Hezel- Ülikooli teoloogia professor J. H. Rosenplänter- Pärnu pastor, sakslane Morgenstern- Tartu Ülikooli raamatukogu direktor O.W. Masing- kirikuõpetaja, eesti keele asjatundja F.R. Faehlmann- tudeng, arst J.H. Rosenplänter oli Liivimaa kirikuõpetaja ja kirjamees. Ta andis aastatel 1813- 1832 välja teadusajakirja „Beiträge.“ Ta tegi seda kõike oma rahade eest. Ta lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Tema oli ka see, kes hakkas koguma eestikeelseid ja eesti keelt käsitlevaid käsikirju. Tänu temale on säilinud K. J. Petersoni luuletused ja O.W. Masingu kirjad. Ta pidas ka vajalikuks eesti keele õpetamist gümnaasiumis. O. W. Masing oli Eesti pastor, keelemees ja õ-tähe tooja eesti kirjakeelde. Ta lõpetas Halle ülikoolis usuteaduskonna, õppis teoloogiat ja selle kõrvalt veel muusikat, joonistamist ja keeli. Lisa raha teenis ta ka tõlkimise kaudu. Ta oskas seitset eirinevat
Villoni sõnade põhjal naudib daam seda ja tundub, et mitte iialgi ei muuda naine enda meelt. Selle suure valu tõttu otsustabki Villon Pariisist lahkuda. Veel mainib Villon enda tekstis Guillame Villoni, kes oli hakkama saanud millegi väga auväärsega. Guillame Villon oli Püha Benedictuse kiriku kanoonik, kes lapsendas Francois, kui tolle isa suri aastal 1439. Umbes samal ajal, kui François Villon pani kirja ,,Väikese testamendi", osales ta aga murdvarguses ning varastas 500 kuldeküüd usuteaduskonna ruumidest. Ootamata ära vahistamist põgenes ta taas provintsi. Samal ajal kirjutatud teost lugedes ei oska me seda arvatagi, sest tekstist loeb välja, kuidas hoopis suur armuvalu sundis Francois põgenema. b) François Villon pidi pärast magistri kraadi saamist astuma õigusteaduskonda ning saama kanoonilise õiguse doktoriks, sest sellel ajal oli see vajalik haridus, et elus läbi lüüa. See ei pakkunud aga Villonile huvi. Ta kuulus ulakasse boheemlaskonda ja oli
kaotamise 50.a. tähtpäevaks Tartus. Tuli ligi tuhat lauljat ja pillimeest. Esinesid vaid mehed, peeti isamaalisi kõnesid. Esines noor Hurt, rõhutades hariduse tähtsust ja ustavust isamaale. „Mu isamaa on minu arm“, „sind surmani“ ja „Mu isamaa, mu õnne ja rõõm“. Laulupidu kasvatas eestlastes rahvuslikku ühtekuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks Jakob Hurt (1839-1907) Pärit Põlva lähedalt Himmastest. Lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna (õppis 1860- 64). Pidas Vanemuises kõnesid Eesti ajaloost ja rahvaluulest ja lõi kaasa Õpetatud Eesti seltsi tegemistes. 1870 kõne Helmes, püstitas eestlastele ülesande saada suureks vaimult. Töötas Eesti Postimehe lisalehe toimetajana. Aleksandri kooli liikumine oli eestlaste ärkamisaja olulisemaid rahvaaktsioone, mille eesmärgiks oli rajada eestikeelne kõrgem õppeasutus enese rahaga. Eesti Kirjameeste seltsi liige 1871-93. Hurda peateeneks on olnud rahvaluule kogumine
Lähemal uurimisel saab aru ka raamatu tekstist ja sügavamast tähendusest (tekst ja motiivid on halvasti nähtavad). On püütud jäädvustada kõik see, mis iseloomustas Hugo Treffnerit ja Tartu linna - haned (teed laia maailma, avatud silmaring), talumaja (eestlus ning traditsioonid), Jaani kirik ning Tartu Ülikooli peahoone. Hugo Hermann Fürchtegott Treffner oli eesti kooli- ja rahvusliku liikumise tegelane. Lõpetas 1880 Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Asutas Tartus 1883.a. poeglaste erakooli (Treffneri Gümnaasiumi), mida juhatas elu lõpuni. Oli Eesti Üliõpilaste Seltsi ja Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaid. Kuulus nende juhtkonda, Eesti Aleksandrikooli peakomiteesse ja 1879.a. üldlaulupeo komiteesse. Toimetas ajalehte "Eesti Postimees" ja ajakirja "Linda". Oli M. Veske asutatud ajakirja "Oma Maa" vastutav väljaandja (1886 - 1891). H. Treffner on maetud Tartusse Uue-Jaani kalmistule.
Ajakirjandusest sai avatud ja neutraalne ruum, kus võis avalikult esitada erinevaid huve ja seisukohti Ajakirjandust hakati hindama kui tulutoovat toodet, mitte kui sotsiaalse väärtusega teksti Toimus trükisõna tiraažide langus 1991-94 tekkis juurde ligi 30 uut kohalikku ajakirja Meediamaastik läänestus ja mitmekesistus Johann Heinrich Rosenplänter Rosenplänter oli saksa päritolu ja sündis 1782 Lätimaal Ta õppis Tallinna Gümnaasiumis, Riia Toomkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna 1813-1832 andis ta välja teaduslikku ajakirja “Beiträge zur genauern Kenntniß der ehstnischen Sprache” Ajakirjas avaldati uurimusi eesti keele, kirjandusi ja rahvaluule kohta Rosenplänteri arvates pidid kõik sakslased, kes maarahvaga pidevalt suhtlesid, valdama eesti keelt Üks “Beiträge” vihik oli koostatud gümnaasiumi õpikuks Rosenplänter hakkas esimesena koguma andmeid eestikeelsete raamatute ja käsikirjade kohta Tänu temale on säilinud näiteks K.J
ja arst.Eepose "Kalevipoeg" autor. Johann Voldemar Jannsen- oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele, 1857. aastal andis välja nädalalehe Perno Postimees, õhutas eestlasi talusi ostma, 1864.aastal asutas uue ajalehe Eesti Postimees, tema algatusel loodi mänguselts Vanemuine ja Eesti Põllumeeste Selts. Jakob Hurt- oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Lõpetanud Tartu Ülikooli usuteaduskonna, pidas Vanemuises kõnesid Eesti ajaloost ja rahvaluulest, töötas Eesti Postimehe lisalehe toimetajana, Eesti Aleksandrikooli peakomitee president, Eesti Kirjameeste Seltsi president, 1872.aastal sai Otepää kirikuõpetajaks. Carl Robert Jakobson- oli Eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik japedagoog. 1863.aastal sai Peterburis suurvürsti tütre koduõpetajaks, nõudis koolielu parandamist, sõdis
Olema omavahel kooskõlas. Värvide tähendusi seletati ka nii: Sinine- usk ja lootus eesti tulevikku, samuti oli ustavuse sümboliks. Must- meenutamaks eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes armastuse värv. Valge- sümboliseerimaks püüdeid hariduse ja vaimuvalgue poole, talvit valget lund, suviseid valgeid öid ja kaskede valget koort, lootust ilusamale tulevikule. Suur Reede 7. aprill 1882. aasta Esimene avalik värvide demonstratsioon. Tartu Usuteaduskonna üliõpilane A. Mõtus kandis sinimustvalget mütsi. Tekkis rüselus saksa korporatsiooni esindajatega, kes haarasid mütsi enda kätte. Saka korporatsioon tallas lipuvärvides mütsi enda jalge alla. Sini-must-valged värid omandasid võitlusvärvide oreooli ja tähenduse. Tänini kannavad EÜS-i liikmed lipuvärvides mütsi vaid tähtsatel puhkudel- liikme matus, pidupäev. Lipu pühitsemine EÜS-i liikmed otsustasid lipu pühitseda Otepääl 3-5. juunil 1884.
