Missuguseid muudatusi vajab tänane Eesti haridus? (0)

Missuguseid muudatusi vajab tänane Eesti haridus ?
Viimase aja meedias on ilmunud palju artikleid, mis avaldavad pahameelt Eesti haridussüsteemi vastu. Probleemid on ilmselged , kuid ometigi tundub, nagu valitsus ei püüaks asju piisavalt parandada, vähemalt seda väidab ajakirjandus. Millised probleemid siis esinevad meie haridussüsteemis ning kuidas saaks asju paremaks muuta?
Silmatorkavaim probleem, mida on esile tõstetud, on see, et kool röövib õpilastelt liiga palju aega ning lapsed on pidevalt stressis . Mitte ainult õpilased pole stressis, oma tööga pole rahul ka õpetajad. OECD riikides läbiviidav rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring TALIS näitab, et Eesti õpetajate rahulolu oma tööga on väiksem kui teistes riikides. Uuringus osalenud õpetajate hulgast ainult 14% usub, et õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud. Nende ameti madal positsioon ühiskonnas, ülekoormatud õppekava ja madal palk on põhilised põhjused, miks õpetajad pole oma tööga rahul. Nende probleemide tõttu on ka vähe noori, kes tahavad õppida õpetajaks. Valitsus on püüdnud sellele probleemile lahendust leida, luues näiteks programm ’’Noored kooli’’, kampaania ,,Õpi õpetajaks’’, hea õpetaja kuu ja veel teisigi asju, kuid ükski neist ei muuda väikese palga probleemi piisavalt vähem valulisemaks.
Üks vähem kajastatud probleem on ka õpilaste arvu vähenemine Eesti üldhariduskoolides. Näiteks on viimase kümne aasta jooksul õpilaste arv vähenenenud enam kui 50 000 õpilase võrra ning lähiaastatel jätkub gümnaasiumiealiste õpilaste arvu eeldatav kahanemine. Vaatamata õpilaste koguarvu vähenemisele, pole ikka koolivõrgus suuri muudatusi toimunud. Näiteks on samaks jäänud ka õpetajate arv.
Levinud arvamusest hoolimata, on võetud siiski mõned sammud, et asju paremaks teha. Üle-eesti on hakatud looma riigigümnaasiume, mis on küll hea, kuid näitab, et Haridus - ja Teadusministeerium on oma teravdatud tähelepanu alla võtnud vaid gümnaasiumivõrgu ning põhikoolivõrgu korrastamine on jäetud kohalike omavalitsuste vastutusele. ,,Riigikontrolli aastaaruande 2014’’ kohaselt peaks haridussüsteemi eri tasandite planeerimine toimuma koos, sest need sõltuvad üha enam üksteisest ja arenevad käsikäes. Üks asi, mida peaks kindlasti muutma on see, et seni pole ükski valitsus selgelt välja öelnud , mida täpselt koolivõrgu korrastamisega saavutada tahetakse. Lisaks on segaduseloori all ka see, mis ulatuses annab haridust riik ning kust tuleb hariduse andmiseks raha.
Minule on jäänud mulje, et probleemidega tegeletakse. Vaikselt on hakatud maakoole kinni panema ning lapsed saadetud natuke suurematesse asulatesse kooli. On suur vahe, kas õpetajal on klassis vaid paar noorukit või on õpetada terve klass. Kui on vähem väikeseid maakoole, on kergem õpetajate palka tõsta. Koolistressi ning ülekoormatud õppekava vastu saaks minu arvates juhul, kui suvevaheaeg tehakse lühemaks. Soomes alustatakse uut õppeaastat juba augusti keskel ning sellisel juhul saab ka pikkadest koolipäevadest teha normaalsed päevad.
Eesti hariduses on palju auke , näiteks on õpetajatel väga väike palk, õppekava on ülekoormatud, õpetajaks soovijaid on vähe ning õpilased on stressis. Enamus probleemidele on leitud suuremal või väiksemal määral ka lahendusi. On siiski mõningaid asju, mida võiks veel arvesse võtta, näiteks lühem suvepuhkus ning õpetajate rohkem motiveerimine .