...............................................................18 KOKKUVÕTE....................................................................................................................................24 VIIDATUD ALLIKAD.......................................................................................................................26 3 SISSEJUHATUS Rahvastiku vananemine on maailmas viimased aastakümned üha aktuaalsem demograafiline probleem. (Sõrmus, 2014) Rahvastiku vananemise tulemusena väheneb käesoleval sajandil Euroopa riikides tööealiste inimeste arv ning suurenevad kulutused pensioni- ja tervishoiusüsteemile. Ennetamaks rahvastikuprotsesside võimalikku negatiivset mõju majandusele ja riigi heaolule, on hakatud pöörama senisest enam tähelepanu tööelu pikendamisele ning töötajate tööturult võimalikult hilise väljumise toetamisele.
sest ei analüüsitud Eesti olukorda · Nüüdseks on Eesti ise SRÜ riikide nõuandja! SP kujundamise subjektid · Lapsed ja lastega pered · Eakad · Töötud · Puuetega inimesed · Vanglast vabanenud · Ohvriabi · Varjupaiga taotlejad Uued väljakutsed sotsiaalkaitses · Demograafilise olukorra muutumine tööga hõivatute ja ülalpeetavate suhtarvu järsk langus · Tervishoiukulutuste kasv, mis on tingitud rahvastiku vananemisest ja inimeste suurenevast nõudlusest raviteenustele, kallinevad raviteenused , ravimid , mis tuleneb meditsiinitehnoloogia kiirest arengust · Töö muutunud iseloom (infotehnoloogia areng, projektitöö osatähtsuse ja tähtajaliste töölepingute kasv) ja tööpuudus · Muutunud peretüübid, peresuhted ja soorollid (vabaabielude ja üksikemade arvukuse kasv) Sotsiaalkaitse Sotsiaalkaitse on ühiskonna erinevate
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut EESTI JA EUROOPA LIIDU SOTSIAALPOLIITIKA Uurimustöö Koostajad: Juhendaja: Jüri Ruus Tartu 2007 PENSIONIPOLIITIKA EÜ maades on üks ühine tulevikuprobleem: nende rahvastik on madala sündivuse, meditsiiniliste edusammude ja paremate elamistingimuste tõttu oluliselt vananenud. Prognoositud on vanemaealise elanikkonna edasist kasvu, mis näiteks toob kaasa, et 2040 aastal peab Prantsusmaa kulutama vanaduspensionite maksmiseks 72%, Holland 60% ja Saksamaa 26% rohkem kui aastal 1980. Seetõttu on enamikus Euroopa Liidu riikides raske pensionireformi vältida. Valitsused püüavad leida viise, kuidas luua püsivad süsteemid, mis
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada
..........................................................................71 9.4. Ühiskonnatüübid...................................................................................................72 9.5. Kaasaegsed ühiskonnad........................................................................................73 9.5.1. Heaoluühiskond .........................................................................................74 9.5.2. Niclas Luhmanni kommunikatiivse ühiskonna teooria ............................. 74 9.5.3. Siirdeühiskonnad ....................................................................................... 74 9.6. Sotsiaalne struktuur ja põhimõisted......................................................................75 9.6.1. Sotsiaalne struktuur ................................................................................... 75 10. Sugu ja seksuaalsus.............................................................
5.8 Kommunikatsiooni parandamine organisatsioonis 119 6. Juhtimisalane otsustamine 121 6.1 Juhtimisalase otsustamise olemus ja osa juhtimises 121 6.2 Otsustamise käsitlemise suunad ja otsustamisteooriad 121 6.3 Otsustamise käsitlemine tegevuse seisukohalt 121 6.3.1 Probleemi selgitamine 121 6.3.2 Alternatiivsete lahendite väljatöötamine 122 6.3.3 Valik ehk otsustamine 122 6.3.4 Otsuse ellurakendamine 122 6.4 Otsustamine valiku ja protsessi seisukohalt 123 6
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Kõik kommentaarid