Korrelatsioon tööga rahulolu ja töömotivatsiooni vahel on suurusjärgus r= 0.4. Mida see tähendab? Vali üks: a. Töömotivatsioon mõjutab tööga rahulolu 10% ulatuses b. Tööga rahulolu kirjeldab 16% töömotivatsiooni varieeruvusest c. Tööga rahulolu suureneb kui töömotivatsioon väheneb d. Töömotivatsiooni tase on oluline tööga rahulolu mõjutaja Kontrolli 2Sotsiaalne võrdlus tööga rahulolu kujunemise mõjutegurina tähendab seda, et 3 kui töötaja sõprade töö tundub talle paremana, on ka rahulolematus suurem. Vali üks: Tõene Väär Kontrolli 3Inimene-kontekst sobivus on staatiline nähtus: kui organisatsiooni sisenedes 3 inimene ja organisatsioon sobivad, siis see aja jooksul kindlasti ei muutu. Vali üks: Tõene Väär Kontrolli 4F...
Korrelatsioon tööga rahulolu ja töömotivatsiooni vahel on suurusjärgus r= 0.4. Mida see tähendab? Vali üks: a. Töömotivatsioon mõjutab tööga rahulolu 10% ulatuses b. Tööga rahulolu kirjeldab 16% töömotivatsiooni varieeruvusest c. Tööga rahulolu suureneb kui töömotivatsioon väheneb d. Töömotivatsiooni tase on oluline tööga rahulolu mõjutaja Tagasiside Õige vastus on: Tööga rahulolu kirjeldab 16% töömotivatsiooni varieeruvusest. Õige Punkte selle esituse eest: 1,00/1,00. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Sotsiaalne võrdlus tööga rahulolu kujunemise mõjutegurina tähendab seda, et kui töötaja sõprade töö tundub talle paremana, on ka rahulolematus suurem. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Õige Punkte selle esituse eest: 1,00/1,00. Küsimus 3 Õige...
8 2.1. Motivatsioonifaktorid ...................................................................................................... 8 2.2. Hügieenifaktorid.............................................................................................................11 KASUTATUD ALLIKMATERJALID ...................................................................................18 Motivatsioon ja tööga rahulolu 3 SISSEJUHATUS Autor valis teema ,,Motivatsioon ja tööga rahulolu" sellepärast, et tööga rahulolu on teema mida, seoses organisatsiooni arengu ja inimressursi kui kapitali tähtsustamisega, on viimastel aastatel palju uuritud. Personali väärtustavates ja töötajate rahulolust huvitatud organisatsioonides on rahulolu uuringute läbiviimine viimasel ajal muutunud väga populaarseks...
Konstruktiivsed reageerimisviisid: probleemi lahendamine; ümberstruktueerimine Frustatsioon: rünnak, agressioon, regressioon, fiksatsioon, eemaldumine. Ebaõigluse leevendamiseks inimene: muudab panuseid, tulemusi, enesehinnangut, teistesse suhtumist, võrdlusobjekti, töölt lahkumist. Kontrolli tunnetamine (töökontrollikese): toimetulek (kohanemine, tervis, karjäär, ametialane sooritus); juhtimine: org keskkonna kontrollimine, erinevad tegevusstrateegiad, juhtimisstiilid, otsene-kaudne-vahendatav mõju. Edu põhjuste omistamisel on sisemised ja välimised põhjused, need on kas stabiilsed või muutuv põhjuslikkus. (sisemine stabiilne: võimed, ebastabiilne: pingutus; välimine stabiilne: ülesande raskus, ebastabiilne: vedamine) Protestantlik tööeetika on kujunenud kultuurilisel survel ja kodusel kasvatusel. See on raske ja pingelise...
