Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Unehäired (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on unehäired kahjulikud?
Unehäired
Merlin Kitsingi
10h
Paide Gümnaasium
Mis need on?
Unehäire ehk somnipaatia on inimese või
looma unerütmi häire.
Unehäired sisaldavad endas uinumise ja une
säilitamise häireid (insomniaid), liigunisuse
seisundeid, uneärkveloleku tsükli häireid ning
parasomniaid (uneskõndimine, öised hirmud).
Unehäireid jagatakse põhjuse järgi kaheks
orgaanilised ja mitteorgaanilised.
Miks tekivad?
Halvad harjumused (päevased
uinakud,ebaregulaarne magamineku aeg)
Erivevad haigused ja probleemid
(norskamine,allergia,krambid)
Vaimse tervise probleemid(stress, depressioon)
Erivevad ravimid(ergutusainednikotiin, kofeiin)
Sobimatu elustiil, mis mõjub halvasti une
kvaliteedile. (alkoholi tarvitamine enne
magamaminekut)
Haigused
Kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehk
narkolepsia, mille tõttu võib esineda 10
15minutilisi teadvusekaotusi. Inimest haarab
sügav uni ja teda sellest äratada on väga raske.
Pärast sellist hoogu teadvus taastub
Uneapnoe on une ajal tekkiv
hingamiskatkestus.Kuna see ilmneb u 8 korda
tunnis, siis nende esinemisel ei puhka inimene
end korralikult välja ja on päeval uimane .
Unesrände ehk somnambulism(kuutõvi) mille
ajal magaja (unesrändaja) on suuteline nägema
ja kõndima .Hiljem ei mäleta unesrändaja
juhtunut. Somnambulism esineb sagedamini
lastel, vanemaks saades see tavaliselt kaob.
Miks on unehäired kahjulikud?
Unehäired toovad endaga kaasa päevase väsimuse ja
unisuse, sellega kaasnevad erinevad liiklus ja
tööõnnetuste riskid.
Halvenevad mälu ja keskendumisvõime väheneb töö
ja õppimisvõime.
Sagenevad meeleolumuutused, inimene on
vastuvõtlikum ärevusele, depressioonile, alkoholi,
ravimite ja uimastite kuritarvitusele.
Kui und piirata, võivad areneda
südameveresoonkonna haigused või ülekaal.
Ravimine
Unehäireid on võimalik ravida farmakoteraapia abil
(tablettravimina).
Unehügieeni parandamine: tuleb ärgata ja magama
minna iga päev samal ajal; hoiduda tuleks raskest
kehalisest koormusest ja rohkest söömisest enne
magama minekut; loobuda päevastest uinakutest;
magamistuba ei tohi olla liiga külm ega liiga soe.
Ennetamine
Unehäretest hoidumiseks
tuleks koostada kindel
päevakava ja sellest ka
kinni pidada.
Piirata alkoholi tarbimist ja
loobuda suitsetamisest.
Tegeleda regulaarselt
spordiga.
AITÄH!
Vasakule Paremale
Unehäired #1 Unehäired #2 Unehäired #3 Unehäired #4 Unehäired #5 Unehäired #6 Unehäired #7 Unehäired #8 Unehäired #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ninamamma Õppematerjali autor
Slideshow

Sarnased õppematerjalid

NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM
24
pdf

NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM

NÄRVISÜSTEEM ​SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon) NEUROGLIIA - e närvisõlm e närvitänk e tänk -

Anatoomia ja füsioloogia
GERONTOLOOGIA
42
doc

GERONTOLOOGIA

Et erinevate toimingute ning füüsilise seisundi vahel on astmeline seos, võib ka vähene koormustaluvuse tõus teovõimet märgatavalt parandada(skeem). Olukorda on võimalik parandada ka elukeskkonda muutes ning abivahendeid kasutusele võttes. Pealtnäha tähtsusetud pisiasjad võivad asteenilise vanuri iseseisvust oluliselt suurendada. Skeem Füüsiline seisund ning muutused elu kvaliteedis. elukvaliteet füüsiline seisund Vanurite unehäired Inimese vananedes ööuni nõrgeneb ning muutub pinnapealseks. Ööune nõrgenemine on seotud ärkamiskünnise alanemisega. Vanur ärkab kergesti iga häiriva välisärritaja peale. Unetus Unetus on sümptom, mitte haigus. Üle 30% inimestest kannatab aeg-ajalt unetuse all nii, et tarvitab selle vastu ravimeid. Unetus ei ole tavaliselt ohtlik. Küll aga on esitatud tähelepanekuid, et igal õhtul unerohtu

Ühiskonnaõpetus
DEPRESSIOON
132
doc

DEPRESSIOON

ajab inimese kimbatusse: "Ma ei saa aru, miks ma ennast nii halvasti tunnen... Kõik on ju korras... Mitte ei saa aru." Lisaks psühholoogilistele sümptomitele iseloomustab bioloogilist depressiooni terve rida füüsilisi sümptomeid, mida põhjustab keemiline väärtalitlus närvi- ja hormonaalsüsteemis (sellest pikemalt peatükkides 7 ja 15). Tabel 2b Depressiooni füüsilised sümptomid  Unehäired  Söögiisu muutus  Sugutungi kadumine  Väsimus ja energia kadumine  Võimetus tunda rõõmu (anhedoonia)  Suguvõsas esinenud depressioon, enesetapud, söömishäired või alkoholism

Arengupsühholoogia
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia



Meedia

Kommentaarid (2)

Boogy profiilipilt
Boogy: väga hea oli seda materjali kasutada
14:36 23-09-2012
pisikekristel profiilipilt
pisikekristel: meeldiv slaid
17:51 28-11-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun