Võimalikud kontrolltöö küsimused. 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, reguleerimisvaldkond-töökeskkond, kelle suhtes rakendub; TTOS sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) -tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, -tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, -töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, -vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Rakendub ka 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle. 4) füüsilisest isikust ettevõtja tööle käesoleva seaduse § 12 lõigetes 7 ja 8 sätestatud ulatuses; 2. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte...
INDIVIID JA MAJANDUS Teemad · Rikkus ja vaesus · Peremajandus · Karjääri ja toimetuleku planeerimine · Tööturg, tööandjad ja töövõtjad · Konkurents tööturul · Tööseadusandlus · Raha ja pangandus · Tarbijakaitse ja tarbijakäitumine Mõisted · brutopalk ehk nominaaltulu · netopalk ehk reaaltulu · alampalk ehk miinimumpalk · inflatsioon · elukallidus · ostujõud · tarbijahinna indeks (THI) · absoluutne vaesus · vaesuspiir ehk toimetulekupiir · toimetulekutoetused · sotsiaalne tõrjutus · tööturg · tööpuudus · tööjõupuudus · tööandja · töövõtja
_H__ 3. Libisev tööaeg C. Ametiühingute ja juhtkonna läbirääkimised __J_4.Tööalane diskrimineeri- D. Vähemalt kuueteistkümne aastased inimesed, kes mine parajasti tööd otsivad või töötavad. __B_ 5. Streik E. Regulaarsed töötajate koosolekud tootlikkuse parandamise meetodite arutamiseks. _A__ 6. Minimaalpalk F. Liikmete huvide kaitseks loodud töötajate ühendus _I__ 7. Tööseadusandlus G. Teised tegurid peale palga, mis mõjutavad nõudlust ja pakkumist tööturul _C__8. H. Paindliku ajaga töögraafik. Kollektiivläbirääkimised _F__ 9. Ametiühing I. Seadused, millega reguleeritakse töösuhteid. _G__10. Turuvälised jõud J. Ühe rühma eelistamine teisele töölevõtul, palga määramisel või edutamisel
Turvaline paindlikkus- flexicurity. Turvaline paindlikkus on proaktiivne heaoluriigi tööturupoliitika mudel. Termini võttis esmakordselt kasutusele sotsiaaldemokraatliku Taani peaminister Poul Nyrup Rasmussen, 1990 aastal. See on strateegia, milles püütakse ühendada tööturu paindlikkus tööandjate jaoks ja tööhõivekindlus töötajate jaoks. Turvalise paindlikuse põhikomponendid on: Aktiivne tööpoliitika Paindlik tööseadusandlus Sotsiaalkaitsesüsteem Elukestev õpe Turvalise paindlikkuse mõiste hõlmab mitme sotsiaalsüsteemi elemente ja kajastab nende võimet tulla nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil toime meie ühiskonna ja majanduse ees seisvate ülesannetega. Valitsused ja tööandjad määravad peamiselt kindlaks turvalise paindlikkuse ulatuse ja vormi, mida tööturgudel kohaldatakse riikliku poliitika ja äriühingute sisemiste tegevuspõhimõtete kaudu. Turvalise paindlikkuse abil
Vähemalt kuueteistkümneaastased inimesed, kes diskrimineerimine parajasti tööd otsivad või töötavad. E. Regulaarsed töötajate koosolekud tootlikkuse B 5. Streik parandamise meetodite arutamiseks. A 6. Alampalk F. Liikmete huvide kaitseks loodud töötajate ühendus. G. Teised tegurid peale palga, mis mõjutavad nõudlust ja I 7. Tööseadusandlus pakkumist tööturul. E 8. Kollektiiv- H. Paindliku ajaga töögraafik. läbirääkimised F 9. Ametiühing I. Seadused, millega reguleeritakse töösuhteid. J. Ühe rühma eelistamine teisele töölevõtul, palga G 10. Turuvälised jõud määramisel või edutamisel. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. D 1
A1 Läbimurre A2 Esmane keeleoskus B1 Suhtluslävi B2 Edasijõudnute tase C1 Vaba suhtluspädevus C2 Haritud emakeelekõneleja tase 4.7 Täiendavad oskused ja teadmised 1. Juhtimine (juhtimisteooria, organisatsioonikäitumine, projekti- ja kvaliteedijuhtimine) 2. Majanduse põhimõisted, turundus, ettevõtlus, majandusarvestus ja raamatupidamisalused, teadmised mikro- ja makroökonoomikast 3. Tööseadusandlus 4. Psühholoogia alased teadmised (isiksuse-, suhtlemis- ja sotsiaalpsühholoogia) 5. Uuringumeetodid ja uuringute teostamine 6. Kirjeldava statistika põhimeetodid ja statistilise informatsiooni kasutamine 7. Asjaajamise kord ja dokumendihaldus 8. Avalik esinemine 9. Põhjalikud teadmised organisatsiooniteooriast ja personalijuhtimisest 4.8 Isikuomadused 1. Kohusetundlikkus 2. Täpsus ja korrektsus 3. Suhtlemisoskus ja väjendusoskus 4