"The Word of Yahweh" ja kaheköiteline doktoritöö Vana Testamendi lühimast prohvetiraamatust Obadjast Suurem töö 193840 oli kirjastuse "Loodus" Suure Piibli teksti redigeerimine ning Vana Testamendi luuleosade ning apokrüüfide tõlkimine. 1938. a. sai TÜ noorimaks professoriks 1940. a. kevadel sai ta prof. Bulmerincq'i järeltulijaks Vana Testamendi ja semiidi keelte professorina 196070. aastatel avaldas Praha Ülikooli usuteaduskonna ajakirjas Communio Viatorum esseistlikke uurimusi. 197080. aastatel tegi Masing kaastööd rahvusvahelistele folkloristika väljaannetele soomeugri, samojeedi ja kaukaasia muinasjuttude kohta LOOMING Luule: 1935 "Neemed vihmade lahte" 19591963 "Saadik Magellani pilvest" 1956 "Dzunglilaulud" 1974 "Udu Toonela jõelt" 1985 "Kirsipuu varjus" 1988 "Ehatuule maa" 2002 "Hannolaul" 2002 "Unenägija tessaraktis" 2004 "Lohe vari" 2004 "Piiridele pyydes" 2004 "Hurtsik lammutaks enda"
kooli rajamiseks korraldati näitusi,kontserdeid,teatrietendusi ja korjandusi.kihelkondadesse rajati aleksandri koolid ja valdadesse nende abikomiteed,1871 rajati tartu peakomitee. Rahvaluule kkogumisaktsioon-1888 ajakob hurt tegi üleskutse rahvaluule kogmiseks,rahvaluule käsitleti ka ajakirjanduses,1890 korraldati 3 rahvarohket laulupidu,1896oli tallinnas toimunud laulupeol juba üle 5000 inimese. Jansen-Rahvusliku liikumise eestvedaja,andsi välja ajalehe eesti postimees. Hurt-usuteaduskonna üliõpilane,huvitus eesti rahvuslik ärkamine,tundis huvi fololoogia vastu,tuntud kõnemees,otepää kirikuõpetajanaastasy 1872. Jakobson-suurvürsti tütre koduõpetaja,suundus rahvusliku liikumise juurde,tegi kaastööd eesti postimehele,eestisse naasedes teeles põllumajanduse ja kirjutamisega,asutas ajalehe Sakala.
(1868 ,,Eesti rahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" valgus-muistne priius; pimedus- sakslaste võim; koiduaeg-kaasaeg, vabanemine võõrvõimust); ,,Sakala" (1878) arvustas ühiskondlikke olusid, astus kirikuõpetajate ja mõisnike vastu, poliitika toetus jõukale talurahvale. Jakobson nõudis inimestelt võitlust oma õiguste saavutamiseks. Uskus, et Vene valitsus taastab eestlaste õigused. J. Hurt (1839-1907) pärit Himmastest; lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Oli Otepää kiriku-õpetaja, pidas Vanemuises kõnesid Eesti ajaloost ja rahvaluulest. Püstitas eestlastele eesmärgiks saada suureks vaimult, üritas rahvast kasvatada ja harida. Eesti Aleksandrikooli peakomitee, Eesti Kirjameeste Seltsi president. Esimene üldlaulupidu toimus 18.-20.juuni 1869; korraldati pärisorjuse kaotamise 50.aastapäeval Tartus; traditsioon pärines Saksamaalt; kokku umbes 1000 lauljat ja pillimeest
varajases romantismis. Ülistati mõistust, kaldusid valgustajad alahindama tundeid. Swift 18saj filosoofiline proosa algab iiri-inglise kirjaniku Jonathan Swifti (1667-1745) särava satiirilise loominguga. Ta sündis vaesunud vaimuliku peres inglismaa krooni alla kukkunud Iirimaal Dublinis. Teenis sealse tähtsa riigimehe ja diplomaadi sir William Temple’i juures, kes äratas swiftis kirjandus huvi. 1692,aastal lõpetas Swift Oxfordi ülikooli usuteaduskonna. 1695 määrati ta vaimulikuks ühes väikeses koguduses. Ta sai kuulsaks iiri rahva vabadussaadete innustajana ja Briti ülemvõimu karmi kriitikuna. „Kalevikaupmehe kirjad” „Tagasihoidlik ettepanek” „Raamatute lahing” „Tünni lugu” neis viimastes näitas Swift oma satiiriku annet, need olid kirjutatud allegoorilises vormis. Tema peateos on aga „Gullieveri reisid”- filosoofilise satiiri silmapaistvaimaid näiteid maaimakirjanduses.Hiiglane Gulliver on värvikas
Pani aluse eesti seltsiliikumisele. Tema perekonna algatusel loodi Tartus laul-ja mänguselts "Vanemuine" ja Tartu Eesti Põllumeeste Selts. Ta oli 1869.a. toimunud üldlaulupeo, Eesti Aleksandrikooli ja EKS eestvedaja. Ta oli sügavalt usklik, kutsus rahvast üles kirikus käima. Pooldas sakslasi ja ootas neilt mõistvat suhtumist, kutsus üles saksa kultuuri omaks võtma. Jakob Hurt-eesti rahvusliku liikumise juht, rahvaluule-ja keeleteadlane. Oli lõpetanud Tartu ülikooli usuteaduskonna, töötas Otepääl ja hiljem Peterburis pastorina. Seisis Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja EKS eesotsas. Organiseeris ülemaalise rahvaluule ja vanavara kogumise. Pooldas uut kirjaviisi ja uuris ning edendas eesti keelt ja kultuuri. Toetas kirikut. Oli sakslaste vastane. F.R.Kreutzwald- eesti kirjanik ja arst. Lõpetanud Tartu ülikooli. Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas "Maarahva kasulist kalendrit". Tema peateoseks on rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg"
mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks; V a l g e - sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; Esimene avalik sini-must-valgete värvide demonstratsioon leidis aset Suurel Reedel, 7. aprillil 1882. aastal, mil "Vironia" osakonna tolleaegne esimees, Tartu Ülikooli usuteaduskonna üliõpilane Aleksander Mõtus kandis sini-must-valget värvimütsi, sõites voorimehel läbi Tartu kesklinna. Esimese sini-must-valge lipu valmistamise mõtte algataja ning selle peamine teostaja oli dr. Karl August Hermanni abikaasa Paula Hermann. Lipu pidulik pühitsemine toimus 4. juuni õhtul Otepää pastoraadi saalis. 24. veebruaril 1918. aastal kuulutati sini-must-valgete lippude lehvides välja esimene iseseisvuse põhidokument - Eesti Maapäeva Vanematenõukogu "Manifest
