Toidukultuurid (0)

Judaism ja koššertoit – Judaismil on rohkearvuliselt toidukeelusi:
Keeld süüa kaameli, kõrbe-hüpikhiire, jänese, sea, roomajate ja paljude lindude liha. Kaamelit ei tohi süüa, sest ta oli peamine tööloom, siga oli tüüpiline maaharija loom – sest juudid on liikuv rahvas ja maaharijatega vaenujalal.
Keelatud kasutada toiduks ka verd, sest verd vaadeldi kui keha hinge, tapetud loomade liha pidi ja peab olema verest puhastatud, sellega tegelesid spetsialistid . Nende tegevus tagab koššerliha. Koššertoit on valmistatud usklike juutide toiduettekirjutuste järgi.
Süüa võib härja-, lamba-, kitse-, hirve-, gaselli-, põdra-, kaljukitse -, antiloobi-, metslamba-, metskitseliha ja ka kõikide nende loomade liha kellel on sõrad, täielikult kaheks lõhestatud sõrad.
Vees elavatest võib süüa kõiki, kellel on uimed ja soomused .
Lindudest ei või süüa kotkaid, kaarnaid, kulle , jaanalindu, kägu, kajakat, haukaid, kassikakku, puguhane, kormorani, toonekurge, haigruid, vainukägu ja nahkhiirt.
Islam – Moslemid ei söö sealiha ja ei tarvita alkoholi ning verebaasil valmistatud toitu. Nad söövad islami rituaali kohaselt tapetud loomade liha. Moslemitel on paast ramadaani ajal, paastumine on islami seadus, mis seisab kõrvuti palve , almuste ja palverännakuga. Paastumine on harjumuseks juba ammu aga islam tegi sellest kindla kohustuse ja määras aja. Paast võib olla kohustuslik kui ka vabatahtlik, igal täiskasvanud ja tervise juures olevale moslemile on kohustuseks paastuda igal aastal islamikalendri üheksanda kuu Ramadanikuu jooksul päikesetõusust päikesloojanguni. Paast on söögist, joogist ja seksuaalsuhtest loobumine.
Kristlus – Katoliku kirikus, luteri kirikus ja õigeusu kirikus, praeguseks on kristlus levinuim usund .
Ristisus üks peamisi suundi on õigeusk(80 miljonit inimest)
Õigeusu esindaja elu allub põhiliselt erinevatele paastudele.
Palvetatakse enne igat söögikorda ja magamaminekut. Suurtel pühadel käiakse kirikus suurel jumalateenistusel. Iga laupäev ja pühapäev käiakse hommikusel ja õhtusel jumalateenistusel.
Toitumistavad on sõltuvad paastudest, kolmapäeviti ja reedeti ei sööda piima-, liha- ja munatoite .
Budism – Budismil on neli põhimõtet:
on olemas kannatus; kannatusel on põhjus; kannatusele saab teha lõpu; selleks on 8-astmeline tee.
Põhimõtted:
õige vaade – mõistmine, õige kavatsus , kõnelemine-jutt, tegu
eluviis – toitu hangitakse õigel viisil
püüdlemine -positiivne mõtlemine püsimaks teel
mõtlus-ärkvelolek - olla teadlik mõtetest ja tegudest
keskendumine -ekstaas – kõik suunatud ühte, kannatuste lõpetamisele, mõistuse rahulik tasand.
Budistid- mungad väldivad igasugust liha, joogivett kurnatakse enne tarvitamist, et mitte elusolendeid alla neelata.
Hinduism – Toitumisaluseks on taimetoidud, piimatoodetest on levinud kohupiim ja jogurt , jogurtit juuakse /süüakse ja ka kasutatakse erinevates marinaadides . Populaarsed on tanduri-tüüpi road, tandur on ahi, milles spetsiaalseid roogi valmistatakse, seal küpsetatakse rasvata taignast käkke, rasvataignast pikki mooniseemnetega ülepuistatud kolmnurki ning ka jogurtis marineeritud kanapoegi. Taimetoitlastele küpsetatakse köögivilju ja maitseainetega kohupiima – paniir. Veise ja teiste sarvloomade liha on keelatud süüa nii religioossetel põhjustel kui ka igivanade tavade kohaselt, samuti ei tohi süüa sealiha. Suvel ja talvel on põhitoitudeks riis kanaga. Paljud hindud on rangelt taimetoitlased , nad ei söö isegi sibulat ja küüslauku, tomatitest ja peedist keelduvad punase värvi tõttu, sest ka veri on punast värvi. Taimetoitlaste põhitoiduks on paprika , viigimarjad, kollased läätsed, keedetud riis, levinud on ka riisijahust pannkoogid ja riisiklimbid. Armastatuim roog hindudel on kaun- ja köögiviljadest keedetud pilaff , millele lisatakse veidi taimeõli. Köögivilja-, kaunvilja-, lambaliha-, linnu- ja kalaroogi serveeritakse mitmesuguste maitseainetega. Tähtis on hindude toidulaual ka puuviljadel, kõrvitsalistel. Juuakse sidrunimahla ja vee jooki nimega – nimbu pantš-, mangomahla. Lõuna ajal ei ole kombeks juua õlut, veini ja teisi alkoholseid jooke. Tavaliselt pakutakse lõunasöögi järele vett, harvemini teed või kohvi.
Koostas:
Remi Volens
KP2-10