19. Võrdle eri transpordivahendite kasutamist kohaliseks ja kaugvedudes! o Kohalikud veod: kaup kohe kätte 500 km kaugusele, autotransport- ekspressveod o Kaugvedu: Kaup kaugemale kui 500 km, autotrasport, raudtee transport, rannikulaevandus, siseveetransport, õhutransport- reisijate vedu 20. Mis on ,,mugavuslipp" ja ,,merevoorimees"? o Mugavuslipp- riik, kus laevafirmade sissetulekud on maksustatud väga madalalt või tööseadusandlus on laevaomakikele väga kasulik. o Merevoorimehed- teiste riikide kaubavedu 21. Nimeta ja kanna kaardile suurimad lennujaamad! o Atlanta o Chicago o Los Angeles o London 22. Iseloomusta õhutranspordi arengut! o Meeletult kiire o Alles mõni aeg tagasi oli õhutransport eksklusiivne, aga nüüd on see muutunud kättesaadavamaks
kaasnevaid riske. PEST analüüsis analüüsitakse: - poliitilisi (Political) - majanduslike (Econimical) - sotsiaalseid (Social) - tehniloogilisi (Technological) näitajaid. 1.2 Makrokeskkonna iseloomustus Tabel Makrokeskkond 1.3 Poliitiline keskkond: · Seadused ja nende muudatused: a) Maksuseadus ettevõte peab jälgima, et mida ja kuidas muudetakse ning vastavalt sellele peab ettevõtte ka tegutsema b) Tööseadusandlus vastavalt seadusemuudatustele peab ka ettevõtte tegema muudatusi Kehtivad õigusaktid. Näiteks AS Tatoli töökeskkonna julgeolekuakt, tegutsemisluba jne. Koostöö Euroopa Liiduga toimub samuti. · Rahvusvahelised lepingud: . Ettevõtte partneriteks on Saksamaa firma, kellega on sõlmitud koostöölepingud ning kes varustab ettevõtet traktorite, kombainide, erinevate tehnikate, mullaharimistehnikaga, laadurid ja teraviljakäitlusseadmetega.
Riigieelarve tulud: 1)maksud 2)riigiettevõtted 3)riigivarade müük Riigieelarve olulisemad kulud: 1) riigi valitsemise kulud 2) sotsiaalhooldus. 3) tervishoid 4) haridus Tööturg Aktiivne rahvastik: töötaja, tööandja Mitteaktiivne rahvastik: lapsed, vanurid Tööandja- Tööandjate Keskliit Töövõtja/Töötaja- ametiühingud Tööleping- tööandja/ töötaja kohustused ja õigused, palk Riigi sekkumine: 1)seadused, tööseadusandlus 2)töölepinguseadus 3)töötukassa- kui inimesel pole tööd, siis ta registeerib end. -100 päeva tuleb 50% palgast, edasi 40% Tööturu probleemid: 1) paindlikkud ja jäikus 2)ümberõppe ja täiendõppe võimalused 3)rahvastiku vananemine 4)võõrtööjõu sissetoomise pos ja neg küljed 5) kõrgaharidusega inimeste liiga suur osakaal 6)tehniliste-ja reaalainetega seotud erialade alatähtustamine 7)keskastme spetsialistide, lihttööliste puudus 8)kutsehariduse halb maine ja kvaliteet
Antud ettevõttes õnnestus mul olla 2010. aastal õppekava raames praktikal, kui ka hiljem puhkuste asendaja juhi abina. Antud ettevõttele olen ka teinud finantsanalüüsi ning SWOT-analüüsi. Tulemused on olnud igati huvitavad. PEST-ANALÜÜS Poliitiline analüüs: 1) Seadusemuudatused: 1) Raamatupidamisseadus ettevõte peab aruandluse tegemist muutma. 2) Maksuseadus jällegi, mida ja kuidas muudetakse, vastavalt peab ettevõte tegutsema 3) Tööseadusandlus vastavalt, mida muudetakse 4) Keskkonnaseadusandlus puudutab just seda ettevõttet, kuna ettevõtte tegeleb ka reoveega ja selle ärajuhtimisega, siis muudaks see ettevõtte tööd ning kindlasti peaks seda jälgima. 2) Poliitiline stabiilsus: on oluline erinevate projektide, hangete ja investeeringute käimalükkamisel. Investorid vaatavad enne, kas ettevõtte on poliitiliselt stabiilne. Ebastabiilsesse ettevõttesse investeerida on suur risk.
TÖÖSEADUSANDLUS Töölepingu seadus Töölepingu alusel teeb füüsiline isik teisele isikule tööd alludes teise isiku juhtimisel ja kontrollile.Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.Eeldatakse et töö leping sõlmitakse kirjalikult.Leping loetakse ka sõlmituks juhul , kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest. TÖÖTAJA TEAVITAMINE TÖÖ TINGIMUSTEST Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad olema vähemalt järgmised andmed: 1. Tööandja ja töötaja nimi. 2. Isiku või registri kood. 3. Ning elu või asukoht. 4.Töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 5.Tööülesannete kirjeldus 6.Ametinimetus , kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg 7.Töötasu, selle arvutamise viis ,maksmise kord , palgapäev ning tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud. 8.Töö tegemise koht 9.Puhkuse kestus 10.Muud hüved , kui nendes on kok...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA11 KÕ Marje Hindriksoo PÕLVA ÜHISGÜMNAASIMI PERSONALIRISKIDE ANALÜÜS Riskianalüüs Õppejõud: Heli Freienthal Mõdriku 2012 Minu analüüsitav ettevõte on Põlva Ühisgümnaasium. Kooli tegutsemiskoht on Põlva linn. Kool on ühe asutusena tegutsev põhikool ja ühisgümnaasium. Kool on Põlva linna poolt hallatav munitsipaalkool. Tegevuse aluseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt antud koolitusluba. Koolil on põlva linna eelarves iseseisev eelarve, mille kinnitab volikogu. Kooli juhib direktor ja kaks õpp...