"Valimise valu" Jaan Lahe Jaan Lahe, religiooniloolane 31.05.1971 Haridustee: 2004 - ... Tartu Ülikooli usuteaduskonna doktorant 2001 - 2004 Tartu Ülikooli usuteaduskonna magistrant 1999 - 2000 Tartu Ülikooli usuteaduskond 1991 - 1999 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituut Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus: 2006 - ... Eesti Akadeemilise Teoloogia Seltsi liige 2006 - ... Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi liige 2005 - 2006 võrdleva usundiloo õppetooli juhataja kohusetäitja EELK Usuteaduse Instituudis Teaduskraadi info: Jaan Lahe, magistrikraad (teaduskraad), 2004, (juh) Peeter Roosimaa, Randar Tasmuth, Gnoosise ja
Patriootide silmapaistvaim esindaja oli keisri õuemaalijaks tõusnud Johann Köler, kes aitas 1864 aastal Eesti talupoegade delegratsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II palge ette. Üle eesti rajat kihelkondades Aleksandrikooli komiteed, ning valdades nende abikomiteed, mis eriti aktiivselt tegutsesid Lõuna Eestis. Kogu ürituse juhtimiseks ja koordineerimiseks loodi 1871. Tartu Peakomitee. Hurt-(1839-1907)lõpetas usuteaduskonna,pärit Himmastest. 70ndatel rahvusliku liikumise etteotsas. Eestlastele püstitatud ül:saada suureks vaimult. Mõnda aega töötas Janseni "Eesti Postimehe"juures, sakslaste nurina tõttu pidi Jannsen ta vallandama.1872 sai kirikuõpetajaks Otepääl. Asus emakeelse kõrgema kooli etteotsa-Aleksandri kool, mis pidi kreiskooli tasemele vastama. Kogus annetusi-koolid kõikidesse kihelkondadesse. 1874 osteti Põltsamaa lähedale mõisasse koolimaja. Jakobson-(1841-) lõpetas J
Tema kirjutised paistsid silma temaatika avaruse ja elava käsitlusviisi poolest. Tema edukaimaks teosek osutus ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused". Jonathan Swifti (1667-1745) tööga on seotud enamjaolt inglise 18.sajandi filosoofiline proosa. Swift oli pärit Iirimaalt, vaesunud vaimuliku perest. Swifti vaimses kujunemises oli tähtis koht teenistusel kõrgest soost sugulase Suurbritannia riigimehe ja diplomaadi sir William Temple'i juures. Swift lõpetas Oxfordi ülikooli usuteaduskonna ja asus vaimulikuna tööle Dublinisse. Ta püüdis sekkuda ka poliitikasse, kuid edutult ning jätkas iirlaste vabadussaadete innustamist ja Briti ülemvõimu kritiseerimist kirjanikuna. Jonathan'i teravad poliitilised ja allegoorilised pamfletid olid väga hinnatud, kuid samas ka kardetud. Inglismaal oli eri aegadel veel mitmeid nimekadi valgustuskirjanikke nagu: Samuel Richardson(1689-1761) ,,Pamela ehk Hüvitatud voorus" ning ,,Clarissa"
juuni 1869 Tartus · pidu leidis aset ,,Ressource" aias · peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda astus ette Jakob Hurt, rõhutades hariduse tähtsust · Lauldi: ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani" ning ,,Mu isamaa, mu õnn ja rööm" · Laulupidu kasvatas eestlastes ühtsuse tunnet ja andis jõudu tulevikuks Jakob Hurt · Rahvusliku liikumise üks liidritest, elas aastatesl 1839-1907 · Sündis Põlva lähedal Himmastes · Lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna · eestlastele: saada suureks vaimult · puudus oma ajaleht, hakkas ,,Eesti postimehe" lisalehe toimetajaks · 1872- kirikuõpetaja Otepääl Eesti Aleksandrikoolis komiteed · Jaan Adamson õhutas emakeelse kooli rajamist · Raha koguti annetuste teel · 1871. peakomiteesse kuulusid kõik nimekamad tegelased: J.Hurt, Jakobson,Jannsen, Kreuzwald, Köler · 1874. a osteti koolile maja Kaarlimõisasse Eesti kirjameeste selts · Loodi 1872. aastal
Ta tõi eesti tähestikku Õ-tähe. Johann Heinrich Rosenplänter Johann Heinrich Rosenplänter oli baltisaksa kirikuõpetaja ja kirjamees. Ta andis 18131832 oma kulul välja eesti keele uurimisele pühendatud ajakirja "Beiträge zur genaueren Kenntniss der estnischen Sprache" ("Lisandusi eesti keele lähemaks tundmiseks") ja kutsus üles koguma rahvapärimust. Rosenplänter sündis Valmieras postijaamapidaja pojana. Lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna. Töötas kirikuõpetajana Toris ja 1809. aastast kuni surmani Pärnu Eliisabeti koguduses. Rosenplänter hakkas koguma eestikeelseid ja eesti keelt käsitlevaid käsikirju. Tänu temale on säilinud Gustav Adolph Oldekopi ja Kristjan Jaak Petersoni luuletused ning Otto Wilhelm Masingu kirjad. Ta pidas vajalikuks eesti keele õpetamist ka gümnaasiumides. Rosenplänter koostas kõigi seni ilmunud eesti raamatute üldnimestiku. Kasutatud materjal Eesti ajalugu. Õpik gümnaasiumile.
,,Robinson Crusoe't" on peetud esimeseks dokumentaalromaaniks. Jean Jacques Rousseau nimetas ,,Robinson Crusoe't" kõige õnnestunumaks traktaadiks loomuliku kasvatuse kohta. Defoe kirjutis muutis maailma. See läks moodi ja peagi hakkasid ilmuma romaaniga sarnaseid laevahuku läbiteinute lugusid ja neil ei tulnud lõppu. Jonathan Swift(1667-1745) Jonathan Swifti seostatakse Inglise 18. sajandi filosoofilise proosaga. Ta lõpetas Oxfordi ülikoolis usuteaduskonna ja asus tööle Dublinisse. Tema teravad ja allegoorilised pamfletid olid nii hästi hinnatud kui ka kardetud. Ta uskus, et mõistuspärane, vooruslik ning loomulik elu tähendab üht ja sama. Paljud arvavad, et ta oli väga negatiivne, kuid siiski olid tal ka tugevad 6 positiivsed veendumused. Swifti peateos ,,Gulliveri reisid" on maailmakuulus. Seda on nimetatud allegooriliseks, utopistlikuks või sümbolistlikuks teoseks.
