Rakvere Ametikool Sandra Leetberg K08c TOIDUAINETE ÕPETUS Hindaja: Eha Raal Rakvere 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Piim ja piimatooted................................................................................................................. 3 1.1Üldiselt...............................................................................................................................3 1.2Rõõsk koor......................................................................................................................... 6 1.3Piima konservid..................................................................................................................6 1.4Juustud.............................................................................
Juust on suurepärane toiduaine, mis juba paari paksema, niisama sõrme vahelt söödud viiluna või leivakattena rahuldab tervelt poole organismi päevasest kaltsiumivajadusest, hulk teisi mineraalained ja vitamiine tuleb veel peale selle. Juustu säilitamine. Mõistlik on võimaluse korral osta juustu korraga vaid mõne päeva jagu, kuna pakendist väljavõetud juustu maitseomadused halvenevad kiiresti, pikemal hoidmisel tekib juustule aga pahatihti hallitus. Juust võtab hõlpsasti külge võõraid lõhnu ega talu liiga madalat temperatuuri. Kodus on juustu jaoks parim koht külmkapi köögiviljasahtel, kus temperatuur on 68 kraadi. On hea, kui samas ei hoita sibulaid (mis tegelikult ju külmkappi ei vajagi!) ega teisi teravalõhnalisi toiduaineid. Iga juustusort säilitage omaette karbis, kuhu pange ka tükk kokkukeeratud urbset köögipaberit, mis imab niiskuse ja aitab vältida hallituse teket; vahetage seda paberit sageli. Vahemere maadest pärinevaid juuste...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Lenne Lõiv Forell ja kaheksajalg referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord: 1)Forell 2)Kaheksajalg Sissejuhatus Kirjutan toiduainete õpetuse tunni jaoks kirjandi forellist ja kaheksajalast. Referaadist saame teada mida nad söövad, kus elutsevad ja palju muudki. Forell Forellid on lõhelaste sugukonna Salmoninae alamsugukonda kuuluvad, enamjaolt üksnes mageveelised ja paiksed kalad. Eri autorid võivad käsitleda mõistet "forell" ka laiemalt või kitsamalt. Siia kuuluvad isendid järgmistest perekondadest: lõhe (Salmo), idalõhe (Oncorhynchus), paalia (Salvelinus) Forellid Eestis Eestis elab looduslikult meriforell (perekonnast lõhe) ja selle vorm (morfa) jõeforell. Kalakasvandustes kasvatatakse ka vikerforelli, kes kuulub perekonda idalõhe. Bioloogia Forellid nagu lõhedki eelistavad hapnikurikkaid ja suhteliselt ...
En. Valk Rasv. C18:3 KOLESTER. mg Lakt. Kiuda Ret.ekv Vit.D Vit.E Vit.B1 Vit.B2 NIATS.EKV Vit.B6 Vit.B PANT.HAPE Vit.C TUHK Na K Ca Mg P RÄNI Fe kcal g g G mg g g g g g mg mg mg Mg mg 12 g Mg mg G mg mg mg mg mg Mg mg Teraviljatooted. Nisujahu 328 9,9 1,7 0,07 0 67,1 0 3,5 0 0 0,32 0,43 0,05 5 0,08 0 0,5 0 0,44 0,4 150 13 21 100 2 5,2 Rukkijahu 328 10 2,3 0,14 0 65,6 0 13,6 1,1 0 1,63 0,3 0,13 2,7 0,35 0 1,34 0 1,7 1 500 30 110 ...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Lenne Lõiv Puuviljad referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord: 1)Papaia 2)Tähtvili 3)Lichi Sissejuhatus Teen referaadi erinevatest puuviljadest. Puuviljad, mida kirjeldan on: papaia, tähtvili ja lichi. Papaia Millist puuvilja kutsutakse inglite viljaks? Selleks on papaia, mis oma toimega võib kaitsta isegi vähkkasvaja eest. Papaia on melonitaoline puuvili, mille viljaliha on kollakas-oranž ning koore värvus võib olla nii roheline ja oranž kui ka roosa. Papaia täpne päritolumaa on teadmata, kuid usutakse, et tema levik sai alguse Mehhiko lõunapoolsetelt aladelt, üldisemalt Kesk-Ameerikast. Tänapäeval kasvatatakse papaiat teisteski troopilise kliimaga riikides nagu India, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Sri Lanka. Praegu on kõige suuremaks papaiade importijaks Brasiilia. Papaiast tehakse komme, moosi, mahla...
Minu kolme peva toitumine 1. PEV Hommikusk: -Kaerahelbepuder (375kcal) -Piim (112kcal) Lunask(koolis): -Kartulipuder,piim,kotlet (300kcal) Lunask(kodus): -Soojad vileivad,piim (412kcal) htusk: -Kana-makaronisupp (162kcal) -Vileb (150kcal) 2. PEV Hommikusk: -Tatrapuder,piim (479kcal) Lunask(koolis) -Saiakesed,morss (482kcal) Lunask(kodus): -Ei judnud sa htusk: -Pitsa (250kcal) -Limonaad (38kcal) 3. PEV Hommikusk: -Tatrapuder,piim (479kcal) Lunask(koolis): -Saiakesed,limonaad (438kcal) Lunask (kodus): -Friikartulid,piim,viinerid (560kcal) htusk: -Kahekordne juustuburger (265kcal)
Harilik põdramokk Harilik põdramokk on tavaline Ida- ja Kagu-Eesti okas- ja segametsades, ning Loode-Eesti loometsades.Kasvamise aeg on Augustist Oktoobrini. Kübara alt on ta narmaline, ja pealt on see soomuseline. Seene liha on kõva ja valge. Sobib suppideks, kastmeteks, praetult ja hautatult kartulite ja köögiviljadega. Põdramoka valkjas seeneliha on vürtsise lõhnaga kuid vahel ka kibeda maitsega. Põdramokk on väga hea söögiseen. Mõned inimesed on põdramoka suhtes tundlikud ja neil tekitab seen seedehäireid või kõhuvalu. Seepärast tuleks põdramoka söömisesse suhtuda ettevaatlikult. Värvimiseks on parimad mändide läheduses kasvavad ja juba tumedaks tõmbunud vanad viljakehad. Harilik Kivipuravik Harilik kivipuravik kasvab noortes okaspuumetsades ja lehtpuumetsades. Eestis on 18 erinevat kivipuraviku liike. Kasvab ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL ................................................... ............................. KANEEL Referaat Juhendaja: ................................................... Tallinn 2012 Sisukord Tallinn 2012........................................................................................................................... 1 Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.Ajalugu................................................................................................................................ 3 2.Kaneeli saamine........................................................................
Eesti Maaülikool Mesinduse referaat Mee tootmine Koostaja: Sigmar Naudi Tartu 2013 1. Sissejuhatus Väärtuslike raviomadustega toiduaine, mis koosneb organismi poolt kergesti omastatavast puuvilja- ja viinamarjasuhkrust, nimetatakse meeks. Mesi sisaldab inimorganismile vajalikke mineraalaineid (rauda, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, naatriumi jt.) Mesi on mesilaste poolt kogutud magus toiduaine, mis on saadud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja valminud kärjekannudes. Eriliselt hästi mõjub mee tarvitamine vereringele ja närvisüsteemile. Mesi on väga vajalik rasket füüsilist ja väsitavat vaimset tööd teinud ning kurnavat haigust põdenud inimestele. Mett on soovitatav tarvitada igapäevaselt, täiskasvanutel 1 teelusikatäis kolm korda päevas, lastele veidi vähem.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Lenne Lõiv Toidukaupadele antavad tunnusmärgid Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord: 1)Tunnustatud Eesti Maitse 2)Ökomärk 3)Eestis Kasvatatud 4)Aus Kaup 5)Mahe Märk Tunnustatud Eesti Maitse Toiduainete erimärgistus on Eestis kasutusel juba mitu aastat. Selliste märkide eesmärk on aidata tarbijal orienteeruda kireval toiduturul, tõstes esile heade ja kvaliteetsete Eesti toodete konkurentsieeliseid. See teeb tarbija ostuotsuse tunduvalt lihtsamaks. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda alustas toiduainete kvaliteeti tähistava märgi väljatöötamist 1997.aastal, mil EPKK koostöös Saksa Põllumajandusühendusega sai alguse Eesti toiduainete kvaliteedi hindamise ja märgistamise projekt. Esimesed Tunnustatud Eesti Maitse kvaliteedimärgid (ristikumärgid) anti välja 1998. aasta sü...
MARGARIINIDE ANALÜÜS Kedi Urbanik, TT09 1. OPTIMA light 25% 400g, 4,50 EEK Vesi, emulgaatorid E471, E476, loomsed rasvad ja sojaõli(geneetiliselt muundatud ubadest), sool 0,8%, kaaliumsorbaat, happesuse reg, lõhnaained, antioksüdant E307, toiduvärv beetakarotiin. Energ toiteväärtus 925 kJ/225 kcal, valke 0g, süsivesikuid 0g, rasva 25g. Säilitada +4...+15. 2. FELIX Voila 400g, 15,90 EEK Taimne õli 60%, vesi, lõss, keedusool 0,5%, emulgaatorid E471, sojaletsitiin, happesuse reg E330, lõhna- ja maitseaine, toiduvärv beetakaroteen, omega3, vitamiinid A, D, E. Energiasisaldus 2260 kJ/560 kcal, valke 1g, süsivesikuid 1g, rasvu 60g, transrasvhappeid 1g, kolestorooli 5mg, konservandivaba. 3. RAMA MultiVita 39% 500g 19,50 EEK Vesi, taimsed õlid 25%, petipiimapulber, tärklis, emulgaatorid, sool 0,3%, säilitusaine kaaliumsorbaat, happesuse regulaator E330, looduslähedane lõhna- ja maits...
mikroelemente. Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev. Näiteks naise rinnapiim on vesine ja sisaldab palju laktoosi, mis on põhiline suhkur selle koostises. Seevastu lehma piimas on vähem suhkrut ja rohkem rasva. Süsivesikud leiduvadki piimas üldse eranditult suhkrutena, millest tähtsaim on laktoos ehk piimasuhkur. Loomaliikidel, kelle pojad peavad eriti kiiresti kasvama, näiteks vaaladel ja jääkarudel, sisaldab piim eriti palju rasva, valku ja süsivesikuid. Piim kui toiduaine Mõne imetaja, eriti lehma, kitse, lamba ja pühvli piima koguvad inimesed oma toiduks. Piima kas juuakse, tavaliselt pärast pastöriseerimist, või töödelduna piimasaadusteks (näiteks koor, või, jogurt, juust, sõir, kohupiim,). Ka pastöriseeritud lehmapiim läheb hapuks, kui seda ei hoita külmutuskapis 14 kraadi juures. Piima hapnemist saab ära hoida töötlemisega ultrakõrgel temperatuuril. Niiviisi
PIIM Piim on üks inimkonna vanimaid toite ja on parim valguallikas nii lapsele kui täiskasvanule. Kuid kuna ta maitseb nii hästi ja läheb väga kergesti alla, tarbitakse teda sageli liigsel hulgal. Kind-lasti ei tohiks teda kunagi tarvitada janu kustutamiseks. Piim on toit, mitte jook! Kui maks on terve, siis muudetakse toore piima valgud kergesti meie keha valkudeks. Kuid kui maksa sekreet on toksiline ja sapp happelise reaktsiooniga, siis algavad hädad. Vasikas oma kiireks kasvuks vajab palju kaltsiumi luude jaoks ja valku energiaks, aga suhkrut vajab ta väga vähe. Kuid imik vajab vähem valku ja kaltsiumi ning rohkem suhkrut. Ja seda kõike sisaldab rinnapiim. Lehmapiima imikule kohandades tuleb sellega arvestada. Keskmine lehmapiima hulk, mida antakse kuni 6 kuu vanusele lapsele oleks umbes pool liit- rit, 6 kuust kuni 6 aastani võib anda 0,8-1 liitrit päevas. Kuid kui kasutatakse ka teisi...
