Maailma rahvastik ja linnastumine (3)

MAAILMA RAHVASTIK

Mõisted:

Aglomeratsioon – inimeste ja ettevõtete koondumine väikesele maa- alale , enamasti linna või linnastusse.
Demograafiline plahvatus – kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub enamasti demograafilise ülemineku ajal. On tingitud eelkõige inimeste eluea pikenemisest ning suremuse vähenemisest.
Demograafiline siire e. üleminek – rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga ning inimeste keskmine eluiga tõuseb.
Eeslinnastumine – e. suburbanisatsioon, inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja.
Hiidlinn – e. megalopolis, suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades.
Kaasaegne rahvastiku tüüp – rahvastiku demograafilise arengu etapp, mida iseloomustab madal sündimus ja suremus, rahvaarvu aeglane kasv või isegi kahanemine
Linnastu – e. aglomeratsioon, funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad.
Linnastumine – protsess, mille käigus inimesed asuvad elama linnadesse. Kesmine linnastumine maailmas on 47%
Marginaalne rahvastik – mingi tunnuse poolest (sotsiaalsed suhted, toimetulek , kultuur) ülejäänud rahvastikust erinev inimeste rühm.
Perepoliitika – riigi või kohaliku omavalitsuse meetmed, mis toetavad lastega perede toimetulekut
Rahvastiku arengu traditsiooniline etapp – rahvastiku arenguetapp, mida iseloomustab kõrge suremus, kõrge sündimus ja rahvaarvu aeglane kõikumistega kasv.
Rahvastikupoliitika – riigi sihiteadlik tegevus sooviga rahva arvu, selle demograafilist koosseisu ja paiknemist mõjutada.
Regionaalpoliitika – riigi poliitika mõjutamaks eri piirkondade majandusarengutvõrdsete majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuri arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamisega
Rändeiive e. saldo – on sisse- ja väljarännanud inimeste vahe aastas
Slumm – e. geto , valdavalt marginaalse (vaesed, töötud) rahvastikuga asustatud vilets linnaosa, peamiselt arengumaade, aga ka lääneriikide suurlinnades.
Vastulinnastumine – e. kontraurbanisatsioon , minnakse elama linnast välja
Ülelinnastumine – linnadesse asub elama rohkem inimesi, kui on töökohti. Sellised inimesed muutuvad marginaalrahvastikuks, kellega on probleeme. Nendega kaasnevad vargused , kuritegevus , narkomaania , haiguste levik.
Illegaal – pole riiki sisenemiseks elamis - ja tööluba
Rahvastikukvoot – sisserändavale rahvale on kehtestatud kindel piirang
Geograafiline segregatsioon – sarnaste inimrühmade koondumine linna erinevatesse piirkondadesse (rahvuse, religiooni, jõukuse) alusel

Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid:

Sündimus
Suremus

• Sünnituseas naiste osatähtsus
  
• Majanduslikud võimalused
  
• Riigipoolsed abinõud
  
• Pereplaneerimisoskus
  
• Väärtushinnangus
  
• Kooselutraditsioonid
  
• Religioon , usk
  
• Naise seisund ühiskonnas
  

• Vaesus
  
• Epideemia
  
• Loodusõnnetused
  
• Sõjad
  
• Ebaterved eluviisid
  

Rahvastiku taastootmise tüübid ja nende tunnused (4)

• Agraarühiskond – toimub traditsiooniline rahvastiku taastootmine. Kõrge sündimus ja suremus, lühike eluiga. Loomulik iive on 0-lähedane ja rahvaarv oluliselt ei kasva.
  

• Industriaalühiskond – toimub demograafiline üleminek e. siire
  
• Demograafiline plahvatus – sündimine jääb kõrgeks, kuid suremus väheneb. Tänu laste suremuse vähenemisele ja eluea pikenemisele. Tagajärjeks rahvaarvu kiire kasvamine.
  
• Vananemine – (lõunariigid) algab siis kui industriaalphiskond on välja kujunenud. Sündimus väheneb, eluiga pikeneb ning iive langeb. Tulemuseks on ühiskonna vananemine e. vanemate inimeste osatähtsus tõuseb. NB! Kui ühiskond on vaesem, siis võib iive minna negatiivseks, sest lastega peresid ei toetata.
  

• Infoühiskond – kaasaegne rahvastiku taastootmine, sündimus madal, suremus madal. Iive natuke üle 0. Rahvaarv aeglaselt kasvab.
  

Migratsiooni liigid ja mõjutavad tegurid

Liigitub:

• Iseloomu järgi – vabatahtlik, kaasränne, sundränne
  
• Ulatuse järgi – riigisisene , rahvusvaheline
  
• Kestuse järgi – alaline , ajutine, sesoonne
  
• Põhjused –
  
• majanduslikud (madal palk, halvad elamistingimused, vähe töökohti)
  
• poliitilised (küüditamine)
  
• usulised
  
• kultuurilised
  
• loodusõnnetused
  

Rahvastikurännete suunad minevikus ja tänapäeval

Minevikus:

• 17.-20. saj – Lääne-Euroopast Ameerikasse, Aafrika rannikualad, Asutraalia rannikualad
  
