INDIVIID JA MAJANDUS Teemad · Rikkus ja vaesus · Peremajandus · Karjääri ja toimetuleku planeerimine · Tööturg, tööandjad ja töövõtjad · Konkurents tööturul · Tööseadusandlus · Raha ja pangandus · Tarbijakaitse ja tarbijakäitumine Mõisted · brutopalk ehk nominaaltulu · netopalk ehk reaaltulu · alampalk ehk miinimumpalk · inflatsioon · elukallidus · ostujõud · tarbijahinna indeks (THI) · absoluutne vaesus · vaesuspiir ehk toimetulekupiir · toimetulekutoetused · sotsiaalne tõrjutus · tööturg · tööpuudus · tööjõupuudus · tööandja · töövõtja
_H__ 3. Libisev tööaeg C. Ametiühingute ja juhtkonna läbirääkimised __J_4.Tööalane diskrimineeri- D. Vähemalt kuueteistkümne aastased inimesed, kes mine parajasti tööd otsivad või töötavad. __B_ 5. Streik E. Regulaarsed töötajate koosolekud tootlikkuse parandamise meetodite arutamiseks. _A__ 6. Minimaalpalk F. Liikmete huvide kaitseks loodud töötajate ühendus _I__ 7. Tööseadusandlus G. Teised tegurid peale palga, mis mõjutavad nõudlust ja pakkumist tööturul _C__8. H. Paindliku ajaga töögraafik. Kollektiivläbirääkimised _F__ 9. Ametiühing I. Seadused, millega reguleeritakse töösuhteid. _G__10. Turuvälised jõud J. Ühe rühma eelistamine teisele töölevõtul, palga määramisel või edutamisel
Turvaline paindlikkus- flexicurity. Turvaline paindlikkus on proaktiivne heaoluriigi tööturupoliitika mudel. Termini võttis esmakordselt kasutusele sotsiaaldemokraatliku Taani peaminister Poul Nyrup Rasmussen, 1990 aastal. See on strateegia, milles püütakse ühendada tööturu paindlikkus tööandjate jaoks ja tööhõivekindlus töötajate jaoks. Turvalise paindlikuse põhikomponendid on: Aktiivne tööpoliitika Paindlik tööseadusandlus Sotsiaalkaitsesüsteem Elukestev õpe Turvalise paindlikkuse mõiste hõlmab mitme sotsiaalsüsteemi elemente ja kajastab nende võimet tulla nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil toime meie ühiskonna ja majanduse ees seisvate ülesannetega. Valitsused ja tööandjad määravad peamiselt kindlaks turvalise paindlikkuse ulatuse ja vormi, mida tööturgudel kohaldatakse riikliku poliitika ja äriühingute sisemiste tegevuspõhimõtete kaudu. Turvalise paindlikkuse abil
Vähemalt kuueteistkümneaastased inimesed, kes diskrimineerimine parajasti tööd otsivad või töötavad. E. Regulaarsed töötajate koosolekud tootlikkuse B 5. Streik parandamise meetodite arutamiseks. A 6. Alampalk F. Liikmete huvide kaitseks loodud töötajate ühendus. G. Teised tegurid peale palga, mis mõjutavad nõudlust ja I 7. Tööseadusandlus pakkumist tööturul. E 8. Kollektiiv- H. Paindliku ajaga töögraafik. läbirääkimised F 9. Ametiühing I. Seadused, millega reguleeritakse töösuhteid. J. Ühe rühma eelistamine teisele töölevõtul, palga G 10. Turuvälised jõud määramisel või edutamisel. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. D 1
A1 Läbimurre A2 Esmane keeleoskus B1 Suhtluslävi B2 Edasijõudnute tase C1 Vaba suhtluspädevus C2 Haritud emakeelekõneleja tase 4.7 Täiendavad oskused ja teadmised 1. Juhtimine (juhtimisteooria, organisatsioonikäitumine, projekti- ja kvaliteedijuhtimine) 2. Majanduse põhimõisted, turundus, ettevõtlus, majandusarvestus ja raamatupidamisalused, teadmised mikro- ja makroökonoomikast 3. Tööseadusandlus 4. Psühholoogia alased teadmised (isiksuse-, suhtlemis- ja sotsiaalpsühholoogia) 5. Uuringumeetodid ja uuringute teostamine 6. Kirjeldava statistika põhimeetodid ja statistilise informatsiooni kasutamine 7. Asjaajamise kord ja dokumendihaldus 8. Avalik esinemine 9. Põhjalikud teadmised organisatsiooniteooriast ja personalijuhtimisest 4.8 Isikuomadused 1. Kohusetundlikkus 2. Täpsus ja korrektsus 3. Suhtlemisoskus ja väjendusoskus 4
19. Võrdle eri transpordivahendite kasutamist kohaliseks ja kaugvedudes! o Kohalikud veod: kaup kohe kätte 500 km kaugusele, autotransport- ekspressveod o Kaugvedu: Kaup kaugemale kui 500 km, autotrasport, raudtee transport, rannikulaevandus, siseveetransport, õhutransport- reisijate vedu 20. Mis on ,,mugavuslipp" ja ,,merevoorimees"? o Mugavuslipp- riik, kus laevafirmade sissetulekud on maksustatud väga madalalt või tööseadusandlus on laevaomakikele väga kasulik. o Merevoorimehed- teiste riikide kaubavedu 21. Nimeta ja kanna kaardile suurimad lennujaamad! o Atlanta o Chicago o Los Angeles o London 22. Iseloomusta õhutranspordi arengut! o Meeletult kiire o Alles mõni aeg tagasi oli õhutransport eksklusiivne, aga nüüd on see muutunud kättesaadavamaks
kaasnevaid riske. PEST analüüsis analüüsitakse: - poliitilisi (Political) - majanduslike (Econimical) - sotsiaalseid (Social) - tehniloogilisi (Technological) näitajaid. 1.2 Makrokeskkonna iseloomustus Tabel Makrokeskkond 1.3 Poliitiline keskkond: · Seadused ja nende muudatused: a) Maksuseadus ettevõte peab jälgima, et mida ja kuidas muudetakse ning vastavalt sellele peab ettevõtte ka tegutsema b) Tööseadusandlus vastavalt seadusemuudatustele peab ka ettevõtte tegema muudatusi Kehtivad õigusaktid. Näiteks AS Tatoli töökeskkonna julgeolekuakt, tegutsemisluba jne. Koostöö Euroopa Liiduga toimub samuti. · Rahvusvahelised lepingud: . Ettevõtte partneriteks on Saksamaa firma, kellega on sõlmitud koostöölepingud ning kes varustab ettevõtet traktorite, kombainide, erinevate tehnikate, mullaharimistehnikaga, laadurid ja teraviljakäitlusseadmetega.