Isiksuseomadusted mõjutavad töömotivatsiooni vahetult c. Isiksuseomaduste mõju töömotivatsioonile on vahendatud motivatsiooniliste isiksusejoonte poolt ÕIGE Motivatsioon on seda tugevam, mida madalam (lihtsamini kättesaadav) on eesmärk ning mida selgemad on vahe-eesmärgid. Vastus: Õige Vale . VALE TÖÖMOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU ( Netitest) Kahe tunnuse ühiskäitumist kirjeldatakse sageli korrelatsioonikordaja r väärtuse abil. Korrelatsioon tööga rahulolu ja töömotivatsiooni vahel on suurusjärgus r= 0.4. Mida see tähendab? Vali üks vastus. a. Töömotivatsioon mõjutab tööga rahulolu 10% ulatuses b. Tööga rahulolu suureneb kui töömotivatsioon väheneb c. Tööga rahulolu kirjeldab 16% töömotivatsiooni varieeruvusest ÕIGE JANA d. Töömotivatsiooni tase on oluline tööga rahulolu mõjutaja S. Adamsi võrdsuse/õigluse teooria kohaselt sõltub inimese motiveeritus sellest, kuivõrd tema arvates käitutakse temaga õiglaselt...
ÜHISOSA 4 Paindlikult töötamise korral pühendaksin rohkem aega 5 Positiivsed mõjud Tööandjale: Töötajale: · suureneb pühendumine, · üldise stressitaseme lojaalsus vähenemine · väheneb töölt puudumine · tööle- ja töölt koju kuluva · vähenevad püsikulud liikumisaja kokkuhoid · suureneb tööga rahulolu · igapäevaelu kulutuste · väheneb tööjõu voolavus vähenemine · suureneb tootlikkus jm · vabadusastme suurenemine · töö ja töövälise elu nõudmiste tasakaalustumine jm 6 Võimalikud riskid Tööandjate kogemus Eestis (A. Naelapea, 2007): · õigluskonflikt · probleemid infovahetusega...
a. Isiksuseomaduste mõju töömotivatsioonile on vahendatud motivatsiooniliste isiksusejoonte poolt b. Isiksuseomadusted mõjutavad töömotivatsiooni vahetult c. Meelekindluse seos töömotivatisooniga on negatiivne d. Kõrge sotsiaalsus seostub suurema motiveeritusega töökontekstis Kahe tunnuse ühiskäitumist kirjeldatakse sageli korrelatsioonikordaja r väärtuse abil. Korrelatsioon tööga rahulolu ja töömotivatsiooni vahel on suurusjärgus r= 0.4. Mida see tähendab? Vali üks vastus. a. Töömotivatsiooni tase on oluline tööga rahulolu mõjutaja b. Töömotivatsioon mõjutab tööga rahulolu 10% ulatuses c. Tööga rahulolu suureneb kui töömotivatsioon väheneb d. Tööga rahulolu kirjeldab 16% töömotivatsiooni varieeruvusest Question 7 Punktid: 1 Sotsiaalne võrdlus tööga rahulolu kujunemise mõjutegurina tähendab seda, et kui töötaja...
10.2013a. MOTIVATSIOON Sisukord Sissejuhatus Motivatsiooni definisatsioon.................................................................... Motiivide liigitus....................................................................................... Abraham Maslowi (1908-1970) vajaduste püramiid............................. Motivatsiooni suunad............................................................................... Kokkuvõte................................................................................................. Kasutatud allikad..................................................................................... Inimene on motiveeritud siis, kui teeb endale meeldivat tööd meeldivas keskkonnas. Edu = võimed + võimalused + motivatsioon. Kui kõik kolm komponenti on piisavad, siis on...