Olulised rahvusliku liikumise keskusteks kujunesid Tartu, Peterburi, Viljandimaa. Tartus oli eestvedajateks postipapa Johann Voldemar Jannsen, kes hakkas välja andma ajalehte Eesti Postimees. Johann Köler, kes aitas eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II ette. Mõte rajada eestikeelne kool, mis oleks pühendunud keiser Aleksander Ile kui talurahva vabastajale. Jakob Hurt rahvusliku liikumise tunnustatud juht. Hurt oli usulise kasvatusega. Temast sai usuteaduskonna õpilane. Lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes. Temast sai tuntud knemees. 1870. aastal tuli vläja seisukohaga "eestlased peavad vaimult suureks saama ". Otepää kirikuõpetaja Carl Robert Jakobson lõpetas Cimze kooliõpetajate seminari ja püüdis leiba teenida õpetajana. Läks Peterburi. Tegi kaastööd postimehega, propageeris karskusideid, astus välja liigse usuõpetuse vastu. Asutas ajalehe Sakala. Nõudis eestlastele poliitika õigust. Eepos;
musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks; Valge - sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. 4 Lipu ajalugu Esimene avalik sini-must-valgete värvide demonstratsioon leidis aset Suurel Reedel, 7. aprillil 1882. aastal, mil "Vironia" osakonna tolleaegne esimees, Tartu Ülikooli usuteaduskonna üliõpilane Aleksander Mõtus kandis sini-must-valget värvimütsi, sõites voorimehel läbi Tartu kesklinna. Kuna ametlik kinnitus "Vironia" osakonna tegevusele puudus (seega ka värvide avaliku kandmise õigus), ei jäänud selline käitumine tähelepanuta. Üsna pea olid A. Mõtust jälitamas saksa korporatsioonide esindajad, kes sundisid A. Mõtuse voorimehe peatuma. Tekkinud rüseluses haarati A. Mõtusel värvitekkel peast ning viidi
1869- I üldlaulupidu Tartus 1872- Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine. Võeti kasutusele uus kirjakeel, eesti keele edendamine. 1878- Sakala asutamine Juhid ning nende tegevused: J.V.Jannsen- hakkas välja andma Eesti Postimeest. Rahvusliku liikumise eestvedaja. Tal oli kihelkonna kooli haridus. Organiseeris Laulupeo. Lõi Vanemuise Seltsi. Peab väga tähtsaks kultuurielu arendamist rahvusliku kandjana. Oli vanameelne. Jakob Hurt- Pärit Põlvamaalt. Sündis 1860a. TÜ usuteaduskonna üliõpilane. Tegi Vanemuise Seltsi tegemistes kaasa. 1872 oli Otepää kirikuõpetaja. Tuntud kõnemees. Seisukoht: eestlased peavad vaimult suureks saama. Pooldas kirikut. C.R.Jakobson- lõpetas J.Cimze kooliõpetajate seminari ja teenis leiba Tormas õpetajana. Hakkas kaastööd tegema Eesti Postimehega, propageeri karskusideid, nõudis hariduselu paranemist. 1878a. Asutas Sakala. Seisis talupoegade huvide eest. Boikoteeris eestimeelset kirikuõpetajat. Pöördus tülli Jannseniga
mõttes oluline. Ilmselt võib iga usklik ise loetleda rea tegureid, milleks on usk. Usuvõõral inimesel on omad argumendid teiste usu kasuks või kahjuks. Kellel puuduvad usulised kogemused ja usulised tõekspidamised, võib usku pidada tarbetuks. Kes on kogenud ja mõistnud, leiab, et teisiti ei saa. (allikas:http://www.delfi.ee/archive/article.php? id=16529078&categoryID=9738762&ndate=1185504514 autor: Tõnu Lehtsaar, Tartu Ülikooli usuteaduskonna religioonipsühholoogia dotsent, 2007) Usulise kriisi mõistest Usulise kriisi käsitlus oleneb sellest, kuidas me usku mõistame. On see tunne, hoiak, suhe, käitumine, olemise viis, Jumala and või midagi muud. Religioonipsühholoogias on usku ja usulist kriisi käsitletud ennekõike vormilisest seisukohast. Ei tegeleta mitte sellega, mida või keda inimene usub vaid keskenetakse küsimusele kuidas usutakse. Sama kehtib ka usulise kriisi suhtes
kergelt head karjääri, otsustas Hurt jääda täielikult ustavaks oma rahvusele. Ta pidas kõige olulisemaks raha vaimuvara, rahvaluulet ja rahva ajalugu. (S.Õispuu 1992) Ta oli ülikooli usuteaduskonna üliõpilane(õpik). Ta oli tuntud kõnemees ning kirikuõpetaja. Tal olid väga head suhted Jannseniga, kuid sealjuures suured lahkhelid C.R.Jakobsoniga. (M. Laur jt. 2005) Hurt pidas kõige tähtsamaks ühiskonnas rahva vaimu ja keele ning hariduse arendamist, milles ei puudunud ka religiooni tähtsus, kuid Jakobson kritiseeris oma ajalehes "Sakala" kirikut. Jakobsoni jaoks oli tähtis majandusliku pöörde saavutamine ning vaimuelu muudatused. Selletõttu tekkisidki nende vahel lahkhelid
kahe aasta pärast teise luulekogu: ,,Luuletused II’’ ilmumine. See oli kõige päikesepaistelisem ajajärk Anna Haava elus, millele järgnes langus. [6] 1891. aasta sai Anna Haava elu pöördepunktiks. Luuletajat tabasid erinevad kaotused ja pettumused. Saatuse sünge vari kerkis kõigepealt Jaan Lellepi peale. Juba üliõpilasena põdes Jaan komplitseeritud sisemist haigust, millega võideldes lõpetas ta magistrikraadiga usuteaduskonna ning läks Peterburi Jaani koguduse õpetaja Jakob Hurda juurde prooviaastat tegema. Suure töökoormuse ning ebasoodsa tingimuse tõttu halvenes tema tervis veelgi. [7] Samal ajal algas haiguste ahel ka Haavakivide perekonnas. 1891. aastal haigestus luuletaja isa Joosep Haavakivi ning ta toodi Tartusse operatsioonile. Tervenemislootuseta haiglast väljasaadetut põetas Anna oma korteris ning enne, kui jõuti korraldada Joosepi kojuviimist, saabus detsembri keskel surm
