Eesti lipu lugu (0)

Eesti lipu lugu
Raili Retpap
Lipu loomine
Idee tekkis Eesti Üliõpilaste Seltsil.
29. september 1881.
Lipu värvideks valiti sinine, must ja valge.
1905. aastal sai rahvuslipuks.
Esimene avalik värvide  demonstratsioon – 7. aprill 1882.
Esimene  sinimustvalge   lipp pühitseti 4. juunil 1884. a Otepää kiriklas.
Ametlikuks riigilipuks sai 1918. aastal.
Lipu värvid pidid...
Kajastama eesti rahva iseloomu ja aateid.
Tähistama eesti rahvariiete enamlevinud  värvitoone.
Peegeldama eesti ilmastikku ja loodust.
Olema omavahel kooskõlas. 
Värvide tähendusi seletati ka nii:
Sinine- usk ja lootus eesti tulevikku, samuti oli ustavuse sümboliks.
Must- meenutamaks eesti rahva sünget ja piinavat  minevikku , kodumaa musta 
mulda,  luuletustes  armastuse värv.
Valge- sümboliseerimaks püüdeid hariduse ja vaimuvalgue poole, talvit valget 
lund, suviseid valgeid öid ja kaskede valget koort, lootust ilusamale tulevikule.
Suur Reede 7. aprill 1882. aasta
Esimene avalik värvide demonstratsioon.
Tartu Usuteaduskonna üliõpilane A. Mõtus kandis sinimustvalget mütsi.
Tekkis rüselus saksa korporatsiooni esindajatega, kes haarasid mütsi enda 
kätte.
Saka korporatsioon tallas lipuvärvides mütsi enda jalge alla.
Sini-must-valged värid omandasid võitlusvärvide oreooli ja tähenduse.
Tänini kannavad EÜS-i liikmed lipuvärvides mütsi vaid tähtsatel puhkudel- 
liikme matus, pidupäev. 
Lipu pühitsemine
EÜS-i liikmed otsustasid lipu pühitseda Otepääl 3-5. juunil 1884.
Sõideti toolvankriga, kuhu mahtus  lisaks 2-le kutsarile ka EÜS-i kõik liikmed: 16 
üliõpilast ja 6 vilistlast.
6km enne Otepää kiriklase jõudmist pandi lipp tuulde lehvima.
Peale pühitsemist peideti lipp taas ning jäeti oma aega ootama.
Lipp 20. Sajandi esimesel aatsakümnel
Lipule oli kujunenud rahvuslipu tähendus.
Võimud ei tunnustanud sini-must-valget lippu veel täielikult.
Võõrvõimud keelasid rahvuslipu  heiskamise .
Samuti polnud endiselt lubatud peo juhtidel kanda sini-must-valgeid särpe.
Riigilipuks saamine
24. veebruar 1918. a - Sini-must-valgete lippude lehvides kuulutati välja 
esimene iseseisvuse põhidokument.
Peagi surus saksa  okupatsioon  lipu taas põranda alla.
21. november 1918. a  tunnistas  Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus sini-must-valge 
lipu riigilipuks.
27. juunil 1922. a kehtestas Eesti Vabariigi Riigikogu sini-must-valgele lipule 
seadsandlikul teel riigilipu staatuse.
Riigilipu seadus
§1.Eesti riigilipuks on taevasinine (rukkilillesinine) -must-valge lipp. Lipu laiud 
on ühelaiused. Lipu  laiuse ja pikkuse vahekord  on 7:11. Märkus: Riigilipu 
normaalsuurus on 105x165  sentimeetrit . 
§2.Riigivanema lipuks on  riigilipp , keskel - riigivapp .
§3.Riigiasutuste lipuks on riigilipp. Sellele lipule võivad asutused oma erimärke 
asetada. Erimärgid ja nende koha riigilipul kinnitab Vabariigi Valitsus
50. a juubel
Avati Otepää kiriku seinale esimese pühitsemise meenutuseks paigaldatud 
mälestustahvlid.
Mälestustahvlid valmistas kunstnik V.  Melnik .
Mälestustahvlid pühitsesid prof . H. B. Rahamägi ning õpetaja O. Lauri.  
Vasakul tahvlil kujutati lipu pühitsemist 1994. aastal.
Paremal tahvlil kujutati eesti perekonda, kes uhkelt sammub sini-must-valge 
lipu all.
Originaallipu saatus okupatsiooni ajal
Peale lipu 50. aastapäeva anti see EÜS-i poolt ERM-i hoiule.
1940. aastal keelustas nõukogude võim EÜS-i tegevuse.
EÜS-i esimehe K. Auna eestveamisel vahetati ERM-is originaallipp dublikaadi 
vastu. 
Originaallipp maeti viljandis maa sisse.
1942 kaevas Aun lipu maast taas välja.
Aasta hiljem peitis ta selle oma  Tartumaal  asuvasse  tallu .
Lipu  asukohta  teadis vaid K. Auna isa, hiljem ka mõni üksik EÜS-i liige. 
Originaallipu saatus peale 
okupatsiooni
26. detsembril 1991.a võeti lipp peidupaigast välja.
24. veebruaril 1992.a  anti lipp taas EÜS-ile.
23 märts kuni 14 september 1992.a oli lipp restaureerimisel.
Tänaseks asub lipp taas Eesti Rahvus Muuseumi hoidlas.
Sini-must-valge lipu  tagasitulek
21. oktoobril 1987.a lehvis julgete noorte  algatusel  lipp üle mitmete 
aastakümnete Võrus korraldatud miitingul.
23. juunil 1998.a legaliseeriti rahva  survel sinimustvalge värvikolmik 
rahvusvärvidena.
20. augustil 1991 lõppes okupatsioon ja taasiseseisvus Eesti Vabariik. 
Riigikodu kinnitas riigilipu kasutamise korra ning ühendas rahvus- ja riigilipu 
Eesti lipuks.

Document Outline

• Slide 1
• Lipu loomine
• Lipu värvid pidid...
• Värvide tähendusi seletati ka nii:
• Suur Reede 7. aprill 1882. aasta
• Lipu pühitsemine
• Lipp 20. Sajandi esimesel aatsakümnel
• Riigilipuks saamine
• Riigilipu seadus
• 50. a juubel
• Originaallipu saatus okupatsiooni ajal
• Originaallipu saatus peale okupatsiooni
• Sini-must-valge lipu tagasitulek