Masing ja Kangro (Arbujad) (0)

ARBUJAD
Kerli Isakannu
Sigrid  Kiisk
12H
UKU  MASING
11.08.1909 ­ 25.04.1985
Muutke teksti laade
Teine tase
●
Kolmas tase
●
Neljas tase
●
Viies tase
ELULUGU
Sündis 11.08.1909 Raikküla vallas, Lipa külas, 
Einu talus, hernhuutlikus peres
Ta oli eesti teoloog,  filosoof , luuletaja, folklorist, 
etnoloog, orientalist, tegeles ka maalikunsti, 
kalligraafia ja botaanikaga
Kuulus rühmitusse Arbujad
Aastal 1939 abiellus ta Eha Tuulemaaga
HARIDUS
1921­1926  õppis ta Tallinna II reaalkoolis
1926. a. astus TÜ usuteaduskonda
1930 sai magistrigraadi ülikooli lõpetamisel 
1932­33 välismaine stipendiaat Saksamaal algul 
Tübingenis, hiljem Berliinis
Muud tegemised
Tegutses akti vselt Akadeemilises Usuteadlaste Seltsis, pidas ettekandeid ning 
toimetas 1930. aastail “Usuteaduslikku ajakirja”
1920­30 avaldas luuletusi, tõlkeid, arvustusi, esseid, teaduslikke tööd
1933 hakkab Tartus õpetama semi di keeli ja Vana Testamendi aineid
Tähtsamad teadustööd 1930­ndail on heebrea mõistet “JHWH sõna” käsitlev 
“The Word of Yahweh” ja kaheköiteline doktoritöö Vana Testamendi lühimast 
prohvetiraamatust Obadjast
Suurem töö 1938­40 oli kirjastuse “Loodus” Suure Pi bli teksti redigeerimine 
ning Vana Testamendi luuleosade ning apokrüüfide tõlkimine. 
1938. a. sai  TÜ noorimaks professoriks
 1940. a. kevadel sai  ta  prof . Bulmerincq'i järeltulijaks Vana Testamendi ja 
semi di keelte professorina
1960­70. aastatel avaldas Praha Ülikooli usuteaduskonna ajakirjas Communio 
Viatorum esseistlikke uurimusi.
1970­80. aastatel tegi Masing kaastööd rahvusvahelistele folkloristika 
väljaannetele soome­ugri, samojeedi ja kaukaasia muinasjuttude kohta
LOOMING
Luule:
1935 "Neemed vihmade lahte" 
1959 –1963 "Saadik Magellani pilvest" 
1956 "Džunglilaulud" 
1974 "Udu  Toonela jõelt" 
1985 "Kirsipuu  varjus " 
1988 "Ehatuule maa" 
2002 "Hannolaul" 
2002 "Unenägija tessaraktis" 
2004 "Lohe vari" 
2004 "Piiridele pyydes" 
2004 "Hurtsik lammutaks enda" 
2004 "Surija Sandiristilt" 
2004 "Rubaiid" 
2004 "Tarbetud õpetussalmid" 
 
Proosa:
1934 "Anatoti prohvet"  novell
1989 "Rapanui vabastamine ehk  kajakad  Jumalate 
kalmistul " romaan 
Draama :
1995 "Palimplastid" (ulmenäidend)
BERNARD  KANGRO
18.09. 1910  ­ 25.03.1994
Muutke teksti laade
Teine tase
●
Kolmas tase
●
Neljas tase
●
Viies tase
ELULUGU
Sündis 18.09.1910  põlisesse Võrumaa taluperre
Eesti luuletaja, kirjanik ja ajakirjanik 
Kuulus rühmitusse Arbujad
HARIDUS
1919 ­ 1922  Kiltre  algkool
1922 – 1924  Antsla  kõrgem algkool
1929 lõpetas Valga poeglaste gümnaasiumi
Hiljem Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond
 
