RELIGIOONIDE MÕJUD TOITUMISKAVADELE. RELIGIOONID SÖÖVAD EI SÖÖ HINDUISM TAIMETOIDUD-riis, mais, Veise ja teistest sarvloomadest läätsed ja kaunviljad, käkid liha söömine on keelatud, kaasa madalasordilisest jahust, arvatud sealiha- pole lubatud köögiviljad. süüa religioonsetel kui ka Piimatooted-kohupiim ja jogurt. vanaaegsete tavade kohaselt. Ei Jogurtis marineeritud söö sibulat ja küüslauku. kanapoegi.taimetoitlastele Tomatitest ja peedist keelduvad küpsetatakse köögivilju ja nad punase vävuse tõttu. Lõuna maitseainetega kohupiima. ajal ei ole kombeks juua õlut, Riis kanaga on põhitoiduks veini ja
Usundite mõju toidukultuuril Juhendaja: Marge Leimann Koostas: Gristi Adrat Rühm: TTP-10 Judaism ja Kossertoit Uskilikud juudi kogu elu on allutatud usundilis- rituaalsetele ettekirjutustele ja keeldudele. Need puudutavad: toitu rõivaid,päevareziimi, palveid, pühade pühitsemist, näitavad, millal mida võib teha ja mida mitte. Süüa tohib ainult kossertoitu, mis on lubatud juudi seaduse e halahha poolt ning ettevalmistatud vastavalt spetsiaalsetele rituaalidele. Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu, mille uksed on kaitstud mezuzaga. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Paasapüha Pesah e paasapüha (märtsis-aprillis, kestab 7 päeva Iisraelis, 8 päeva mujal), tuletab meelde lahkumist Egiptuse orjapõlvest, mis oli nii kiir
Kultuurilugu Eesti talupoeg sõi lihtsalt valmistatud toitu ja ikka nendest toiduainetest, mida ta ise kasvatas. Eestlase toit oli vähese vürtsiga, tangainete ja leiva kesine. Liha oli pigem maiuspala, mida söödi pigem sügisel ja talvel. Eestlase põhine toiduaine on vili. Jahu toodetest oli leib nii keskne, et sellest kujunes kogu elatus ja võrdkuju. Leib muutus toidu ja heaolu sümboliks. Leib oli ümbritsetud austusega. Maha kukkunud leivale anti suud. Varasemates sajanditel kus toitu jätkus vähem. Oldi ka oma kõhu täitmisel kasin. Eestlane hoidis kokku ikka oma kõhu arvelt. Häid palu maitsti, neist ei söödud kunagi kõhtu täis. Viimase pooleteisa sajandi jooksul on igapäevaseks söögiks lahutamatuks kaaslaseks kartul. Kuid kestseks jäi siiski leib, piim, kaunviljad, liha, tangud ja jahu. Toidu valmistamine möödunud pooleteisa sajandi jooksul on väga muutunud. Toidu maitse määrab suuresti toidu valmistamine. Sooja toitu valmistati peamiselt rehetoa ahju kold
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Kõik kommentaarid