Riigieelarve tulud: 1)maksud 2)riigiettevõtted 3)riigivarade müük Riigieelarve olulisemad kulud: 1) riigi valitsemise kulud 2) sotsiaalhooldus. 3) tervishoid 4) haridus Tööturg Aktiivne rahvastik: töötaja, tööandja Mitteaktiivne rahvastik: lapsed, vanurid Tööandja- Tööandjate Keskliit Töövõtja/Töötaja- ametiühingud Tööleping- tööandja/ töötaja kohustused ja õigused, palk Riigi sekkumine: 1)seadused, tööseadusandlus 2)töölepinguseadus 3)töötukassa- kui inimesel pole tööd, siis ta registeerib end. -100 päeva tuleb 50% palgast, edasi 40% Tööturu probleemid: 1) paindlikkud ja jäikus 2)ümberõppe ja täiendõppe võimalused 3)rahvastiku vananemine 4)võõrtööjõu sissetoomise pos ja neg küljed 5) kõrgaharidusega inimeste liiga suur osakaal 6)tehniliste-ja reaalainetega seotud erialade alatähtustamine 7)keskastme spetsialistide, lihttööliste puudus 8)kutsehariduse halb maine ja kvaliteet
Antud ettevõttes õnnestus mul olla 2010. aastal õppekava raames praktikal, kui ka hiljem puhkuste asendaja juhi abina. Antud ettevõttele olen ka teinud finantsanalüüsi ning SWOT-analüüsi. Tulemused on olnud igati huvitavad. PEST-ANALÜÜS Poliitiline analüüs: 1) Seadusemuudatused: 1) Raamatupidamisseadus ettevõte peab aruandluse tegemist muutma. 2) Maksuseadus jällegi, mida ja kuidas muudetakse, vastavalt peab ettevõte tegutsema 3) Tööseadusandlus vastavalt, mida muudetakse 4) Keskkonnaseadusandlus puudutab just seda ettevõttet, kuna ettevõtte tegeleb ka reoveega ja selle ärajuhtimisega, siis muudaks see ettevõtte tööd ning kindlasti peaks seda jälgima. 2) Poliitiline stabiilsus: on oluline erinevate projektide, hangete ja investeeringute käimalükkamisel. Investorid vaatavad enne, kas ettevõtte on poliitiliselt stabiilne. Ebastabiilsesse ettevõttesse investeerida on suur risk.
TÖÖSEADUSANDLUS Töölepingu seadus Töölepingu alusel teeb füüsiline isik teisele isikule tööd alludes teise isiku juhtimisel ja kontrollile.Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.Eeldatakse et töö leping sõlmitakse kirjalikult.Leping loetakse ka sõlmituks juhul , kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest. TÖÖTAJA TEAVITAMINE TÖÖ TINGIMUSTEST Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad olema vähemalt järgmised andmed: 1. Tööandja ja töötaja nimi. 2. Isiku või registri kood. 3. Ning elu või asukoht. 4.Töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 5.Tööülesannete kirjeldus 6.Ametinimetus , kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg 7.Töötasu, selle arvutamise viis ,maksmise kord , palgapäev ning tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud. 8.Töö tegemise koht 9.Puhkuse kestus 10.Muud hüved , kui nendes on kok...
