Uni ja unenäod, unetus (2)

Sissejuhatus:
Ühenduse perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimene magab umbes 27 aastat oma elust. Inmiese uni peaks kestma keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Statistikaandmete põhjal on keskmine inimene 70-ndaks aluaastaks näinud umbes 150 000unenägu. Unenäod on meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid. Psühholoogide ja uurijate on tähtsaks küsimuseks kui sügav võib olla uni ja kuidas mõõta une sügavust. Inimese unenäod on tavaliselt seotud tema tundmuste, soovide ja unistustega. Magades lõõgastuvad kõik organid, et järgmiseks päevaks valmis olla. Südametegevus aeglustub, kehatemperatuur langeb ja hingamine puutub väga aeglaseks, mis tähendab, et organismi hapnikutase on suhteliselt madal. Me kõik näeme unenägusid, kuid ei pruugi neid mäletada. Inimese aju võib võrrelda arvutiga, mis pidevalt haarab, suunab, sõelub ja sünteesib infot. On üsna ilmne, et kui ajurakud on liigsest informatsioonist küllastunud põlevad nö "juhtmed" läbi ja ajutegevus aeglustub. Sellist olukorda saab parandada korraliku unega, mille jooksul nähakse unenägusid.
UNI:
Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida – tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul , jne. Magajal on muutunud hingamine, pulsi sagedus, ta võib võpatuda ja aeg-ajalt ennast pöörata. Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra.
Keskmiselt on öise une pikkus vahemikus 6 – 9 tundi, mille jooksul läbib inimene neli või viis erinevat tsüklit, igaüks kestvusega umbes üheksakümmend minutit. Need tsüklid vahelduvad lühikeste ärkveloleku perioodidega. Iga unetsükkel koosneb viiest faasist (välja töötatnud Kleitmani õpilane Dement): unisusest, kergest unest, kahest sügava une faasist ja REM-unest.Terve täiskasvanu uni sisaldab umbes 25% sügavat und, 50% kerget und ja 25% REM-und.
Uni on midagi palju enamat kui lihtsalt puhkus. Une läbi uueneb meie kehaline ja vaimne jõud, uni on meile värskendava toimega, annab meile endise energiaga taas tööle asuda . On tõestatud, et inimene kannatab palju kauem toidu puudust kui une puudust. Katsed koertega näitasid, et juba võrdlemisi lühikese ajaga unepuudus kutsub esile looma surma. Öeldakse, et õnnelikud inimesed on need, kel on hea, rahulik ja sügav uni, kes jäävad kergesti ja kohe magama ning magavad sügavalt ja rahulikult .
Inimesele on tarvis puhkust rohkem kui ühelegi teisele elusolendile, sest meie aktiivsusetase on nende omast väga erinev. Inimesel on keerulisem kehaehitus ja keerulisem aju, mis on võimeline mõtlema ja informatsiooni n.ö. "sõeluma". Kõik inimesed vajavad ööpäeva jooksul kasvõi natukenegi puhkust. Seda võiks olla tavaliselt 8-10 tundi. Ajurakke suudab uuendada ainult uni. Seega on loogiline, et ainevahetusprotsess ja keharakud vajavad kasvamiseks ja taastumiseks igapäevast uuendamist ehk und.
UNENÄOD:
Inimene magab kolmandiku oma elust. Unenäod moodustavad täiskasvanud tervel inimesel umbes 20% magatud ajast. Mõned väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises – ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised halvemini.
Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid .
Öised fantaasiaretked on inspireeritud argikogemustest – ligi 70% unenägusid arvatakse olevat seotud igapäevaeluga. On unenägusid, mis võivad mitme aasta vältel korduda. Korduvas unenäomotiivis võib tihti peituda vihje millegi muutumiseks oma elus.
Unenägusid tasuks arvestada, sest neist võib leida kasulikke seoseid , mida me ärkvel olles pole märganud tähelegi panna, ning hoiatussignaale, mis aitavad vältida möödalaskmisi elus. Kui üks ja sama hirmutav ööelamus aina kordub, tuleb endale tunnistada, et meil võib olla tegemist tõsise kriisiga . Õudusunenäod võivad olla varem läbielatud vapustuse tagajärjeks, andes märku, et neist on jäänud allasurutud ja lahendamata asjaolusid.
Öised hirmud /õudused võivad viidata ka inimloomuse pahupoolele, pole keegi ju meist läbinisti ideaalne.mida enam me oma iseloomu erinevaid külgi teadvustame, seda kindlamine suudame oma puudused ja nõrkused kontrolli alla võtta.
Paljugi sellest, mida me igatseme või väldime, mis meid teadlikult või alataedlikult härib või rõhub, ilmub kas otsesel või sümboolesel kujul ka unenäkku. Unenäost saab soovide, mõtete ja tunnete omapärane peegel . Et unenägusid analüüsia, on neid vaja mäletada.
Kuidas unenägusid tõlgendada?
Inimestel on kalduvus unenägudele seletust otsida. Unenägude analüüsiv seletamine võib olla kasulik – see annab lisainfot meie hingelise ja kehalise seisundi kohta.
Kuidas unesid psühholoogiliselt tõlgendada? Kõigepealt püüa endale võtta unenäos esinenud inimese, eseme, nähtuse roll. Katsu end sellega samastada. Unes nähtud inimesed ja esemed muutuvad sel ajal, kui sa end nendega samastad, sulle arusaadavamaks. Enamasti kajastavad nad midagi sinust endast.
