Põllumajandus- ehk agraarajastu · Algas u 6000-7000 a tagasi inimesed jäid paikseks, hakkasid põldu harima ja koduloomi pidama · Elatusvahendeid toodeti kohalikest loodusvaradest · Elatusmajandus ehk naturaalmajandus · Peamine tegevusala põllumajandus · Teised majandusharud (käsitöö, kaubandus jne) olid vähemtähtsad · Esivanematelt päritud teadmised ja oskused täiustusid aeglaselt · Tööjaotus põlluharijad ja käsitöölised · Ühiskond üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti · Iga piirkond elas omaette · Eri regioonide majandused üksteisest peaaegu sõltumatud · Riigikassasse kogutud raha kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks · Riikide vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega transport vähearenenud, veokulud kõrged · Linnu vähe, väikesed · Saavutasid kõrgema arengutaseme 15.saj Indias ja Hiinas Tööstusajastu algus
Mastaabi sääst tootmiskulude kokkuhoid suurtootmisel. 1 Globaliseerumise eeldused: 1. koloniaalsüsteemi poliitiline iseseisvumine 2. riikide vaheline majanduslik koostöö 3. kaubanduse liberaliseerimine (vähendati tolle, ühtlustati nõudmised) 4. sidetehn. ja infotehn. kiire areng (külmsõda sõjatehnika eelisareng) 5. transpordi odavnemine (eriti lennunduse kiire areng) Kapitali ja tehnoloogia liikuvus võimaldavad paigutada tootmise sinna, kus see on kõige odavam. (see omakorda seab ohtu majanduse stabiilsuse...) 2 Infoajastu globaalne tööjaotus Infoajastul süveneb globaalne tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele (tihti vaid toote osale või üksikutele tööoperatsioonidele). Kaup valmib mitmete riikide koostööna, sest toodetakse seda, mida osatakse kõige paremini ja milleks on
Globaliseerumine infoajastul 1.) Mida tähendab globaliseerumine e üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad rigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse. (maj kriis nät Ida-Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. 2.) Nimeta globaliseerumise eeldused e millised nähtused ja protsessid aitasid kaasa globaliseerumisele?
Ettevõtte suurus Alzeeria, Sambia, emamaale vajalikes majandusharudes.) Kõige väheneb.Tarbijale orienteeritud tootmine. Indoneesia, arenenumad ja rikkamad Kõrgtehnoloogiline tööstus. Tsiili,Mehhiko. loodusvaraderikkad piirkonnad, mis Rahvusvahelöised ettevõtted. Põllum. - Toodeti eluks spetsialiseerusid tööstusele. Suurettevõtted Metsandus Tähtis tooraine lähedus vajalikke toiduaineid, ja monopolid. Peamine tootmisüksus Energia Loodusvarade ammendumise oht valdavalt kasutamiseks ettevõte, tehas. Praegu 5 energiaallikat nafta ja kohapeal naturaalmajand. 8. saj. maailmamajanduses kujunes naftasaadused, maagaas, kivisüsi, tingimustes. koloneaalsüsteem. veejõud ja tuumaenergia. Alternatiivsed Kasvatati koduloomi
tööjaotuse suurenemine – järjest kitsam spetsialiseerumine, tarbimisühiskond, Elektro- ja arvutitehnika võtsid inimestelt seadmete juhtimise üle. Eristuvad suuremad firmad, IT suur osatähtsus, järjest kasvab alternatiivenergia kasutuselevõtt (tuule, päikese-, vee- ja biomasside energia) äriteenuste tähtsuse kasv, ülikoolide ja kõrghariduse tähtsuse kasv, inimese vabanemine raskest füüsilisest tööst - turismi-ja meelelahustustööstuse areng Globaalne tööjaotus: juhatus on suurkeskustes, uurimistööd tehakse maapirkondades, tootmine on odava tööjõuga maades, tehnoloogia areng AJASTU AGRAAR-AJASTU INDUSTRIAAL- INFOAJASTU AJASTU Peamised Põllumajandus, töötlev tööstus Teenindus,äriteenused majandus- loomakasvatus, tekstiilitööstus, : info töötlemine, harud metsandus, metallurgia, edastamine, turu-
NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. Globaliseerumine infoajastul lk. 18-20 1.Mida tähendab globaliseerumine ehk üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas, vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. 2
