Sisehaige - Rasvtõbi referaat (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Õe õppekava
Deisi Pütsepp
Ly Mitt
Rasvtõbi
Referaat
Tartu 2014
Mitmed teadlased on esitanud teooria, mille kohaselt inimkonna viimase tuhande aasta jooksul suhteliselt muutumatuna püsinud geenikaart on tänapäevase elustiili juures kujunenud tervisele ohtlikuks. Seda genotüüpi iseloomustab tegutsemine ellujäämise nimel: pidev võitlusvalmidus, toiduahnus ning toidukülluse perioodil varude soetamine rasvkoe näol, et näljaaega üle elada. Tänapäeva elulaadi juures ei ole aga selline toitumine enam otstarbekas, sest nälga pole karta ( Kahn ja Loit 2009).
Rasvumine on seotud laiemate rahvaterviseprobleemidega, nagu täiskasvanuea diabeet , kõrgvererõhutõbi, rasva ainevahetuse häirete, südame pärgarteritõve, liigesepõletike, uneapnoe sündroomi ja teatud vähktõbedega. Rasvumine suurendab ka suremisriski (Mustajoki 2009).
Rasvumise hindamine
Kehamassiindeksi järgi
Täiskasvanu normaalne massiindeks on 20-25 kg/m2 , mis saadakse jagades kaalu (kg) pikkuse ruududga (m2) (Mustajoki 2009).
Saadud hissiindeksi hindamine on toodud välja allolevas tabelis (tabel 1)
Tabel 1. Ülekaalulisuse ja rasvtõve klassifikatsioon (Kahn ja Loit 2009).
Kehamassiindeks
Hinnang
Mõju tervisele
20- 25
Normaalne kehakaal
26- 27
Kerge ülekaalulisus
Võib mõnel juhul põhjustada tervisehäireid
27- 29
Tugev ülekaalulisus
Põhjustab terviseprobleeme
30- 24
I astme rasvtõbi
Kaasnevad väga tõsised terviseprobleemid
35- 39
II astme rasvtõbi
Üle 40
III astme rasvtõbi
Rasva paiknemise järgi
Vööümbermõõdu normaalnäit on meestel alla 90 cm ja naistel alla 80 cm (Mustajoki 2009).
Tabel 2. Risk rasvumisega seotus terviseprobleemide tekkeks vööümbermõõdu järgi (Mustajoki 2009).
Riski ei ole
Kerge risk
Märgatav risk
Mehed
Alla 90
90 – 100
Üle 100
Naised
Alla 80
80 – 90
Üle 90
Ravi
Komplitseeritud raske rasvumise ning haiglasliku rasvumise ja buliimianähtude all kannatavat patsienti ravitakse eriraviasutuses. Tavalisemad ravimoodused on polikliiniliselt tegutsevad kõhnumisrühmad ja individuaalne juhendamine (Mustajoki 2009).
Eriti madala energiasisaldusega dieet (EMED)
EMED käigus piiratakse toidust saadavate kalorite hulka 800 kcal ööpäevas. Sealjuures on oluline küllaldane valgu, hädavajalike rasvhapete, vitamiinide ja rasvhapete saamine.
Kasutatatakse juhul kui KMI on üle 30 ja kiire kõhnumine on oluline haiguste ravi, haigusnähtude leevendamise või operatsiooniks valmistumise tõttu, haigusliku ja raske rasvumise ravis. Kui KMI on 25 – 30 kasutatakse EMED-i vaid erandjuhtudel, näiteks raskesti ravile alluva metaboolse sündroomi puhul.
Dieediks kasutatakse apteekides saadavaid toitainete segusid.
EMED täielikud vastunäidustused on normaalne kaal (KMI 20-25), rasedus , organismi koormav haigus (ureemia, rasked infektsioonid , krooniline maksahaigus ja vähk ), noorpõlve diabeet, kliiniline toitumishäire, psüühiline tasakaalutus. Suhtelisteks vastunäidustusteks on vanus alla 18 aasta ja KMI alla 30.
EMED tsükli pikkus oleneb algsest KMI-st. KMI 30-35 kg/m2, tsükkel kestab 6-8 nädalat. KMI üle 35 - tsükkel kestab 10-12 nädalat. Kui tsükli ajal saavutatakse normaalkaal, katkestatakse dieetravi.
EMED- tsükli kordamine ei õnnetsu harilikult sama hästi kui esimene tsükkel. Seepärast rõhutatakse nõustamisel esimese tsükli lõpuni viimist (Mustajoki 2009).
Toitumissoovitused
Vastavalt toidupüramiidile on soovitatav kõige rohkem süüa päevas . Sellest umbes pool tuleks tarbida rukkileivana (100–150 g), veerand kartulina (100–150 g) ning veerand teiste teraviljatoodetena, nagu teraviljapuder, riis , makaronid, tatar jms. Viimaseid võiks tarbida keedetult kokku umbes 2 dl päevas.
Soovitatav on päevas süüa vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju: kaks puuvilja- ja kolm köögiviljaportsjonit. Üks portsjon on umbes 100 g kuumtöötlemata, keedetud või hautatud köögi- ja puuvilju niisama või roa koostises.
Piimatoodetest võiks eelistada madalama rasvasisaldusega tooteid. Toidugrupist liha-kala- kana -muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Nii piima- kui ka lihatooteid võiks päevas süüa 2–3 portsjonit.
Päevas on soovitatav süüa 3–4 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. 1 portsjon on umbes 1 teelusikatäis rasvainet.
Maiustustest ei pea loobuma , kuid päevas võiks piirduda 2–3 portsjoniga. 1 portsjon on umbes 2 teelusikatäit suhkrut, mett , moosi, 1 küpsis , paar kommi, ½ väikesest jäätisest (25 g ehk 50 ml) või 100 ml karastus - või mahlajooki.
Oluline on ka vee piisav tarbimine. Organismi veevajadus on 28–35 ml kehakaalu kg kohta (Tervise Arengu Instituut).
Liikumissoovitused
Patsient peab iga päev kõndima hoogsalt või endale sobival koormusel 45 – 60 minutit.
Vähemalt aasta peale kehakaalu vähenemist soovitav liikuda päevas 60-90 minutit päevas.
Kestvustreeningutest on soovitatav kõndimine, ujumine , vesivõimlemine, jalgrattasõit ja suusatamine. Tähtsad on ka venitusharjutused enne ja pärast treeningut.
Soovitatavad on need liikumisharjutused, kus ei pea kandma oma keha koormust
Lihaste vormi parandamiseks on soovitatav võimlemine , aeroobika, jõusaaliharjutused jne 1-2 korda nädalas, hiljem 2-4 korda nädalas. Võimlemisprogramm võiks olla spetsiaalselt ülekaalulistele koostatud. Võib kasutada professionaalset treenerit.
Vältida peaks koormavaid hüppeid ja äkilisi pöördeid.
Liikumise ja koormuse suurendamine ning mitmekülgsuse lisamine peaks olema mõõdukas ja ettevaatlik (Fogelholm jt 2005).
Õendusplaan
1) Probleem: Hingeldus, mis on tingitud kehakaalu suurenemisest ja mis väljendub kiiremas hingamises , üle 25 x’.
Eesmärk: Patsient hingab alla 20x’.
Õendustegevus :

