Hapnik
Mittemetallide hulka loetakse kõiki suure elektronegatiivsusega elemente, mis keemilistes
reaktsioonides on peamiselt elektronide liitmiseks, kuid erineb ka erandeid nagu näiteks
väärisgaasid . Kokku leidub 22 mittemetallilist elementi.
Mittemetallid on väga mitmekesised - leidub nii gaasilisi (N , O , Ar), tahkeid (P, C, Si) kui
2
2
ka üks tavatingimustes vedela ainena esinev mittemetall - broom .
Mittemetallid on madala sulamistemperatuuriga pehmed ained millel esineb aga väga kõrge
sulamistemperatuur , mis teeb neis ülimalt tugevad ja vastupidavad ained, nagu näiteks
teemant . Värvuselt esineb väga erinevaid mittemetalle (C-must,S-kollane).
Looduses on nad esindatud mitmete allotroopidena - ehk keemilise elemendi esinemisel
mitme lihtainena. Näiteks süsinik ,teemant, grafiit , mis omakorda võivad üksteisest erineda
aatomite arvu, molekulide paigutuse poolest kristallid kui ka struktuuri poolest.
Mittemetallide aatomid on metalli aatomitega võrreldes suhtelised väikesed, millte tõttu
aatom hoiab elektrone tugevalt kinni, tekitades suurema elektronegatiivsuse ning kaasates
elektronide kergema juurde võtu kui loovutamise.
Metallidega reageermisel käituvad mittemetallid oksüdeerijana.
Järgnevalt teen kokkuvõtte ühe levinuima mittemetalli ehk hapniku kohta.
Hapnik asub 2.perioodi VIA rühmas, mille rühma elemente nimetatakse üldnimetusega
kalkogeenid.
Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall, millel on kaks levinud allotroopset vormi:
dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O ) ja trihapnik ehk
).
2
osoon (O3
Keemilistes reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana ning esineb oksiididena ja paljude
lihtainetena.
Dihapnik on iseenesest stabiilne gaas , mis on omapärane selle poolest,
et kuigi
molekulis on
Osooni kasutamine meditsiinis Osoon ehk trihapnik on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Osoon on keemiliselt aktiivne aine ja oksüdeerib paljusid aineid, normaaltingimustel sinakas gaas. Looduses leidub osooni atmosfääris, kuid tööstuses vajaminevat gaasi toodetakse osoonigeneraatori abil. See mitmekülgne gaas desinfitseerib, oksüdeerib, lagunedes seejuures ohutuks hapnikuks, on seetõttu kasutusel mitmetes valdkondades. Põhiliselt kasutatakse osooni joogivee puhastamiseks, toiduainetetööstused kuid juba alates Esimesest maailmasõjast on teada, et saksa arstid kasutasid osooni haavatud sõdurite raviks, et välitada infektsioonide teket. Teaduslike uuringute tulemusena on tõestatud, et osooni kasutamine meditsiinis on toonud positiivseid tulemusi rohkem kui saja erineva terviseprobleemi puhul. Eelkõige on osooni kasutamisel meditsiinilistel eesmärkidel oluline kontsentratsioon, mis sõltub sellest, kas se
kuna ta osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. Ta osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis-, mädanemis- ja põlemisprotsessides, mille tulemusel eralduvad atmosfääri fotosünteesireaktsioonis kasutatav süsinikdioksiid ja veeaur. Hapnikku leidub väga paljudes ühendites (näiteks oksiidid, happed, alused, soolad, aga ka paljud orgaanilised ühendid). Lihtainena esineb hapnik kahe allotroopse teisendina: dihapnik ja trihapnik ehk osoon. Hapniku avastamine Hapniku avastasid sõltumatult mitu teadlast. Üheks hapniku avastajaks peetakse Inglise õpetlast Joseph Priestleyt. On tuntud Priestley katse, kus ta läbi suurendusklaasi juhtis päikesevalgust elavhõbeoksiidile, mis laguneb soojuse mõjul elavhõbedaks ja hapnikuks. Asunud
.........................................................................4 3. Hapniku üldiseloomustus......................................................................5 4. Hapniku omadused................................................................................6 5. Hapniku kasutamine.............................................................................7 6. Osoon ja osoonikiht...............................................................................8 7. Hapnik ja loodusrikkus vajab kaitset..................................................9 8. Millal ilmus maale hapnik...................................................................10 9. Kokkuvõte.............................................................................................11 Sissejuhatus Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. Teda leidub maakoores, vees, õhus ja elavates organismides kõikidest elementidest kõige rohkem