3. Peterburg – palvekirjade liikumine 3) Juhid Johann Voldemar Jannsen Pärit Pärnust Kiriku köster Pani aluse püsivale eestikeelsele kirjandusele 1857 – Perno Postimees Õhutas eestlasi talusid ostma 1864 – kolis Tartusse, uus ajaleht Eesti Postimees Tema algatusel loodi laulu- ja mänguselts Vanemuine (1865) ja Eesti Põllumeeste Selts (1870) Jakob Hurt Pärit Põlvast Lõpetas TÜ usuteaduskonna Töötas Eesti Postimehe lisalehetoimetajana (ajalookäsitlus) Eesti Aleksanrikooli peakomitee president Eesti Kirjameeste Seltsi (EKS) president Carl Robert Jakobson Sündis Tartus 1863- sai Peterburi suurvürsti tütre koduõpetajaks Oli baltisakslaste vastu Kurgja talu Viljandi Põllumeeste Seltsi presidendiks Ajaleht Sakala 4) Tähtsamad sündmused 1802 – TÜ taasavamine
vaimulikuks saada. Peamiselt sel põhjusel valis ta keskkoolis klassikaharu, sest seal õpetati saksa, ladina ja kreeka keelt. Lisaks võttis õpihimuline noormees ka heebrea keele eratunde, et oleks lihtsam edasi õppima minna. 1928. aasta sügisel astus Võõbus Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Kaitseväe sundaja teenis ta II diviisi staabis Tartus, kus ta määrati kirjutaja abiliseks, mis võimaldas tal edasi õppida ja eksameid sooritada. 1932. aastal lõpetas ta usuteaduskonna, jäi aga diplomeeritud edasiõppijana teaduskonda edasi. Samal aastal ordineeriti Võõbus Tartu Pauluse koguduse II pihtkonna õpetajaks, kuhu ta jäi kaheksaks aastaks. 1934. aastal omandas ta oma tööga "Õige kristlane, õige kristlik elu ja õige kristlik kirik Sören Kirkegaardi järgi" magistrikraadi. Samal aastal algasid teaduslikud uurimisreisid Euroopa linnadesse, et koguda materjali oma doktoritöö jaoks. Vastavad eksamid oli ta juba teinud. 1935. aastal alustas ta ka
b) Eeldused: · Rahvusriikide valitsejate püüe pääseda paavsti võimukontrolli alt. · Vaimulike privileegid ning ebakõlbeline ja ilmalik eluviis. · Indulgentside müük. · Humanismi levik. 2. Martin Luther ja tema õpetus a) Martin Luther (1483-1546): · Saksa reformatsiooni tähtsaim esindaja ja luterluse rajaja suurim katoliiklusest lahkulöönud kristlik usutunnistus. · Lõpetas Wittenbergi ülikooli usuteaduskonna ja tegutses seal usuteaduste professorina. · Usuküsimusi käsitledes sattus vastuollu skolastikutega. b) Lutheri õpetus: · Terav vastuseis indulgentside müügile 31. okt. 1517 naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele oma 95 teesi. · Õndsaks saab vaid usu läbi (kirik on jumala ja inimese vahendajana teisejärguline). · Usutõe ainsaks allikaks on Piibel.
Jannsenil oli leplik loomus, püüdis kõigiga hästi läbi saada. Temast oli väga palju kasu Eesti rahvuslikule liikumisele. Johann Köhler - Elas ja tegutses Peterburis. Ta püüdis õukonnas elamist ära kasutada. Palvekirjadeaktsioon oli lõuna-eesti talupoegade allkirjade kogumine, palvekirja esitamine keisrile, kus taotleti endale suuremaid õigusi, mis olid mõisnike vastu suunatud. Sellest mingit reaalset tulemust ei tulnud. Jakob Hurt - Lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Oli sügav usklik inimene ja talle ei meeldinud, kui usku halvustati. Hurt pööras suurt tähelepanu rahvaluule kogumisele, tema algatas I suurema rahvalaulude kogumise Eestis. Ta andis ka välja ühe varasematest Eesti ajaloo käsitlustest. "Eestlased peavad vaimult suureks saama" - J. Hurt. Carl Robert Jakobson - Sündis Tartus, lapsepõlve veetis Torbas. Ta esindas rohkem käremeelset suunda rahvuslikus liikumises. Ta oli sügavalt baltisakslaste vastu. Ta oli ka Jannseni vastu
M u s t - pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks; V a l g e - sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. Esimene avalik sini-must-valgete värvide demonstratsioon leidis aset Suurel Reedel, 7. aprillil 1882. aastal, mil "Vironia" osakonna tolleaegne esimees, Tartu Ülikooli usuteaduskonna üliõpilane Aleksander Mõtus kandis sini-must-valget värvimütsi, sõites voorimehel läbi Tartu kesklinna. Kuna ametlik kinnitus "Vironia" osakonna tegevusele puudus (seega ka värvide avaliku kandmise õigus), ei jäänud selline käitumine tähelepanuta. Üsna pea olid A. Mõtust jälitamas saksa korporatsioonide esindajad, kes sundisid A. Mõtuse voorimehe peatuma. Tekkinud rüseluses haarati A