Sõja ajal töötas  ülikoolis ja Vanemuise teatris
 Põgenes 1944 Soome kaudu Rootsi
 Rootsis töötas ta mitmes muuseumis, jätkates 
kirjutamist, ning juba 1945. aasta suvel ilmus 
luulekogu  “Põlenud puu”, esimene Eesti 
ilukirjanduslik teos eksiilis
 Eesti Kirjanike Kooperatiiv kirjastuse direktor
Kultuuriajakiri “Tulimuld”  hakkas ilmuma 1950. 
aasta mais  
 
Tema eluajal nägid trükivalgust 17 luulekogu ja 17 
romaani, samuti rida memuaarteoseid, esseekogusid ja 
bibliograafiaid
 Kangro on valitud Tartu Ülikooli audoktoriks, Eesti 
Kirjanike Liidu ja Eesti Kirjanduse Seltsi auli kmeks
Ta on pälvinud 4 Henrik Visnapuu kirjandusfondi 
auhinda, Eesti Kultuurfondi erakorraline kultuuriauhind 
elutöö eest määrati tal e 1985. aastal
Loodud on Bernard Kangro nimeline kirjandusauhind 
Võrumaaga seotud kirjanike tunnustamiseks
LOOMING
 Vahel lõi ta teoseid uneski ning mõnel haruldasel 
päeval on tal olnud erilisi inspiratsioonipuhanguid, mis 
sundisid paberile  panema  palju värsse
Kangro  nimele  võib kirjutada eesti luuletaja värsside 
rekordi: ta on kirjutanud umbes kaks ja pool  tuhat  
luuletust
Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu 
murrangulistel aastatel Eesti  ja Tartu  
Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja 
sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad 
nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga
LUULEKOGUD
Sonetid  (1935)
Vanad majad  (1937)
Reheahi   (1939)
Põlenud puu  (1945)
Pühapäev  (1946)
Seitsmes öö  (1947)
Tulease  (1949)
Veebruar (1951)
Eikellegi maa  (1952)
Suvihari  (1955)
 September  (1964)
Varjumaa  (1966)
Puud kõnnivad kaugemale  (1969)
Minu nägu (1970), sisaldab kõiki  eelnenud  luuletuskogusid ja  viit  vahepõimikut.
Allikad silla juures  (1972)
Merevalgus. Tuuletund  (1977)
Tuiskliiv. Talvereis  (1985)
Hingetuisk. 
Jääminek  (1988)
PROOSALOOMING
Esikromaan „Igatsetud maa” (1949)
„Kuma taevarannal“ (1950)
„ Peipsi “ (1954)
„Taeva võtmed“ (1956)
„Sinine värav“ (1957)
"Jäälätted" (1957)
"Emajõgi" (1961)
"Tartu" (1962)
"Kivisild" (1963)
"Must raamat" (1965)
"Keeristuli" (1969)
" Joonatan , kadunud  veli " (1971)
"Öö  astmes  x" (1973)
"Puu saarel on alles" (1973)
"Kuus päeva" (1980)
"Seitsmes päev" (1984)
NÄIDENDID
Näidendid on loomingus teisejärgulised, kuid stiililiselt 
ja ideestikult tema teiste teostega tihedalt seotud
Enamasti on konflikt rajatud eetilisele valikule, 
tegelased on joonistatud pastelselt ja tihti jääb tekst 
staatiliseks
Kõik 5 trükis ilmunud näidendit on  meeleolult  sünged, 
osalt realistlikud, osalt muutub sümbolismi mõju 
domineerivaks
Lisaks pagulasteatritele on Kangro näidendeid 
lavastatud ka Eestis
"Hunt", "Merre vajunud saar", " Kohtumine  vanas 
majas ", "Üle jõe"
 
                     TÄNAN KUULAMAST!

Document Outline

• Slide 1
• UKU MASING 11.08.1909 - 25.04.1985
• ELULUGU
• HARIDUS
• Muud tegemised
• LOOMING
•  
• BERNARD KANGRO 18.09.1910 - 25.03.1994
• ELULUGU
• HARIDUS
•  
•  
• LOOMING
• LUULEKOGUD
• PROOSALOOMING
• NÄIDENDID
• Slide 17