- mõisted: palgatöö, vabatahtlik töö, tööturg, tööpuudus, tööjõupuudus, juriidiline isik, tööleping, tööandja, töötu - tasakaal tööturul - tööhõive struktuur - tööleidmise võimalused 5) Konkurents tööturul - majandussektorid - nõudlus tööturul - tööintervjuu 6) Tööseadusandlus (Töölepinguseadus, Töö- ja puhkeaja seadus) - tööandja õigused ja kohustused - töötaja õigused ja kohustused - alaealise töötaja õiguste ja kohustuste erisused 7) Tarbijakaitse ja tarbijakäitumine (õpik lk 169-174, TV ül 142) - erinevad tarbimisstruktuurid - reklaami roll tarbimises - tarbija õigused ja kohustused - müüja õigused ja kohustused - tarbijakaitse
protseduuride leidmiseks ja välja töötamiseks, kuna: · paljud naised asusid tööle esmakordselt; · vaja oli lendureid, vahendeid selleks aga nappis, tuli leida sobivaid väiksemate kulutustega parimateks vahenditeks osutusid testid; · edutamiseks sobivate ohvitseride leidmiseks töötajate hindamine; 60-70-ndad süstemaatilise personalijuhtimise algus, konkurentsi kasv, a/ü võimu suurenemine, arenes tööseadusandlus, personalitöötaja muutus vahendajaks tööandja (TA) ja töötaja vahelistes suhetes; 80-ndad personalijuhtimine kui äristrateegia osa; XX saj. lõpp inimressursi juhtimine, töötajad kui kriitiline ressurss ja konkurentsieelis, personalitöö kui töötajate ja juhtide nõustamine. Kui varasem personalijuhtimine sisaldas töötajate valikut, koolitust, personaliarvestuse pidamist ja kollektiivsete vaidluste lahendamist, siis täna on lisandunud organisatsioonisiseste muutuste
1. Kuidas defineerida poliitikat? · Poliitika saab alguse erinevatest huvidest, väärtustest,eelistustes, õieti ta sisaldab neid kõiki kolme. Avaldub indiviidi, grupi ja riigi tasandil. · Poliitika on ,,Acta Vita" ,elutegevus(H Arendt) · Poliitika on ühiskonna erinevuste loomulik peegeldus · Poliitika tähendab valiku tegemist olemasolevate alternatiivide hulgast. Valik peaks olema praktiline ja eetiline (Aristoteles) · Poliitika tähendab võimu ja võimusuhteid. · Poliitika eeldab avalikke poliitilisi otsuseid kohalike või üldriiklike organide poolt. · Poliitika on väärtuste jaotamine (D.Easton) · Poliitika on: Kes saab mida ,millal ja kuidas (H.Lasswell) · Poliitika (ratsionaalne ) on kompromisside kunst. · Poliitika on võimalikkuse kunst (N.Machiavelli) · Poliitika avaldub kõikides sotsiaalvaldkondades-kultuur, haridus, majandus, tervishoid jne. 2. Millest poliitika välja kasvab?...
maakide vool Austraaliast Jaapanisse, istandussaaduste ja mõnede maakide vool Kariibiast ja Ladina-Ameerika riikidest Põhja-Ameerikasse. Analüüsi SKP-d ja inimeste ostujõudu tabelis antud andmete alusel? Mõisted – Transiit – teenus, mida ostetakse teiste riikide läbivedude liiklusteede, sadamate, ladude, sise ja territoriaalsete ning tegemise näol. Mugavuslipp – mõned riigid maksustavad laevafirmad sissetulekuid väga madalalt, teistes on aga tööseadusandlus laevaomanikele (Malta). Merevoorimees – teiste riikide kaupa vedav riik, kus veoteenuse pakkujaid on enam kui tarbijaid. Rotterdam – suurim sadam Reini jõe ääres. USA ja Jaapan on suured veoteenuse ostjad. Nokra ja Kreeka on suured veoteenuse pakkujad.
Kordamisküsimused. 1. Tööstuslik revolutsioon ja tööstusühiskond. Tekke põhjused, olemus, mõju ühiskonna arengule. Tähtsaimad 19. s leiutised ja nende tähtsus. Tööstusliku revolutsiooni olemus 18. sajandil leidsid aset põhjalikud muutused tehnoloogilises arengus. 1 põhjus: Uute kaupade toomisel hakati inimese töö asemel senisest enam kasutama masinaid. 2. põhjus: Seni tootmise veduriks olnud manufaktuurid hakkasid järg-järgult asenduma vabrikutega. See murranguline pööre tootmises kujuneski tööstusrevolutsiooni aluseks. Lisaks masinatele oli tootmise uuendamiseks vaja raha ning inimesi, kes masinatega tööle hakkaksid. Tootmise uuendamiseks oli vaja ka raha ning inimesi. Ühtlasi hakkasid vabrikute- ettevõtete omanikud järjest enam huvi tundma ka uute tehniliste leiutiste vastu ning nende väljatöötamist vähemalt osaliselt rahastama. Üleminek vabrikutootmisele nõudis hulgaliselt tööjõudu, mida saadi enamasti maalt. Ühiskonna tehn...