• 19-20 saj Põhja-Ameerika lääneosast idaossa
  
• 16-19 saj – sundränne Aafrikast Kesk ja Lõuna- Ameerikasse
  

Tänapäeval :

• sisseränne Aasiast, Põhja-Aafrikast Lääne-Euroopasse
  
• Kesk-Ameerikast Põhja-Ameerikasse
  
• Ida ja Kagu - Aasiast, Okeaaniast Põhja-Ameerikasse
  

Rännete mõju lähte- ja sihtriigile

Positiivne mõju lähteriigile:

• Väheneb tööpuudus
  
• Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada
  
• Osa sihtriigis teenitud rahast saadetakse kodumaale
  
• Tuuakse sisse uusi kultuuritavasid, toite, muusikat, harrastusi
  

Negatiivne mõju lähteriigile:

• Väheneb tööealiste elanike arv, väheneb maksumaksjate arv
  
• Lahkuvad peamiselt aktiivsemad inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal
  
• Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid
  
• Kaotatakse haridusinvesteeringud
  

Positiivne mõju sihtriigile:

• Mitmekesistub tööjõuturg
  
• Migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi töötada
  
• Odav tööjõud
  
• Sündimus suureneb, kuna migrandid on noored
  
• Majandusaktiivsus kasvab, sest tarbimine kasvab
  

Negatiivne mõju sihtriigile:

• Suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas
  
• Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega
  
• Suurem surve sotsiaalsfäärile
  

Rahvastikupoliitika tegevusvaldkonnad:

• Rahvastikupoliitika:
  
  • Rändepoliitika
    
  • Sündide arvu mõjutamine
    
  • Regionaalpoliitika
    

• Sotsiaalpoliitika :
  

• Pensionipoliitika
  
• Hariduspoliitika
  
• Toimetulekupoliitika
  
• Meetmed puuetega inimestele
  

• Ühised:
  

• Tervishoid
  
• Perepoliitika
  
• Integratsioonipoliitika
  
• Eluasemepoliitika
  
• Tööturupoliitika
  

Linnastumine tööstus- ja infoühiskonnas

* Industriaalühiskonnas – algas kiire linnastumine, vajati tööstusesse tööjõudu. Maal vajati tööjõudu vähem.
I periood – 18.-19. saj. Kiiresti kasvasid vanad linnad ning tekkis juurde palju uusi linnu. Kujunesid välja esimesed miljonilinnas (Euroopas Pariis ja London)
II periood – 20. saj esimene pool. Linnastumise tempo aeglustus, uusi linnu tekkis vähe, kasvasid suurlinnad. Kasvasid tänu eeslinnade tekkele, kuhu hakkas koonduma tööstus ja elamurajoonid. Eeslinnastumist nim. Suburbanisatsiooniks. (Linna elanikkond saavutas 70-80 % ühiskonnast)
* Infoühiskonnas – Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika.
Lahtilinnastumine e. kontraurbanisatsioon. Minnakse elama linnast välja.
Linnastute e. aglomeratsioonide teke. Lähestikku paiknevad väiksemad asulad kasvavad kokku emalinnaga infrastruktuuri kaudu.
Megalopoliste e. hiidlinnade teke. Suurlinnade omavaheline kokkukasvamine suuremal maa-alal (Boswash, boston ja Washington)
Maailmalinnas – linnas mis omavad ülemaailmset tähtsust (u.20) Ameerikas New York , Los Angeles , Chicago. Euroopas London, Pariis, Moskva . Aasia Tokyo, Singapur , Hong Kong . Austraalias Sydney . Lõuna-Ameerikas Rio de Janeiro .

Linnastumise probleemid:

• Ülelinnastumine – linnadesse asub elama rohkem inimesi, kui on töökohti. Sellised inimesed muutuvad marginaalseks rahvastikuks, kellega on probleeme. Nendega kaasnevad vargused, kuritegevus, narkomaania, haiguste levik.
  

• Linna ühiskonna vananemine ja laste vähesus
  

• Aasia riikides toimub tänapäeval kõige kiirem linnastumine, kuna seal toimub industrialiseerumine.
  

Linnade sisestruktuur:

• Igal linnal on kesklinn , mis on ajalooline linnasüda ja kuhu on koondunud tänapäeval äripiirkond
  
• Segavöö piirkond – kesklinna umber asuvad vanad tööstusettevõtted, mis on renoveeriud kontoriteks, korteriteks ja kaubandusteenuste asutusteks
  
• Elurajoonid - umber segavöö sektoritena, vastavalt hinnaklassile
  
• Eeslinnad – kus on tööstusettevõtted
  

Suurima rahvaarvuga riigid

Hiina,India, USA, Indoneesia
Tihedaimalt asustatud alad
Kagu- ja Lõuna-Aasia, Okeenia, Lääne-Euroopa põhjaosa, Niiluse äärsed alad

Hõredaimalt asustatud alad

Siber , Põhja-Ameerika põhjaosa, Gröönimaa, Sise-Aasia, Austraalia sisealad

Suremus on suurim, väikseim

Suurim: Venemaal, Lõuna-Aafrikas
Väikseim : Põhja-Aafrikas, Kesk-Ameerikas

Sündimus suurim, väikseim

Suurim: Kesk-Lääne-Aafrikas, lähis-idas
Väikseim: Venemaal, Euroopas