Tekkisid pangad, börsid ja aktsiaseltsid. See tõi kaasa varaindustriaalse tootmisviisi arengu Itaalias, Inglismaal, Madalmaades ja Prantsusmaal. 2) Aurikud, aurumasinad, vedurid, kivisöe laialdane tarbimine, vabrikutööstuse levik, masinate valmistamine ja kasutamine. Tagajärjeks oli hilisindustriaalse tootmisviisi aluste välja kujundamine Suurbritannias, USA-s ja Lääne-Euroopas. 3) Teras, elekter, nafta, bensiin, auto, lennuk, mineraalväetised, telefonside, raadio jpm levik ja leiutamine. Kujunes välja hilisindustriaalne tootmisviis ja rikastus uute tööstusharudega. See levis üle kogu Euroopa, Venemaa ja Balkanini välja, Põhja-Ameerika, Jaapan. 4) 1960 tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid, 80ndatel sisetehniline pööre. Hilisindustriaalne tootmisviis asendus postindustriaalsega. Industrialiseerimine toimus kahel moel : Iseseisvunud industrialiseerumine
GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Viimase veerandsajandi globaliseerumise on põhjustanud neli omavahel tihedasti põimunud tegurit: w uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng w uus rahvusvaheline tööjaotus w finantssfääri rahvusvahelistumine w rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine Maailmamajanduses on järjest suurem roll rahvusvahelistel firmadel, riikide osatähtsus majanduse juhtimisel on vähenenud. Tagajärjed: w Maailmamajanduse ja kaubanduse reguleerimiseks on tekkinud rahvusvahelised (majandus)organisatsioonid (WTO, IMF, EL, NAFTA, OPEC jne). w Tootmine on tuumikaladest kandunud ääremaadele, kus palgad on madalad ja toote
Umbes 6000 7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma ning põllundusega ja karjakasvatusega tegelema. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu kasutades tootsid inimesed kohalikest maavaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse ehk naturaalmajanduse tingimustest kohapeal. Peamine tegevusala põllumajandus : toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel, esivanematelt päritud oskused kandusid edasi aeglaselt. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused üksteisest sõltumatud. Riigikassase koondati väike hulk ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks ( käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks) . Vähesel määral ka niisutuskanalite rajamiseks. Riikide ja
Majandusgeograafia-uurib majanduse toimumist ruumis,ruumi iseärasusi ja kauguste mõju maailmamajandusele. Muutused ühiskonnas Maailma poliitiline kaart jaguneb erinevateks regioonideks(piirkond),mida saab iseloomustada erinevate näitajate poolest:kliima,loodusolud,geograafiline asend,keel,rahvus,religioon,ajaloolised sidemed ja majanduslik-ja sotsiaalneareng. Euroopa regioonid:1)Põhja2)Lõuna3)Kesk4)Ida5)Lääne-Euroopa Aasia regioonid:1)Põhja-Aasia=Siberi 2)Ida-Aasia=jaapan,Korea,Hiina idaosa 3)Kagu-Aasia=Indohiina ps. ja saared 4)Lõuna-Aasia=Hindustani ps. 5)Edela-Aasia=Iraan,Türgi,Saudi-Araabia 6Kesk-Aasia=Kasahstan ja lähinaabrid Ameerika regioonid:1)Põhja2)Kesk3)Lõuna-Ameerika Austraalia ja okeaania:Austraalia ja Vaikne ookena Aafrika regioon:1)Põhja2)Lõuna3)nn
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA I KURSUS Muutused ühiskonnas. Maailma rahvastik. 1. Põhimõisted: Inimgeograafia e ühiskonnageograafia sotsiaalteadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. Majandus hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Majandussubjektid majanduses tegutsejad Maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus Tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis, kasutatav tehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Geograafiline tööjaotus spetsialiseerumine nendele toodetele, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Sõltuv industrialiseerimine Üleminek uuele tootmisviisile suruti teise riigi poolt peale, arendati ainult emamaale vajalikke majandusharusid. Faktooria kaubanduslik või sõjaline tugipunkt. Globaliseerumine e üleilmastumine kujuneb välja terviklik, kogu maailma hõlmav