ei uuenda. Pidev enesetäiendamine on möödapääsmatu ja see omakorda kiirendab inimkapitali arengut. Hea erialane ettevalmistus on võtmetähtsusega kõigis töövaldkondades. Samas ükski õpitud eriala ei anna tänapäeval ametit terveks eluks. Tööturul sobiva rakenduse leidmiseks loob paremad võimalused laiapõhjaline haridus, mis vastab muutunud töö iseloomule. 2.1 Muutuv tööturg: tööturu hetkeolukord, trendid, arengud, prognoosid, tööandjate ootused, tööseadusandlus. Muutuv tööjõuturg: tööjõuturu nõudlus ja pakkumine, konkurents, elukestev õpe, töömotivatsioon Käsitlus Majandus loob ühiskonda väärtust ressursside tootmise teel. Majandus kujundab riikide staatust ühiskonnas ja riikide omavahelisi suhteid. Majanduse tõusud ja langused, mis on loomulikud protsessid, mõjutavad tööturu olukorda, trende, ka tööandjate ootusi jms. Veel mõned aastad tagasi majanduskasvu tippajal läks paljudel meelest sellele eelnenud periood,
välja töötamiseks, kuna: · paljud naised asusid tööle esmakordselt; · vaja oli lendureid, vahendeid selleks aga nappis, tuli leida sobivaid väiksemate kulutustega parimateks vahenditeks osutusid testid; · edutamiseks sobivate ohvitseride leidmiseks töötajate hindamine; 60-70-ndad süstemaatilise personalijuhtimise algus, konkurentsi kasv, a/ü võimu suurenemine, arenes tööseadusandlus, personalitöötaja muutus vahendajaks tööandja (TA) ja töötaja vahelistes suhetes; 80-ndad personalijuhtimine kui äristrateegia osa; XX saj. lõpp inimressursi juhtimine, töötajad kui kriitiline ressurss ja konkurentsieelis, personalitöö kui töötajate ja juhtide nõustamine. Kui varasem personalijuhtimine sisaldas töötajate valikut, koolitust, personaliarvestuse pidamist ja kollektiivsete vaidluste lahendamist, siistäna on lisandunud organisatsioonisiseste muutuste
pindalaühiku kohta teatud aja jooksul. väljaspool nimetatud lepingupoole riigi Arvestuslank- metsamajanduskavas territooriumi. (Riik veab teise riigi kaupa kindlaks määratud raie piirnorm teatud läbi oma territooriumi) maa-alal, eesmärk seadusega reguleerida Mugavuslipp- riik, kus laevafirmade metsade raiemahtu. sissetulekud on maksustatud väga madalalt Energiamajandus- energia tootmise, või tööseadusandlus on laevaomakikele töötlemise, edastamise ja jaotamisega väga kasulik. tegelev majandusharu Positiivne kaubandusbilanss- olukord, Fossiilne kütus- miljonite aastate jooksul kus riik veab rohkem kaupu välja kui sisse. maapõues või veekogude põhjas sinna Negatiivne kaubandusbilanss- olukord, ladestunud orgaanilisest ainest tekkinud kus riik veab rohkem kaupu sisse kui välja.
GEOGRAAFIA Litosfäär Litosfäär- Maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On Lõhestunud laamadeks Astenosfäär- vahevöö ülessulanud kiht litosfääri all, millel triivivad litosfääri laamad Maa tuum- maa keskossa jääv metalse koostisega piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor paksusega 40-70 km, mis koosneb basaldist, graniidist ning settekivimitest Ookeaniline maakoor- ookeanide alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosev maakoor, paksusega 5-15 km Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, maakoore liikumise toimel Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes Magma- maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev poolvedel mass Laava- vulkaanipurkse tagajärjel maapinnale jõudnud magma ...
LITOSFÄÄR Vulkanism laamade kokkupuutealadel, kus magma pääseb kivimivahelistest lõhedest pinnale tekivad vulkaanid. Esineb ka vulkaane, mis asuvad laamade keskel kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev soojusenergia voog pinnale. Kivimite teke laamade liikumise tõttu pääseb magma, mille jahtumisel tekivad tardkivimid, pinnale. Samuti liiguvad kivimid laamade põrkumisel sügavamale, kus on kõrgem rõhk ja temperatuur, põhjustades moondekivimite teket. Peale nimetatud kivimitekkeviiside on veel settekivimid, mis tekivad lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumise või kivistumise teel. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On lõhestunud laamadeks. Astenosfäär kiht maakoore all, kus kivimid on mõnindaselt ülessulanud. Sellele triivivad litosfääri laamad. Maa tuum Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse ta...
maarahvas, sest erandlikust ja aarjaliku loodeti sellega heaoluühiskonna lahendada suure vajadust. Doktriini depressiooni eesmärgiks oli majandusprobleemid füüsiliselt hävitada ja klassikonfliktid. „alamad rassid“ juudid, mustlased, slaavlased. 2. Tööturg. Tööhõive. Tööpuus ja tööjõupuudus. Tööränne. Tööseadusandlus. Tööturg on kuht, kus kohtuvad tööjõu nõudlus ja pakkumine. Ühiskonna eri arengu etappides olid vajalikud erinevad teadmised ja oskused ning seetõttu on ajalooliselt muutunud ka töö iseloom ja tööturu struktuur. Tööhõive näitab riigisisest statistikat töötajatest ja ülalpeetavatest. Tööealine elanikkond jaguneb: MAJANDUSLIKULT AKTIIVNE e. TÖÖJÕUD MAJANDUSLIKULT MITTEAKTIIVNE e.
