seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima egoistlikult ­ igaüks enda heaks. Tahta teha heategusid on altruism, mitte egoistlik! Inimene ei tee alati kõike seda, mida tahab. Nt hambaarstil käimine. a) egoismieetika: Eetiline egoism väidab, et me võime küll olla võimelised altruistlikeks tegudeks, kuid me peaksime tegema egoistlikke tegusid. PS! Altruist ei pea ütlema, et isekad teod on keelatud, seetõttu tohib altruist ka endast hoolida

Eetika

Kommentaarid (4)