Motivatsiooni võib seega nimetada liikumapanevaks jõuks, mis tekib erinevate sisemiste ja väliste jõudude ehk mõjutajate tulemusena ning on aluseks inimese erinevatele tegevustele. Inimese vajadus on sisemised jõud, eesmärk aga välised jõud. Sisemine vajadus paneb inimese eesmärkide saavutamise suunas tegutsema. Tänapäevased motivatsiooniteooriad toetuvad rohkem või vähem inimeste vajaduste määramisele ja rahuldamise tee selgitamisele ning väärtustavad kõrgelt inimestevahelist suhtlemist ja koostööd. Motivatsiooniteooriad arenesid hoogsalt 20. sajandi keskel. Kolm tuntumat teooriat, mis tol perioodil formuleeriti, on McGregori X- ja Y-teooria, Maslow vajaduste hierarhia ning Herzbergi kahe faktori teooria. Nendes teooriates sisalduvad tuntumad seletused töötaja motivatsiooni mõistmiseks, mida rakendatakse 21. sajandilgi. Vajadustega seotud motivats...
See on inimese sisemine indikaator, mis aitab saavutada rohkemat kui mittemotiveeritud inimene loomuomaselt saavutada suudaks. Motiveerimine on inimese tegevusele ajendavate jõudude teadvustamine ning nende vahendusel inimese mõjutamine. Motiveerimine saab olla enesekohane (töötaja motiveerib end ise) või välispidine (tööandja motiveerib töötajat). Töötajate motiveerimiseks on palju erinevaid võimalusi. Töötajate motivatsioon on individuaalne ja ajas muutuv, seega on ettevõtte motivatsioonisüsteemi arendamine järjepidev protsess. Tööalaseid motivaatoreid võib jagata mitmeti: kollektiivsed (motiveerivad kogu kollektiivi tervikuna) ja individuaalsed motivaatorid (motiveerivad isiklikest vajadustest lähtuvalt); mittemateriaalsed (on tajutavad psühholoogilise kasuna nagu tunnustus, isiklik areng, võimete arendamine) ja...
MASLOW motivatsiooniteooria Kuna Arnold Jacob pärines vaesevõitu maaperest, kus kehtis range kord, siis arvatavasti on ta olnud olukorras, kus tuleb tegeleda oma põhivajaduste rahuldamisega. Tema elus on puudunud turvalisuse ja kaitstuse tunne, samuti tuli vaeva näha toidu, vee, une, soojuse jne pärast. Kõrgema taseme vajadustega ei olnud põhjust tegeleda. Kindlasti on lapsepõlv jätnud Jacobi ellu oma jälje ja ehk elab ta siiamaani neist vajadustest lähtuvalt. Seega tuleks juhil tegeleda Jacobi põhivajaduste rahuldamisega-tekitada temas turvatunnet, teda kiitma ja innustama, vaatama kriitilise pilguga üle töötingimused. Järk-järgult tuleks liikuda üha kõrgemate vajaduste rahuldamise juurde. Samas lähtudes põhimõttest, et inimene mõtleb kõrgemate vajaduste peale siis, kui madalamad on rahuldatud. On hästi oluline inimesi koolitada, anda neile tagasisidet. Jacob vajab teadmist, et ta on hea selles, mida ta tee...
VAJADUSTE JA TÕUKEJÕUDUDE PROTSESSITEOORIAD TEOORIAD McClleland Skinner Maslow Vroom Herzberg Adams McGregor 1. Milles väljendub motivatsioon? Motivatsioon väljendub inimese tegevuses ja suhtumises mingisse ülesandesse või töösse. Motivatsioon mõjutab seda milliseid valikuid inimesed langetavad, mida teevad ning kui hästi ja halvasti ning kui pikaajaliselt mõnda asja tehakse. 2. Kuidas saab inimese motivatsiooni mõõta või hinnata? Inimese motivatsiooni saab hinnata tema töötulemuse ja innukuse järgi. Kui inimene on motiveeritud teeb ta oma tööd kiirelt ja korralikult. 3. Kas uuritud teooriatel on olemas sarnasusi? Jah, uuritud teooriatel on sarnasusi. Kõik teoreetikud on välj...