Usuline vagadus jäi pinnapealseks, kuna seda sai saavutada ka väliste vahenditega. Kõige selle vastu astus välja Martin Luther.(Aava 2003: 29) 1517.aastal vaidlustas Luther mitmed katoliku kiriku õpetuslaused, sealhulgas kiriku ilmeksimatuse. Kuna trükikunst oli võidukäigul , levisid Lutheri ideed kiiresti üle Saksamaa ning peatselt sealt kaugemalegi.( Aava 2003: 29) Üks tolle aja olulisemaid väitlusi peeti 1519.aastal Leipzigis frantsiskaanide ja Wittenbergi usuteaduskonna esindajate vahel.Vaieldi paavsti võimupiiride üle. Tugevamad disputeerijad olid doktor Eck franstsiskaanslastepoolt ning Luther ja Karlstadt Wittenbergi ülikoolist. ( Aava 2003: 29) Lutheri kõnekunst oli mõeldud nii südamele kui ka mõistusele. Ta oli üsna emotsionaalne ning teda süüdistati madala keeöe kasutamises. Lutheri pärandisse kuuluvad ka lauakõned- ülestähendused tema sõnavõttudest peolauas ja kodusemas ringis.(Aava 2003: 30)
ustavuse sümboliks; M u s t - pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks; V a l g e - sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. Esimene avalik sini-must-valgete värvide demonstratsioon leidis aset Suurel Reedel, 7. aprillil 1882. aastal, mil "Vironia" osakonna tolleaegne esimees, Tartu Ülikooli usuteaduskonna üliõpilane Aleksander Mõtus kandis sini-must-valget värvimütsi, sõites voorimehel läbi Tartu kesklinna. Kuna ametlik kinnitus "Vironia" osakonna tegevusele puudus (seega ka värvide avaliku kandmise õigus), ei jäänud selline käitumine tähelepanuta. Üsna pea olid A. Mõtust jälitamas saksa korporatsioonide esindajad, kes sundisid A. Mõtuse voorimehe peatuma. Tekkinud rüseluses haarati A. Mõtusel värvitekkel peast ning viidi võidusaagina
"noorim" professori kohale ja seda mitte Vana Testamendi , vaid usundiloo alal ning sinna jäi ta kuni teaduskonna sulgemiseni 1940. aastal. Ta pidas loenguid soome-ugri, maiade ja polüneesia usundist, usundipsühholoogiast ja -filosoofiast ning ka muudel teemadel. 1938. aasta kevadel pärast Bulmerincqi surma võttis Uku ka tema kohustused Vana Testamendi usuteaduse ja semiidi keelte õpetamise enda õlule. Nii sai ta1940. aastal ka Bulmerincqi järeltulijaks. Kuid okupatsioonide tõttu usuteaduskonna sulgemisega samal suvel lõppes ka tema karjäär Tartu Ülikoolis. Küll veidi ebameeldiva, kuid tasustatava õppejõu töö kõrvalt jõudis Masing 1935. aastal välja anda ka oma esimese luuleraamatu "Neemed vihmade lahte". Raamat on leidlikult üles ehitatud üksikluuletusi ei ole tekstiosas lahutatud pealkirjadega nõnda võib raamatut lugeda terviktekstina, poeemina -,ent sisukorras antud pealkirjad jagavad luulekogu üksikluuletusteks
kui dialoogromaani. Võiks sarnaneda keskaegsete moraalijuttudega, kuid Celestina oma kõnedes kinnitab vastupidist: maine armastus tuleb loodusest, loodus on jumala looming. Kujutab ühiskonna põhjakihti. Rabelais: Euroopa renessansi kirjanik, prantslane, mõistis inimelu peaaegu ainult materiaalse ja bioloogilise nähtusena. „Gargantua ja Pantagruel“- kolm kuningat, kes hämmastavad oma kehamõõtmetega. Materialistlik, vabamõtteline elukäsitlus kutsus esile Pariisi ülikooli usuteaduskonna nördimuse. Rabelais’d ennast kiusati taga. Kasutab ohtrasti rämedat rahvalikku kõnepruuki, paneb selle segunema humanistliku eruditsiooniga eriti loodusteaduste valdkonnast. Ürgmaisuse, elukõiksuse ülistus. Grotesk. Mäng keelega, paiskab segi kõrge ja madala keele. Ülevoolav fantastika, naer. Rõhutatud looduse asine, kehaline ja suguline pool. Sümbolid raamatu filosoofilises allegoorias. Kelmiromaan – tekkis XVI saj keskel Hispaanias. Sai uusaegse
Sageli olid naissoost õpetajad nõus selle väärika ameti pärast oma pered maha jätma, kuna õpetaja amet nõudis väga palju rändamist. Munkadel, kes olid õpetanud usuteadust või õigusteadust, oli rohkem võimalusi tulevikus. Nende kiriklik karjäär oli palju suurem, kui nad olid olnud õpetajad. 13. - 15. sajandil olid paljud piiskopid, kardinalid ja paavstid olnud enne usklikku ametit õpetajad. 13. sajandil sai üle 33 protsendi Pariisi ülikoolis usuteaduskonna endistest õpetajatest tulevikus tööd piiskoppidena, ministritena või kardinalidena. Õpetajate koht keskaegses ühiskonnas Vaatamata sellele, et õpetajad kutsusid ennast meistriteks ja doktoriteks ei kirjutatud ametlikes tekstides õpetajatest midagi head, sest inimesed kadestasid neid. Esimeste ülikoolide ja õpetaja ameti tekkimisel said õpetajad tunnustust paavstidelt., kes kirjeldasid õpetajaid kui
Kiriku köster. Pani aluse püsivale eestikeelsele kirjandusele. 1857. andis välja Perno Postimehe. Õhutas eestlasi talusid ostma, andis õpetusi’põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. 1864. kolis Tartusse ja asutas uue ajalehe Eesti Postimees. Tema algatusel loodi 1865. laulu-ja mänguselts Vanemuine ja 1970. Eesti Põllumeeste Selts. Jakob Hurt- Pärit Põlvast, Himmastest. Lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna. Pidas Vanemuises kõnesid Eesti ajaloost ja rahvaluulest. 1870. kõne Helmes, püstitas eestlastele ülesande saada suureks vaimult. Töötas Eesti Postimehe lisalehetoimetajana- ajalookäsitlus. Eesti Aleksandrikooli peakomitee president (1870-1883). Eesti Kirjameeste Seltsi president fgtAAAAzZzs33333333333333333333332q(1872-1881). 1872. sai Otepää kirikuõpetajaks. Carl Robert Jakobson- Sündis Tartus, lapsepõlve veetis Tormas. Lõpetas J.Cimze seminari Valgas.