kultuuri tugevndamine, turvameetmete pidev uuendamine ja kontrollimine Tööseadusandlus Tase 2- K H seadustest e kvalitatiivne tutvustamine, pidev rikkumine hindamine teavitamine muudatustest Võtmetöötajate Tase 1- M M pidev töötajate puudus kvalitatiivne otsimine,
- mõisted: palgatöö, vabatahtlik töö, tööturg, tööpuudus, tööjõupuudus, juriidiline isik, tööleping, tööandja, töötu - tasakaal tööturul - tööhõive struktuur - tööleidmise võimalused 5) Konkurents tööturul - majandussektorid - nõudlus tööturul - tööintervjuu 6) Tööseadusandlus (Töölepinguseadus, Töö- ja puhkeaja seadus) - tööandja õigused ja kohustused - töötaja õigused ja kohustused - alaealise töötaja õiguste ja kohustuste erisused 7) Tarbijakaitse ja tarbijakäitumine (õpik lk 169-174, TV ül 142) - erinevad tarbimisstruktuurid - reklaami roll tarbimises - tarbija õigused ja kohustused - müüja õigused ja kohustused - tarbijakaitse
protseduuride leidmiseks ja välja töötamiseks, kuna: · paljud naised asusid tööle esmakordselt; · vaja oli lendureid, vahendeid selleks aga nappis, tuli leida sobivaid väiksemate kulutustega parimateks vahenditeks osutusid testid; · edutamiseks sobivate ohvitseride leidmiseks töötajate hindamine; 60-70-ndad süstemaatilise personalijuhtimise algus, konkurentsi kasv, a/ü võimu suurenemine, arenes tööseadusandlus, personalitöötaja muutus vahendajaks tööandja (TA) ja töötaja vahelistes suhetes; 80-ndad personalijuhtimine kui äristrateegia osa; XX saj. lõpp inimressursi juhtimine, töötajad kui kriitiline ressurss ja konkurentsieelis, personalitöö kui töötajate ja juhtide nõustamine. Kui varasem personalijuhtimine sisaldas töötajate valikut, koolitust, personaliarvestuse pidamist ja kollektiivsete vaidluste lahendamist, siis täna on lisandunud organisatsioonisiseste muutuste
- teadus- ja arendustegevuse kulutuste suurendamine ning läbimõeldud meetmed selles valdkonnas; - ettevõtluskeskkonna parendamine ning parema juurdepääsu tagamiseks finantsidele · keskkonna valdkonna eesmärkide suunamine majanduskasvu ja keskkonna vahelise sünergia suurendamisele; · õigete eesmärkide ja meetmete kasutamine tööhõive valdkonnas (eriti pikaajalise töötuse vastane võitlus ja tööseadusandlus); · kutsehariduse ning ümber- ja täiendõppe meetmed. · Peamine negatiivne · meetmed ei ole kavas otseselt seotud eelarveliste vahenditega; · ebapiisavad meetmed erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste soodustamiseks ning atraktiivse investeerimiskeskkonna kujundamine kõrge lisandväärtusega sektorites; · vähene prioritiseeritus teadus- ja arendustegevuse kulutuste osas;
maakide vool Austraaliast Jaapanisse, istandussaaduste ja mõnede maakide vool Kariibiast ja Ladina-Ameerika riikidest Põhja-Ameerikasse. Analüüsi SKP-d ja inimeste ostujõudu tabelis antud andmete alusel? Mõisted – Transiit – teenus, mida ostetakse teiste riikide läbivedude liiklusteede, sadamate, ladude, sise ja territoriaalsete ning tegemise näol. Mugavuslipp – mõned riigid maksustavad laevafirmad sissetulekuid väga madalalt, teistes on aga tööseadusandlus laevaomanikele (Malta). Merevoorimees – teiste riikide kaupa vedav riik, kus veoteenuse pakkujaid on enam kui tarbijaid. Rotterdam – suurim sadam Reini jõe ääres. USA ja Jaapan on suured veoteenuse ostjad. Nokra ja Kreeka on suured veoteenuse pakkujad.
välja töötamiseks, kuna: · paljud naised asusid tööle esmakordselt; · vaja oli lendureid, vahendeid selleks aga nappis, tuli leida sobivaid väiksemate kulutustega parimateks vahenditeks osutusid testid; · edutamiseks sobivate ohvitseride leidmiseks töötajate hindamine; 60-70-ndad süstemaatilise personalijuhtimise algus, konkurentsi kasv, a/ü võimu suurenemine, arenes tööseadusandlus, personalitöötaja muutus vahendajaks tööandja (TA) ja töötaja vahelistes suhetes; 80-ndad personalijuhtimine kui äristrateegia osa; XX saj. lõpp inimressursi juhtimine, töötajad kui kriitiline ressurss ja konkurentsieelis, personalitöö kui töötajate ja juhtide nõustamine. Kui varasem personalijuhtimine sisaldas töötajate valikut, koolitust, personaliarvestuse pidamist ja kollektiivsete vaidluste lahendamist, siistäna on lisandunud organisatsioonisiseste muutuste
pindalaühiku kohta teatud aja jooksul. väljaspool nimetatud lepingupoole riigi Arvestuslank- metsamajanduskavas territooriumi. (Riik veab teise riigi kaupa kindlaks määratud raie piirnorm teatud läbi oma territooriumi) maa-alal, eesmärk seadusega reguleerida Mugavuslipp- riik, kus laevafirmade metsade raiemahtu. sissetulekud on maksustatud väga madalalt Energiamajandus- energia tootmise, või tööseadusandlus on laevaomakikele töötlemise, edastamise ja jaotamisega väga kasulik. tegelev majandusharu Positiivne kaubandusbilanss- olukord, Fossiilne kütus- miljonite aastate jooksul kus riik veab rohkem kaupu välja kui sisse. maapõues või veekogude põhjas sinna Negatiivne kaubandusbilanss- olukord, ladestunud orgaanilisest ainest tekkinud kus riik veab rohkem kaupu sisse kui välja.