Eeldused · Koloniaalsüsteemi lagunemine · Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö · Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine · Uued side- ja infotehnoloogiad · Transpordi (eriti lennunduse areng) · Veo- ja sidekulud muude tootmiskuludega teisejärgulised, odavnevad järjest. · Riigi kohanemisvõime (kõrge haridustase, pidev koolitus, innovatsioon tehnoloogiline uurimus- ja arendustöö) Ohud · Kapitali ja tehnoloogia liikuvus lubab tootmise paigutada sinna, kus see kõige odavam (oht kapitali väljavooluks) · Suurendab rikka ja vaese maailma vahesid · Globaliseerumisvastased meeleavaldused muutumas rahvusvaheliste nõupidamiste lahutamatuteks kaaslasteks (sageli vägivaldsed). Maailma majanduskeskused, kus toodetakse ja tarbitakse põhiosa väärtusi · Põhja- Ameerika, Lääne- Euroopa, Jaapan · Valdav osa raha- ja kaubavoost liigub jätkuvalt Euroopa Liidu ja põhja- Ameerika
Kolmas etapp on toote kokkumonteerimine. Neljas müük ja hooldus, mis paikneb tarbijate lähedal, st ennekõike rikastes riikides. Liiderfirmad (firmad, mis vastutavad toote valmimise eest ja seda oma firmamärgi all müüvad) jätavad endale eelkõige tootearenduse. Vähemtulusad tööd antakse teha alltöövõtjale. 1.4 Üksikettevõtte paigutust mõjutavad tegurid Toormele ja energiale orienteeritud ettevõte sõltub eelkõige loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. Siia kuuluvad peamiselt põllumajanduse, metsanduse ja kaevandustöödega tegelevad ettevõtted. Kui toorainet on vaid vähestes kohtades ja seda tuleb importida, hakkavad ettevõtte paigutamisel rolli mängima sisseveosadamad. Tööjõule orienteeritud ettevõtted paigutuvad sinna, kus on olemas arvukalt vajalike oskustega töötajaid. Tootmisharud on tekstiili, rõiva, jalatsi ja elektroonikatööstus
Tead, millised näitajad on iseloomulikud majanduslikult kõrgelt arenenud ja millised mahajäänud maadele. Riigi majandusliku arengu põhinäitajad: SKT – riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste koguväärtus rahalises väljenduses 1 elaniku kohta USD’s Eluiga Imikusuremus Ekspordi-impordi struktuur Elektri energia tarbimine 1 elaniku kohta Majanduse struktuur Rahvastiku hõive erinevates majandussektorites Haridustase ÜRO inimarengu indek e. Iai – heaolu näitaja, koosneb SKT’st 3. Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid, oskad järjestada konkreetse ettevõtte korral (näit. alumiiniumisulatus ettevõtte) paigutust mõjutavad tegurid. Resurss Tooraine Kapital Seotus teiste ettevõtetega
1. Muutused ühiskonnas Põllumajandusühiskonnast läbi tööstusetapi infoühiskonda Ühiskonna vaheldumise põhjused on olnud teaduse ja tehnoloogia areng Agraarühiskond põllumajandusühiskond põllumajandus, kalandus, metsandus elatusmajandus käsitsi töö, algelised töövahendid tootmisviis tootmiseks kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad majandussuhted Varaagraarne periood enne 15. saj põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi põlluharimise juures alepõllundus (ainult metsade piirkonnas) karjakasvatus rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne tootmisviis alates 15. saj kus
1.Mida tähendab globaliseerumine ehk üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas, vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne.
