Laste unehäired (0)

Lähte Ühisgümnaasium

LASTE UNEHÄIRED
Referaat

LÄHTE 2008

Sisukord

Lähte Ühisgümnaasium 1
LÄHTE 2008 1
Sisukord 2
Mis on unehäired ? 3
Unehäirete liigid 3
Düssomnia 3
Kaasnevad unehäired 3
Parasomniad 4
Muud kõrvalekalded 4
Mõningad vähetuntud häired lastel 4
Obstruktiivne uneapnoe sündroom 4
Uneepilipsia 4
Unesrääkimine (Somnilokvia) 5
Öine märgamine 5
Kuna esinevad hirmuunenäod? 6
Hirmuunenägude esinemised 6
Hirmuunenägude põhjused 6
Käsitlemine 7
Kasutatud kirjandus: 8

Mis on unehäired ?

Unehäired lastel on välistel ja seesmistel tingimustega kohanemine , mis on oluliselt mõjutavad lapse arengut, vastavalt psühholoogilist une- ärkveloleku rütmi ja tema vaimseid või füüsilisi funktsioone, erijuhtumitel ka areneva lapse arengut.
Täiskasvanute ja laste unehäired erinevad selle poolest, et lastel on need just sellises vanuses, kus nad väga kiirelt arenevad ja sõltuvad palju väliskeskkonnast.
Laste unehäired ei ole kõrvalekalle normaalsest arengust, sest kui see oleks nii, siis esineks unehäireid neil kuni puberteedieani. Unehäired on suur kõrvalehüpe arengule vaja olevast unerežiimist ja see kahjustab arengule tähtsat uneaega.
Laste unehäired võivad sageli osutuda ka märguandeks. See tähendab, et une häirete uurimine võib aidata avastada ka teisi raskeid haigusi.

Unehäirete liigid

Düssomnia

Need on seesmised ja kaasasündinud või aju ebapiisavast arengust tingitud häired, tsentraalne või obsuktruktiivne apnoesündroom. Sinna alla kuuluvad ka välimised häired: vanemate reaktsioonid, toitumine või ebapiisav “unehügeen”. Veel on rütmihäired, näiteks kui lapsel on une ja ärkveloleku ajad segamini läinud.

Kaasnevad unehäired

Need on emotsionaalsed , ennekõike hirmust tulenevad häired, narkootikumide tarbimise või kasutamise tõttu, kas pärast või enne menustruatsiooni eelkõige puberteedi eas.

Parasomniad

Parasomniad on tavapärase une juures esinevad magamishäired.
Sellised häired esinevad unest ärkvelolekusse üleminekul (pea rütmiline liigutamine, pea raputamine, unes rääkimine) REM-une õudusunenäod ning unehalvatus ja viimaks arengule mitteomane parasomnia (väikelapse äkiline surm ning oma hädade voodisse tegemine ) Parasomniate alla kuuluvad ka ärkamishäired, näiteks unesegasus, unes kõndimine.

Muud kõrvalekalded

Muude kõrvalekallete puhul mõeldakse näiteks lühi- ja kauamagajaid, hüpnagoogseid hallutsinatsioone, rohket higistamist öösel, intelligentsi vähenemist (autismi pihul). Lühimagajate une kestus on umbes 75% normist . Kauamagajad seevastu magavad kuni 10 tundi järge mööda.

Mõningad vähetuntud häired lastel

Obstruktiivne uneapnoe sündroom

See tähendab, et kuskil 2%-l eelkooliealistel lastel tekib öösel umbes viieks sekundiks õhupuudus Pulss võib aeglustuda, osadel lastel esineb norskamine, üldine rahutus ja higistamine .

Uneepilipsia

Lastel võivad esineda langetõve hood uneajal, magamajäämisel või ärkamisel. Nad liigutavad unes väga kummaliselt, seda kõike silmad lahti, kuid nendega on võimatu kontakteeruda.

Unesrääkimine (Somnilokvia)

Unesrääkimine esineb umbes 8%-l lastest, kes on eelkooliealised ning väga harva ka täiskasvanutel. See häire on täiesti ettearvamatu, kuid võib sageneda siis, kui on hingelised probleemid. Sõnad, mis öeldakse, jäävad väga arusaamatuks ning vahel harva öeldakse välja terved laused. Ravi sellele olemas ei ole, saab vaid aidata nii, et kui inimene räägib, siis igakord tuleb ta ülesse ajada.

Öine märgamine

Öine märgamine esineb 7%-l viieaastastel poistest ja 3% samavanustel tüdrukutel.See unehäire võib esineda kõigis unestaadiumites, enamasti aga sügava une ajal. Voodit märgavad lapsed vajavad lastepsühhiaatrit, abi saab ravimitega, mis enam kui poolte laste puhul lahendavad probleemi.

Kuna esinevad hirmuunenäod?

Lastele tekivad hirmuunenäod, mida nähakse tavaliselt öö teises pooles. Peamiselt tekivad need REM-une faasis ning need võivad korduda ja jätta lapse pikemaks ajaks hirmule. Reeglina tulevad hirmuunenäod alati hästi meelde ja see põhjustab lastele päevadeks või isegi nädalateks hirmutunnet.

Hirmuunenägude esinemised

2-10 aastaste seas on peaaegu iga teine laps selline, kes kannatab hirmuunenägude all. Rohkem esineb hirmuunenägusid tüdrukutel kui poistel ja need sagenevad tavaliselt eelkoolieas . Murdeeas need unenäod hakkavad kaduma jning vaid 5% täiskasvanutest kannatavad kroonilise unehäire all.

Hirmuunenägude põhjused

Laste unehäireid põhjustavad sageli päevasündmused, telerist nähtud film või öised telerivaatamised. Kõige hullemal juhul on põhjuseks eriti traumaatilise kogemuse omandamisel. Unehäired esinevad tavaliselt neil lastel, kes on loovad, avatumad, sõbralikumad või nendel, kes väldivad konflikte. Üldiselt ei tule hirmuunenägude all arvesse ravimite kasutamine, vähemalt laste puhul mitte.

Käsitlemine

Tuleks kasutada hirmude tõrjumiseks samu meetodeid nagu päeval või siis võime kasutada konflikti ületamise psühhoteraapiaga, kusagil kuue kuu vältel. Kindlasti tuleks luua võimalikult tasakaalustatud keskkond. Koolilaste puhul ei tohi hindeid kunagi üleliia rõhutada.

Kasutatud kirjandus:

Raenschlag, Ulrich Laste unerännud 2000 Johannes Esto Ühing 128 – 139 lk
8