Üheksa levinumat unenäo teemat:
 Lendamine, kus see näitab midagi nägija ambitsioonide kohta. Ronimine, see unenägu on samuti seotud ambitsioonidega.  Kukkumine , see unenägu on seotud ebaõnnestumise kartusega. Põgenemine see on üks kõige sagedamini esinevaid teemasid , mida näevad igas vanuses inimesed. Seda tüüpi unenäod peegeldavad meie hirme ja pingeid, mida me tunneme või millest mõtleme ärkveloleku ajal. Reisimine , see unenägu räägib meie edusammudest. Vesi tähendab unenäos meie tundeid ja emotsioone. Piinlikkus, see unenägudeliik paljastab sinu hirmu teha end naeruväärseks ärkveloleku ajal. Surm, mis tegelikult pole nii halvaendeline kui paistab. Unenäod suremisest ennustavad tavaliselt, et sinu elus toimuvad peagi suured muudatused. Hilinemise unenäod näitavad, et me kardame ebaõnnestumist ja muretseme sellepärast, et valmistame pettumusi endale ja neile, keda armastame.
Mõned hea une nipid :
Kui on tavalise uinumisega raskusi, siis tasub proovida midagi nendest nippidest.Uinumine on märksa kergem ja uni magusam , kui iga päev on palju füüsilist tegevust. Magamistuba peaks olema hästi õhustatud, kuid soe. Kõige parem kombinatsioon üldse on soe voodi ja jahe tuba. Tuleks kanda mugavat pidžaamat või öösärki. Kindlasti ei tohiks olla ööriided kitsad . Jalad peavad olema soojas . Juua enne magamaminekut midagi sooja ja rahustavat. Kindlasti mitte kohvi, sest kohvis on selliseid aineid, mis hoiavad ärkvel! Seda juuakse, siis kui tahetakse ärkvel püsida. Juua võiks näiteks sooja piima. Vahetult enne magamaminekut võiks teha midagi rahustavat; nt lugeda head raamatut või liguneda soojas vannis või midagi taolist. Tuleks midagi süüa, kindlasti mitte kõhtu täis süüa. Veidike ainult. Nädalavahetusel ei tohiks liiga kaua magada , sest see häirib tavalist unerežiimi. Kui näiteks magada pühapäeval kella kümneni, siis on väga raske esmaspäeval kell seitse hommikul ärgata. Magama võiks minna umbes pool tundi enne soovitut aega, mil tuleks magama jääda. Enne magamaminekut võiks teha lõdvestamisharjutusi!
Une õige rütm
Et uni on inimese jaoks väga oluline elu koostisosa , siis on unehäired inimorganismile kahjulikud igas eluea faasis. Unetule ööle järgneb tavaliselt halb päev: vaevab väsimus, langenud on mälu- ja tähelepanuvõime ning tööjõudlus. Pikemalt vältavate unehäirete tagajärjel on oht kombineeritud tervisehäirete tekkeks; esmalt tekivad psüühikahäired masenduse ja ärevushäirete näol. Peale selle, et täiskasvanu saaks vähemalt kaheksa tundi magada, on oluline, et une rütm oleks õige. Hea ja taastunud unejärgse enesetunde saame siis, kui unefaasid on õiges vahekorras.
Uni - hinge indikaator
Unetuse tagajärjel kannatab eelkõige inimese psüühika. Kui inimene üldse ei magaks, kukuks ta kurnatusest peagi kokku ja sureks. Kui inimene ei saaks pikka aega und näha võivad ilmneda eelkõige orientatsiooni, tundeelu ja seksuaalfunktsiooni häired. Et inimorganism on üks tervik, siis unetuse tagajärjel tekkinud haiguste nimekiri oleks väga pikk. On ju ammu tõestatud väga paljude kehaliste haiguste arenemine pikaajalise negatiivse stressi foonil , mida unetus ju endast kujutab. Unefaaside häiritus võib tuleneda nii inimese aju orgaanilistest probleemidest (nt. ajutraumad , mitmesugused toksilised kahjustused, sünnipärased ajuhäired) kui ka kogu närvisüsteemi funktsionaalsest häirest (nt.ebatervislik režiim, psüühikahäired). Uni on väga tundlik inimese hingelise tasakaalu indikaator. Unehäired on inimese paljude probleemide tagajärg ja samal ajal ka tähtis lüli edasiste probleemide ahelas. Inimene ise saab üle vaadata oma ööpäevase režiimi, nt minna magama ühel ja samal kellaajal, enne uinumist tegeleda rahulike ja rutiinsete tegevustega, vältida ergutavate jookide ja ravimite kasutamist, tegeleda füüsilise treeninguga jne. Uneuuringute alal on viimastel aastatel palju edusamme tehtud ja Eestis on juba mitmes kohas võimalik und uurida. Enam tähelepanu on pööratud vanemas eas tekkivate ülemiste hingamisteede anatoomilistest muutustest tingitud norskamise ja uneapnoe seisunditele, mille tagajärjel jääb aju alatasa hapnikudefitsiiti, selle tagajärjel halveneb omakorda mälu, tekib püsiv roidumus ja väsimusetunne. Unehäiretel on oma spetsiifika. Hommikune unetus viitab tavaliselt raskemale probleemile: kas on tegemist sügavama masendus - või läbipõlemisseisundiga või ka nt vanemas eas areneva ateroskleroosiga, mis halvendab aju hapnikuga varustatust. Selliste probleemide puhul oleks vajalik arstiga konsulteerida. Õhtune uinumine on aga enam seotud vahetutest päevasündmustest-muljetest väljatuleku oskusega. Siin saab eelkõige inimene ise mõelda oma probleemid läbi, midagi muuta ja ette võtta. Ravimite suhtes ei oleks kunagi paha arstiga nõu pidada. Need on ajutiselt täiesti omal kohal.