Esimene päev 8:00-9:00 Kohtumine personalijuhiga, lepingu allkirjastamine. 10:00 – 12:00 Töötaja kes õpetab, räägib tööülesanded ning eesmärgid põhjalikult lahti. Uus töötaja vaatab läbi ametijuhendit, kus on määratud põhifunktsioonid ning vastutus. Uus töötaja näitab kuidas töötada, ja mida on vaja teha, vastab tekinud küsimustele. Selline lähenemisviis annab uue töötajale mõista juhi otsuseid ning tekitab osalustunde. 12:00-13:00 Lõunapaus. 13:00-17:00 Vana töötaja näitab meie «töö kodulehekülg», siin on väga palju vajalikke informatsiooni. (Ettevõttes kus ma töötan, ainult Eestis on rohkem kui 4000 töötajaid). Esimesel nädalal on väga palju teooriat, et minu osakonnast me töötame iga minut SAPidega, ja Exceliga. On vaja väga hästi arusaada mida sa teed SAPis, et üks viga võib maksta palju! Uus töötaja väljendab oma arvamust ametikohast. Teine päev 8:0...
Konstruktiivsed reageerimisviisid: probleemi lahendamine; ümberstruktueerimine Frustatsioon: rünnak, agressioon, regressioon, fiksatsioon, eemaldumine. Ebaõigluse leevendamiseks inimene: muudab panuseid, tulemusi, enesehinnangut, teistesse suhtumist, võrdlusobjekti, töölt lahkumist. Kontrolli tunnetamine (töökontrollikese): toimetulek (kohanemine, tervis, karjäär, ametialane sooritus); juhtimine: org keskkonna kontrollimine, erinevad tegevusstrateegiad, juhtimisstiilid, otsene-kaudne- vahendatav mõju. Edu põhjuste omistamisel on sisemised ja välimised põhjused, need on kas stabiilsed või muutuv põhjuslikkus. (sisemine stabiilne: võimed, ebastabiilne: pingutus; välimine stabiilne: ülesande raskus, ebastabiilne: vedamine) Protestantlik tööeetika on kujunenud kultuurilisel survel ja kodusel kasvatusel. See on raske ja pingelise töö autasustamine, kus vaba aega ei väärt...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond TÖÖRAHULOLU JA MOTIVATSIOONI TEOORIAD PERSONALIUURINGUTES Referaat SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Töörahulolu ja motivatsiooniteooriad........................................................................... 4 1.1. Abraham Maslow' motivatsiooniteooria................................................................ 4 1.2. Frederick Irving Herzbergi kahe faktori teooria.....................................................6 1.3. David McClellandi õpitud vajaduste teooria.......................................................... 9 2. Personaliuuringud ja nende seos töörahulolu ja motivatsiooniteooriatega.................12 Kokkuvõte...
FREDERICK HERZBERG'I KAHE FAKTORI TEOORIA Motivatsiooni kahe faktori teooria (tuntud ka kui motivatsiooni hügieeniteooria) esitas psühholoog Frederick Herzberg 1950-ndate aastate lõpus, olles eelnevalt põhjalikult uurinud inimeste töössesuhtumist. Herzbergi peamine teooriat kujundav seisukoht oli, et tööga rahulolu sõltub töö edukusest. Ta leidis oma teooriale kinnituse, kui küsitles 4000 raamatupidajat ning inseneri. Küsitluses paluti kirjeldada situatsioone, mil küsitletavad tundsid end tööga eriti rahul olevat või vastupidi eriti rahulolematuna. Tulemusi analüüsides jõudis Herzberg järeldusele, et mõned varem motiveerivateks peetud faktorid ei andnud midagi enamat, kui kõrvaldasid rahulolematuse ning nimetas need hooldavateks teguriteks (hügieenifaktorid). Nende tegurite puudumine või madal tase põhjustas rahulolematust, kuid nende olemasolu ei tõstnud töötajate motivatsiooni (rahulolu). Inimesi motiveerivad muud tegurid, m...