1869- I üldlaulupidu Tartus 1872- Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine. Võeti kasutusele uus kirjakeel, eesti keele edendamine. 1878- Sakala asutamine Juhid ning nende tegevused: J.V.Jannsen- hakkas välja andma Eesti Postimeest. Rahvusliku liikumise eestvedaja. Tal oli kihelkonna kooli haridus. Organiseeris Laulupeo. Lõi Vanemuise Seltsi. Peab väga tähtsaks kultuurielu arendamist rahvusliku kandjana. Oli vanameelne. Jakob Hurt- Pärit Põlvamaalt. Sündis 1860a. TÜ usuteaduskonna üliõpilane. Tegi Vanemuise Seltsi tegemistes kaasa. 1872 oli Otepää kirikuõpetaja. Tuntud kõnemees. Seisukoht: eestlased peavad vaimult suureks saama. Pooldas kirikut. C.R.Jakobson- lõpetas J.Cimze kooliõpetajate seminari ja teenis leiba Tormas õpetajana. Hakkas kaastööd tegema Eesti Postimehega, propageeri karskusideid, nõudis hariduselu paranemist. 1878a. Asutas Sakala. Seisis talupoegade huvide eest. Boikoteeris eestimeelset kirikuõpetajat. Pöördus tülli Jannseniga
3. arvestades ristiusu väikest kandepinda tänapäeva Eesti ühiskonnas; [5] [6] 4. märgates kõige kõrgemal riiklikul tasemel tehtavaid riigikirikule tunnuslikke eelistusi ühele religioonile (riigiasutuste lippude õnnistamine, kaplanaat vanglates, Kaitseväes, Eesti Vabariigi aastapäeval toimuv jumalateenistus riigijuhtide osavõtul, palve kristliku jumala poole Kaitseväe paraadi ajal, Tartu Ülikooli Usuteaduskonna evangeelne arengukava [7] jm [8]); 12 5. lugedes peaminister Andrus Ansipi ühemõttelisest toetusest kristlusele ja selle väärtustele ning põhiseadusvastaseid ja solvavaid hinnanguid nende suhtes, kes teostavad oma põhiseaduslikku õigust mitte kuuluda kristlikusse kirikusse; [9] väljendame oma muret, et · pedagoogiliselt küündimatu religiooniõpetuse ainekava rakendamine pärsib laste
-Treffneri eragümnaasium. Uus rahvuslik tõus -Rasketele oludele vaatamata jätkus eestimeelne tegevus ka venestusajal. -Kõneõhtute,näitemängude ja kontsertide korraldamisega püüti rahvusliku ärkamisaja vaimu alal hoida. -Agaralt osaleti 1888.a. Hurda poolt välja kuulutatud eesti rahvaluule kogumisel. -Venestuse vastu võitleva noore põlvkonna etteotsa tõusis Villem Reinman -Villem Reinman südis Viljandimaal Kõpus talurentniku pojana, töötas pärast Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetamist Kolga-Jaanis kirikuõpetajana, teda iseloomustab range õiglus ja ausus, talupoeglike ideaalide järgmine, tõsine usk ja aatelisus, temas sai omamood ühenduslüli Hurda ning -Tõnissoni vahel. -Suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts( EÜS). -Selle suureks teeneks sai eesti keele käibeletoomine haritlaste omavahelises suhtlemises. -1884.aasta juunis õnnistati Otepää kirikus EÜS-i sinimustvalge lipp. Petserimaa Vene võimu all
a Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda Alkesander 1. palge ette. Palvekirja taga seisid peamiselt Viljandimaa ärksamad esindajad. Nendelt pärines ka mõte rajada eestikeelne kool, mis oleks pühendatud keiser Aleksander 1. 1870.aastate algus oli rahvusliku liikumise tõusuajaks.Loodi mitmeid seltse ja organisatsioone. Sel ajal kerkisid esile ka rahvusliku liikumise juhid Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Jakob Hurt(Põlvamaa)- temast sai Tartu Ülikooli usuteaduskonna üliõpilane, hakkas huvi tundma filoloogia, peamiselt rahvaluule vastu ning lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes. Tema seisukoht oli, et eestlased peavad saama vaimult suureks. (rõhutas usu vajalikkust) Carl Robert Jakobson-sündis Tartus. Ta tegi kaastööd Eesti Postimehele, astus välja liigse usuõpetuse vastu ning nõudis haridusolude parandamist. 1878.a asutas ajalehe Sakala, mis kujunes kõige loetavamaks väljaandeks. (seal
· 1869aastal toimus Tartus esimene eestlsate üldlaulupidu-see kasvatas rahvuslikku ühtekuuluvustunnet. · 1870asutati Tarus Põllumeeste Selts · 1872 loodi Eesti Kirjameeste Selts, mis tõi kaasa eesti keele edendamise ja uue kirjaviisi. 1870aastatel loodigi kõige rohkem rahvuslikke seltse ja organisatsioone. Tunnustatud juht oli Hurt, kes oli pärit põlvamaalt, 1860sai temast tartu ülikkoli usuteaduskonna õpilane,keda ei jätnud külmaks rahvuslik ärkamine, ta lõi agaralt kaasa vanemuse seltsi tegemistes ja 1872 sai teamast otepää kirikuõpetaja. Teine tuntud juht oli Jakobson- sündis tema tartus, teenis leiba õpetajana, eesti postimehega tegi kaastöid, asutas ajalehe sakala, tema sihiks oli eelkõige jõukama talupoegkonna huvide eest seismine. *linnade õiguslik korraldus ja valitsemine keskajal
Tartu-Tallinn, Tartu Ülikool/Eesti Kirikute Nõukogu, 2009. 8 Astu alla rahva hulka. Artikleid ja arutlusi Eesti elanikkonna vaimulaadist. Toimetaja Eerik Jõks. Tallinn, Eesti Kirikute Nõukogu, 2012. 9 Kuhu lähed, Maarjamaa? Quo vadis, Terra Mariana? Koostanud Eerik Jõks. Tallinn, Eesti Kirikute Nõukogu, 2016. 10 Usk vabadusse: artikleid ja mälestusi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku osast Eesti iseseisvuse Kindlasti tuleb välja tuua ka TÜ usuteaduskonna teaduri Lea Altnurme eestvedamisel ilmunud kogumikusarja ,,Mitut usku Eesti I-IV" (2004, 2007, 2013, 2015)11, mis samuti kajastab just tänapäeva religioossuse olukorda, tutvustades lisaks luterlikule kirikule ka teisi konfessioone ja religioone. Lisaks nimetatud kogumikele leidub ka mitmeid ülevaateartikleid enamasti võõrkeelsetes kogumikes või ajakirjades.12 Teemaga seotud artikleid ilmub regulaarselt veel ka akadeemilistes väljaannetes Usuteaduslik Ajakiri, Akadeemia,
saj koolis", kus tutvustatakse erinevate koolide väärtuskasvatuslikke kogemusi ja uusi suundi, mis peaksid inspireerima ka teisi koole. Raamatul on nii teoreetiline kui ka praktiline osa. Aineõpetaja saab end tulevikus harida ka täiendkoolituse kaudu vastav täiendkoolitus on kujunemas. Koolitust kokkuleppelises mahus saab iga kool tellida Tartu Ülikooli usuteaduskonnast. Riikliku väärtusprogrammi raames on väljatöötamisel süsteem ülikooli usuteaduskonna ja eetika keskuse vahel, mis võimaldab koolidel välja töötada vastavat koolituspaketti. Sama koostöö raames on ilmumas ka klassikalisi väärtuskavatuse mudeleid ja kaasaegseseid väärtuskasvatuse suundumusi tutvustav artiklite kogumik "Väärtuskasvatuse lugemik". (Ü. Luisk 2009 Aktuaalne teema väärtuskasvatus koolis) http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/0710,22808 ENESEANALÜÜS