ühiskonnaelu sfäärides: põllumajanduses, olmes, vaimuelus ja moraalis. Maaharimine muutus lihtsamaks (viljapeksumasin) Traktori ja endas nii lõikus- ja rehepeksumasinat ühendava kombaini kasutamine suurendas tunduvalt saagikust. Suurlinnad London, Glasgow, Pariis, Marseille, Milano, Rooma, Hamburg, Düsseldorf, München Töölisparteide teke (sotsiaal-demokraatlikud parteid) 19. S II poolel valimisõigus, tööseadusandlus Tänu leiutistele ja mõttemaailma avardumisele, arenes ka teadus. 1859. avaldati Charles Darwini evolutsiooniteooria. Linnastumise positiivsed küljed: elukeskkond paranes, inimeste elu muutus järjest enam mugavamaks. Linnad muutusid arenenumaks- rajati veevärk, kanalisatsioon jne. Trammiteed. 19. sajandi linnaelu osaks sai voolav vesi, vannituba Bi so. Linna kõrgkultuuri kujunemine (teater, ooperiteatrid, kontserdisaalid) Milline mõju oli industrialiseerimisel ühiskonna arengule
ei uuenda. Pidev enesetäiendamine on möödapääsmatu ja see omakorda kiirendab inimkapitali arengut. Hea erialane ettevalmistus on võtmetähtsusega kõigis töövaldkondades. Samas ükski õpitud eriala ei anna tänapäeval ametit terveks eluks. Tööturul sobiva rakenduse leidmiseks loob paremad võimalused laiapõhjaline haridus, mis vastab muutunud töö iseloomule. 2.1 Muutuv tööturg: tööturu hetkeolukord, trendid, arengud, prognoosid, tööandjate ootused, tööseadusandlus. Muutuv tööjõuturg: tööjõuturu nõudlus ja pakkumine, konkurents, elukestev õpe, töömotivatsioon Käsitlus Majandus loob ühiskonda väärtust ressursside tootmise teel. Majandus kujundab riikide staatust ühiskonnas ja riikide omavahelisi suhteid. Majanduse tõusud ja langused, mis on loomulikud protsessid, mõjutavad tööturu olukorda, trende, ka tööandjate ootusi jms. Veel mõned aastad tagasi majanduskasvu tippajal läks paljudel meelest sellele eelnenud periood,
autotransport. Kaugveod kaubaveod üle 500 km kaugusele, lisaks autotranspordile ka muud transpordiliigid. Transiitveod sõitjate ja veoste vedu ühe lepingupoole riigi territooriumil, kusjuures sõidu lähte- ja lõpp-punktid asuvad väljaspool nimetatud lepingupoole riigi territooriumi. (riik veab teise riigi kaupa läbi oma territooriumi) Mugavuslipp riik, kus laevafirmade sissetulekud on maksustatud väga madalalt või tööseadusandlus on laevaomanikele väga kasulik. Positiivne kaubandusbilanss olukord, kus riik veab rohkem kaupu välja kui sisse. Negatiivne kaubandusbilass olukord, kus riik veab rohkem kaupu sisse kui välja. KAARDIÕPETUS Üldgeograafiline kaart ehk looduskaart kaardil on kujutatud koha loodusgeograafilised objektis- maastik, teed, linnad jne. Temaatiline kaart konkreetse kasutaja vajadustele vastav kaart. Eristatakse ajaloolisi-, geograafilisi-, klimaatilisi-jne kaarte.
optimeeriv majandusharu Kohalikud veod- kaubaveod lühikese maa taha (kuni 500km), domineerivaks on autotransport Kaugveod- kaubaveod üle 500 km kaugusele, lisaks autotranspordile ka muud transpordiliigid Transiitveod- sõitjate ja veoste vedu ühe lepingupoole riigi territooriumil, kusjuures lähte- ja lõppupunktid asuvad väljaspool nimetatud lepingupoole riigi territooriumi Mugavuslipp- riik, kus laevafirmade sissetulekud on maksustatud väga madalalt või tööseadusandlus on laevaomanikele väga kasulik Positiivne kaubandusbilanss- olukord, kus riik veab rohkem kaupu välja kui sisse Negatiivne kaubabilanss- olukord, kus riik veab rohkem kaupu sisse kui välja
maarahvas, sest erandlikust ja aarjaliku loodeti sellega heaoluühiskonna lahendada suure vajadust. Doktriini depressiooni eesmärgiks oli majandusprobleemid füüsiliselt hävitada ja klassikonfliktid. „alamad rassid“ juudid, mustlased, slaavlased. 2. Tööturg. Tööhõive. Tööpuus ja tööjõupuudus. Tööränne. Tööseadusandlus. Tööturg on kuht, kus kohtuvad tööjõu nõudlus ja pakkumine. Ühiskonna eri arengu etappides olid vajalikud erinevad teadmised ja oskused ning seetõttu on ajalooliselt muutunud ka töö iseloom ja tööturu struktuur. Tööhõive näitab riigisisest statistikat töötajatest ja ülalpeetavatest. Tööealine elanikkond jaguneb: MAJANDUSLIKULT AKTIIVNE e. TÖÖJÕUD MAJANDUSLIKULT MITTEAKTIIVNE e.