· Pandi alus Euroopa Sotsiaalfondi asutamisele olulisim sotsiaalsete programmide rahastaja EL-s Neoliberalismiperiood (1957-1972) Liitumine EL-ga : · 1973.a. Taani, Iirimaa ja Suurbritannia · 1981.a. Kreeka · 1986.a. Hispaania ja Portugal · 1995.a. Austria, Soome ja Rootsi · 1957 Rooma lepingu seadusandlus ühtse SP edasiarendamiseks oli ebapiisav ja sisaldas vähe inimestele laienevaid otseseid õigusi. Valitses üldine arvamus, et SP ja tööseadusandlus on liikmesriikide siseasi ja surve Euroopa Liidu tasandilt selle harmoniseerimiseks oli vähene. Aktiivse sotsiaalse tegevuse periood (1972-1980) · Pariisi tippkohtumisel 1972 - kommünikee, kus rõhutati majandus- ja sotsiaalküsimuste võrdset tähtsust ning kutsuti EL institutsioone aktiivselt tegutsema sotsiaalvaldkonnas. · 1974 - ühine sotsiaaltegevusprogramm, mille võtmeteemadeks olid: -võitlus tööpuuduse vastu,
finantsaruandluse korraldamiseks. 2. Äriseadustik, vastu võetud 15.veebruaril 1995. a., jõustunud 1. septembrist 1995.a., muudatused-täiendused. 3. Maksukorralduse seadus. 4. Tulumaksuseadus. 5. Käibemaksuseadus. 6. Sotsiaalmaksuseadus. 7. Töötuskindlustuse seadus. 8. Muude riiklike maksude seadused (aktsiisimaks, tollimaks, hasartmängumaks). 9. Tööseadusandlus (palgaseadus, töö-ja puhkeaja seadus, puhkuseseadus) 10. Määrused. Näit. keskmise palga arvutamise kord; töölähetuste hüvitiste määrad ning maksmise tingimused ja kord. 11. Raamatupidamise Toimkonna juhendid- RTJ. Meil suunab raamatupidamisalast tööd Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkond, kes annab välja juhendeid (RTJ) ja metoodilisi soovitusi. Raamatupidamise Toimkond on valitsusasutus juriidilise isiku õigustes. Tema
12. Pneumaatika ja hüdraulika alused 1 1 0 0 13. Sissejuhatus erialasse 2 2 0 0 14. Tehniline joonestamine 2 0 2 0 15. Tehniline mõõtmine 1 0 1 0 16. Tehnohoolduse- ja remondisüsteem 2 1,5 0,5 0 17. Turvaseadised 1 0,5 0,5 0 18. Tööseadusandlus 1 1 0 0 Põhiõpingud 36 6 17 13 19. Ettevalmistustööd värvimiseks 3 1 1 1 20. Klaasitööd 1 1 0 0 21. Maalritöö materjalid 1 1 0 0 22. Maalritööriistad ja seadmed 1 1 0 0 23
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest. Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad Ained ja õpetajad: Karjääri planeerimine 39 tundi Viibeke Turba Majanduse ja ettevõtluse alused 52 tundi Anu Seim Töökeskkonnaohutus 26 tundi ja tööseadusandlus 39 tundi Aivar Kalnapenkis ja Mehis Adamson Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õppemeetodid Hindamismeetodid ja Mooduli teemad ja hindamisülesanded alateemad
Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Lää...
I TÖÖSUHE JA SELLE ÕIGUSLIK REGULEERIMINE Töö tegemine on ühiskonna liikme sihipärane tegevus püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Töö tegemine on enamikule vajalik elatusvahendite hankimiseks. Kui ühiskonna liikmel on tööriistad, materjal, vahendid, siis võib ta ise oma tööd korraldada ning töötulemus kuulub talle. Tal ei teki töösuhteid teiste ühiskonna liikmetega, vaid kujunevad mitmesugused tsiviilõiguslikud suhted. Kuid enamikel juhtudel tööd tegev isik peab müüma oma tööjõudu kas teisele füüsilisele isikule v juriidilisele isikule. See isik, kes saab tööjõu kasutamiseks, peab organiseerima ka kogu töötegemise protsessi ning töötulemus kuulub talle. Tekivad tööalased suhted töötegija ja tööandja vahel. Olenevalt töö iseärasustest võib riik kehtestada töösuhetesse astumiseks erinevad viisid: 1) tööleping kahepoolne kokkulepe, mille alusel üks pool TÖÖTAJA (T) - teeb teisele isikule tööandjale (TA) tööd -...