Organisatsioonikäitumise olemus ja eesmärgid`?Organisatsioonikäitumine uurib inimkäitumist organisatsiooni kontekstis, keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. Sel põhjusel hõlmab OK ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas kontekstis ning huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele. OK on rakenduslik käitumisteadus, mille eesmärk on kaardistada laialdased teoreetilised ja praktilised teadmised, et avardada meie käitumist inimkäitumise keerukusest organisatsioonis ning anda teadmisi juhtimise mõtteviisist ja tegutsemisest. 2. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid?vaatlus, küsitlus ja intervjuu Organisatsioonikäitumise analüüsobjektiks on situatsioonid, erinevad sotsiaalsed grupid, isiksuse tegevus, eksperimendid laboratoorses tingimustes või reaalsetes olukordades. Andmete kogumiseks kasutatakse intervjuusid, küsitlusi, vaatlusi, mõõtmisi. Organisatsioon...
Töötaja tervist mõjutavad mürgised ained, infrastruktuur, ultraheli, sotsiaalsed ja psühholoogilised tegurid, füüsilised koormused, tehnoloogilise protsessi kulgemise muutused jne. Üks olulisemaid keskkonnatingimusi on töökoha kliima õhu temperatuur ja niiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Ent kui ka tööl on loodud parimad kliimatingimused, tuleb ikkagi teatud osa ajast viibida väljaspool ruumi (tänaval, autos). Eesti kliimas on sagedased nn külmetushaigused. Et nägemise kaudu saab inimene ca 90% infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Esmajoones on oluline töökoha valgustatus (ehk valgustihedus). Halb valgustus väsitab silmi ja madaldab tööviljakust. Tänapäeva inimene puutub sageli kokku müraga ettevõttes...
Organisatsiooni olemus, koostisosad ja eesmärgid Inimeste rühm, mis töötab ühiste eesmärkide nimel. Sotsiaalsed süsteemid Sotsiaalse süsteemina käsitlemine tähendab seda, et organisatsioonides toimuv tegevus allub psühholoogia ja sotsioloogia seaduspärasustele. Inimestel on psühholoogilised vajadused, sotsiaalsed rollid ja staatus. Nende käitumist mõjutavad nii nende sisemised vajadused kui ka rühm, kuhu nad kuuluvad. Vastastikune huvi Vastastikune huvi tähendab seda, et organisatsioon vajab inimesi ja inimesed organisatsiooni. Inimesed näevad organisatsioonis oma eesmärkide saavutamise vahendit, organisatsioon vajab aga inimesi oma eesmärkide saavutamiseks. Vastastikuse huvi tulemuseks on mõlemapoolne kasu. Organisatsioon on edukam, kuna tegutsetakse efektiivsemalt. Paraneb toodangu kvaliteet, teeninduskultuur, vähenevad kulud. Sellest on omakorda kasu kog...
2008. aastal oli oma tööga rahul 72% eesti inimestest, nendest 22,6% olid väga rahul. Suhteliselt kõrge keskmine rahulolu oma tööga on varjutatud aga suurtest hinnangute erinevustest sotsiaalsete gruppide lõikes. Keskmisest rohkem on rahul kõrgema sissetulekuga inimesed (80%, madalama sissetulekuga inimestest 63%). Ilmneb, et kõrgem haridustase suurendab tööga rahulolu: kõrgharidusega inimestest üle kolme neljandiku on oma tööga rahul, samas põhiharidusega inimestest 65%. Kõrgharidusega inimeste tööga rahulolu võib tuleneda nende töötamisest juhtivatel töökohtadel. Näiteks ilmneb, et need inimesed, kes 6 tajuvad, et neist endist ja nende tööst oleneb organisatsiooni käekäik, on oma tööga rohkem rahulolevad. Kõige positiivsemalt on tööturu arengute suhtes meelestatud hollandlased (68% usuvad...