HUGO TREFFNERI GÜMNAASIUM Referaat HAPNIK Tartu 2009 Sissejuhatus Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. Teda leidub maakoores, vees, õhus ja elavates organismides kõikidest elementidest kõige rohkem. Hapnik moodustab umbes 50% maakoore massist. Vaba elemendina leidub teda õhus 20,95% mahu järgi, seotuna vees 85,8%, mineraalidesumbes 50%, inimorganismis 65%. Hapnikku tekib pidevalt fotosünteesi käigus juurde. Samas aga väheneb hapniku hulk atmosfääris, kuna ta osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. Ta osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis-,
atmosfääris, kuna ta osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. Ta osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis-, mädanemis- ja põlemisprotsessides, mille tulemusel eralduvad atmosfääri fotosünteesireaktsioonis kasutatav süsinikdioksiid ja veeaur. Hapnikku leidub väga paljudes ühendites (näiteks oksiidid, happed, alused, soolad, aga ka paljud orgaanilised ühendid). Lihtainena esineb hapnik kahe allotroopse teisendina: dihapnik ja trihapnik ehk osoon. Keemiline sümbol: O Tuumalaeng: 8 Aatomis: 8 elektroni, 8 prootonit ja 8 neutronit.Välises elektronkihis 6. Perioodilisustabelis asub: 2. Perioodi VI rühmas. Hapnikul on kolm isotoopi: nende massiarvud on 16, 17 ja 18. Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas. Hapnik on mittemetall, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne. Hapnikul on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt
MITTEMETALLID Nimi Kool Klass 2012 Tiitelleht 1. Mis on mittemetallid? Alarühmad. 2. Fakte mittemetallidest. 3. Mittemetallide füüsikalised omadused, konkreetsemad näited mittemetallidest. 4. Mittemetallide keemilised omadused, allotroobid. 5. Vesinik 6. Hapnik 7. Kasutatud allikad Mis on mittemetallid Mittemetallid on lihtained, millel ei ole metallidele iseloomulikke omadusi. Esinevad nii gaasi, vedeliku kui ka tahkisena. Nad on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Mittemetallid on kõik p- elemendid, mis pole metallid ega poolmetallid. Neid on kokku 22. Tavaliselt on välisel elektronkihil võrdlemisi palju elektrone, tavaliselt 4-8. Tahked mittemetallid on haprad
Esinevad nii gaasi, vedeliku kui ka tahkisena. Nad on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Mittemetallid on kõik p-elemendid, mis pole metallid ega poolmetallid. Neid on kokku 22. Tavaliselt on välisel elektronkihil võrdlemisi palju elektrone tavaliselt 4-8. Tahked mittemetallid on haprad ja ei ole sepistatavad, samuti puudub neil metalne läige (v.a jood). Mittemetallideks on näiteks vesinik, hapnik, boor, süsinik, lämmastik, fluor, räni, fosfor, väävel, kloor, selen, broom ja jood. Neid iseloomustab peamiselt see, et perioodilisustabelis asuvad nad pea-alarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub kõige esimese elemendina ülal vasakul. Traditsiooniliselt VIIIA rühma elemente ehk väärisgaase mittemetallideks ei loeta, kuivõrd neile pole iseloomulik keemilistesse reaktsioonidesse astuda. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega
Biosfäär ja selle koostisosad- on see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elusorganismid. Haarab alumise osa troposfääri, kuni osoonikihin ca. 20km, hüdrosfääri; maakoore st litosfääri ülemise osa · Troposfäär · Hüdrosfäär · Litosfääri ülemine osa · Elusaine ehk biomass Fotosüntees: CO2+H2O+hv->CH2O+O2 CH2O-karbohüdraat- protsess, kus anorgaanilistest ainetest päikeseenergia toimel toodetakse orgaanilist ainet ja vabaneb hapnik. Atmosfääri koostis- on piirialaks Maa ja kosmose vahel. Tema kaudu toimub Maa ainevahetus kosmosega. Põhilisteks koostisosadeks on lämmastik(kaalu78,08%; mahu 75,5%) ja hapnik(20,95%;23,16%) ja veel mõned hulga teised gaasilised ained(argoon, süsinikdioksiid). Hüdrosfäär- on Maad ümbritsev veekiht. Vesi esineb kõigis kolmes agrekaatolekus. Vesi- hästi liikuv, auruna(pilvedena), on hea lahusti. Sisaldab 35 promilli lahustunud aineid,
Kõik kommentaarid