Tartu Kutsehariduskeskus Toitlustus ja majutusosakond Iseseisev töö Juust Tartu Juust Ajalugu. Legendi järgi leiutas juustu üks araabia kaupmees, kes läks kaameliga kõrberetkele, lambamaost paunas kaasas päevanorm piima. Õhtuks olid kuumus ja selle loksutamine, lambamaos sisalduvad ensüümid muutnud piima tahkeks kohupiimaks. Paunast juues üllatus kaupmees meeldivalt hapuka, janu kustutava vadaku maitsest, rammus kohupiim oli väga heaks kõhutäieks. Kuidas see lugu ka poleks, juustu on tuntud juba tuhandeid aastaid ning sellel on tuhatkond erinevat liiki ja maitset. Ainuüksi Itaalias teatakse enam kui 350 juustusorti ning Prantsusmaalt lisandub umbes samapalju. Eestis toodeti 1929. a. 200 tonni ja 1939. a. 800 tonni juustu. Põhiliseks eksportartikliks oli või. Või valmistamine ületas koguseliselt juustu enam kui 6 korda. Kui hakati sveitsi tüüpi juustu valmis...
MUNAD Kelle mune me sööme? -Kanamuna -Vutimuna -Jaanalinnumuna -Hanemuna -Pardimuna -Veelindude munad Muna on väärtuslik toiduaine. -Valgud (munavalge) -Mineraalained: Ca, Na, K , Mg, P, S, Mn, Fe, I, Zn -Vitamiinid: A,D,E,K,B - Kõrge toiteväärtusega- Omastatavus 95-97% -Kalorsus suhteliselt madal -Keskmine muna (50-70%) annnab 70-80 kcal energiat -Eestlased söövad kesmiselt 1 muna 2 päeva peale. -Munadele võib anda lisaväärtust MITU MUNA MUNEB KANA PÄEVAS? Kuidas muna tekib? Palju selleks aega kulub? Munemine on privaatne tegevus. -Ökomunad -Eesti kanad munevad 300-320 muna aastas MUNA EHITUS
Makrotoitained Toiduaine ja toitaine Toiduained on toiduks kasutatavad ained või ainesegud, mis on kas loomse (piim, liha, kala), taimse (teraviljad, köögiviljad, puuviljad) või üksikjuhtudel mineraalse (keedusool) päritoluga. Toitained on toiduainete koostisosad, mis vabanevad seedimisel ja toidavad organismi (valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid). Makrotoitained Vajatakse päevas kümnetes või sadades grammides. Siia kuuluvad valgud, süsivesikud, lipiidid ja vesi. Neid vajatakse energia tootmiseks, kasvuks, asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikana jne. Valgud 1 Sisaldavad lämmastikku ja kuuluvad kõige keerukamate orgaaniliste ühendite hulka. Valkude ülesanded organismis: Peamine ehitusmaterjal, millest luuakse lihas, närvi, ajukoed, veri, kuulub juuste, küünte ja luude komponentide hulka. Valgud moodustavad mitmesuguste kudede massist 30%. Li...
Mis on aneemia? Aneemia on kehvveresus. Aneemia põhjused: Punavereliblede produktsiooni langus( raua, foolhappe, B12 vitamiini puudus). Verekaotus, haavandtõbi, hemorroidid, menstruaalvere kaotus. Suured treening koormused. Kirjutage lehekülje lõpus olevast loetelust siia välja KÕRGE glükeemilise indeksiga süsivesikuterikkad toiduained. Mida see mõiste tähendab? Glükeemiline indeks: glükoosi verre jõudmise kiirus selle toiduaine tarbimise järel, võrreldes puhta glükoosi tarbimisega. Kõrge glükeemilise indeksiga: Kartul, banaan, rukkileib, sai, riis, müsli, mesi, sokolaad, rosinad, siirup. Kirjutage lehekülje lõpus olevast loetelust siia välja teistest enam rauda sisaldavad toiduained. Kas mõni oluline rauaallikas on puudu? Maks, teraleib, sepik, rosinad, ploom, uba, suitsukala, sealiha, kanaliha, päevalilleseemned. Puudu on linnuliha, kuivatatud puuviljad, loomaliha.
