Areng ja õppimine, artikli analüüs (1)

TALLINNA ÜLIKOOL
Haridusteaduste instituut
Õpetajaharidus ja kasvatusteadused
Kutseõpetaja KAKPM-1
Maie Saareots
Laste ja noorukite ala- ja ülekaalulisus , selle reguleerimise olulisus ja võimalused.
Artikli analüüs
Reeli Rutens, magistritöö
4-kuulise füsioteraapia programmi ja toitumise
jälgimise mõju keha koostisele ning kehalise võimekuse näitajatele
8–9- aastastel ülekaalulistel lastel
2015
SISSEJUHATUS
Artikkel rääkis laste ülekaalulisusest mis on tõusev trend ning 21. Sajandil suur problem. Ülekaalulisus on kompleksne multifaktoriaalne seisund, mille üksteisega tihedalt seotud põhjustena võib välja tuua ülesöömist, füüsilist inaktiivsust, geneetilist eelsoodumust ja sotsiaalseid faktoreid. Lapseea ülekaalulisus on seotud paljude terviseprobleemidega seega on selle vähendamine äärmiselt oluline. Traditsiooniliselt hõlmab ülekaalu käsitlemine toitumise korrigeerimist, treeningut ning käitumuslike harjumuste muutmist . ( viide : http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/30757 ) Ülekaalulisuseks peetakse ülemäärast keha rasvasisaldust, mis suurendab haigestumuse ning enneaegse suremuse riski. Ülekaalu hindamise standardiks on kehamassiindeks. Laste puhul on taoliste (KMI) standardite kehtestamine keeruline, kuna normaalselt kasvava lapse puhul on taoline pikkuse ja kaalu suhe ajas väga kõikuv, näiteks on KMI sünnil keskmiselt 13 kg/m2, 1 aasta vanuselt 17 kg/m2, 6-aastaselt 15,5 kg/m2 ning 21 kg/m2 20-aastaselt. Väikelaste puhul jälgitakse tavapäraselt kaalu vastavust vanusele, pikkuse vastavust vanusele ning kaalu vastavust pikkusele. Mitmete uuringute tulemusena on standardid defineeritud järgmiselt: vanuses l2–19 aastat on laps ülekaaluline, kui tema vanusele ja soole vastav KMI on vahemikus, mis vastab 85.–94. protsentiilile; ja rasvunud, kui tema KMI ületab 95. protsentiilile vastava väärtuse. Ekstreemse rasvumisega on tegu, kui eale ja soole vastaval kõveral ületab KMI 99. Ülekaalulisus on haigus, mis on otseselt põhjustatud energeetilise tasakaalu häirumisest – kui energia tarbimine ületab energia kulu, on tulemuseks liigne kehakaal. Üldiselt võib ülekaalulisuse etioloogilised tegurid jagada kolmeks: geneetilised, individuaalsed ning keskkonna/sotsiaalsed tegurid. Ülekaalulisust soodustavate teguritena võib välja tuua portsjonite suurenemise (söögikohtades, toidupoodides), magusainetega karastusjookide tarbimise tõusu, toitude rasva-, valgu- ja suhkrusisalduse tõusu ning samas kiudainete sisalduse vähenemise. (viide: http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/30757 )
Ülekaalulisuse tagajärjed
Ülekaalulisusega seotud terviseprobleemid lastel hõlmavad peaaegu kõiki organsüsteeme. Ülekaalulisus suurendab märkimisväärselt astma tekkimise riski, mille põdemine võib viia füüsilise aktiivsuse vähenemisele ja seeläbi omakorda ülekaalu süvenemisele lisaks on suurem risk uneapnoe tekkele mis võib omakorda põhjustada vatsakese hüpertroofiat ning pulmonaalset hüpertensiooni, samuti võib häirunud uni olla tähelepanu hajumise , madalate akadeemiste saavutuste aga ka enureesi üks põhjustest. Umbes 25%-l ülekaalulistest lastest on kõrge vererõhk samuti esinevad ülekaalulistel lastel teised kardiovaskulaarsed riskitegurid nagu düslipideemia, vasaku vatsakese hüpertroofia ja/või funktsiooni häire, endoteeli funktsiooni häired ja insuliiniresistentsus. Lapse ülekaalulisusega seotud psühholoogilistest probleemidest on kõige sagedamad madal enesehinnang , käitumishäired ning depressioon. Psühhosotsiaalsetest tagajärgedest võib esineda kiusamist, narrimist aga ka madalaid akadeemilisi saavutusi. Ka lapse tugi-liikumiselundkond on ülekaalulisusest mõjutatud ja seda enamasti läbi otsese ülemäärase mehhaanilise surve, mis soodustab ortopeediliste patoloogiate, luumurdude, liigese ja luu valude teket aga ka jala(talla) koormusjaotuvuse häirumist. Lisaks nimetatud terviseprobleemide tekke soodustamisele on laste ülekaalulisus alarmeeriv probleem oma suure tõenäosuse tõttu täiskasvanuikka üle kanduda.