seostumine üheks tervikuks Globaliseerumist mõjutavad tegurid: · Side, infotehnoloogia, transpordi, eriti lennunduse kiire areng · tootmise spetsialiseerumine, geograafilise tööjaotuse süvenemine · kaubanduse liberaliseerumine ja kaubavahetuse kasv, kapitali ja tööjõu liikuvus · majandusorganisatsioonide kasv Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: · välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) · Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, internetiühendused firmades, kodudes · Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekanded jne · Poliitiline tegevus: esindused välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide missioonidel. Riikide majandussüsteemid · Tavamajandus- põhineb traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial
GEOGRAAFIA KT 1 Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Põllumajandus ehk agraarajastu. Umbes 60007000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma, põldu harima ja koduloomi pidama. Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Riigikassasse koondati maksudena vaid vähene osa kohapeal loodud hüvedest ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks, samuti käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks. Riikide ja maailmajagude vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega, sest transport oli vähe arenenud ning veokulud väga kõrged
1. Millised tunnused iseloomustavad agraarühiskonda, tööstus e industriaalühiskonda ja infoühiskonda? 2. Milliseid riike nimetatakse Põhja riikideks e Põhjaks ning millised on Põhja riikide tunnused? Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata). · Lõuna riigid jäid pikaks ajaks Põhja riikide koloniaalvaldusteks, majanduse areng seetõttu aeglane · Lõuna riigid arenesid Põhja huvides, olles Põhja riikide toorainega varustajateks. Tooraine on odavam kui valmistooted. Põhja riikides kõrgem haridustase, pikem eluiga, väiksem sündivus, kõrgem linnastumine, kõrgem hõive teenustes ja madalam esmasektoris jne. 3. Milliseid riike nimetatakse Lõuna riikideks e Lõunaks ning millised on Lõuna riikide tunnused? Arengumaad e vähem arenenud maad, madalam haridustase, vähem rahvast linnas, väiksem hõive teenustes ja suurem esmasektoris, kõrgem sündivus ja iive, rohkem noori jne. 4
GEOGRAAFIA- Muutused ühiskonnas ja maailmamajanduses Hõive- kui palju inimesi töötab mingis majandussektoris Majanduse struktuur ehk haruline koosseis ehk majandussektorid a) Esmasektor ehk primaarsektor (ehk agraarühiskond ehk ka põllumajandusühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse tooraine hankimisega (ehk siis põllumajandusega), tööd tehakse peamiselt käsitsi 1. Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalandus b) Tööstus ehk sekundaarsektor (ehk tööstusühiskond ehk ka industriaalühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse tooraine töötlemise ja sellest toodete valmistamisega (ehk töötlev tööstus vms) 1. Masinatööstus 2
Töö iseloom Käsitsitöö Masinatöö Vaimne Peamine tootmisüksus Mõis, Ettevõte, Uurimis- või talu. tehas. teenindusüksus . Kasutatavad ressursid Maa, mets, Maavarad Info vesi. Hõive põllumaja tööstus teenindus ndus (sekundaarne (tertsiaarne (primaarn sektor) sektor) e sektor) Tegevuspiirkond Maakond, Riik-kolooniad. Kogu maailm. provints.
1.INIMTEGEVUSE TASANDID: *Majapidamistasand(üksikisikutasand) naturaalmajandus *Riik - reguleerib seaduste abil inimühiskonnas majanduslikke-ja inimsuhteid. *Firma e ettevõtte tasand *Rahvusvahelised firmad ja riikidevahelised organisatsioonid. 2.TOOTMISVIISID JA NENDE KOOSSEIS: Inimühiskonna toimimise aluseks on tootmisviis, mida iseloomustab tehnoloogia ja inimestevahelised suhted. *Tehnoloogia vahendid ja oskused millegi valmistamiseks. *Inimestevahelised suhted väljenduvad reeglites ja tööjaotuses ühiskonnas ------------ *Traditsiooniline elatusmajanduslik e. naturaaltootmisviis. Agraalühiskond *Industriaalne tööstuslik e. turumajanduslik. Riigi poolt kehtestatud seadused ning rakendused ja hõive erinevates valdkondades. Tootmine ja tarbimine reguleeritakse kokkuleppeliselt hindadega. Sellest arenes infoühiskond.