Õppijate arv oli ülikooli taasavamisel alla 50, 20-ndate aastate keskel 450, 50-ndail aastail 600. Ülikoolil oli kindel osa balti-saksa haritlaste ettevalmistamisel. Vahetum seos eestlaste eluga, eriti maaelanikkonnaga ilmnes rahvahariduse vallas. • ÜIiõpilaste arv kahekordistus mõnekümne aastaga. Suurim osa üliõpilastest omandas arstikutset. Õppijate arvult teisel kohal oli õigusteadus. • 90ndail aastail haaras üldine venestamine ülikooligi, nii et õppekeeleks sai (peale usuteaduskonna) vene keel ja kogu ülikooli elu allutati senisest märksa jäigemalt riigivõimu ettekirjutustele. Saksa ülikoolist vene ülikooliks muutumine avas uksi ka vaesematele eestlastele. • Üliõpilaspere vaesem osa, kuhu kuulusid ennekõike eestlased, oli sageli sunnitud õppimise katkestama aineliste võimaluste puudumise tõttu. XIX–XX sajandi vahetusel immatrikuleerituist lõpetas diplomi saamisega kolmandik
väljendas oma loomingus rahvusliku liikumise aateid. Kirjutas romantilisi isamaaluuletusi. Lavastas ja kirjutas näidendeid ning pani aluse eesti teatrile. (Tema kirjutatud on eesti esimene näitemäng-"Saaremaa onupoeg") "Vanemuine"-1865.a. asutatud laulu-ja mänguselts Tartus. Loodi Jannsenite perekonna algatusel. Sai eeskujuks samalaadsetele seltsidele teistes Eesti linnades. Jakob Hurt-eesti rahvusliku liikumise juht, rahvaluule-ja keeleteadlane. Oli lõpetanud Tartu ülikooli usuteaduskonna, töötas Otepääl ja hiljem Peterburis pastorina. Seisis Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja EKS eesotsas. Organiseeris ülemaalise rahvaluule ja vanavara kogumise. Pooldas uut kirjaviisi ja uuris ning edendas eesti keelt ja kultuuri. Toetas kirikut. Oli sakslaste vastane. F.R.Kreutzwald- eesti kirjanik ja arst. Lõpetanud Tartu ülikooli. Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas "Maarahva kasulist kalendrit". Tema peateoseks on rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg"
RAHVUSLIK LIIKUMINE ¤ rahvusliku liikumise all mõistame võitlust nende kultuuriliste, poliitiliste ja majanduslike muutuste eest Eestis, mis kujundasid eesti rahvast rahvuse ¤ liikumise juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine ¤ 1870. a-tel jõudis rahvuslik liikumine uude faasi, mil üle kogu maa rajati rahvuslikke seltse ja organisatsioone ¤ liikumise liidriteks kujunesid J. V. Jannseni kõrval veel J. Hurt ja C. R. Jakobson. JAKOB HURT (1839-1907) – on lõpetanud TÜ usuteaduskonna ning töötas Otepääl kirikuõpetajana ¤ oli kõigi tähtsamate rahvusliku liikumise ürituste eesotsas ¤ rõhutas eriti hariduse tähtsust ja manitses eesti haritlasi jääma oma rahvusele ustavaks ja mitte saksastuma ¤ sõnastas nn eesti rahva usutunnistuse, et kui me ei saa suureks arvult, siis saagem suureks vaimult ¤ Hurda teeneks on rahvaluule kogumine ja publitseerimise algatamine
mässumeelne, vastuhakkav ja teda liikuma panev jõud on kas kättemaks või armastus. Tegemist on geeniusega, kes ei lähtu reeglitest, vaid sisemisest tundest, paremast äratundmisest, inspiratsioonist. Herder Herder (18. sajandi II pool) oli pärit lihtrahva hulgast. Isa oli kangur, hiljem õpetaja. Ema sepatütar. Noormehel oli hea pea ja leidis toetajaid, kes tasusid tema ülikoolikulud Königsbergis (Kaliningrad). Seal ta sündis ja kasvas. 5 aastat pärast usuteaduskonna lõpetamist elas ja töötas Riias kirikuõpetajana. Puutus kokku Baltimaadega ja kohalike rahvaluulega. Riias viibides kirjutas oma esimese silmapaistva teose „Uuemast Saksa kirjandusest“. Hilisemas elus elas Saksamaal, Weimaris, kus puutus kokku Goethega. Ta hakkas tegelema rahvaluulega ja hakkas huvi tundma selle vastu. See teos, mille ta koostas, oli kaheosaline „Rahvaste hääled lauludest“. Sinna ta koondas eri Euroopa rahvaste folkloorinäiteid (5 näidet Eestist).
See oli ainsaks rahvuslikku vaimu ärkvel hoida püüdvaks ajaleheks. Hermanni teeneks oli eeskätt kultuurilise edenemise õhutamine. Hugo Treffner - Eesti soost haritlaskonna kujunemisel omas suurt tähtsust 1883 Tartus tööd alustanud Hugo Treffneri Eragümnaasium. Just sealt sai ettevalmistusi suurem osa Tartu ülikooli õppima asunud eestlastest. VILLEM REIMAN - Venestuse vastu võitleva noore põlvkonna eesotsas. Töötas pärast Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetamist Kolga-Jaanis kirikuõpetajana. Pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Iseloomulikuks range õiglus ja ausus, talupoeglike iseaalide järgimine, tõsine usk ja aatelisus. Eesti Üliõpilaste Selts 1870, hakkas tegema suurt tööd rahvuslikkuse säilitamiseks. Äsjasest üldlaulupeost ärgitust saanud eesti soost üliõpilased hakkasid koos käima. Kasvas välja eestimeelsete vaadetega noorte haritlaste selts
ajaleheks. Hermanni teeneks oli eeskätt kultuurilise edenemise õhutamine. *Hugo Treffner-Eesti soost haritlaskonna kujunemisel omas suurt tähtsust 1883 aastal Tartus tööd alustanud Hugo Treffneri eragümnaasium. Just sealt sai ettevalmistusi suurem osa Tartu ülikooli õppima asunud eestlastest. *Villem Reiman- Venestuse vastu võitleva noore põlvkonna eesotsas. Töötas pärast Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetamist Kolga-Jaanis kirikuõpetajana. Pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Iseloomulikuks range õiglus ja ausus, talupoeglike iseaalide järgimine, tõsine usk ja aatelisus. *Eesti Üliõpilaste Selts-1870. Aastal loodud selts hakkas suurt tööd rahvuslikkuse säilitamiseks tegema. Äsjasest üldlaulupeost ärgitust saanud eesti soost üliõpilased hakkasid koos käima
Toompeale, kindralkuberneri residentsi vahetusse lähedusse. Sahhovskoi rajatud on ka tänini tegutsev Pühtitsa (Kuremäe) nunnaklooster Ida-Virumaal. 6. 1880. aastate lõpul asus venestust toetama rahvuslikus liikumises osalenud Ado Grenzstein. 7. Venestuse vastu võitleva noore põlvkonna etteotsa tõusis Villem Reiman (1861-1971). Viljandimaal Kõpus talurentniku pojana sündinud Reiman Töötas pärast Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetamist Kolga-Jaani kirikuõpetajana. Täna erakordsele töövõimele jõudis Reiman koguduse teeniimise kõrval edendada üle kogu maa karskusliikumist ning panna aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. 8. Suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts. Juba 1870. aastal hakkasid äsjasest üldlaulupoest ärgitust saanud eesti soost üliõpilased koos käima. "Kalevipoja" ühislugemise õhtutest kasvas välja eestimeelsete vaadetega noorte selts
annaabi.ee 