Essen und Trinken Lebensmittel das Lebensmittel, - toiduaine das Brot, - e leib das Weißbrot, - e sai das Brötchen, - kakuke/kukkel der Kuchen, - kook die Butter, - või die Wurst, - vorst der Käse, - juust der Schinken, - sink der Quark, - kohupiim die Marmelade, - n moos das Ei, - er muna das Rührei, - er munapuder ein gekochtes, gebratenes, rohes, faules Ei keedu- ,prae- , toores- , mädamuna der Fisch, - e kala das Fleisch liha das Schweinefleisch, das Rindfleisch sealiha, veiseliha das Rindersteak, - s veiselihapraad das Kotelett, - e kotlett
antihistamiinsete ravimite (tavegyl, dimedrol) ravi. Ka Zyrtec ja Claritin. Allergeenist tuleb hoiduda, kui see on tuvastatud Nahanähtude korral kasutatakse glükokortikoidhormoone sisaldavaid kreeme ja salve, nahahoolduseks kasutada lõhnaainetest vabastatud seepe,kreeme,sampoone Astma korral kasutatakse bronhe lõõgastavaid inhaleeritavaid ravimeid Imikute mähkmeallergia korral aitavad õhuvannid Prognoos q Kui ülitundlikkus on tekkinud näiteks ühe toiduaine suhtes, siis seda vältides ei pruugi allergia enam avalduda q Mitmetele ainetele ülitundlikel inimestel on tavaliselt vajalik pidevalt kasutada hüpoallergilisi nahahooldusvahendeid, võimalusel vältida ülitundlikkust põhjustavate ainetega kokkupuudet ning pidevalt kanda kaasas allergiavastaseid ravimeid. q Astma korral on ravi sageli pikaajaline, vahel ka eluaegne Ennetamine q Arvatakse, et rinnapiima saavatel lastel esineb allergiat vähem. Kui
TOIDUAINETE KONSERVEERIMINE Konserveerimine- eriliste abinõudega toiduaine kaitsmine. Konserviks tegemine- teatud ajaks seisma panemine. Jahutamine- toiduainete jahutamine külmumistemperatuurini ;erinevatel toiduainetel erinev, +2°C kuni +4°C. Külmutamine- toiduainete jahutamine alla külmumistemperatuuri, -18°C kuni -45°C. Näited: Liha -0,6°C kuni -1,2°C; piim -0,5°C ; kala -0,6°C kuni -2,0°C. Külmutamisel ei ole vaja lisada konservante, sest madalal temperatuuril mikroobide elutegevus peatub
Eesti Maaülikool Maastikukaitse ja -hooldus Transrasvad Artikli analüüs Tartu 2012 Kokkuvõte Tiiu Lieberti raamatu ,,Toitumine: müüdid ja tegelikkus" transrasvhapete peatükist (28.09.2009) Toidurasvades sisalduvad rasvhapped jagunevad kolmeks: küllastunud, mono- küllastamata ja polüküllastamata rasvhapped. Kõik rasvad pole halvad. Monoküllastumata ja polüküllastumata rasvhapped vähendavad vere kolesteroolisisaldust ja südamehaiguste riski. Seevastu liigset küllastunud ja transrasvhapete tarbimist seostatakse südamehaiguste riski suurenemisega. Enamiku tänapäeval toiduga saadavatest transrasvhapetest saab osaliselt hüdro- geenitud taimerasvaga valmistatud toitude söömisel, samuti leidub neid piimas ja imetajate rasvas. Osaliselt hüdrogeenitud taimerasva kasutatakse ka kondiitritoodetes, kartulikrõpsudes, kiirtoi...
loobumist.Sellest keelust on vabastatud vaid lapsed kuni 11 aastani, haiged, rasedad ja vanurid. Sellest reeglist peetakse raudselt kinni, sest ramadan on RAMADAN. Taustteave Islam jagab toiduained kolme erinevasse kategooriasse: hall, harm ja masbh. Hall-toiduained on need, mida muslim võib süüa (näiteks soomustega kala). Harm- toiduained on need, mida süüa ei tohi (näiteks sealiha). Kui ei olda kindlad, siis kuulub toiduaine masbh'i kategooriasse. Arvamused selle kohta, mis on harm, võivad teinekord erineda, kuid enamik muslimeid nõustub sellega, et sealiha ja kõik road, mis on valmistatud sealihast, verest või korjusest, kuuluvad sellesse kategooriasse. Niisugune seisukoht põhineb järgneval koraani värsil (suura 5, värss 3): ,,Teile on keelatud süüa raibet, verd ja sealiha ning ka seda, mis on ohverdatud kellelegi muule kui Jumalale; mis on surnuks lämmatatud, surnuks pekstud,
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus-toitlustusosakond Koka eriala Pakendi analüüs Iseseisev töö Ristel Raat K110 Tartu 2011 Makaronid sarveke Pakendi välimus · Materjal: kile. · Pakend on äärtest punane ja keskelt läbipaisteb, et kiirelt näha mis sorti tootega on tegu. · Antud toiduaine on mõeldud kõigile. · Pakendile võiks olla kirjutatud `` Free`` või vähemalt ``Cheepest``. · Arvan, et tühjaks saanud paken peaks minema prügikasti või siis pakendist võiks valmistada prügikotte ( ümber sulatada ). Informatsioon pakendilt · Tegemist on Slovakkia tootega. · Tooded on pakendatud Slovakkias · Pakendilt võib lugeda informatsiooni eesti-, leedu-, vene-, poola-,
VÜRTSID Gristi Adrat TTP-10 Vürtside ja Ürtide vahe "Vürtsid on tavaliselt troopilistel alade taimedest saadavad ained, mille maitse on suuremal või vähemal määral aromaatne, kirbe või terav. Ürdid on aga jaheda või külma ilmastikuga maade rohttaimed, mida tihti kasvatatakse taimekasvandustes. Euroopasse toodi vürtsid keskaja alguses, neid oli vaja peitmaks tolleaegsete roogade halba lehka. Vürtse müüakse tervete ja jahvatatutena, soovitatav osta terveid vürtse ning neid enne kasutamist jahvatada. Tihti tuleb vürtse algul röstida või õlis kuumutada, et nende maitse paremini esile tuleks. Eriti oluline on see india vürtside puhul. Ürte müüakse toorelt või kuivatatult. Tooreid ürte peab hakkima, et nende maitse paremini esile tuleks. 15 ml (üks supilusikatäis) toorest ürti vastab 5 ml (üks teelusikatäis) kuivatatule või 1-2 ml (teelusika otsatäis) jahvatatud ürdile. Tooreste ürt...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus K-10C Kert Allikvee Sibulköögiviljad Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 Sisukord: 1)Sibul 2)Murulauk 3)Küüslauk 4)Porrulauk 5)Rohulauk 6)Kasutatud kirjandus Sibul Sibul on pärit Kesk-Aasiast. Hiinas ja Egiptuses on tavalist kollast sibulat kasvatatud juba üle 3000 aasta. Laugu perekonda kuuluv köögiviljataim, mis sisaldab palju eeterlikke õlisid ja fütontsiide - lenduvaid aineid, mis mõjuvad mõningaile mikroorganismidele kahjulikult. Seetõttu peetakse sibulat funktsionaalseks toiduaineks. Sibul sisaldab rohkesti suhkruid ning inimorganismile vajalikke ja väärtuslikke mineraalaineid. Vitamiinidest leidub sibulas C-vitamiini, PP-vitamiini, B-rühma vitamiine jt vitamiine, samuti karotiini. Pealsed sisaldavad C-vitamiini ja karotiini tunduvalt rohkem ning teisi vitamiine ja mineraalaineid enam-väh...