1.korilus 2.varaagraarne – loomade kodustamine ja põlluharimise tekkimisega. Esineb kahel viisil: rändkarjakasvatus ja alepõllundus. 3.Hilisagraarne – hakati kasutama tööloomade jõudu, sõnnikut kasutatakse, põlispõllundus 2.Industriaalsed tootmisviisid, esineb nt Hiinas, Bangladeshis 1.Saavad alguse seoses industriaaliseerimisega 2.levinud suurtes inimgruppides 3.esineb tööjaotus 4.toodetakse müügiks 5.tehnoloogia kiire areng 6.tekib maailmamajandus See jaguneb omakorda: 1.Varaindustriaalne: a 15. saj Madalmaades, Itaalias, väljavaheldussüsteem, vesiveskid, tuulikud, loomatõud, uued metallisulatusviisid, trükikunst, manufaktuurid, nn 2. tehnoloogiline murrang – aurumasin, kivisüsi, vabrikud 2.Hilisindustriaalne: nn 3. tehnoloogiline murrang, sissepõlemismootoriga auto,
metsandus, , ehitus pangandus, mäetööstus infotöötlus, ehk haridus, maavarade tervishoid, kaevandamine teadus jne, Mida arenenum on riik, seda rohkem inimesi on hõivatud teenindussektoris ja seda vähem tööstuses ja eriti põllumajanduses. Mida madalama arengutasemega on riik, seda suurem on hõive põllumajanduses. Sisemajanduse kogutoodang (SKT)- aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Väljendatakse tavaliselt USA dollarites (siis võimalik eri riike võrrelda). Eesti SKT umbes 13 000 USD-I Inimarengu indeks (HDI)- rahva heaolu mõõt, mis arvestab: · Rahva haridustaset: kirjaoskus 15 aastaste ja vanemate hulgas, koolis käidud aastate arvu 27 aastaste ja vanemate hulgas.
GEOGRAAFIA GE1 1. MUUTUSED ÜHISKONNAS Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist
Koloniaalsüsteemi lagunemine Majanduskoostöö Uued side- ja infotehnoloogiad Transpordi areng Spetsialiseerumine Riigi kohanemisvõime Veo- ja sidekulude odavnemine 3. Mis on globaliseerumise iseloomulikud jooned? Kiire liikumine (tooraine, inimesed, info) Tööstusriigid Inforiigid 4. Millised on globaliseerumise ohud? Kapitali ja tehnoloogia tootmine seal, kus odavam tööjõud Suureneb rikka ja vaese maailma vahe Globaliseerumise vastased ülestõusud, meeleavaldused 5. Kuidas nimetatakse teiste sõnadega rahvusvahelisi ettevõtteid? Transnatsionaalsed korporatsioonid 6. Nimeta rahvusvahelistumise põhjuseid Konkurentsi tihenemine maailma turgudel Juurdepääs loodusvaradele ja ressurssidele Laienemine uutele turgudele Tootmiskulude alandamine
sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel
sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel
kasutuselevõtul põllumajanduse arengule? Millised olid esimesed tööstusharud? Millised tegurid andsid tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemiseks? Miks olid Euroopa riigid huvitatud kolooniate hõivamisest? Miks olid Põhja-Ameerikas tekkinud kolooniad arenenumad kui Lõuna- Ameerika omad? 15 Hilisindustriaalne tootmisviis 19.sajandi tehnoloogiline murrang: elektri, raadio, sisepõlemismootori leiutamine, nafta, mineraalväetiste kasutusele võtmine, uute tööstusharude tekkimine Maailm on jagunenud iseseisvateks riikideks ja nendest majanduslikult sõltuvateks riikideks Kapitali koondumine suurriikide pealinnadesse 16 Hilisindustriaalse tootmisviisi tunnuseks on järkjärguline üleminek masinalisele Maailma kaubandusvood : suurtootmisele . A.Kaubavahetus emamaa ja kolooniate vahel B.Tööstusriikide omavaheline kaubandus