RIA 6004 Sotsiaalpoliitika (3AP) lektor: Mai Luuk, MA kontakt: [email protected] Loeng 2 (Hoolekande- ja pensionisüsteem, tööturg) Sotsiaalministeeriumi haldusala institutsioonid · Tööturuamet likvideeritakse 01.05.2009, muutub Töötukassa struktuuriüksuseks · Tööinspektsioon · Sotsiaalkindlustusamet · Ravimiamet · Tervishoiuamet · Tervisekaitseinspektsioon SP küsimused EL poliitikavaldkonnas Põhisisu: tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed võimalused · Rohkem ja paremaid töökohti · Töötamine välismaal (sotsiaalsed garantiid) · Sooline võrdõiguslikkus · Mitmekesisus ja mittediskrimineerimine · Puuetega inimeste probleemid · Sotsiaalsed ja demograafilised suundumused (statistika, uuringud) SP küsimused EL poliitikavaldkonnas · Sotsiaalne kaasamine · Sotsiaalkaitse · Pensionid · Tööõigus · Töötervishoid ja tööohutus · Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fond (Euroopa-...
või ressurss. Üksik ettevõte määrab ka hinna. 14, päikesepatareide elektrienergiaks muundatud 25 päikese otsekiirgus. 79 m ugavuslipp - mõned riigid maksustavad laeva rahaturg - finantsturu osa, kus kaubeldakse lühi firmade sissetulekuid väga madalalt, teistes on ajaliste väärtpaberitega, mille kehtivusaeg on aga tööseadusandlus laevaomanikele ülikasulik. alla ühe aasta. Rahaturul aktsiatega ei kaubel Kõrgete maksudega või arenenud tööseadus da, tavaliselt toimub kauplemine telefoni või andlusega riikidest pärit laevafirmad püüavad arvuti vahendusel. 126 rahvastiku arengu traditsiooniline e ta p p -rah v as segatalu - agraarreformi järgne mõisasõltuvusest tiku arenguetapp, mida iseloomustab kõrge vabanenud talu, kus mõnda kultuuri hakatakse
III Maksuseadusandlus - maksukorralduse seadus, mis määrab Eesti maksusüsteemi, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. - tulumaksuseadus, - käibemaksuseadus, - sotsiaalmaksuseadus - muude riiklike maksude seadused (aktsiisimaks, hasartmängumaks, tollimaks) IV Tööseadusandlus - töölepingu seadus, - kollektiivlepingu seadus, - palgaseadus, - töö- ja puhkeaja seadus, - puhkuseseadus, - töökindlustusseadus jt. V Määrused - töölähetuse hüvitiste määrad ning maksmise tingimused ja kord - isiklike sõiduautode ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamise kord, - keskmise palga ja puhkusetasu arvutamise kord. VI Raamatupidamise toimkonna uued juhendid (RTJ)
Sisukord: Sissejuhatus Üldandmed Geograafiline asend Loodus Kliima Majandus Ajalooline ülevaade Soome majanduses Majanduskasv Majanduse struktuur Maksutase Väliskaubandus Arengutase Rahvusvahelised organisatsioonid Rahvusvahelised ettevõtted 20 Soome rahvusvahelisemat ettevõttet Erialalised Rahvastik Tööelu Suurimad linnad Energiavarud Maavarad Energia Majandussidemed Põllumajandus Metsamajandus Keskkonna brobleemid Tööstus Transport Soome minek Turism Mida teha ja vaadata Populaarsemad turismi piirkonnad Suusakeskused Soome 10 suurimat suusakeskust Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Referaadi teemaks on Soome Vabariik. Soome valisin ma sellepärast, et Soome on meie põhjanaaber. Soome on meid alati aidanud ja ta on meile nagu suur vend. Välja on toodud Soome ü...
Mis on majandusteadus? I peatükk · Mis on majandusteadus? · Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ning toodete ja teenuste jaotamist? · Miks nappuse ja loobumiskulu mõisted majanduses ja meie elus on olulised? · Millised on tootmisressursside neli liiki? · Kuidas kompromissid, piirkulud ja piirtulud mõjutavad meie igapäevaseid otsuseid? · Millised põhilised majandusotsused seisavad kõikide ühiskondade ees? · Kuidas erinevad majandussüsteemid organiseerivad ja koordineerivad inimesi toime tulema nappuseprobleemiga? Turg Turuga on tegemist igal pool ja alati, kui vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus Turumajandus kasutab turge (vabatahtlik vahetus) kui peamist tootmise organiseerimise ja ...