piinlikku puhtust pidama. Mahla ja moosi ei tasu kaua säilitada. Kõige parem, kui tagavara lõpeks enne uut saaki. Ja mitte kunagi ei sobi hallitanud mahla või moosi veini kääritamiseks kasutada, sest käärimine ei kõrvalda mürke. Rõske hoiuruumi tuulutamine ja desinfitseerimine hoiab ära niiske taara saastumise ja hallituse ülekandumise toidule. Hallitusseened vajavad arenemiseks küllaldaselt õhku, seepärast levivad nad eeskätt pealispinnal. Toiduaine sees saavad nad kasvada üksnes siis, kui selles leidub õhuga täidetud tühikuid (või pole tihedalt kokku pressitud, juustukeras on lõhed). Vähenõudlikud hallitusseened kannatavad bakteritest paremini keskkonna suuremat soolasisaldust ja happesust ning madalat temperatuuri. Seetõttu peaks kasutama õhukindlalt suletavaid hoiukarpe ja säilitusnõusid. Katse kirjeldus Katse algas 17.09.12 ja lõppes 26.09.12, ehk siis kestis kokku 9 päeva. Objekte vaatlesin
kuumusel kaanega kaetud · Maitseained (mis keedunõus. lisatakse hiljem) 3. Keetmine Toiduaine valmistamiseks, · Spets. Keedupott Paned vee spetsiaalsesse · Aurutatakse veeaurus ning aruga toidu valmistamist · Ahi (ajab ka asja ära) potti ning paned vee keema tavaliselt loetakse üheks tervislikumaks · Elektriauruti ning toiduained ülespoole heamaitselisi toiduvalmistamise viisiks
TOIDUAINETE KUUMTÖÖTLUSVIISID 10.KLASS KUUMTÖÖTLEMISVIISID Kuumtöötlemisviisid võib jagada põhi- ja abiviisideks. Põhiviisid on keetmine ja praadimine ning kombinatsioonid nendest, abiviisid on kupatamine, blanšeerimine ja lühiajaline kuumutamine rasvas. KEETMINE • Keetmisel pehmeneb toiduaine kuumas vedelikus või veeaurus. Keetmise alguses tuleb vesi keema ajada (100 °C) ning seejärel kuumust vähendada, et vedelik terve kuumtöötlemise aja tasaselt keeks (95–97 °C). • Väheses vedelikus • Rohkes vedelikus. • Omas mahlas • Veeaurus keetmisel • Veevannis • Rõhu all kiirkeetjas KEETMINE • Väheses vedelikus keetmisel on toiduaine vaevalt vedelikuga kaetud või on vedeliku maht vaid 1/3 toiduaine omast
(miks seda tehakse ?) võtte läbiviimiseks 1. Keetmine rohkes Pott.,pliit,vesi, Siin kaetakse toidu aine Riisi keetmine,spaketide vedelikus üleni veega või koguni keetmine. Selleks et ei keeks toiduaine võetakse vett mitu korda kokku. rohkem. 2. Keetmine Pott,pliit,vesi,sool või Siin vedelik Liha,köögiviljad väheses Toote valmistamiseks. maitseained. ulatubvähemalt poole toidu
Praadimine- on väheses või rohkes rasvas kuumtöötlemine. Väheses rasvas praetakse liha, pannkooke, kotlette, keedetud kartuleid. Pruunistatakse alguses ühelt poolt ja pärast teiselt poolt. Rohkes rasvas praetakse linnuliha ja tooreid kartuleid. Grillimine on toiduainete töötlemine erinevates grillseadmetes, süte kohal, ahjus restil või vardal. Grillitakse loomade, lindude liha ning kala. Grillitakse 200- 300 kraadi juures. Grillimisel toiduaine muutub krõbedaks, seest jääb mahlaseks, omandab meeldiva maitse ja lõhna. Röstimine- toimub kuival pannil, küpsetuspaberil või selleks mõeldud seadmes- rösteris. Toiduaine puutub kokku kuuma pinnaga. Küpsetamine- on toiduaine töötlemine ahjus. Temperatuur ja kestvus sõltub toiduainetest. Küpsetada võib ka fooliumis või küpsetuskotis. Küpsetamisel toiduaine mass väheneb. Friteerimine- toimub vastavas seadmes. Rasva võetakse
6. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti Kuumtöötlemise põhivõtted on 1. Keetmine 2. Praadimine Seleta mõisted: 1. Keetmine Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. Keetmine toimub tavaliselt 95- 97c juures, kuid temperatuur võib ulatuda kuni 100c. 2. Praadimine On toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel vesi aurustub toiduaine pinnalt, selle välispind kuivab ja pruunistub. 3. Hautamine On kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained esmalt praetakse kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. 4. Rohkes vedelikus keetmine Keedetakse tangaineid, makaronitooteid, kuivatatud herneid ja ube, liha. Kartuleid alates märtsikuust. Olenevalt toiduainest pannakse need keema külma või keeva vedelikku. 5. Väheses vedelikus keetmine Keedetakse kala, liha, aedvilja jne
Kasutatakse ka topeltpaneerimist, nt paneeritakse kõigepealt jahuga, seejärel kastetakse kalatükk lahtiklopitud muna või piima (või nende segu) sisse ja seejärel paneeritakse riivsaiaga. Paneeritud kalade praadimisel moodustub neile paneeringust koorik; kalatükid jäävad tervemateks ja mahlasemateks. Kui praetakse või küpsetatakse eelnevalt maitsestamata kalatükke, lisatakse maitseained (sool, pipar) paneeringusse. Inglispärane paneering: toiduaine maitsestatakse, kastetakse munasegusse, kuhu on lisatud pisut õli, soola ja pipart ning lõpuks kaetakse riivsaiaga. Itaaliapärane paneering: analoogne eelnevaga, kuid riivsaiale lisatakse riivitud juustu. Kombineeritud paneerimisel kastetakse liha või kala kõigepealt väga vähese veega kergelt lahtiklopitud munasse, seejärel aga soola ja pipra või ükskõik milliste soovikohaste maitseainetega segatud riivsaiasse.
