Liivimaa ristisõda (1)

LIIVIMAA RISTISÕDA(7)
Sõjakäik-1208 jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale,tabades esialgu ainult sakala ja ugandi maakonda .
1210 võidetud Ümera lahing andis eestlastele enesekindlust.
1212 olid nii eesti kui ka novorodi, pihkva sõdimisest väsinud ja tabanud katku tõttu tehti kolmeks aastaks vaherahu .
1215hakkas sõda ja sakaslased ründasid ugandit,eestlaste korraldatud sõda riia vastu nurjus.
1217 läksid ugalased ja sakslased koos sõjakäiku venemaale.
Otepää alla kogunesid ühinenud venelased , saarlased ,harjualsed ja sakslased.ugalased ja sakslased andsid alla ja lahkusid eesist .
lempitu juhtimisel mindi vägesid koondama.koguti kokku 6000 inimest vastased said kokku kuskil 3000 ja lahing toimus 1217 madisepäeval lõppes eestlaste allajäämisega.
1219 sekkus taani kuningas valdemar 2,eesmärgiks oli eesis kindlalt kanda kinnitada.kehtestati taani võim eestis,rahvas ristiusustati ja organiseeriti maahalduslik korraldus.taani ja sakslaste preestrite vahel hakkas usu pärast võistlus. 1220 sekkus rootsi kuningas kes rajas linnuse ja hakkas rahvast ristima,1222 taani väga asus saaremaal ja hakkas looma kivilinnust,sunniti taanlased alistuma ja saaremaalt lahkuma ,eestimaa võit.
1223ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid linnused üle.kiire ja hea tegutsemine taastas kõik vanad eesti kombes ja puhastati rahvas ristimisest,
1224 tartut aitas kaitsta vjatšok.
1227sakslaste vägi saaremaale valjala alla ja pidi alistuma ,vastupanu oli suur.
Allajäämise põhjused-eestlased kaitsesid ennast 20 aastat nii kuidas oskasid ja jaksasid.ordurüütlid olid elukutselised süjamehed,hea väljaõppe ja kogemustega.täiuslik sõjatehnika.vallutajad olid head diplomaadid.pikka aega võideldi kui võrdne võrdsega,eestlased omandasid teadmisi ja tehnikat kiiresti.puudust tuli Elavjõust.
JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS(12)
1343-1345taani riik polnud enam nii võimas ja 4atterdag otsustas meretaguse valduse saksa ordule maha müüaeestlased aksutasid ära võimavahetust ja proovisid enda olukorda parandada.
23aprillil süüdati küngastele tuli ja mindi vallutama koostreid,valiti välja neli kuningat,nad kutsuti paidesse ja pandi kohtu alla ja tembeldati halbadeks ning tapeti .koguneti suursõjamäele ja apluti abi ka soomelt aga nad ei jõudnud appi,200ks aastaks oli ülestõusu korraldamise isu kadunu,paljud talud olid tühjad ja maha jäetud ,eestlased tahtsid saavutada vabaduse,eestlastel on see vabaduse ahnus koguaeg sees.
RISTIUSK (12)
Ordud ja kloostrid -
Tsitertslased-osalesid aktiivselt misjoneerimisel,rajasid kloostrid padisele ja kärknasse,tugevalt kindlustatud,,nad elasid lihsat elu ja toitsid ennast ise, ehitasid esimesed vesiveskid ,talupojad annetasid raha ja seetõttu tuli ka usuelu allakäik,aristokraatliku loomuga jaja võtis vastu üksnes aadlikke.
kerjusmungaordud- dominiiklased jäid ankrusse tallinna ja tartu- frantsisklased viljandise, tartusse ja viljandisse. nad püüdlesid suuremale avastusele nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine.õpetasid rahvast ja panid sellele rõhku,avatud eelkõige linnlastele.
Naiskloostrid-tehti maismatel kaalutluste tõttu,muidugi sai ka vabatahtlikuna soovist sinna minna.
Reformatsioon -algatas martin luther 1517,1523 oli suur poolehoid,
1524 a ründasid ordumeistrid ja piiskopid linna kirikuid purustades kõik nii ka tartus viljandis narvas ja uus pärnus.usupuhastuse mõõdukam suund pääses 1525 kõigis linnades võidule.
ristiusk läks katolikuks ja katoliks luteriks.Muinas ja katolik usk olid segunenud.rootsiaja kehtestamisele tuki lutheriusk,piiblil oli oma keel,kirikud pidid olema lihtsad.
Pos.Neg-Kloostreid ehitati juurde,eestikeelt edendati,kohandat grammatikat,Euroopa kultuuriruumiga seotud suur areng,arenesid kunst ja kirikumuusika ,Kloostrite rajamisel said mungad kirjaooskust,hariduse ja põlluööde nippe,ravimismeetodeid jagati.
Neg-Eesti muinasusu kadumine,vägivallaga surut peale katoliku usk,jumalateenistus oli ladina keeles, lihtrahvas ei saanud aru.
RAHVUSLIK LIIKUMINE(24)
Liikumise eeldused ja sihid-Eeldusteks olideesti ala majanduslik arenemine,eesti haritlaste esimese põlvkonna teke,koolihariduse levik,kohaliku põlielanikonna omaalgatuslik organiseerumine,kommunitaktsioonivõrgu avardumine ning laiemalt vaadates rahvakultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvuslus euroopas levinud 17 saj. eesti aladel majanduslik areng.
eesti haritlaste 1 põlvkonna teke.
eesmärk-Saksastumine ja venestumine ,omakeelse kultuuri arendamine,et eestlased jääksid eestlasteks,rahvakultuuri korrastuse toetamine,kutseoskuste omandamise soodustused.
Esimene Üldlaulupidu-1869aeesti esimene üldlaulupidu tartus, kogunes ligi tuhat pillimeest ja lauljat. Laulupidu oli esimene eestlaste ülemaailmne kokkutulek-kasvatas rahvuslikku ühtekuuluvustunnet.
1872 rajati eesti kirjameeste selts mis kandis oolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest,liikmeteks olid haritlaste esindajad kui ka ärksamad talumehed,mindi üle uuele kirjaviisile ja koguneti paar korda aastas.
Aleksandrikooli komitee-Rajati esimene eestikeelne kool mis pühendati aleksander esimesele kui talurahva vabastajale.kooli rajamiseks korraldati näitusi,kontserdeid,teatrietendusi ja korjandusi.kihelkondadesse rajati aleksandri koolid ja valdadesse nende abikomiteed,1871 rajati tartu peakomitee.
Rahvaluule kkogumisaktsioon-1888 ajakob hurt tegi üleskutse rahvaluule kogmiseks,rahvaluule käsitleti ka ajakirjanduses,1890 korraldati 3 rahvarohket laulupidu,1896oli tallinnas toimunud laulupeol juba üle 5000 inimese.
Jansen-Rahvusliku liikumise eestvedaja ,andsi välja ajalehe eesti postimees .
Hurt-usuteaduskonna üliõpilane,huvitus eesti rahvuslik ärkamine,tundis huvi fololoogia vastu,tuntud kõnemees,otepää kirikuõpetajanaastasy 1872.
Jakobson -suurvürsti tütre koduõpetaja, suundus rahvusliku liikumise juurde,tegi kaastööd eesti postimehele,eestisse naasedes teeles põllumajanduse ja kirjutamisega,asutas ajalehe Sakala.