Alltöövõtja – mingi käitlusetapi teostaja. 3) Koloniseerimise põhjused 16. sajandil ja 19. sajandil. 16. sajandil vajati kolooniaid- ülerahvastuse leevendamiseks, toodi põllumjandussaadusi 19.saj- loodusressurside jaoks, põllumajandussaaduste toomiseks, vajalikud olid uued turud 4) Agraarajastu piirkonnad 15 sajand Hiina - loodusolud-laamade piir, religioon,rahva töökultuur. India - loodusolud ja rahvas-soe kliima, kastisüsteem. Edela - Aasia,Põhja-Aafrika - kõrbes-loomad ja oaasi konflikt-käsitöö ja taimed. Euroopa - loodusolud-viletsad,vaene ja mahajäänud,taime-ja loomakasvatuse koosrakendamine. 5) Maailma jagunemine Põhjaks ja Lõunaks – piirkondade võrdlus. PÕHI LÕUNA Arenenud riigid Arengumaad Rikas Vaene Tööstuslik põllumajanduslik
suurenes Geograafiline kaugus polnud enam oluline, internet Toimus globaliseerumine 2. Mis globaalne tööjaotus, tootevalmistamine? · Globaalne tööjaotus- see kui iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele, tihti vaid üksikule tööoperatsioonile. Toodetakse seda, mida osatakse kõige paremini. · Uurimis- ja arendustegevus, detailide ja sõlmede valmistamine, toote kokkumonteerimine, müük ja hooldus 3. Võrdle põhja ja lõuna riike! Põhja-riigid Lõuna-riigid
Rahvusvahelised põhjused Uute loodusvarade otsimine maagid, troopilised kultuurid Laiendatud turg uute tarbijate otsing ... Rahvusvaheliste põlvkodade areng 1 põlvkond enne 19 saj (kaubanduskompaniid) 2 põlvkond 19 saj lõpp (ettevõtted kes tegelevad toorainete tootmisega, maavarad, nafta ja põllumajandus saadused) 3 põlvkond 20 saj keskpaik (tegeleb hankimisega, tehnoloogia on täiustunud ja kasutusele on võetud transport et kaup kiiremini kohale viia) 4 põlvkond 20 saj lõpp (ettevõtlusvõrgustik, igaüks teeb niipalju mida oskab ... ja neid mida ei osata ostetakse sisse nt koolis koristajad või firmas raamatupidajad) Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid Jaotatakse: · Majandusühendused riigid, kes teevad oma vahel tugevat koostööd. Leidub kogu maailmas Riikidevaheline kaubandus
Agraarühiskonna tunnused: 1. Elatusmajandus (peamiselt iseenda jaoks) 2. Algeline tehnoloogia e. käsitsi töö 3. Suhtlemine erinevate piirkondade vahel väga väike 4. Transpordi areng väike 5. Edukaks kujunesid need piirkonnas, kus olid maavarad Tööstusühiskonna tunnused: 1. Masinatöö 2. Linnastumise kiire areng 3. Transpordi areng 4. Tootmises ülejääk 5. Geograafiline tööjaotus Infoühiskonna tunnused: 1. Enamus rahvastikust on hõivatud teenindussektoris 2. Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine 3. Kõrgtehnoloogilistel harudel tähtis koht 4. Riikide, piirkondade spetsialiseerumine suureneb 5. Tekib rahvusvaheline e. globaalne tööjaotus piirkondade, riikide koostöö ühe toote tootmisel, tootmine on jaotatud etappideks 6. Globaliseerumine e. üleilmastumine tervikliku maailmasüsteemi tekkimine läbi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