Organismide keemiline koostis 2. Vali sobivam variant. A) Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses valge c) tailiha B) Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses süsivesikuid b) mesi C) Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses rasvu a) vahukoor D) Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses naatriumi b) sool E) Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses kaltsiumi a) lõhe F) Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses rauda d) kuivatatud puuviljad 3.Lõpeta laused. A. Valgud koosnevad aminohapetest. B. Raud tsink ja seleen on mikroelemendid C. Kui kaks monosahhariidi omavahel liituvad tekib disahhariid. D. Süsivesikud koosnevad süsinikust , vesinikust ja hapnikust. E. DNA ahelas lämmastikaluse tsütosiin vastas on alati G-guaniin. F
Tööleht: ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS 1. Arvuta millise koguse energiat saaksid süües 50 grammi peenleiba, kui on teada, et 100 grammi peenleiba sisaldab: A. valke: 5,5 g B. süsivesikuid: 47,3 g C. rasvu: 1 g 2.75g valke, 23,65g süsivesikuid ja 0.5g rasvu. 118,17 kcal 2. Vali sobivaim variant. A. Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses valke tailiha! B. Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses süsivesikuid mesi! C. Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses rasvu vahukoor D. Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses naatriumi sool E. Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses kaltsiumi lõhe G. Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses rauda kuivatatud puuviljad 3. Lõpeta laused. A. Valgud koosnevad aminohapetest. B. Raud, tsink ja seleen on mikroelemendid. C. Kui kaks monosahhariidi omavahel liituvad tekib oligosahhariid. D
MÕISTED Toidu nimetus Peab andma võimalikult konkreetse ja põhjaliku ülevaate kasutatavatest kuum- ja külmtöötlusvõtetest. Toiduained/toorained Toiduaine nimetus ei tohi olla eksitav. Kindlasti tuleb ära nimetada ka vesi. Kõik toiduained tuleb eraldi välja tuua! Samuti tuleb toiduaine nimetuses ära mainida, millise töötlusastmega on tegemist. Ühik kalkulatsioonikaardil Enamkasutatavad ühikud on: kg, L, tükk/kilogramm (tk/kg) Bruto ostukaal Toiduaine algkaal, ehk kaal enne puhastamist jn. Neto kasutuskaal Kaal peale puhastamist. Kasutuskaal ehk neto on 100 kao %. Tooraine (neto) kokku Tooraine (neto) kokku näitab, kui palju neto kaalus kasutati antud ühe portsjoni toidu valmistamiseks toiduaineid kokku
Selles olevad ürdid ja vürtsid imbuvad lihasse ja annavad vajaliku maitsebuketi. Lisaks kaitseb mop liha intensiivse suitsu ja kuivamise eest. Mop peab olema kuum, et see liha ei jahutaks. Paella - tugevalt vürtsitatud Hispaania rahvustoit, mis on valmistatud safraniriisist, kanalihast ja koorikloomadest (mereandidest). Parfee - pooljäätis. Sügavkülmutatud, rohke vahukoore ja munakollasega magustoit. Võib lisada marju vms. Paneerimine - toiduaine kastmine enne küpsetamist riivsaia või jahu sisse. Paneerimise eesmärk on tagada toiduaine ühtlane kuju ning säilitada, vahel ka lisada mahlakust. Passeerimine - toiduaine läbi sõela pressimine. Passeerimine köögiviljadekerge läbikuumutamine kuumas õlis. Pikkimine - lisamaitsete ja mahlakuse lihale andmise meetod. Püreerimine - toore või keedetud toiduaine peenestamine püreetaoliseks massiks.