(viide: http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/30757 )
Ülekaaluliste laste kehaline võimekus
Kehalise võimekuse areng on tihedalt seotud keskkonnaga ning üks riskitegur, mis kehaliste võimete arengut takistab on ülekaalulisus. Ülekaalulistel noortel on võrreldes normkaaluliste eakaaslastega raskusi kehaliste ülesannetega, mis nõuavad kehamassi liigutamist vastu gravitatsiooni. Tugevam skeleti-lihassüsteem võimaldab ülekaalulistel sooritada igapäevaseid tegevusi suurema jõu ning energiakuluga, mis omakorda parandab energiatasakaalu kui ülekaalulisuse peamist põhjust.
Ülekaalulisuse ennetamine
Ülekaalulisuse või rasvumise diagnoosimisel on oluline hinnata toitumiskäitumist ja saadud tulemusi arvesse võttes püstitada koostöös lapse ja perekonnaga eesmärgid võimalike muutuste rakendamiseks. Laste puhul on iga dieeti mõjutava sekkumise puhul normaalse kasvu ja arengu seisukohalt oluline tagada adekvaatne toitainete tarbimine. Tõenduspõhised toitumissoovitused laste ülekaalu puhul on järgmised: piirata suhkruga magustatud karastusjookide tarbimist;
süüa 9 portsjonit puu- ja juurvilju päevas ( sealjuures portsjoni suurus erineb vanuseti); süüa igapäevaselt hommikusööki; vähendada väljaspool kodu söömist, eriti kiirtoidu restoranides; piirata portsjonite suurust; süüa rohkem söögikordi koos kogu perega; suurendada kaltsiumi tarbimist; süüa kiudainete-rikast toitu; jälgida makrotoitainete proportsiooni toidus; piirata energia-küllaste toitude söömist. Vanuses 4–18 aastat on soovituslikud makrotoitainete proportsioonid tarbitud energia hulgast järgmised: süsivesikud 45–65%, proteiinid 10–30%, rasvad 25–30%.
Kehaline aktiivsus
Kehalise aktiivsus on igasugune skeletilihaste poolt teostatav liikumine, mille tulemusena kulutatakse energiat. Kehalist aktiivsust iseloomustab sagedus, kestus, intensiivsus ning tegevuse liik. Madal füüsilise aktiivsuse tase ohustab laste tervist, põhjustades ülekaalulisuse ja sellega seotud terviseprobleemide levimuse tõusu. Ülekaaluliste laste puhul on soovituslikeks spordialadeks kiirkõnd, liikurrajal kõndimine, rulluisutamine , matkamine, pallimängud , tennis, võitluskunstid, suusatamine , hüppenööriga hüppamine, ujumine , tantsimine, kullimäng. Rasvunud laste puhul tuleks alustada ujumisest, rattasõidust, ringtreeningust (jõutreening) või intervall-kõndimisest. Füüsiline aktiivsus ilma toitumist muutmata ei oma kaalu langetamisel väga head efekti ning kõige paremad tulemused on saavutatud füüsilise aktiivsuse ja toitumise programmide kombineerimisel. (viide: http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/30757 )
KOKKUVÕTE
Minu arvates on rasvumise põhjus ja kiire levik tinginud - majandusliku heaolu ja elatustaseme kasv, pidev toiduvarude olemasolu, energiarikaste toitude söömine , TV, arvutite levik, istumisega seotud vabaaja tegevused, lisaks on olnud ühiskonnas toitumise- ja liikumisega seotud muutused väga kiired ja kardinaalsed. Peamised näitajad mille alusel saab teada, et laps on üle- või alakaaluline on KMI= kehamass (kg):pikkus(m²) ja vöö ümbermõõt. Rasvumise hindamine: KMI kõverad vastavalt soole ja vanusele (MTO), alakaalulisus 95th. Ülekaalulise lapse raviplaanist peaksid osa võtma peale arsti, lapse ja lapsevanema veel: dieetarst, psühholoog, treener , õpetaja/kasvataja ja sotsiaaltöötaja. Suuresti aitab kaasa moraalne toetus ja tahtejõu kasvatamine . Et vältida lapse üle- või alakaalulisuse tekkimist tuleb jälgida, et on täidetud: tervislikud toitumisharjumused ja liikumisharrastused , ema õige toitumine raseduse ajal, lapse toitumine vastavalt tema vanusele ja energeetilisele vajadusele, lapse aktiivse elustiili kujundamine nt. liikumisega seotud mängud, sportimine, lastele ja noortele mänguväljakute ja sportimise võimaluste loomine kindlasti ka lasteaedades ja koolides peaks sisse viima terviseõpetuse programmi. Üks lähenemine mis on juba suur samm edasi on, et täna pakuvad paljud koolid juba tasuta piima ja puu- ning juurvilju ja oma kogemusest võin ütelda, et lapsed kasutavad seda võimalust tublisti. Kõik see eelnev jutt on oluline ka lapse alakaalulisuse puhul.
Kui eelpool mainitud abinõud (toitumine, kehaline aktiivsus jne) ei anna tulemusi on ülekaalulisusele lapsele abiks ka (bariaatrilise) kirurgia sekkumine.
KASUTATUD KIRJANDUS

Reeli Rutens, magistritöö (viide: http:// dspace . utlib .ee/dspace/ handle /10062/30757)