rahvavoogudega ning reisivedudega seotud protsesse suurima tõhususe saavutamiseks kohalikud veod kaup toimetatakse kuni 500km kaugusele kaugveod keskmine kaugus suurem kui 500km; peale autotranspordi kasutatakse ka muid transpordiliike transiitveod veod, mis toimuvad ühest riigist teise läbi kolmanda riigi mugavuslipp mõned riigid maksustavad laevafirmade sissetulekuid väga madalalt, teistes on aga tööseadusandlus laevaomanikele ülikasulik. Kõrgete maksudega või arenenud tööseadusandlusega riikidest pärit laevafirmad püüavadoma laevu viia selliste mugavate lippude alla positiivne ja negatiivne kaubandusbilanss kaupade sisse-ja väljaveo hinnasummade tasakaal mingis ajavahemikus. Kui bilanss on negatiivne, siis riik veab kaupu rohkem sisse ki välja. 41
Sellises koostöös on arutatud näiteks palgasaajate õnnetusjuhtumikindlustust, töötuskaitset, pensionisoodustusi ning vanemapuhkusega seotud küsimusi. Palgasaajate õigusi ja kohustusi reguleeritakse tööseadusandluse ja kollektiivlepingutega. Palgasaajate ja tööandjate liidud sõlmivad kollektiivlepingud tavaliselt igal aastal või siis üle aasta. Need lepingud on kõikidele kohustuslikud, need kehtivad ka organisatsioonidesse mittekuuluvate tööandjate ja töötajate suhtes. Tööseadusandlus tagab töötingimuste miinimumist kinnipidamise näiteks korralise puhkuse ja tööaegade osas. Soome heaoluühiskonna nurgakivideks on kõikehõlmav sotsiaalkindlustussüsteem, avalik teenindus ja mõõdukad palgavahed. Palgavahesid aitavad tasandada progressiivne maksustamine ja tulude põhjal saadavad toetused. See süsteem toimib vaid juhul, kui kõik maksavad oma tulumakse. Soomlased peavad "musta" töö tegemist taunitavaks. Põhiosa soomlastest käib tööl, nii mehed kui naised. Soomes
jeldus kon kon jää jää to to k k III loeng Võlaõiguslik leping · Aluseks võlaõigusseadus · Sõlmitakse tellija ja töövõtja vahel mingi asja tegemiseks, selle muutmiseks või teenuse osutamiseks · Töö tehakse vabalt valitud ajal, kuid tähtajaks · objektiks alati töötamise resultaat · Tasu kokkulepe lepingus · töö riisiko töövõtjal · Tööseadusandlus ei laiene · lepingu vaidlustamine ainult kohtus · kinnituseks, et lepingus ette nähtud tööd on teostatud ja raamatupidamisel on lubatud ette nähtud tasu välja maksta- tööde vastuvõtmise akt Juhatuse liikme leping · käsundusleping, millele kohaldub võlaõigusseaduse regulatsioon · Juhatuse liige ei saa töölepingu seadusest tulenevalt oma kohustusi täita töölepingu alusel
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine ...
ettevõtete jaoks, kel puudub vajadus rakendada finantsaruannete koostamisel rahvusvahelisi standardeid täismahus. Sellisel juhul jälgitakse Eesti head raamatupidamisetava (RPS § 3 p7). Lisaks raamatupidamisseadusele ja RTJ-le peab raamatupidamiskohustuslane järgima teisi raamatupidamisega seotud seaduseid nagu äriseadustik, maksuseadused (maksekorralduse seadus, tulumaksuseadus, käibemaksuseadus, sotsiaalmaksuseadus jne.), tööseadusandlus ja määruseid. 7 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS 2.1 Ettevõtte varad Vara (RPS § 3 p 1) on raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus: 1. mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; 2. mis tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel).
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppid...
välja sisule sobiva struktuuri ja esitusviisi. Meeles tuleb pidada, et kontseptsioonis esitatakse põhimõtted ehk seisukohad, millest tegevuses lähtutakse. Strateegia ülesanne on määrata, kuidas personali arendamise ja koolituse abil toetatakse organisatsiooni pikaajaliste eesmärkide saavutamist. Personali arendamise ja koolitse kontseptsioon põhineb järgmistel üldistel seisukohtiadel, mis reeglina kajastuvad organisatsioonis kehtivas personalipoliitikas: - seadusnormid, kehtivale tööseadusandlus, mis on personali arendamisele ja koolitusele tingimuseks, kontseptsiooni koostamisel aluseks võetud ja arvestatud organisatsiooniline dokumentataioon ¹ (alus- ja sidusdokumentatsioon) - eetilised põhimõtted ja väärtused, millest lähtutakse personali arendamisel (tavaliselt on määratletud juba personalipoliitikas), ______________________ ¹ Organisatsioonilisi dokumente, mille põhjal ning mida arvestades personali arendamise ja
3. Intervjuu lõpetamine tänage kandidaati! Millal lõplik otsus ja kuidas teatatakse? Järelduste tegemisel vältige intuitsiooni ülekaalu. Valik on kahepoolne ja nõuab aega. NB! Spetsiaalne hinnanguskaala! 44. Personali valiku põhimõtted ja vead Personali valikul juhindutakse seadustikust ja eetikast ning välditakse ebaõigest valikust tingitud vigu. Organisatsioonisisene versus org.väline palkamine ? Kompleksvalik. USA 1991.a. tööseadusandlus - Ei tohi teha valikuid: kriminaalse mineviku, isikliku vara omamise, sõjaväeteenistuses käimise jmt. alustel. Keelatud on nn. onupojapoliitika. Personali värbamisel tuleb tagada kõigile kandidaatidele võrdsed võimalused, seetõttu on keelatud: Ebavõrdne mõjutamine Palkamisprotsess on valikukriteeriumide abil muudetud teatud gruppidele põhjendamatult raskeks. N: põhjendamatult rasked intelligentsustestid.
3.2 Personali värbamine ja valik.............................................................................................................88 Personali organisatsioonisisene värbamine (ei välista organisatsioonivälist värbamist): ......................88 Personali valiku põhimõtted ja vead: personali valikul juhindutakse seadustikust ja eetikast ning välditakse ebaõigest valikust tingitud vigu. Organisatsioonisisene versus org.väline palkamine ? Kompleksvalik. USA 1991.a. tööseadusandlus (tänaseks on muutnud diskrimineerimise vältimise nõuded universaalseteks) - ei tohi teha valikuid: kriminaalse mineviku, isikliku vara omamise, sõjaväeteenistuses käimise, sooliste, rassiliste jmt. alustel, mis ei ole tööst sisuliselt tingitud. Keelatud on nn. onupojapoliitika. ..........................................................................................................................92 3.3 Personali hindamine ........................................................
3. Intervjuu lõpetamine tänage kandidaati! Millal lõplik otsus ja kuidas teatatakse? Järelduste tegemisel vältige intuitsiooni ülekaalu. Valik on kahepoolne ja nõuab aega. 45 NB! Spetsiaalne hinnanguskaala! 44. Personali valiku põhimõtted ja vead Personali valikul juhindutakse seadustikust ja eetikast ning välditakse ebaõigest valikust tingitud vigu. Organisatsioonisisene versus org.väline palkamine ? Kompleksvalik. USA 1991.a. tööseadusandlus - Ei tohi teha valikuid: kriminaalse mineviku, isikliku vara omamise, sõjaväeteenistuses käimise jmt. alustel. Keelatud on nn. onupojapoliitika. Personali värbamisel tuleb tagada kõigile kandidaatidele võrdsed võimalused, seetõttu on keelatud: Ebavõrdne mõjutamine Palkamisprotsess on valikukriteeriumide abil muudetud teatud gruppidele põhjendamatult raskeks. N: põhjendamatult rasked intelligentsustestid.
§8 kui on vaidlus lepingu olemuse üle, loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu ja vastupidist peab tõendama TA või kui lepingutekstis pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse TL. See tähendab, et TA võib küll sõlmida töövõtulepingu, kuid vaidluse korral lähtutakse lepingu tegelikust sisust ja tingimustest ning tööandja peab täitma 1 need kohustused, mida tööseadusandlus ette näeb (NT maksma TL lõpetamisel hüvitust ja kasutamata puhkuse kompensatsiooni). Töötaja TLS §2 kohaselt on töötajaks üldjuhul 18-a teovõimeline või piiratud teovõimega (alaealised) füüsiline isik. Erandjuhtudel alaealine (alates 01.05.2004) §2' 13-14-a alaealistel ja 15-16-a koolikohustuslikel alaealistel (kuni 17) on lubatud teha töid, kus · Täidetavad tööülesanded on lihtsat laadi (Määrus loetelu, kus võivad töötada: koristus, rohimine, teatud müük,
Kaugveod- kaubaveod üle 500km kaugusele, lisaks autotranspordile ka muud transpordiliigid Transiitveod- sõitjate ja veoste vedu ühe lepingupoole riigi territooriumil, kusjuures sõidu lähte- ja lõpp- punktid asuvad väljaspool nimetatud lepingupoole riigi territooriumi. (Riik veab teise riigi kaupa läbi oma territooriumi) Mugavuslipp- riik, kus laevafirmade sissetulekud on maksustatud väga madalalt või tööseadusandlus on laevaomakikele väga kasulik. Positiivne kaubandusbilanss- olukord, kus riik veab rohkem kaupu välja kui sisse Negatiivne kaubandusbilanss- olukord, kus riik veab rohkem kaupu sisse kui välja 80 KAARDIÕPETUS 82. ANALÜÜSIB SUUREMÕÕTKAVALISE KAARDI ABIL PINNAMOE, VEESTIKU, TAIMKATTE, MAAKASUTUSE, TEEDE JA ASUSTUSE VAHELISI SEOSEID JA INIMTEGEVUSE VÕIMALUSI; 83
1. ORGANISATSIOONI JA JUHTIMISE OLEMUS 1.1. Organisatsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni loomise ning talitlemise peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. See tugineb nn sünergilisele toimele, kus 1+1>2. Oma laadilt võib sünergilist mõju liigitada järgmiselt: organisatsiooniline (inimeste otstarbekas rakendamine ühise eesmärgi, tööjaotuse, tegevuste ja toimingute kooskõlastamise teel); aineline (raha, teabe, seadmete, materjalide jm ressursside parem kasutamine); vaimne (soost, vanusest, haridusest, mõtteviisist jm faktoritest tingitud eripärasuste ärakasutamine). Organisatsioon ei ole eesmärk omaette, vaid on eesmärkide saavutamise keskkond ning selleks vajalike toimingute ja tööde täideviimise koht. Organisatsiooni tuleb vaade...
kehtib riigiteenistuse teenistusleping, Rootsis aga nn. individuaalleping (private contract). Edutamise ning töötingimuste muutmise osas on väga suured erinevused, sóltuvalt taas sellest, millisega 3-st riigiteenistuse süsteemist tegemist. Tugeva garantii annab kollektiivlepingute süsteem, paljudel juhtudel aga sätestatakse need tingimused ainult teenistuslepingus vói individuaallepingus. Teenistuslepingu töötingimuste osas annab üldise aluse riigi tööseadusandlus, individuaalleping jätab tööandja - töövótja suhetes vabama mänguruumi, ehkki póhipiirangud ja -alused ka siin tööseadusandluse póhjal. Poliitikute ning riigiteenistujate suhted. Reegliks on see, et juhtide ja spetsialistide tasandist algab professionaalne tasand, tippametnikud on poliitiku tasand (vt ülalpool riigiteenistujate kategooriad!). Nagu juba Weber osundas, on halduspersonali puhul póhiprobleem, kes teda juhib, kasutab, samuti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