Küpsetamine Merilin Jürine KK11-PE Küpsetamine (Cuisson) Küpsetamine on toiduaine töötlemine ahjus Küpsetamise temperatuur ja kestvus oleneb toiduainest Ahju kuumust või toiduaine sisetemperatuuri kontrollitakse termomeetriga Toiduained võib küpsetada ka fooliumis või küpsetuskottides Looma-ja linnuliha, samuti kalade ja köögiviljade küpsetamiseks kasutatakse äärega küpsetusnõusid, küpsetiste jaoks ahjuplaate Vormiroogi ja-kooke küpsetatakse vormides Praeahi kuumutatakse vajaliku temperatuurini ja toiduaine asetakse ahju Liha küpsetamise ajal kastetakse seda kuivamise vältimiseks pidevalt küpsetusleemega
toidulisandid keskkonna saastatus patogeensed mikroorganismid (bakterid jms) MIS ON TOIDUHÜGIEEN? Mitte ainult puhtus vaid ka tööharjumused Meetmete summa, mis on vajalik toidu ohutuse ja tervislikkuse tagamiseks SEE ON: Toiduainete saastumise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide paljunemise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide hävitamine TOIDUHÜGIEEN Inimesed Toiduaine Ruumid, seadmed, vahendid *personali hügieen *turvaline varustaja *ruumide planeering *tööriietus *toiduaine omadused, seadmete, vahendite *koolitus säilitamine valik
odratangud 600 60 10 3,3 tatratang 840 84 kaerakang 400 40 hirss 900 90 läätsed 250 25 nisukliid peened 350 35 5 nisukliid jämedad 200 20 3 linnased 650 65 9 Toiduaine nimetus 1 liiter= 1 dl= 1 sl= 1 tl= 1000 ml 100 ml 15 ml 5 ml =6,7spl =3tl g g g g HELBED kaerahelbed 350 35 5 kookoshelbed 450 45 8 3 maisihelbed 150 15 3 1
Enamasti kasutatakse köögiviljade puhul, mõnikord ka kala puhul. Friteerimine Friipraadimine (pr. keeles friture) on toiduainete praadimine rohkes rasvas. Tuntakse ka nime all friteerimine, frittimine. Tavaliselt kasutatakse selleks spetsiaalset seadet, kuid selle puudumisel võib kasutada tavalist keedunõud. Õli kallatakse potti ning kuumutatakse keemiseni. Rasva võetakse niipalju, et praetav toiduaine hõljuks vabalt rasva pinnal. Praadimiseks kasutatav temperatuur on 160-180 kraadi. Madala temperatuuri puhul imab toiduaine endasse liialt palju rasva ning liiga kõrge temperatuuri puhul kõrbeb toiduaine ära. Peale friipraadimist toiduaine nõrutatakse. Kasutatakse kartuli, köögivilja, pirukate, liha, kala küpsetamiseks. Nt rasvas küpsetatud pirukad, kala tainas. Vokkimine Vokkimine on idamaine kuumtöötlemismeetod, mille puhul toitu kuumutatakse lühikest aega
närviimpulsid peaajju, kus lõhnaallikas kindlaks tehakse. 4 Katse Nagu eespool mainitud, peab katses olema 25 nuusutavad asja. Asjad mida nuusutatakse on täiesti ise valitud. Hüpotees Inimese nina eristab paremini keemilisi ained ning ei suuda üle 10 asja järjest nuusutada. Katsekäik Katse ajaks seon oma silmad kinni nii, et ma ei näeks, milline toiduaine parajasti käsil on. Katseajal ulatab paariline mulle lusika peal toiduaine nuusutamiseks. Minul on aega 3 sekundit, et toiduaine ära arvata. Vastused paneb paariline paberile kirja. Vaja läheb: Lusikas Pliiats Tabel Minud valitud ained katseks: küüslauk sibul kookosõli äädikas Cillitbang Fairy mandliõli Parfüüm 1 Parfüüm 2 Parfüüm 3
muud magusat glasuuri. 11. gratineerima valmis või poolvalmis ahjus kas juustu, riivsaia või saiakrutoonidega kaetult üleküpsetama, nii et roa pinnale tekib krõbe kuldpruun kiht. 12. Marineerima - Toiduaineid enne valmistamist meelepärases vedelikus (ürdid, vürtsid, maitseained, vein, mahl, õli, äädikas, jogurt, keefir) lühemat või pikemat aega laagerdama. 13. Passeerimine - Passeerimine on toiduaine lühiajaline kuumutamine väheses rasvaines. Nt punapeeti ja porgandit passeeritakse enne supile lisamist. See annab värvilistele köögiviljadele intensiivsema värvuse nende hilisemal töötlemisel ning köögiviljad valmivad kiiremini. 14. Paneerimine - Paneerimiseks nimetatakse toiduaine (liha, köögiviljade), sageli pooltoote, nt kotleti ümbritsemist jahu, muna või muuga. Paneerimise eesmärk
koos kapsapeaga riivida või peeneks lõigata. Mida peenemaks on kapsas riivitud, seda kiiremini imbub keedusoola toimel kapsamahl välja ja algab hapnemine. Hapnemise võib samastada käärimisega, sest see toimub hapnikuvabas keskkonnas. Hapendamisel muudavad bakterid toiduainetes leiduvad suhkrud kääritamisprotsessis piimhappeks. Kui piimhappe hulk on juba piisavalt suur, 0,61,5protsenti, siis pidurdab see teiste mikroobide arengut ja soodustab hapendatud toiduaine säilimist. Hapnemise algamiseks on vaja taimset toorainet, baktereid, kes hapendavad, soola või soolvett, maitseaineid, hapnikuvaegust või -puudust ning mõõdukat soojust. Intensiivne hapnemine käivitub tavaliselt teisel-kolmandal päeval. Protsessi käigus moodustub piimhape. Tekib vaht. Mida kauem käärimine kestab, seda vähem jääb toiduainetesse suhkruid ning seda rohkem moodustub piimhapet. Meie maitsmismeel tajub seda kas hapuna või väga hapuna
1. nov- 31. dets 420 30 294 66 100 1. jaan- 28-29. veebr 452 35 294 66 100 1. märtsist 490 40 294 66 100 Koorega küpsetatud 125 0 125 20 100 kartul Koorega küpsetatud ja 167 0 167 40 100 siis kooritud KÖÖGIVILJAD Külm- Kuum- Valmis- Toiduaine Neto Bruto töötle- töötle- toote nimetus g g miskadu miskadu kaal % % g Artisokk keedetud 236 50 118 15 100 Keedetud peedilehed 224 20 179 44 100
HÜGIEENI ÜLDREEGLID- peavad tagama toidu kvaliteedi ja ohutuse inimese tervise kaitse eesmärgil. Need nõuded on kohustuslikud toidu käitlemisel. TOIDUKÄITLEJA- füüsiline või juriidiline isik, kelle ülesandeks on tagada toidualaste õigusnormide nõuete täitmine tema kontrollitavas toidukäitlemisettevõttes TOIDUAINE- aine, mida kasutatakse kas söögiks või joogiks töötlemata kujul või toorainena toidukauba või roa valmistamisel. TOIT- toiduaine, toidukaup, roog TERVIST OHUSTAVAD TEGURID: · looduslikud mürkained · toidu lisaained · valed toitumisharjumused · keskkonna saastatus · patogeensed mikroorganismid TOIDUHÜGIEENI MÄÄRAVAD TEGURID: 1. Inimesed · Personali hügieen · Tööriietus · Koolitus 2. Toiduaine · Turvaline varustaja · Toiduaine omadused, säilitamine · Toidu valmistus-ja säilitusviisid · Toidu-ja toidunõude "ringlusteed"
· tagab tarbijate varustamise kvaliteetsema kaubaga; · kohustab tootjaid/pakkijaid pidevalt jälgima müügile saadetava kauba kvaliteeti; · määratleb ekspordi korral Eestit päritolumaana. Kus kasutatakse? Tootja tohib märki kasutada järgmistel tooterühmadel: köögiviljadel, puuviljadel, aiamarjadel, lilledel, istikutel, seemnetel, toidukartulil ja teistel aiasaadustel (sh mesindussaadustel); ainult EL ja Eesti standardi nõuetele vastavatel saadustel. PARIM TOIDUAINE Parima Toiduaine konkurssi korraldab Eesti Toiduainetööstuse Liit 15. aasta juubeli puhul. Toiduliit kutsus inimesi valima viimase 15 aasta absoluutsete parimate ja kuldmärgi Parim Toiduaine omanike seast oma lemmikud. Hääle sai anda kampaania kodulehel ja 16 Selveris üle Eesti 13. oktoobrist kuni 2. novembrini. Parim Toiduaine märk on unikaalne kõigi muude toidumärkide seas - selle annab välja sõltumatu professionaalne hindamiskomisjon Eestimaa kauplustesse ühe aasta jooksul
Kuidas toimub kapsa hapendamine ja mis selle põhjustab ? Hapnemise võib samastada käärimisega, sest see toimub hapnikuvabas keskkonnas. Hapendamisel muudavad bakterid toiduainetes leiduvad suhkrud kääritamisprotsessis piimhappeks. Kui piimhappe hulk on juba piisavalt suur, 0,61,5protsenti, siis pidurdab see teiste mikroobide arengut ja soodustab hapendatud toiduaine säilimist. Hapnemise algamiseks on vaja taimset toorainet (kõnealusel juhul riivitud kapsast), baktereid, kes hapendavad, soola või soolvett, maitseaineid, hapnikuvaegust või -puudust ning mõõdukat soojust. Intensiivne hapnemine käivitub tavaliselt teisel-kolmandal päeval. Hapnemisprotsessi käigus moodustub piimhape. Kindel märk käärimise algamisest on vahu ilmumine hapnemisnõu pinnale ja gaaside eraldumine. Hapendamisel kehtib lihtne tõde - mida
Liha saab marinaadiga parema maitse ning pehmeneb küpsetamisel kiiremini. Kala ja köögivilja marineeritakse eelkõige uute ja põnevate maitsete saamiseks. Marineerida võib mõnest tunnist mõne ööpäevani. Väga sageli valmistatakse marinaadid õlust, piimast, mineraalveest, veinist, veiniäädikast, õlist (õli pikendab marinaadi säilivust). Kuivmarineerimise puhul maitseainete segu pehmendab liha, kala või lindu ning samal ajal moodustub toiduaine omast mahlast maitsestatud vedelik. Marineeritavat toiduainet hoitakse jahedas ruumis. Marinaadi all peab olema kogu toiduaine, et vähendada kokkupuudet õhuga. Marineerimisnõu valitakse võimalikult väike ning toiduainet keeratakse aeg-ajalt. Külmutatud liha võib panna marinaadi üles sulatamata. Üsna hea viis on panna nii toiduaine kui ka marinaad spetsiaalsesse kotti. Aegajalt lastakse kotist õhk välja ja suletakse taas õhukindlalt. Kotis hoidmise puhul kulub marinaadi vähem.
1. Kirjelda külmtöötlemis meetodeid. · Külmutatud toiduainete sulatamine · Mittesöödavate ja saastanud osade eemaldamine · Erineva toiteväärtusega osade eraldamine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine · Võtted mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset · Võtted mis muudavad toiduainete kvaliteeti 2. Kirjelda kuumtöötlemis meetodeid. · Toiduaine keetmine · Toiduaine praadimine · Hautamine · Suitsutamine · Küpsetamine madalal temperatuuril · Kupatamine · Blanseerimine toiduainete lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga värvi säilitamiseks 3. Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja nimeta toitumist nende korral. · Laktoositalumatus - haigus, tänu millele ei suuda organism lahustada laktoosi ehk piimasuhkrut. Loobuma peaks piimast ja piimatoodetest ja tarbima soja tooteid.
- Kala suitsutamisel hoidke suitsuruumi uks 10 15 minutit avatuna, et aurustuks liigne niiskus. Seejärel asetage paigale saepuru või laastudega pann ja sulgege uks. Kasutamise juhis 1. Alumisse koldesse asetatakse kuivad puud ja süüdatakse need. 2. Ülemise suitsutusruumi põrandale asetatakse lehtpuu (va kask) laaste. 3. Kui ahju temperatuur on tõusnud vajaliku tasemeni ja suits on hakanud suitsutuskapis tekkima, asetatakse suitsetatav toiduaine restidele. Kasutamise juhis 4. Ahju temperatuuri reguleerimine toimub koldeukse avamise sulgemise teel. 5. Suitsu reguleerimine toimub ahju korstna suitsuluugi ava suurendamise või vähendamisega. Reeglina ei tohiks suitsetatav toiduaine hakata tilkuma rasva. 6. Iga toiduaine suitsetamiseks kulub erinev aeg. Keskmiselt kulub kala suitsetamiseks 1-1,5 tundi. Linnulihal 1,5 tundi ja lihal 6-7 tundi. Seadme puhastamine ja hooldus · Hooldus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