· Pandi alus Euroopa Sotsiaalfondi asutamisele olulisim sotsiaalsete programmide rahastaja EL-s Neoliberalismiperiood (1957-1972) Liitumine EL-ga : · 1973.a. Taani, Iirimaa ja Suurbritannia · 1981.a. Kreeka · 1986.a. Hispaania ja Portugal · 1995.a. Austria, Soome ja Rootsi · 1957 Rooma lepingu seadusandlus ühtse SP edasiarendamiseks oli ebapiisav ja sisaldas vähe inimestele laienevaid otseseid õigusi. Valitses üldine arvamus, et SP ja tööseadusandlus on liikmesriikide siseasi ja surve Euroopa Liidu tasandilt selle harmoniseerimiseks oli vähene. Aktiivse sotsiaalse tegevuse periood (1972-1980) · Pariisi tippkohtumisel 1972 - kommünikee, kus rõhutati majandus- ja sotsiaalküsimuste võrdset tähtsust ning kutsuti EL institutsioone aktiivselt tegutsema sotsiaalvaldkonnas. · 1974 - ühine sotsiaaltegevusprogramm, mille võtmeteemadeks olid: -võitlus tööpuuduse vastu,
finantsaruandluse korraldamiseks. 2. Äriseadustik, vastu võetud 15.veebruaril 1995. a., jõustunud 1. septembrist 1995.a., muudatused-täiendused. 3. Maksukorralduse seadus. 4. Tulumaksuseadus. 5. Käibemaksuseadus. 6. Sotsiaalmaksuseadus. 7. Töötuskindlustuse seadus. 8. Muude riiklike maksude seadused (aktsiisimaks, tollimaks, hasartmängumaks). 9. Tööseadusandlus (palgaseadus, töö-ja puhkeaja seadus, puhkuseseadus) 10. Määrused. Näit. keskmise palga arvutamise kord; töölähetuste hüvitiste määrad ning maksmise tingimused ja kord. 11. Raamatupidamise Toimkonna juhendid- RTJ. Meil suunab raamatupidamisalast tööd Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkond, kes annab välja juhendeid (RTJ) ja metoodilisi soovitusi. Raamatupidamise Toimkond on valitsusasutus juriidilise isiku õigustes. Tema
12. Pneumaatika ja hüdraulika alused 1 1 0 0 13. Sissejuhatus erialasse 2 2 0 0 14. Tehniline joonestamine 2 0 2 0 15. Tehniline mõõtmine 1 0 1 0 16. Tehnohoolduse- ja remondisüsteem 2 1,5 0,5 0 17. Turvaseadised 1 0,5 0,5 0 18. Tööseadusandlus 1 1 0 0 Põhiõpingud 36 6 17 13 19. Ettevalmistustööd värvimiseks 3 1 1 1 20. Klaasitööd 1 1 0 0 21. Maalritöö materjalid 1 1 0 0 22. Maalritööriistad ja seadmed 1 1 0 0 23
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest. Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad Ained ja õpetajad: Karjääri planeerimine 39 tundi Viibeke Turba Majanduse ja ettevõtluse alused 52 tundi Anu Seim Töökeskkonnaohutus 26 tundi ja tööseadusandlus 39 tundi Aivar Kalnapenkis ja Mehis Adamson Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õppemeetodid Hindamismeetodid ja Mooduli teemad ja hindamisülesanded alateemad
· Võrdse kohtlemise põhimõte, vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. (panna TSE-sse) · Eeldatakse TL-t kui üks isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest. See tähendab, et tööandja võib küll sõlmida töövõtulepingu, kuid vaidluse korral lähtutakse lepingu tegelikust sisust ja tingimustest ja tööandja peab täitma need kohustused, mida tööseadusandlus ette näeb (näit. maksma TL lõpetamisel hüvitust ja kasutamata puhkuse kompensatsiooni). TÖÖLEPINGU POOLED TÖÖTAJA - üldjuhul 18 a. teovõimeline v piiratud teovõimega füüsiline isik. Erandjuhtudel võib tööle võtta ALAEALISE, 13-14 alaealistel ja 15-16 a koolikohustuslikel alaealistel on lubatud teha töid, kus · täidetavad tööülesanded on lihtsat laadi · ei nõua suurt kehalist ega vaimset pingutust.
teisi transpordiliike. Eriti oluline on kaugvedudes praegu raudteetransport. Selline roll on Läänemerel, Põhjamerel ja Vahemerel. Transiitteenus- teenus, mida osutatakse teiste riikide läbivedudele liiklusteede, sadamate, ladude ja sise- ja territoriaalvete ning õhuruumi kasutamise ja ümberlaadimistööde tegemise näol. Mugavuslipp- mõned riigid maksustavad laevafirmade sissetulekuid väga madalalt, teistes on aga tööseadusandlus laevaomanikele ülikasulik. Kõrgete maksudega või arenenud tööseadusandlusega riikidest pärit laevafirmad püüavad oma laevu viia selliste mugavate lippude alla. Positiivne kaubandusbilanss- riik veab kaupu rohkem välja kui sisse. Negatiivne kaubandusbilanss- riik veab kaupu rohkem sisse kui välja. Kaardiõpetus Üldgeograafiline kaart- kaart, millel kujutatatakse olulisemaid looduslikke ja inimtekkelisi objekte.
· Töökohti "kogu eluks" enam ei ole · Töö leidmine keeruline, vajalikud tutvused · Töökoht kodust kaugemal pole väljapääs · Töötamine "mustalt ja ümbrikupalgaga" · Madalapalgalised töökohad · Totaalne rahapuudus · Töötuse mõju perekonnaelule ja tervisele Paindlik versus ebakindel tööturg · Töökohti "kogu eluks" enam ei ole · Töötajate mobiilsus on suur, suhteliselt kerge on värvata ja vallandada (seda soosib uuenenud tööseadusandlus) · Uued paindlikud töövormid osaajatöö, tähtajalised töölepingud, töö graafiku alusel (õhtuti, puhkepäeviti), projektitöö, kaugtöö "varjatud tööpuudus" · Seoses teenindussektori arenguga suureneb ebakindla tööturu (ajutised/hooajalised tööd, madalad palgad jms.) osatähtsus, kus tihtilugu on töö väga ebastabiilne Paindlik töötaja paindlikul tööturul · EL toetab paindliku töötaja väljakujunemist