Trenni - ja toitumisoovitused – kaalulangus mistõttu muutub hingamine kergemaks.

Soovitada loobuda suitsetamisest, ka perekonna liikmetel. Anda infomaterjale ja soovitada minna nõustaja juurde.

Kontrollida, et patsiendil ei oleks mingit hingamiselundite haigust.

• Hinnata hingelduse suurust koos füüsilise tegevusega
  
• Kopsude kuulamine .
  
• Hinnata vedelikkute tasakaalu.
  
• Mõõta temperattuuri.
  
• Hinnata naha värvust.
  
• Hinnata kõha esinemist.
  

Õpetada patsienti sügavamalt hingama.

• Patsient on lamavas või poollamavas asendis.
  
• Käed asetada alumiste roiete juurde nii et näpud on kõhu peal.
  
• Hingata välja õrnalt ja sügavalt. Roided peavad liikuma alla poole ja keskele .
  
• Sügavalt hingata sisse läbi suu ja nina. Kõht tõuseb kopsude täitumisel.
  
• Hoida hinge kinni kuskil 5 sekundit.
  
• Hinagata välja läbi suu ja nina.
  
• Korrata harjutust 5 x, igas korras 15 sissehingamist.
  

Õpetada patsienti köhima produktiivselt.

• Patsient on istub. Asetab käed kõhule risti abistamaks köhimisel.
  
• Hingata sügavalt.
  
• Avatud suuga hingata sisse.
  
• Tugevalt ning kiirelt hingata 3 x välja.
  
• Siis, hoides suu avatud, hingata kiirelt ja sügavalt sisse ning kohe tugevalt köhida üks või kaks korda. See aitab sekreeti välja saada (Smeltzer ja Bare 2004).
  

2) Probleem: Kiire väsimus , mis on tingitud rasvumisest ja mis väljendub meeleolu langusena.
Eesmärk: Patsient on rõõmsameelne ning tegeleb oma lemmiktegevustega.
Õendustegevus:

Trenni- ja toitumissoovitused – treeningharjutused ja mõned toiduained annavad kiiresti energiat juurde.

Soovitada patsiendil mitut puhkepause päeva jooksul, eriti enne ja peale treenimist.

Soovitada patsiendil rohkem magada .

Soovitada muuta patsiendil oma päevaplaani. Teha harjutusi, et energiat saada.

Julgustada patsienti küsida abi teistelt erinevate tööde tegemisel.

Julgustada patsienti lõõgastuma. Kuulata muusikat, mediteerida, teha hingamisharjutuseid ja lõõgastavaid vanne , tegeleda lemmiktegevustega.

Mõõta ja hinnata vedelikkude tasakaalu.

Hinnata, mis väsitab patsienti kõige rohkem (Smeltzer ja Bare 2004).
3) Probleem: Häirunud seedeelundite töö, mis on tingitud rasvumisest ja mis väljendub kõhukinnisuses, kahe - kolme päeva tagant käib kõht läbi, varem igapäev.
Eesmärk: Patsienil käib kõht läbi iga päev või üle päeviti.
Õendustegevus:

Trenni- ja toitumissoovitused – liikumine ja kuidainete rikkas toit soodustab seedeelundite tööd.

Soovitada patsiendil rohkem vedelikke tarbida.

Julgustada patsienti kasutada vajadusel kõhulahtisteid.

Soovitada vältida stressi. Julgustada patsienti lõõgastuma. Kuulata muusikat, mediteerida, teha hingamisharjutuseid ja lõõgastavaid vanne, tegeleda lemmiktegevustega (Smeltzer ja Bare 2004).
4) Probleem: Muutused südame-vereringesüsteemis, mis on tingitud rasvumisest ja mis väljendub hüpertensioonis ja koronaarskleroosis.
Eesmärk: Patsiendi vererõhk on