Reformatsioon (1)

Saksamaa

Šveits

Inglismaa

Šotimaa

Prantsusmaa

Skandinaavia

Madalmaad

reformatsiooni
põhjused
ja algus
Pahameel rikka, toretseva ja amoraalse katoliku kiriku vastu, kes pidurdas riigi majandust ja vaimuelu.
16. saj. hoogustus indulgentsie müük. 31. okt. 1517 Wittenbergi ülikooli professori M. Lutheri 95 teesi.
Nõuti nii kiriklikke kui ka ilmalikke uuendusi .
Nõudmised Lutheri omast radikaalsemad.
Reformatsiooni iseloomustas algul majanduslike ja poliitiliste vastuolude domineerimine.
Kuningas Henry VIII Tudor suhtus algul luterlusse eitavalt.
Enamarenenud Lõuna-Šotimaal levib kalvinism. Põhja-Šotimaa on katoliiklik . 1542 – võimule Mary Stuart – oli katoliiklane.
Üle 30 aasta ( 1562 -1598) verised ususõjad katoliiklaste ja hugenottide (=prantsuse kalvinistid ) vahel. Ususõdadega põimusid ilmalikud ja poliitilised huvid ja võitlus kuninga- võimu pärast.
1397 Taani juhtimisel Kalmari unioon Rootsi ja Norraga, et võidelda sakslaste vastu.
(Unioon lagunema : 1520 . a., kui rootslased hakkasid taani ülemvõimule vastu. 1523. a. valiti Rootsile kuningas, seega liit lagunenud.)
Madalmaad ( Holland , Belgia) kuulusid katoliikliku Hispaania alla. Reformatsiooni pooldajaid karistati karmilt. Puhkes üldine rahulolematus Hispaania ülemvõimu vastu. 1566.a. – majandusliku, usulise, rahvusliku rõhutuse vastu.
reformatsiooni juhid ja
reforamatsiooni käik

Martin Luther

1) inimene võib saada õndsaks vaid usu kaudu;
2) ainus usuline tõe allikas on Piibel , mida inimene peab ise lugema;
3) kirikuvarad sekulariseerida.
1524 -1525 talurahva ülestõus – juht

Philipp Melanchton

Lutheri kaaslane.
Thomas Münzer. Mäss suruti julmalt maha. Mässu ei toetanud ka M.Luther.
Ulrich Zwingli – reformatsiooni juht Zürichis: viia inimesed algkristluse lihtsusesse.
Johann Calvin – juht Genfis. Jumala ettemääratuse põhimõte:
1) ühed on määratud hukatusse;
2) töö austamine, lihtsad eluviisid, kokkuhoid , kasinus, askeetlus.
Henry VIII konflikt paavstiga oma abielulahutamise pärast: paavst ei pooldanud seda. 1534 kuulutas kuningas end kiriku peaks ja katkesid sidemed Roomaga. Tekkis anglikaani kirik . Kloostrid suleti, vaimulike tsölibaat kaotati. Henry VIII tütar Mary I Tudor ( 1553 -1558) taastas katoliikliku kiriku ja hävitas protestante > hüüdnimi Mary Verine .
1567 Šoti kalvinistide ülestõus Mary Stuarty vastu, kes põgenes Inglismaale ja loobus troonist poja kasuks.
1587 Mary Stuart hukati süüdistatuna vandenõus Elisabeth I vastu.
Ööl vastu 24.aug. 1572 pärtlipäeva korraldasid katoliiklased Pariisis Henri Bourboni ( hugenott ) ja kuninga õe Marguerite pulmade ajal hugenottide vastu tõelise veresauna – tapeti üle 2000.
8 kodusõda, 1589 troonile Bourbonide dünastia. Rajaja Henri IV, kes pidi astuma tagasi katoliiklaseks.
1536 .a. tehti Rootis Riigipäeva otsusega katoliiklusele lõpp. Usupuhastus vormistati 1545.a.:
- kuninga ülemvõim kiriku üle;
- kirikuvarade riigistamine .
Rootsi reformaatsioon seotud püüdega vabaneda Taani ülemvõimu alt. 1520 Stockholmi veresaun – Taani kuningas Christian II kroonimispidustustel hukati 82 rootsi aadlikku.
Hispaania kuningas Filipe II käsul saadeti Madalmaadesse rahutusi maha suruma hertsog Alba. Ca 8000 inimest hukati.
Metsagöösid (partisanid) ja meregöösid.
1572 ülestõusu Põhja-Madalmaade juht Oranje Wilhelm.
1581 kuulutasid Põhja-Madalmaad end lahkulöönuks Hispaaniast. 7 provintsi lõid Hollandi Vabariigi.
reformatsiooni tagajärjed
1555 Augsburgi usurahu põhimõttel kelle maa, selle usk st vürstid määrasid usu.
Saksamaa põhja ja keskosa protestantlik, Lõuna-Saksamaa katoliiklik.
Õpetus levis üle Euroopa:
Šveitsis kalvinistid,
Šotimaal prespüterid,
Inglsmaal puritaanid,
Pratsusmaal hugenotid.
1558 troonile Henry VIII tütar
Elisabeth I Tudor (1558-1603), ta taastas reformeeritud anglikaani kiriku.
Elisabeth I (lastetu) lubas Inglismaa troonile Mary Stuarti poja James VI.
1598 Nantes ’i edikt:
1) Prantsusmaal sai valitsevaks katoliku usk;
2) protestantidel lubati tegutseda Lõuna-Prantsusmaal, kus tekkis erikorraldusega hugenottide riik.
Pariis – katoliiklik.
Rootsis: Iseseisvussõja juht Gustav Vasa valiti kuningaks 1523.
1536 kehtestas Rootsi kirikukogu Rootsis luterluse.
1593 kinnitati Augsburgi usurahu.
Taanis kehtestas kuningas 1536 luterluse. Norra allus Taanile, seal kehtestati taanikeelne jutlus.
Lõuna-Madalmaad jäid edasi Hispaania alla, jäid katoliiklikuks. Alles 1648 Vestfali rahuga kuulutati Holland lõplikult iseseisvaks riigiks.