või ressurss. Üksik ettevõte määrab ka hinna. 14, päikesepatareide elektrienergiaks muundatud 25 päikese otsekiirgus. 79 m ugavuslipp - mõned riigid maksustavad laeva rahaturg - finantsturu osa, kus kaubeldakse lühi firmade sissetulekuid väga madalalt, teistes on ajaliste väärtpaberitega, mille kehtivusaeg on aga tööseadusandlus laevaomanikele ülikasulik. alla ühe aasta. Rahaturul aktsiatega ei kaubel Kõrgete maksudega või arenenud tööseadus da, tavaliselt toimub kauplemine telefoni või andlusega riikidest pärit laevafirmad püüavad arvuti vahendusel. 126 rahvastiku arengu traditsiooniline e ta p p -rah v as segatalu - agraarreformi järgne mõisasõltuvusest tiku arenguetapp, mida iseloomustab kõrge vabanenud talu, kus mõnda kultuuri hakatakse
III Maksuseadusandlus - maksukorralduse seadus, mis määrab Eesti maksusüsteemi, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. - tulumaksuseadus, - käibemaksuseadus, - sotsiaalmaksuseadus - muude riiklike maksude seadused (aktsiisimaks, hasartmängumaks, tollimaks) IV Tööseadusandlus - töölepingu seadus, - kollektiivlepingu seadus, - palgaseadus, - töö- ja puhkeaja seadus, - puhkuseseadus, - töökindlustusseadus jt. V Määrused - töölähetuse hüvitiste määrad ning maksmise tingimused ja kord - isiklike sõiduautode ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamise kord, - keskmise palga ja puhkusetasu arvutamise kord. VI Raamatupidamise toimkonna uued juhendid (RTJ)
näiteks palgasaajate õnnetusjuhtumikindlustust, töötuskaitset, pensionisoodustusi ning vanematepuhkusega seotud küsimusi. Palgasaajate õigusi ja kohustusi reguleeritakse tööseadusandluse ja kollektiivlepingutega. Palgasaajate ja tööandjate liidud sõlmivad kollektiivlepingud tavaliselt igal aastal või siis üle aasta. Need lepingud on kõikidele kohustuslikud, need kehtivad ka organisatsioonidesse mittekuuluvate tööandjate ja töötajate suhtes. Tööseadusandlus tagab töötingimuste miinimumist kinnipidamise näiteks korralise puhkuse ja tööaegade osas. Soome heaoluühiskonna nurgakivideks on kõikehõlmav sotsiaalkindlustussüsteem, avalik teenindus ja mõõdukad palgavahed. Palgavahesid aitavad tasandada progressiivne maksustamine ja tulude põhjal saadavad toetused. See süsteem toimib vaid juhul, kui kõik maksavad oma tulumakse. Soomlased peavad "musta" töö tegemist taunitavaks. Põhiosa soomlastest käib tööl, nii mehed kui naised. 2003
oskustöölised nagu puusepad, masinistid ja elektrikud. Keskajal moodustas iga käsitööharu omaette kutseühingu tsunfti. Gildid olid tsunftide liidud. Kahepoolsed Kahepoolsed kollektiivläbirääkimised seisnevad kollektiivläbirääkimised läbirääkimistes ametiühingujuhtide ja tööandjate vahel. Tööseadusandlus ja Töölepinguseadus (1992) individuaalsete ametiühingud töösuhete reguleerimiseks. Ametiühinguseadus (1989 ja 1992) ametiühingute seadustamiseks. Usaldusisikuseadus (1993) sätestab töötajate usaldusisiku õiguslikud alused. Kollektiivlepinguseadus (1993) näeb ette kollektiivlepingu sõlmimiseks vajalikud
rahvavoogudega ning reisivedudega seotud protsesse suurima tõhususe saavutamiseks kohalikud veod kaup toimetatakse kuni 500km kaugusele kaugveod keskmine kaugus suurem kui 500km; peale autotranspordi kasutatakse ka muid transpordiliike transiitveod veod, mis toimuvad ühest riigist teise läbi kolmanda riigi mugavuslipp mõned riigid maksustavad laevafirmade sissetulekuid väga madalalt, teistes on aga tööseadusandlus laevaomanikele ülikasulik. Kõrgete maksudega või arenenud tööseadusandlusega riikidest pärit laevafirmad püüavadoma laevu viia selliste mugavate lippude alla positiivne ja negatiivne kaubandusbilanss kaupade sisse-ja väljaveo hinnasummade tasakaal mingis ajavahemikus. Kui bilanss on negatiivne, siis riik veab kaupu rohkem sisse ki välja. 41
Sellises koostöös on arutatud näiteks palgasaajate õnnetusjuhtumikindlustust, töötuskaitset, pensionisoodustusi ning vanemapuhkusega seotud küsimusi. Palgasaajate õigusi ja kohustusi reguleeritakse tööseadusandluse ja kollektiivlepingutega. Palgasaajate ja tööandjate liidud sõlmivad kollektiivlepingud tavaliselt igal aastal või siis üle aasta. Need lepingud on kõikidele kohustuslikud, need kehtivad ka organisatsioonidesse mittekuuluvate tööandjate ja töötajate suhtes. Tööseadusandlus tagab töötingimuste miinimumist kinnipidamise näiteks korralise puhkuse ja tööaegade osas. Soome heaoluühiskonna nurgakivideks on kõikehõlmav sotsiaalkindlustussüsteem, avalik teenindus ja mõõdukad palgavahed. Palgavahesid aitavad tasandada progressiivne maksustamine ja tulude põhjal saadavad toetused. See süsteem toimib vaid juhul, kui kõik maksavad oma tulumakse. Soomlased peavad "musta" töö tegemist taunitavaks. Põhiosa soomlastest käib tööl, nii mehed kui naised
jeldus kon kon jää jää to to k k III loeng Võlaõiguslik leping · Aluseks võlaõigusseadus · Sõlmitakse tellija ja töövõtja vahel mingi asja tegemiseks, selle muutmiseks või teenuse osutamiseks · Töö tehakse vabalt valitud ajal, kuid tähtajaks · objektiks alati töötamise resultaat · Tasu kokkulepe lepingus · töö riisiko töövõtjal · Tööseadusandlus ei laiene · lepingu vaidlustamine ainult kohtus · kinnituseks, et lepingus ette nähtud tööd on teostatud ja raamatupidamisel on lubatud ette nähtud tasu välja maksta- tööde vastuvõtmise akt Juhatuse liikme leping · käsundusleping, millele kohaldub võlaõigusseaduse regulatsioon · Juhatuse liige ei saa töölepingu seadusest tulenevalt oma kohustusi täita töölepingu alusel
- Vedude jaotus. 1.Kohalik veos kaup toimetatakse kuni 500km kaugusele,ekspressvedu(puudub ümberlaadimine), kasutatakse autotransporti 2.Kaugvedu kaup toimetatakse kaugemale kui 500km,kasutatakse enamasti raudteetransporti kuid ka teisi transpordiliike sõltuvalt asukoha võimalustest. 3.Mandritevaheline veos kasutatakse mere-ja õhutransporti Mugavuslipp osad riigid maksustavad laevafirmade sissetulekuid väga madalalt,teistes on aga tööseadusandlus laevaomanikele ülikasulik. Transiitteenus teenus mida osutatakse teiste riikide läbivedudele liiklusteede,sadamate,ladude, sise-ja terrioriaalvete ning õhuruumi kasutamise ja ümberlaadimistööde tegemsie näol. - Kommunikatsioon ja meedia.Tagavad informatsiooni edastamise füüsiliselt,elektrooniliselt või digitaalselt sõnas,kirjas,pildis.Sidevahendite arengus oli suur läbimurre kui võeti kasutusele satelliitside 1962.a
ettevõtete jaoks, kel puudub vajadus rakendada finantsaruannete koostamisel rahvusvahelisi standardeid täismahus. Sellisel juhul jälgitakse Eesti head raamatupidamisetava (RPS § 3 p7). Lisaks raamatupidamisseadusele ja RTJ-le peab raamatupidamiskohustuslane järgima teisi raamatupidamisega seotud seaduseid nagu äriseadustik, maksuseadused (maksekorralduse seadus, tulumaksuseadus, käibemaksuseadus, sotsiaalmaksuseadus jne.), tööseadusandlus ja määruseid. 7 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS 2.1 Ettevõtte varad Vara (RPS § 3 p 1) on raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus: 1. mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; 2. mis tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel).
autotransport Kaugveod- kaubaveod üle 500km kaugusele, lisaks autotranspordile ka muud transpordiliigid Transiitveod- sõitjate ja veoste vedu ühe lepingupoole riigi territooriumil, kusjuures sõidu lähte- ja lõpp-punktid asuvad väljaspool nimetatud lepingupoole riigi territooriumi. (Riik veab teise riigi kaupa läbi oma territooriumi) Mugavuslipp- riik, kus laevafirmade sissetulekud on maksustatud väga madalalt või tööseadusandlus on laevaomakikele väga kasulik. Positiivne kaubandusbilanss- olukord, kus riik veab rohkem kaupu välja kui sisse Negatiivne kaubandusbilanss- olukord, kus riik veab rohkem kaupu sisse kui välja Kõrgtehnoloogiline tootmine- majandusharu, mis keskendub kõrgtehnoloogia valdkonna toodete tegemisele, ja milles kõige olulisem on arendus ja uurimistöö. Teaduspark- koht, kus asub palju teadusmahukat toodangut andvaid ettevõtteid
välja sisule sobiva struktuuri ja esitusviisi. Meeles tuleb pidada, et kontseptsioonis esitatakse põhimõtted ehk seisukohad, millest tegevuses lähtutakse. Strateegia ülesanne on määrata, kuidas personali arendamise ja koolituse abil toetatakse organisatsiooni pikaajaliste eesmärkide saavutamist. Personali arendamise ja koolitse kontseptsioon põhineb järgmistel üldistel seisukohtiadel, mis reeglina kajastuvad organisatsioonis kehtivas personalipoliitikas: - seadusnormid, kehtivale tööseadusandlus, mis on personali arendamisele ja koolitusele tingimuseks, kontseptsiooni koostamisel aluseks võetud ja arvestatud organisatsiooniline dokumentataioon ¹ (alus- ja sidusdokumentatsioon) - eetilised põhimõtted ja väärtused, millest lähtutakse personali arendamisel (tavaliselt on määratletud juba personalipoliitikas), ______________________ ¹ Organisatsioonilisi dokumente, mille põhjal ning mida arvestades personali arendamise ja
3. Intervjuu lõpetamine tänage kandidaati! Millal lõplik otsus ja kuidas teatatakse? Järelduste tegemisel vältige intuitsiooni ülekaalu. Valik on kahepoolne ja nõuab aega. NB! Spetsiaalne hinnanguskaala! 44. Personali valiku põhimõtted ja vead Personali valikul juhindutakse seadustikust ja eetikast ning välditakse ebaõigest valikust tingitud vigu. Organisatsioonisisene versus org.väline palkamine ? Kompleksvalik. USA 1991.a. tööseadusandlus - Ei tohi teha valikuid: kriminaalse mineviku, isikliku vara omamise, sõjaväeteenistuses käimise jmt. alustel. Keelatud on nn. onupojapoliitika. Personali värbamisel tuleb tagada kõigile kandidaatidele võrdsed võimalused, seetõttu on keelatud: Ebavõrdne mõjutamine Palkamisprotsess on valikukriteeriumide abil muudetud teatud gruppidele põhjendamatult raskeks. N: põhjendamatult rasked intelligentsustestid.
3.2 Personali värbamine ja valik.............................................................................................................88 Personali organisatsioonisisene värbamine (ei välista organisatsioonivälist värbamist): ......................88 Personali valiku põhimõtted ja vead: personali valikul juhindutakse seadustikust ja eetikast ning välditakse ebaõigest valikust tingitud vigu. Organisatsioonisisene versus org.väline palkamine ? Kompleksvalik. USA 1991.a. tööseadusandlus (tänaseks on muutnud diskrimineerimise vältimise nõuded universaalseteks) - ei tohi teha valikuid: kriminaalse mineviku, isikliku vara omamise, sõjaväeteenistuses käimise, sooliste, rassiliste jmt. alustel, mis ei ole tööst sisuliselt tingitud. Keelatud on nn. onupojapoliitika. ..........................................................................................................................92 3.3 Personali hindamine .......................................................
3. Intervjuu lõpetamine tänage kandidaati! Millal lõplik otsus ja kuidas teatatakse? Järelduste tegemisel vältige intuitsiooni ülekaalu. Valik on kahepoolne ja nõuab aega. 45 NB! Spetsiaalne hinnanguskaala! 44. Personali valiku põhimõtted ja vead Personali valikul juhindutakse seadustikust ja eetikast ning välditakse ebaõigest valikust tingitud vigu. Organisatsioonisisene versus org.väline palkamine ? Kompleksvalik. USA 1991.a. tööseadusandlus - Ei tohi teha valikuid: kriminaalse mineviku, isikliku vara omamise, sõjaväeteenistuses käimise jmt. alustel. Keelatud on nn. onupojapoliitika. Personali värbamisel tuleb tagada kõigile kandidaatidele võrdsed võimalused, seetõttu on keelatud: Ebavõrdne mõjutamine Palkamisprotsess on valikukriteeriumide abil muudetud teatud gruppidele põhjendamatult raskeks. N: põhjendamatult rasked intelligentsustestid.
§8 kui on vaidlus lepingu olemuse üle, loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu ja vastupidist peab tõendama TA või kui lepingutekstis pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse TL. See tähendab, et TA võib küll sõlmida töövõtulepingu, kuid vaidluse korral lähtutakse lepingu tegelikust sisust ja tingimustest ning tööandja peab täitma 1 need kohustused, mida tööseadusandlus ette näeb (NT maksma TL lõpetamisel hüvitust ja kasutamata puhkuse kompensatsiooni). Töötaja TLS §2 kohaselt on töötajaks üldjuhul 18-a teovõimeline või piiratud teovõimega (alaealised) füüsiline isik. Erandjuhtudel alaealine (alates 01.05.2004) §2' 13-14-a alaealistel ja 15-16-a koolikohustuslikel alaealistel (kuni 17) on lubatud teha töid, kus · Täidetavad tööülesanded on lihtsat laadi (Määrus loetelu, kus võivad töötada: koristus, rohimine, teatud müük,
Kaugveod- kaubaveod üle 500km kaugusele, lisaks autotranspordile ka muud transpordiliigid Transiitveod- sõitjate ja veoste vedu ühe lepingupoole riigi territooriumil, kusjuures sõidu lähte- ja lõpp- punktid asuvad väljaspool nimetatud lepingupoole riigi territooriumi. (Riik veab teise riigi kaupa läbi oma territooriumi) Mugavuslipp- riik, kus laevafirmade sissetulekud on maksustatud väga madalalt või tööseadusandlus on laevaomakikele väga kasulik. Positiivne kaubandusbilanss- olukord, kus riik veab rohkem kaupu välja kui sisse Negatiivne kaubandusbilanss- olukord, kus riik veab rohkem kaupu sisse kui välja 80 KAARDIÕPETUS 82. ANALÜÜSIB SUUREMÕÕTKAVALISE KAARDI ABIL PINNAMOE, VEESTIKU, TAIMKATTE, MAAKASUTUSE, TEEDE JA ASUSTUSE VAHELISI SEOSEID JA INIMTEGEVUSE VÕIMALUSI; 83
Missugustele menetlustele inimeste väljavalimisel tuginetakse, kas vestlusele, testidele jne? Kellel on uue töötaja ametisse võtmisel viimane sõna? Mis alusel ja kuidas viiakse läbi tööalane hindamine? Kuidas toimib töötajate hüvitamine, kas palgaga, preemiatega, mitterahaliste hüvedega (soodustused) jne? Mehitamispoliitika väljatöötamise aluseks on isikkoosseisu kujundamise üldised põhimõtted, aga ka vastavad õigusaktid (äriseadustik ja tööseadusandlus). Mehitamispoliitika põhiküsimusi on, kas avanevatele ametikohtadele paigutatakse inimesi ainult või eelkõige organisatsiooni seest või hangitakse neid väljastpoolt. Mehitamispoliitika määrab ära (paneb paika) eelkõige omaniku arusaam ja tahe, selle puudumisel ettevõtte juhtkond. Omaniku arusaama ja tahte puudumine ei vabasta juhti vastutusest juhtida s.h mehitada oma organisatsioon. 4.3. Isikkoosseis 31
kehtib riigiteenistuse teenistusleping, Rootsis aga nn. individuaalleping (private contract). Edutamise ning töötingimuste muutmise osas on väga suured erinevused, sóltuvalt taas sellest, millisega 3-st riigiteenistuse süsteemist tegemist. Tugeva garantii annab kollektiivlepingute süsteem, paljudel juhtudel aga sätestatakse need tingimused ainult teenistuslepingus vói individuaallepingus. Teenistuslepingu töötingimuste osas annab üldise aluse riigi tööseadusandlus, individuaalleping jätab tööandja - töövótja suhetes vabama mänguruumi, ehkki póhipiirangud ja -alused ka siin tööseadusandluse póhjal. Poliitikute ning riigiteenistujate suhted. Reegliks on see, et juhtide ja spetsialistide tasandist algab professionaalne tasand, tippametnikud on poliitiku tasand (vt ülalpool riigiteenistujate kategooriad!). Nagu juba Weber osundas, on halduspersonali puhul póhiprobleem, kes teda juhib, kasutab, samuti
annaabi.ee 
